Ühendkuningriigis asuva Boltoni Ülikooli teadlased töötasid välja taastuval energial põhineva elektrigeneraatori, mis kasutab ära kolme allikat: Päikest, tuult ja vihma.
,,Me tahtsime luua midagi sellist, mis võtaks energiat erinevatelt elementidelt,” sõnas Elias Siores, üks uurimuse läbi viinud teadlasi.
Ka vihmast saab energiat ammutada.
Uus tehnoloogia kasutab 10-sentimeetrise pikkusega piesoelektrilise polümeeri ribasid, mis on kaetud õhukese ja painduva fotogalvaanilise kilega. Keraamiliste piesoelektriliste materjalide asemel valisid teadlased polüvinülideenfluoriidi nimelise polümeeri, sest tuuletunneli ja simuleeritud vihma eksperimentides deformeerus see rohkem, tekitades suuremaid pingeid, kirjutab NewScientist.com.
Ribad genereerivad elektrit iga kord, kui neid häiritakse, olgu see siis tuule, vihmapiiskade või päikesekiirte poolt. Mida tugevamini ribad liikuma pannakse, seda suurem on saadav energiahulk. Teadlased kujutavad ette, et ribad hakkaksid asuma männikäbi sarnase struktuuriga, milles oleks tuhandeid ribasid.
Siore’i sõnul võib 10-ruutsentimeetrine lapike fotogalvaanilist kilet genereerida maksimaalselt 1 kuni 2 vatti päikeseenergiat.
Et ribad suudavad tekitada kõigest väikese hulga elektrit, saaks neid kõige tõenäolisemalt kasutada näiteks telefonide ja muude elektroonikavidinate töös hoidmiseks. Teiseks võimaluseks on kasutada sama tehnoloogiat nailoniga, et kasutada seda energiat genereerivate riietusesemete väljatöötamisel.
Teadusartikkel: “An investigation of energy harvesting from renewable sources with PVDF and PZT“
päikeseenergiaga pisut tuttavad olevad inimesed üldiselt teavad, et päikesekiirguse võimsustihedus merepinna kõrgusel ja ekvaatoril on jämedalt 1 kW ruutmeetri kohta.
Ehk siis 1000 W 10 000 ruutsentimeetri kohta, ehk siis 1 vatt iga 10 ruutsentimeetri kohta.
Kui nüüd see imevidin hakkab andma 1 W ruutsentimeetri kohta, on tegemis 100% kasuteguriga muundamisega, mis oleks väga hää.
Kui aga hakkab andma 2 W ruutsentimeetri kohta, siis oleks tegemist justkui võimendiga – iga maale langev päikeseenergia kWh toodaks justkui 2 kWh elektrienergiat, mis lõpuks varem või hiljem ikkagi muutuks soojuseks (mootoris, lambis, elektripliidis jne….). See oleks ju samamoodi kliima soojenemine?
vabandust, peab olema (nagu artiklis) …:
Kui nüüd see imevidin hakaks andma 1 W kümne ruutsentimeetri kohta…
Kui aga hakkab andma 2 W 10 ruutsentimeetri kohta…
No selge.
S.