• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Isejoonduvate grafeenitransistoride ja vooluahelate valmistamine areneb

20.06.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Grafeen, mis on ühe aatomkihi paksune grafiitne süsinik, omab potentsiaali muutmaks olmeelektroonikat kiiremaks ja väiksemaks. Materjali suuremahuline tootmine on keeruline, tarbijate nõudlus väiksemate ja kiiremate elektroonikakomponentide järele on aga üha kasvamas.

Isejoondunud grafeenitransistoride maatriks

UCLA (University of California, Los Angeles) teadlased avaldasid 2010. aasta septembris, et on varasemad takistused ületanud ja suudavad grafeentransistore toota kiiremini kui varem. Uued transistorid kasutasid isejoonduva paisuna (loe transistoride kohta siit – tõlkija märkus) nanojuhet. Keerukusi valmistas suuremate kiipide valmistamine. Nüüd on aga UCLA teatanud, et on kiirete grafeentransistoride ja nendest koosnevate skeemide valmistamiseks arendanud uue viisi.

Töörühm kasutas nanojuhtmetest paisude paigutamiseks suurepinnalisele aurufaassadestatud (CVD) grafeenile dielektroforeesi konstrueerimismetoodikat (loe täpsemalt siit). Vastandatuna grafeenihelveste mehaanilisele koorimisele võimaldab uus tehnoloogia transistoriridade senisest tõhusamat tootmist. Kasvatamine toimub klaasalusele, mis vähendab parasiitseid elektrisignaalide viivitusi ja võimaldab valmistada enam kui 50 Ghz töösagedusega transistore. Tavaliselt on kõrgsageduslikke grafeentransistore tehtud ränile või poolisoleeriva ränikarbiidi pinnale, mis aga lekitavad elektrilaengut ja alandavad töösageduse 10 Ghz-le.

Täiendava sammuna kasutas UCLA töörühm transistore raadioskeemide koostamiseks, mille töösagedus on enam kui 10 Ghz. See on suur edusamm võrreldes varasema 20 Mhz-ga.

Hiljuti eelretsenseeritavas ajakirjas Nano Letters avaldatud uurimus esitab uue ratsionaalse viisi kõrgsageduslike isejoonduvate enam kui 50 Ghz töösagedusega grafeentransistoride ja nendel põhinevate vooluallikate valmistamiseks.

Kiired transistorid tähendavad edasiminekut raadiosageduslikele tehnoloogiatele, näiteks mobiiltelefonidele, raadiotele ja arvutitele. Kasutusalad ei ole piiratud – juhtmevaba andmeside, radar- ja pildihõivetehnoloogia on vähesed paljudest kasu saavatest rakendustest.

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kahksikkiht grafeentransistoril parem vooluvõimendustegur
  2. Veelgi huvitavam grafeen
  3. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  4. Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
  5. Grafeenmullikestest läätsed
  6. Terahertsise sagedusega leviva kiirguse ohjamine grafeeni abil
  7. Uus valmistusmeetod tekitab grafeenis keelutsooni
  8. Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada
  9. Uued teadmised grafeeni-metalli vastastikmõjudest
  10. Edusammud grafeeni masstootmise suunas

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in