• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased loodavad heita pilku teismelisele Universumile

6.07.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Teadlased teavad, missugune nägi Universum välja beebieas. Nad teavad, missugune see on täna. Nad ei tea aga noore Universumi välimust. Tänu tehnoloogia arengule loodavad teadlased täiustada fotoalbumit ning luua pildi kosmose arenemisest kohaks, milles saab areneda elu nagu Maal. Nad loodavad saada need esmakordselt nähtud kuvandid instrumendiga, mis on ootuste kohaselt 10 000 korda senistest mõõtevahenditest tundlikum.

Intstrumenti valmistatakse, et koguda andmeid Maast nii kaugetelt objektidelt, et neid ei saa enam vaadelda nähtava valguse, vaid ainult elektromagnetlainete spektri infrapunavöötme kaudu. Instrument, mida nimetatakse spektomeetriks, mõõdab infrapunakiirgust objekti koostise ja teiste füüsikaliste omaduste kindlakstegemiseks, kirjutab NASA.gov.

[vsw id=”RXPMuocqPFI” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]

Tabavalt MicroSpec’iks nimetatud instrument oleks muljetavaldavalt võimeline läbi viima neid ülitundlikke vaatlusi väga väikeselt aluselt – lausa nii väikeselt, et kõik selle koostisosad mahuksid nelja tollise diameetriga räniplaadile.

Instrument, mida arendavad insenerid ja teadlased Goddard’i Kosmoselennu Keskuses, on tugev kandidaat tulevastes astrofüüsika ja Maa teaduse lennumissioonides osalemisele, sõnas mõõtevahendi arendustöö juht, astrofüüsik Harvey Moseley. “See on üsna uus ning me arvame, et ka revolutsiooniline idee,” väitis ta. “Kui me same seda tõestada, tahavad seda kõik.”

Tähtedest hemoglobiiniks

Uus tehnoloogia võiks aidata vastata küllaldastele teadusküsimustele ning sobib ka ideaalselt Universumi evolutsiooni uurimiseks. Eelnevad NASA missioonid, selhulgas Goddard -developed Cosmic Background Explorer ja Wilkinson Microwave Anistropy Probe, uurisid imikueas Universumit. Nad kogusid informatsiooni Universumi loomisel tekkinud ürgvalguse kohta.  Mõlemad avastasid imeväikeseid temperatuurierinevusi, mis osutas tiheduse erinevustele, mis lõpuks andis võimaluse esimeste tähtede tekkele umbes 400 000 miljonit aastat peale Suurt Pauku.

Harvey Moseley omaloodud seadme juures, demonstreerimas MicroSpeci ülijuhtivaid vooluringe. Pilt: NASA

Teadlased ei ole aga uurinud neid objekte suure täpsusega. Nad pole ka uurinud valgust, mida eraldavad nendel esimestel tähtedel loodud ja hiljem päikese plahvatustega Universumisse paisatud elu hoidvad elemendid.

“Kohe peale Suurt Pauku olid vesinik ja heelium ainsad külluslikult levinud elemendid,” väitis Mosley. “Tähtede moodustumine ja nendes esimestes tähtedes toimunud tuumareaktsioonid on loonud põhiliselt kõik elemendid, mis moodustab kõik meie ümber – süsiniku meie kehades ning raua ja hemoglobiini meie veres. Kõik need elemendid moodustusid mitmetes tähegeneratsioonides, mis on sündinud ja surnud Suurest Paugust alates.”

Ehitades valmis MicroSpeci sarnase  instrumendi ning uurides seda kindlat Universumi vanuse lõiku 14 miljardit aastat tagasi, saavad teadlased “väga selge pildi, kuidas Universum arenes selliseks kohaks, mis suudaks hoida meile sarnast elu,” lisas Moseley.

Ennenägematu instrument

Nii see teadustöö kui instrument on enneolematud, sõnas Weng-Ting Hsieh, insener, kes on töötanud koos Moseleyga tulevase missiooni ettevalmistuses tehnoloogia arendamisel. “Kõige tähtsam on selle väiksus ning ülitundlikkus.”

Põhiolemuselt on Mosley, Hsieh ja nende NASA Jet Propulsion Laboratory ja CalTech’I Ülikooli kaastöötajad leidnud viisi oluliselt kahandada instrumendi suurust. Võrreldes tavaliste spektomeetritega, mis on tüüpiliselt lauasuurused, oleks tervet MicroSpeci koostisosade komplekti, sealhulgas selle detektoreid, optikat ning filtreid, võimalik mahutada õhukesele nelja tollise diameetriga räniplaadile.

“Idee seisnes koostisosade lähedamas integreerimises kõrgema tulemuslikkusega seadme saamiseks,” sõnas tehnoloog Carl Stahle. Kuna koostisosad paigutati ränile, on MicroSpeci võimalik masstoota sama moodi nagu arvutites ning teistes elektroonilistes seadmetes kasutusel olevaid ränikiipe.

Lisaks panustab MicroSpeci suurenenud tundlikkusse jahutatavus. Infrapunavalguse püüdmiseks peab instrumente jahutatama jäisele temperatuurile, et hoida ära õrna infrapunasignaali summutamist instrumendi loodud soojuse poolt. MicroSpeci kavandamisel lisatakse jahutussüsteem, mis külmutaks instrumenti vaid kümnendiku kraadi võrra üle absoluutse nulli, –273,15 °C.

Stahle sõnul on tulevik MicroSpeci jaoks paljutõotav. Tundlikkus ja väiksus muudab selle igasugustele missioonidele sobivaks. “See instrument on paljutõotav suurejoonselise etteaste andmiseks,” sõnas Stahle.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kvantpõimitus rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal
  2. Film sellest, milline on planeet Maa kaugemalt vaadates
  3. Avastati seniteada tähesüsteemide lähima kohtumisraadiusega planeedipaar
  4. 3.2 miljardi piksliga kaamera
  5. Praktika Saksa Kosmosekeskuses (DLR)
  6. Uus Saturni kuu Titan’i kaart paljastas Maa-sarnaseid tunnusjooni
  7. WISE missioon tabas musta augu laieneva purskeava
  8. Grafeen aitab kontrollida terahertsiseid laineid
  9. Kas Suur Pauk võis olla kiire antiaine muutumine aineks?
  10. Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in