STSENAARIUM A: Tegu on tõepoolest standardmudeli ennustatava Higgs’iga.
I faas. Meil on standard, mida avastuseks saab kutsuda, ning see peaks ületama viite standardhälvet. See vastab umbes-täpselt võimalusele 1:1 700 000, et tegu on statistilise hälbega, mis annab sulle selle, mida sa näha tahad. Sõltuvalt tulemuse silmapaistvusest, mida me andmetes näeme, võib piisata selleks juba seni kogutud andmetest. Võib aga juhtuda, et me peame sellele lisama ka 2012. aasta jooksul kogutavad andmed või ootama isegi veel kauem.
II faas. Kõik eelnev oli vajalik vaid kinnitamaks, et me näeme tõepoolest midagi uut. Selle olemuse kindlaks tegemine on märksa raskem ja seal algab tõeline töö. Meil on teooria, mis kirjeldab, kui tihti Higgs peaks lagunema teatavateks lõpp-produktideks, mida meie detektorid suutelised nägema on. Me loeme kokku palju neid lagunemisprodukte on ja võrdleme neid sellega, mida teooria meile ennustab. Kui kõik lagunemiskanalid klapivad vaadelduga ja ka teised eksperimendid näevad sama käitumist, saame me julgelt väita, et tegu on standardmudeli Higgs’iga. (Variant I).
Veel rohkemate andmetega saame me läbi viia täpsemaid kontrollkatseid ning vaadelda, kuidas lagunemisproduktid ruumis paigutusid. Lagunemisproduktide erisuse korral ei ole Higgs päris täpselt selline, nagu standardmudel seda väidab olevat. (Variant II). Seeläbi saame me võrrelda oma andmeid ka teiste Higgs’i teooriatega nagu supersümmeetria (Variant III) poolt ennustatavaga. Teatud ajast alates saame me neid välistama hakata.
STSENAARIUM B: Tegu ei ole päris standardse Higgs’iga
Ma arvan, et ükskõik, mida me ka näeme, on kooskõlas mõne teooria poolt ennustatuga. Vähemalt seni, kuni selle mass 114-145 GeV vahele jääb.