UNSW päikeseelementide uurijate kahekordne maailmarekord lubab muuta päikeseenergia taskukohasemaks, sest uus tehnoloogia annab minimaalse lisakuluga märgatavat suurema efektiivsuse.
Patenteeritud laserprotsessi abil saavutasid teadlased mais oma 19,3 protsendilise efektiivsusega masstoodang-ränipõhise päikeseelemendiga uue maailmarekordi. Juunis parandasid nad oma tulemust 19,4 protsendi peale, kirjutab Physorg.com.
LDSE päikeseelemendi skeem.
Selliste elementide varaseim rekord oli 18,9 protsenti.
Uued elemendid on hästi võrreldavad 18 protsendilise efektiivsusega päikeseelementidega, mida tihti hoonete katustel kasutatakse.
Üks teadlastest, Dr Matt Edwards, sõnas, et rekord saavutati ilma eksootiliste materjalide või vahenditeta.
,,Nende rekordite huvitav aspekt on see, et me saavutasime need tulemused lühikese aja jooksul, kasutades tööstusstandarditele vastavaid räniplaate ning modifitseeritud tööstustandarditele vastavaid vahendeid,” sõnas ta. ,,See on samm lähemale selleni, et päikeseenergia maksaks sama palju kui söel põhinev elekter.”
Dr Edwardsi sõnul toodeti elemendid standartsetele p-tüüpi CZ räniplaatidele, saades odava päikeseelemendi, mis annab maailma mastaabis antud summa eest parima efektiivsuse.
Uued elemendid valmistati UNSW patenteeritud Laser Dopeeritud Selektiivse Kiirguri (Laser Doped Selective Emitter ehk LDSE) protsessi, milles kasutatakse võimsat laserit ning valgus-indutseeritud plaadistusprotsessi, mille abil elementide pindadele tekitati ülipeenikesed metallkontaktid, jättes nii valgusele võimsuse suurendamiseks rohkem vaba pinda.
LDSE tehnoloogia üks eelistest on fakt, et selle abil saab elementide efektiivsust suurendada juba olemasolevate paneelile prinditavate päikeseelementide tootmisliinide modifitseerimise abil.
Teadlased aga töötavad juba uue tehnoloogia kallal, milleks on kahe poolega LDSE (double-sided LDSE ehk D-LDSE), mis optimiseerib päikeseelementide esi- ja tagukülgesid, et anda kuni 22-protsendilist efektiivsust.
No see on küll hea uudis, kui nüüd saaks odavalt toota ka kütuseelementidele neid mambraane oleks energiasalvestamise probleem kah lahendatud 😛