Havail Mauna Kea mäel asuvate teleskoopidega jäädvustasid Gemini ja Kecki nimeliste observatooriumite teadlased pildi, millel on näha kolme kaaslast Päikesest umbes poolteist korda suurema massiga noore tähe ümber.
Viimase kümnendi jooksul on registreeritud üle kahesaja eksoplaneedi, kuid seni on nende leidmiseks kasutatud peamiselt kaudset meetodit, mis põhineb kaaslase gravitatsioonilisel mõjul tähe liikumisele ja seeläbi temalt meieni jõudva kiirguse spektrile. Ühtegi pildile jäädvustatud taevakeha väljaspool Päikesesüsteemi pole Rahvusvaheline Astronoomiaühing (IAU) veel planeedi definitsioonile
 |
| Tähtedega b ja c on tähistatud kahte kaugemat tähe kaaslast, kolmas ja lähim jääb varjutatud keskossa. Pilt: Gemini Observatory |
vastavaks tunnistanud. Euroopa Lõunaobservatoorium avaldas juba 2005. aastal esimese pildi üksikust kauge tähe ümber tiirlevast kaaslasest, aga IAU vastav töögrupp nimetas selle kõigest võimalikuks pruuni kääbustähe ümber tiirlevaks planeedi massiga objektiks.
Planeedi definitsioonis leppis IAU kokku alles 2006. aastal, ent sellestki on vähe abi objektide puhul, mille olemasolu suudetakse vaid hädavaevu tuvastada. Niisuguste taevakehade vastavust täpsetele kriteeriumitele on väga raske määrata. Nii jääb ka vastavaldatud pildil kujutatavate tähe kaaslaste kuuluvus planeetide hulka esialgu küsitavaks. Kirjeldatud süsteemi teeb eriliseks eelkõige see, et ühe tähe ümber on näha kolm kaaslast.
Seni vaadeldud kaugete tähtede kaaslased on Jupiterist mitu korda suuremad ja tõenäoliselt on nemadki hiiglaslikud gaasikerad. Ka Gemini observatooriumi äsja avaldatud pressiteates kirjeldatavate objektide massideks hinnatakse 7 kuni 10 Jupiteri massi. Kolme kaaslase kaugusteks tähest nimega HR 8799 hinnatakse vastavalt 25, 40 ja 70 Maa ja Päikese vahelist kaugust, meid eraldab neist umbes 130 valgusaastat. Erinevate meetoditega on nende ematähe vanuseks määratud 60 miljonit aastat.
Teadlastele pakub niisugune süsteem suurt huvi, sest ta võimaldab uurida Päikesesüsteemiga sarnaste koosluste arengut. Inimese kasutuses olev aeg ei ole piisav märkamaks olulisi muutusi Päikesesüsteemi kujunemises. Kui aga leida palju sarnaseid, kuid erinevates arengujärkudes planeedisüsteeme, saab neid vaadelda justkui stoppkaadreid ühe koosluse arengus. Täht HR 8799 ja tema kaaslased on kõigest üks noor päikesesüsteem kaheksakümnest, mida sama uurimuse raames jälgitakse.
Tähtede kaaslaste otsene vaatlemine võimaldab mõõta nendelt tuleva valguse spektreid, mille põhjal saab uurida nende atmosfääride keemilist koostist. Selleks, et nii väikeseid objekte sedavõrd kaugel vaadelda, tuleb aga esmalt vabaneda Maa atmosfääri segavast mõjust. Mauna Kea mäe tipp, kus teleskoobid asuvad, kõrgub 4200 meetrit üle merepinna ja jääb suurest osast õhukihist ülespoole. Ülejäänud atmosfääri värelusi kompenseeritakse adaptiivsete optiliste meetoditega, näiteks muudetakse teleskoobi peegli kuju reaalajas. Tehnoloogiate arenedes loodetakse tulevikus jõuda ka lahutusvõimeni, mis lubaks eristada Maaga sarnaseid pisiplaneete kaugete tähtede juures.
Allikad:
1. Gemini Observatooriumi pressiteade: Gemini Releases Historic Image of Planetary "First Family"
2. ESO pressiteade 30.04.05: Astronomers Confirm the First Image of a Planet Outside of Our Solar System
3. IAU nimekiri eksoplaneetidest
Toimetas Erik Randla