Tänavuse Nobeli keemiapreemia pälvisid Osamu Shimomura, Martin Chalfie ja Roger Y. Tsien USA-st rohelise fluorestseeruva proteiini (i.k. GFP, Green Fluorescent Protein) avastamise ja arendamise eest.
GFP-d kasutatakse laialdaselt bioloogiliste protsesside uurimisel markeerijana.
 |
| Siin on ainult väike valik Roger Tsieni juhtimisel loodud GFP modifikatsioonidest. |
Tema suur voorus on, et GFP ei vaja fluorestseerumiseks erilist keskkonda – teatud aine või kindlate ioonide leidumist. Et tegemist on proteiiniga, saab DNA molekuli kindlasse kohta lisada lõigu, mille põhjal rakus GFP sünteesitakse. Kui niisugune lõik paigutada vahetult enne mingit funktsionaalset proteiini kodeeriva geeni stoppkoodonit, lisatakse selle proteiini külge GFP ja tema liikumist saab fluorestsentsi abil jälgida.
GFP eraldas 1960ndatel Osamu Shimomura helendavatest millimallikatest Aequorea victoria. Martin Chalfie töötas välja meetodeid GFP kasutamiseks markeerijana ja Roger Tsien leidis mooduse GFP-d modifitseerida nii, et see kiirgaks ka teisi värve peale rohelise. Muu hulgas on just GFP vastutav aeg-ajalt meedias kajastamist leidnud helendavate hiirte jms. eest.
Allikad:
1. http://www.conncoll.edu/ccacad/zimmer/GFP-ww/
2. nobelprize.org
3. Wikipedia
Toimetas Erik Randla