Enamus teaduse arengust toimub suuremate suunamuutusteta. Teadmiste alustalasid kõigutavaid avastusi ei tule ette kuigi sageli, ent vahel siiski. Massachusettsi Tehnikaülikooli (Massachusetts Institute of Technology, MIT) töörühm seisab suure avastuse lävepakul: Ülikooli töörühm demonstreeris uut tüüpi magnetismi. Nad näitasid, et sünteetiliselt kasvatatud herbertsmitiidi (herbertsmithite, ZnCu3OH6Cl2) kristall (pildil) käitub kvantspinnvedelikuna (quantum spin liquid).
Kvantspinnvedelik on materjal, mille murdarvulised kvantolekud moodustavad magnetosakeste dipoolorientatsioonis vedelikusarnase voo, seda isegi tahkes olekus. Avastus võimaldab esialgu teoorias rakenduslikult kommunikatsiooni- ja andmetalletusseadmete tarbeks ära kasutada kvantpõimituse nähtuse, mis kätkeb mikroosakeste kvantsuperpositsiooni. MIT teadlased on tulevikulubaduste suhtes vaoshoitud, sest kvantspinnvedelike rakenduste ning teooria vahel haigutab, veel, suur lõhe. Filmides nähtud kvantpõimitustelefonid, kui need üleüldse võimalikud on, lähiajal turule ilmu. Töörühmale on esialgu piisavaks tasuks teadmine, et on avastanud veel täiesti kirjeldamata füüsikalise nähtuse.
Allikas: Endgadget
Olen juba mõnda aega mõtisklenud, et ei tea miks ei ole marsikulguritel/sondidel jne neid kvant telefone peal. Side oleks ju momentaalne mitte minutites mõõdetav…
Peebukas
Kvantsidest on veel vara rääkida. Esialgu on piirdutud osakeste olekute mõõtmisega.
Kasuliku info edastamine momentaalselt on võimatu ka kvantmehaanika abiga. Kvantoleku teleportatsioon on võimalik, mis põhimõtteliselt on momentaalne, aga selle protsessi lõpuleviimiseks on vaja saata ka klassikalist informatsiooni, mis võtab aega. Lisainfot näiteks wiki artiklist “quantum teleportation”.