Viis aastat tagasi avastasid teadlased, et Saturni kuul Enceladusel on geiseri-sarnased udusambad, mis koosnevad veeaurust ja jääosakestest.
Need sambad pärinevad soolvee reservuaaridest, väidab uus uurimus, mis ilmus teadusajakirjas Nature. ,,Me avastasime, et udusammas kihistub jää struktuuris,” sõnas Frank Postberg, Heidelbergi Ülikooli astrofüüsik. ,,Ning mida madalamale liikuda, seda soolarikkamaid terakesi võib leida.” Dr. Postberg ja tema koostööpartnerid analüüsisid udusammastest NASA Cassini kosmoselaeva poolt kogutud osakesi, kirjutab nytimes.com.
Saturni kuu Enceladuse polaaralalt purskub välja vähemasti neli eristatavat vee-jää sammast. Pilt: NASA/JPL/Space Science Institute
Analüüsi tulemusena leiti, et soolarikkad osakesed moodustavad Enceladuse pinna kohal hõljuvatest udusammastest rohkem kui 99% suuruse osa.
,,Selle reservuaari toitmiseks eksisteerib kõige tõenäolisemalt aga veelgi suurem ja sügavam soolvee reservuaar,” sõnas Dr. Postberg.
,,Me kujutame ette, et jää ning jäätuuma vahel asub sügav ookean, mis on mingil viisil pinnareservuaaridega seotud,” ütles ta.
Saturni kuues kuu Enceladus on jäine ning selle läbimõõt on vaid umbes 480 kilomeetrit. Vee olemasolu muudab selle üheks vähestest kohtadest meie päikesesüsteemis, kus võib eksisteerida elu.
Kuid kui isegi kui see nii ei ole, muudab see elu olemasolu väljaspool Maad usutavamaks. ,,Kui nii ettearvamatus kohas on vett,” ütles ta, “siis on küllalt suur tõenäosus ka kogu ülejäänud universumi jaoks.”
Teadusartikkel: “A salt-water reservoir as the source of a compositionally stratified plume on Enceladus“
Saturni kuues kuu Enceladus on jäine ning selle läbimõõt on vaid kilomeetrit.
Tänan tähelepanu juhtimast, parandasin ära.
S.