Märgalade seirel saavad üha tähtsamaks satelliidimõõtmised.
Lõuna-Koreas Changwoni linnas peeti 28. oktoobrist 4. novembrini märgalade ja veelindude kaitsele pühendatud Ramsari konventsiooni osapoolte kümnes rahvusvaheline konverents. Euroopa Kosmoseagentuur ESA esitles seal aastatel 2003 kuni 2008 läbi viidud satelliitmonitooringu programmi GlobWetland tulemusi ning satelliitide
 |
| Rahkjärv Kõrvemaa läänepiiril. Foto: M. Kree |
kasutusvõimalusi märgalade jälgimisel ja nende seisundi hindamisel. Ühtlasi tutvustas ESA GlobWetlandi jätkuprojekti, mis võib tulevikus aidata ellu viia konverentsi tulemusena seatud sihte märgalade kaitsel.
Järgmisel aastal saadab ESA orbiidile satelliidi SMOS, mis hakkab mõõtma pinnase veesisaldust ja ookeanide soolsust. Satelliitmõõtmistel on mitmeid eeliseid maapealsete ees; suured soised alad on raskesti ligipääsetavad ja nende uurimine välitööde käigus on kallis. Ka Ramsari teaduspaneeli eesistuja Dr Heather MacKay rõhutas orbitaaluuringute suurt potentsiaali ja väikeseid kulusid. Aastast 2002 tegeleb keskkonnaseirega näiteks ESA Envisat, mis on omataolistest tehiskaaslastest suurim. NASA vastav programm kannab nime Landsat ja tegutseb aastast 1972.
Eesti on Ramsari konventsiooni liige 1994-st aastast. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse kuulub praegu 12 erilist hoidmist väärivat kodumaa piirkonda. Märgalad moodustavad Eesti territooriumist umbes kolmveerandi ja Ramsari infosüsteemi andmelehe kohaselt on Eesti üheks eesmärgiks aastaks 2010 nimistusse kuuluvate alade arv kahekordistada. Loodetavasti suudame me tulevikus panustada ka satelliitseiresse, esimese sammu selles suunas on TÜ ja TTÜ üliõpilased Tudengisatelliidi programmiga astunud.
Allikad:
1. ESA Uudised: Value of satellites recognised for conserving wetlands
2. ramsar.org: List of documents for Ramsar COP10
3. fyysika.ee: Projekt Tudengisatelliit
Toimetas Erik Randla