Põhjapooluse lähedal lendavate lennukite raadiosides esineb vahel tundidepikkuseid katkestusi ja GPS asukohamäärangutesse tekivad saja meetrini küündivad vead. Nende nähete eest peetakse vastutavaks ka virmalisi põhjustavat Päikeselt pärit laetud osakeste voogu, mis ühes Maa magnetväljaga pooluste kohal koondudes just seal suurimat mõju avaldab.
Et sidehäired ja navigatsioonivead esinevad samal ajal võimsamate virmalisemängudega, pole kahtlust nähtuste seotuses. Küll on puudu täpsest põhjuslike seoste mehhanismide tundmisest, mis lubaks raadiohäireid tulevikus
 |
| Prof. Jøran Moen |
vähemasti ette ennustada, aga ehk neid hoopis vältida ja leida GPS näitudele õiged parandid. Niisuguste eesmärkide nimel saadab Oslo Ülikooli professor Jøran Moen vahemikus 28. novembrist 7. detsembrini umbes poolel teel Norra mandrilt põhjapoolusele asuvast Svalbardi saarestikust lendu uurimisraketi.
Üheksa meetri pikkune mõõteseadmetega varustatud rakett tõuseb 350 kilomeetri kõrgusele; Barentsi meres lõppev lend kestab vaid kümmekond minutit. Selle aja jooksul registreeritakse muu hulgas laetud osakeste kontsentratsioon rekordilise ruumilise lahutusvõimega vaid mõni meeter, kui varasemate mõõtmiste täpsus jääb saja meetri suurusjärku.
Stardi ajastusel on mõõtmistulemustele suur mõju – virmaliste kiire muutlikkus teeb keeruliseks nende tabamise ettemääratud lennutrajektooril. Sobiva hetke ennustamiseks kasutatakse päikesetuule aktiivsust mõõtvalt NASA satelliidilt ja maapealsetelt radaritelt saadavat teavet. Poolteise nädala jooksul suletakse iga päev neljaks tunniks lennuliiklus raketi trajektoori ümbruses ja selle aja sees tulebki leida sobiv stardihetk.
Allikas:
apollon.uio.no: Professor launches a rocket to investigate the northern lights
Toimetas Erik Randla