• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Vladimir Dogiel: “Mulliteema läheb kuumaks!”

21.03.2011 by Jaan-Juhan Oidermaa


Musta augu lähedal liikuvate tähtede liikumise arvutuste ning ka otseste vaatluste põhjal saime järeldada, et tähti püütakse musta augu poolt umbes iga miljon aasta tagant. Mudeli kohaselt tekkisid vaadeldavad struktuurid mitmete selliste plahvatuste tagajärjel. Iga lööklaine tingib stohhalise kiirenduprotsesside käigus elektronide ning prootonite liikumahakkamise. Nende poolt kiiratav spekter erineb ainult seeläbi, milliste mehhanismide käigus nad energiat kaotama hakkavad.

Kuigi praegu on veel ilmselt liiga vara spekuleerida, milline mõju uurimusel füüsikute kogukonnale olla võib, arvestades, et leidub veel mitmeid alternatiivseid hüpoteese nagu näiteks aineosakeste jätkupidev musta auku kukkumine?

Kuigi uurimus on alles hiljuti ajakirja Astrophysical Journal poolt vastu võetud ning isegi selle lõplikku teksti pole veel avaldatud, oleme me juba mudeli kohta palju kommentaare saanud. Me loodame, et see tõstab astrofüüsikute kogukonna huvi fenomeni edasiseks uurimiseks ning tõlgendamiseks.

Muidugi oli juba Fermi mullide avastamine USA teadlaste poolt eelmisel aastal võrratult tähtis sündmus, ilmselt üks muljetavaldamaid viimaste aastate jooksul. Mitte keegi ei oodanud, et selline hiigelstruktuur võiks meie galaktikas üldse olemas olla. Eriti arvestades, et eelnevalt on säärast nähtust täheldatud vaid aktiivsete galaktika tuumadega galaktikate puhul. Kõigele vaatamata usun ma, et sellele pakutakse juba lähitulevikus mõni alternatiivne tõlgendusviis. Teema muutub tõsiselt „kuumaks.“

Vaata lisaks:
Algset avastust käsitlev uurimus.
Giant Gamma-ray Bubbles from Fermi-LAT: AGN Activity or Bipolar Galactic Wind?
Authors: Meng Su, Tracy R. Slatyer, Douglas P. Finkbeiner
Journal-ref: Astrophys.J.724:1044-1082,2010
DOI: 10.1088/0004-637X/724/2/1044

Uus nähtuse tõlgendus.
Origin of the Fermi Bubble
Authors: K.S. Cheng, D. O. Chernyshov, V. A. Dogiel, C.-M. Ko, W.-H. Ip
arXiv:1103.1002v1

Pages: 1 2 3

Filed Under: Arvamus, Arvamus ja Inimesed

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in