Üheagselt tugevat, paindlikku ning kerget materjali valmistada on keeruline. Probleemi lahenduseks on olnud plastikute, metallide ning keraamiliste materjalide omadusi kombineerivate komposiitide arendamine. Erinevate heade omaduste vahel tuleb aga leida tasakaal, mille õnnestumiseks on muuhulgas üks olulisemaid muutujaid materjalide ruumilline paigutamine.
ETH Zürichi Ülikooli teadlased arendasid välja meetodi, mis annab võrreldes varasemate tehnoloogiatega komposiitmaterjali eri komponentide orientatsiooni muutmise üle oluliselt parema kontrolli. Tulemuseks on täiesti uus klass komposiite, mis matkivad ürgteoliste seltsi kuuluvate limuste kodade kõrgelt organiseeritud peenstruktuuri.
Lahenduse idee on lihtne – liigutada vastavad komposiidi eri koostisosad paika magnetvälja abil – aga mitte kõik soovitud materjalid ei ole magnetväljaga liigutatavad. Teadlased seljatasid probleemi viies materjalidesse magneetuvaid nanoosakesi. Meetod töötab vaid jäikadel mikromeetri suurusjärgus osakestel, mis on juhtumisi komposiiditööstuse jaoks õige suurus.
ETH Zürichi teadlased teevad firmadega tihedat koostööd, et oma avastusi võimalikult kiirelt tootmisse juurutada, seda enam, et näiteks lennukite ning tuulegeneraatorite tarbeks kasutatavate komposiitide turg on pidevalt laienemas. Sõna „nano“ ei tähenda laiatarbes enam pelgalt hookuspookust, vaid reaalseid käega katsutavaid tooteid, mis igapäevaellugi kipuvad.
Allikas: IEEE
Leave a Reply