Simon Fraseri Ülikooli füüsiku Jeff Sonieri juhitud uurimuses avastasasid TRIUMFi teadlased midagi, mis nende arvates võib suuresti takistada toatemperatuuriliste ülijuhtide valmistamist.
25 aastat on spekuleeritud, et probleemiks võib olla magnetism.
Uue uurimuse kohaselt esineb kindlates lantaanipõhistes vaskoksiidmaterjalides nõrka magnetismi. See materjal on aga toatemperatuurile kõige lähedamal temperatuuril töötav ülijuht. Kui ülijuhid töötaksid toatemperatuuril, ei oleks nende tööshoidmiseks tarvis kalleid vedelal heeliumil põhinevaid jahutussüsteeme, kirjutab physorg.com.
Vaskoksiidmaterjalidesse laengukandjate lisamist tuntakse kui keemilist dopeerimist. Laengukandjate lisamisel tõuseb vask-ülijuhtide töötemperatuur kindla temperatuurini, kuid teatud kontsentratsioonist alates ülijuhtivus kaob.
Kuni selle uurimuseni võisid teadlased ainult spekuleerida, kas suure keemilise dopeerimise korral võib eksisteerida ka konkureeriv magnetfaas, mis viimaks ülijuhtivuse hävitab.
Sonier ning kolleegid kasutasid subatomaarset osakest müüonit, et mikroskoopiliselt sondeerida vase magnetilist iseloomu. Nii avastatigi, et kupraatide dopeerimisel esineb kupraatides ülijuhtivuse hävitamise hetkel “imelik” magnetism.
Nüüd üritavad teadlased välja mõelda magnetismi päritolu ning tahetakse teada, kas see tõepoolest võistleb ülijuhtivusega.
,,Mõistes, mis dopeeritud kupraatides ülijuhtivuse hävitab, saaksime elulisi vihjeid kõrgtemperatuurilise ülijuhtivuse toimimise mikroskoopilise mehhanismi kohta. Selle teadmine oleks suur samm edasi toatemperatuuril toimivate ülijuhtide valmistamisel,” sõnas Sonier.
Teadusartikkel “Direct search for a ferromagnetic phase in a heavily overdoped nonsuperconducting copper oxide“
Kõige kõrgemal temperatuuril ülijuhtiv aine on tänasel päeval on elavhõbeda-baariumi-kaltsiumi-vase oksiid (HgBa_2 Ca_2 Cu_3 O_x ), kriitilise temperatuuriga 135 K. Arvatavakse, et suure rõhu all võib selle aine kriitiline temperatuur tõusta kuni 164 K.