• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Loodi teemandist parem abrasiivmaterjal

27.02.2009 by toimetaja


Prantsuse teadlased sünteesisid hiljuti boorist ja süsinikust kristalli, millel on teemandiga sarnane struktuur, kuid paremad omadused kasutamiseks abrasiivmaterjalina ja kõrgtemperatuursetes elektroonikaseadmeis.

Loodud kristallis on iga viie süsiniku aatomi kohta üks boori aatom. Varem ei ole õnnestunud nii suure boorisisaldusega teemandikristalli luua, sest lähtesegud kipuvad kõrgetel rõhkudel jagunema boorkarbiidiks ja

Vasakul teemant ja tema kristallstruktuur, paremal grafiit. Ka BC5 valmistamiseks kasutati grafiidi struktuuriga "lähtesegu". Pilt: Wikipedia

madalama boorisisaldusega teemandisarnasteks kristallideks. Loodud materjal paistab silma eelkõige väikese kokkusurutavuse ja suure kõvadusega (~70Gpa Vickersi skaala järgi), kuid teemandist parema temperatuuritaluvusega sama terasuurusega pulbri korral. See asjaolu teeb kuubilisest BC5-st väga ihaldusväärse abrasiivmaterjali, kui leitakse viis teda mõistliku hinnaga tööstuslikult toota. Lisaks pakub huvi materjali tüüpiliste pooljuhtidega sarnane elektrijuhtivus. Uurimuse autorid arvavad ka, et kuubilise BC5 korral on saavutatud boori lahustuvuse piir teemandis. Seda väidet toetab asjaolu, et kirjeldatud materjali loomiseks läks tarvis üsna spetsiifilisi tingimusi: rõhku 24GPa ja temperatuuri 2200K, kusjuures juba mõnesaja kraadi võrra temperatuuri tõstes struktuur lagunes.

Allikas: Phys. Rev. Lett. 102: Ultimate Metastable Solubility of Boron in Diamond: Synthesis of Superhard Diamondlike BC5

Toimetas Erik Randla

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in