• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Teadlased valmistasid grafeenipõhise võimendi

18.10.2010 by Stiina Kristal

Rice’i Ülikooli teadlaste läbi viidud uurimustöö, mis kasutab ära grafeeni laiaulatuslikke võimeid, võib viia vooluringide rakendusteni, mis on hulga kompaktsemad ning paindlikumad kui praegu kasutatavad ränipõhised tehnoloogiad lubavad.

Kolme terminaliga, ühetransistorilised grafeenipõhised võimendid võivad saada võtmeelementideks tuleviku elektroonikaseadmete vooluringides. Seesugust võimendit saab töö käigus positiivsete, negatiivsete või mõlemamärgiliste laengukandjate abil seada töötama ükskõik millisel kolmest terminalist, olles tavapäraste ühetransistoriliste struktuuridega võimendite seas esimene, mis seesugust asja võimaldab, kirjutab physorg.com.

Uurimuse viisid läbi Kartik Mohanram, Rice’i ülikooli elektri- ning arvutiteaduse professor, Alexander Balandin California Ülikooli elektriinseneeria professor ja nende õpilased Xuebei Yangi ning Guanxiong Liu‘ga.

Grafeentransistor saab olla kas n-(negatiivset) või p-tüüpi(positiivset), sõltudes sellest, kas laengukandja pärineb suudme või lätteterminalist. Kolmas funktsioon avaldub siis, kui mõlema laengukandja mõju on võrdne: transistorist saab sageduskordaja. Kolme reziimi kombineerimise abil demonstreerisid teadlased seesuguseid tavapäraseid signaaliskeeme nagu faasi- ja sagedusmuutjad, rõhudes rakendustele juhtmeta ning audiorakendustes.

,,Meie ning kaasteadlaste töö, mis keskendub ambipolaarsuse rakendamisele on täienduseks püüdlustele valmistada paremaid transistoreid grafeenist,” lisas Mohanram. ,,See võimaldab suuremat funktsionaalsust.” Uurimus demonstreeris, et üksik grafeentransistor võiks tulevikus asendada mitut, seda tavapärases integreeritud vooluringis.

Allikas

Teadusartikkel “Triple-Mode Single-Transistor Graphene Amplifier and Its Applications“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in