Taiwani teadlased on arvamusel, et suudavad lõpuks asendada tänavalambid pimedas helendavate puulehtedega, seda tänu kulla nanoosakestele, mis muudavad lehed bio-valgusdioodideks.
Valgusdioodid ehk LED-id on palju energiaefektiivsemad kui tavapärased valgusallikad, kuid Taiwani teadlasterühm, keda juhib Yen Hsun Su Taipei Academia Sinicast, soovisid leida viisi muutmaks LEDid veelgi energiaefektiivsemateks kui nad hetkel on. Neil õnnestus sünteesida kulla nanoosakesi ning ‘istutada’ need Bacopa caroliniana taime lehtedele, indutseerides neis niimoodi luminestsentsi, kirjutab physorg.com.
Bacopa caroliniana on igihaljas vees elav ronitaim, mida kasutatakse tihti akvaariumites. Taime lehtede värvus varieerub sõltuvalt pealelangevast valgusest, muutudes vahemikus pronksjast kuni peaaegu punaseni.
Taimelehtedele rohelist värvust andev pigment klorofüll on suure lainepikkusega(400 nanomeetrit) ultraviolettkiirguse juures bioluminestsentne, kuid lainepikkus kulla nanoosakeste fotoluminestsentsi jaoks on palju lühem ning nad kiirgavad ise 400 nanomeetrise lainepikkusega kiirgust. Valgus on nanoskaalas lokaliseeritud ning Taiwani teadlaste valmistatud nanoosakesed surusid alla kiirguva valguse vilkumise – tuntud probleem kulla nanoosakestes. Oma nanoosakesi kasutades suutsid Su ja kolleegid lehtedes asuvat klorofülli ergutada, misjärel see punast valgust kiirgama hakkas.
Su sõnul saaks bio-LEDe kasutada teid ääristavate puude muutmisel öisteks valgusallikateks. Et valgus paneb kloroplastid fotosünteesi läbi viima, puudub vajadus energiaallika jaoks ning taim neelab protsessi käigus süsihappegaasi. Nüüd üritavad teadlased sama tehnikat rakendada ka teistele taimemolekulidele ning suurendada ka protsessi efektiivsust.
Teadusartikkel “Influence of surface plasmon resonance on the emission intermittency of photoluminescence from gold nano-sea-urchins“