Täna pandi 2008. aastal Tartu Ülikooli juurdeehituste kavva võetud füüsikahoonele nurgakivi. Hoone ehitustööd Tartu Maarjamõisa platsil algasid OÜ Astlanda Ehitus juhatusel käesoleva aasta juunikuus. Nurgakivi sisse istutati tulevastele põlvedele avastada muuhulgas mälupulk.
Üritus toimus päikselise ilma saatel. Vaiksematel hetkedel aitas tuju hoida Tartu Ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Kõrge kollase kraana ees asuval ehitusplatsil olid juba eristatavad tulevase hoone esimese korruse uksed ning põrandad. Ehitusmeistri sõnul tuli nurgakivi panemiseks isegi plaanipäraste töödega natuke viivitada. Maja loodetakse seevastu ettenähtud kahe aastaga valmis saada.
Nurgakivi panemise ametliku osa juhatasid sisse Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu, Tartu linnapea Urmas Kruuse, Loodus- ja Tehnoloogiateaduskonna prodekaani Mart Noormaa, Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi teadusdirektori Toomas Planki, OÜ Astlanda Ehitus juhatuse liikme Kaupo Kolsari, Füüsikaüliõpilaste Seltsi esindaja Roland Mati ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimandi kõned.
Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm väljendas oma sõnavõtus lootust, et tulevasest teaduskeskusest sirgub riigile hädavajalikke reaalteaduste õpetajaid vähemalt sama palju, kui on reaalteadusi õppinud tudengeist sirgunud rektoreid ning prorektoreid. Lisaks mainis rektor, et lähedus Chemicumile, Tehnoloogiainstituudile ning Biomeedikumile tihendab juba käimasolevat teadusasutuste vahelist koostööd. Kõnes ei jäänud märkimata alma materi kõrge koht eile avaldatud Times Higher Education maailma ülikoolide pingereas.
Hoone sisulist ning funktsionaalset poolt valgustas Toomas Plank:“ Valmiv Tartu Ülikooli teadus-ja õppetaristu on tehnoloogilises plaanis väga uuenduslik. Iseäranis on tulevane füüsikahoone võrreldes eelkäijatega oluliselt energiasäästlikum. Hoone on senistest Ülikooli teadusasutustest vibratsioonikindlaim. Majja kavandatakse keerukaid elektronmikroskoope ning lasersüsteeme, millega mõõdetakse molekulide ning aatomite suurusjärgu objekte. Nii täpseid mõõtmisi häirib väiksemgi keskkonnamüra. C-korpusesse on plaanitud mikroskoopiakeskus, mis peaks olema tõmbekeskus firmadele. Majja on planeeritud ka puhasruum. Kui näiteks molekulaarbioloogia katseid reostavaks vaenlaseks on bakterid, siis materjaliteadlastele on määravaks teguriks tolm. Paari nanomeetri paksuse kile pinnale langenud paarisaja nanomeetri paksune tolmukübe tähendab, et sellest kilest enam head nahka ei saa. Materjaliteaduse viljelemise tingimused on uues hoones maailmatasemel. Puhasruumide teenust pakkuva Technet_nano klientidel, kelle käest ka Ülikool hetkel teenust ostab, saavad kahe aasta pärast tulla uude füüsikahoonesse.“
Nurgakivisse istutatud terassilindrisse paigutati järgmised esemed: 2012. aasta 4. oktoobri ajaleht Postimees, viimane number Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis, käibelolevad Eesti eurosendid, Karl-Ernst von Baeri ja Tartu Ülikooli peahoone kujutisega endine 2 kroonine kupüür, Tartu Ülikooli infovoldik, pressiteade nurgakivi panemise üritusest, tulevase hoone pilt, Tartu Ülikooli Tartu hoonete kaart, nurgakivi panemise ürituse kava, Füüsika Instituudi vimpel ning Füüsika Instituudi logoga klaasbriljant, Astana ehitusfirma poolt mälupulk koos maja tervikliku ehitusprojektiga, Tartu Linnalt linna rinnamärk, Tartu Ülikooli puhkpilliorkestri Popsid visiitkaart, Tartu Ülikooli teaduspargi meenemünt ja Füüsikaüliõpilaste Seltsi tervitus koos füüsikatudengite allkirjastatud lehega.
Tartu linnapea Urmas Kruuse meenutas, et kooliajast jäi temale meelde üks kindel füüsikaseadus, et igale jõule on olemas vastujõud. Loodame, et füüsikahoone ehitamise vastujõud pole suuremad vihmast, lumest, päiksest ja tuulest ning ehitus saab plaanipäraselt valmis, et ka füüsikud kord kindla katuse alla saaks.
Kirjutas Uku Püttsepp.
Leave a Reply