Lõuna Korea ülikoolide teadlaste ühistöörühm valmistas magnetilise loogikalülituse. Prototüüpseadet kirjeldanud artikkel avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas Nature.
Väljavõte artiklist (suurema resolutsiooni saamiseks klõpsa pildil).
Kaasaegsete arvutite tuumades põksuvad väsimatult transistorid, mis vahetavad muutuvas elektriväljas tööolekut ja sooritavad tehteid. Transistorid on alates 1947ndast aastast võimaldanud arendada külluslikul hulgal arvutusseadmeid, millel on, paraku, ka omad puudused. Mida enam loogikalülitusi ühes vooluahelas on, seda rohkem elektrit see tarbib. Elektrivooluga kaasneb paratamatult soojuskadu. Seetõttu tuleb eri eesmärkidega vooluahelad üksteisest eraldada, näiteks videotöötlus helitöötlusest, need omakorda kesksest tuumast.
Korea liittöörühm valmistas aga loogikalülituse, mis lahendab mõlemad probleemid: magnetväljas olekut vahetava kahekihilise indium-antimoniidist (pooljuht) loogikalülituse. Alumisel kihil on arvulises ülekaalus positiivse laenguga aukjuhid, ülemisel kihil aga negatiivse laenguga elektronid. Sillaga ristsihis rakendatud magnetväli paneb elektronid üle silla liikuma. Vastassuunas magnetväli aga peatab elektronvoo. Tulemuseks on transistoriga samalaadne binaarne loogikalülitus. Et loogikaolekut juhib magnetväli, saab seda hoida paigal ilma elektrivooluta. See tähendab vähem soojuskadusid, ja mis veelgi olulisem: algoritmipõhiselt programmeeritavat riistvara. Magnettransistor-arvuti vajaks vaid ühte trükkplaati, mida saaks vastavalt vajadusele töö käigus programmeerida.
Enne, kui uue põlvkonna transistore masinates kasutusele saab võtta, tuleb ületada mitmed teetõkked. Esiteks tuleks ühildada magnettehnoloogia ränitehnoloogiaga. Tuhandete, isegi miljonite väikeste magnetite juhtimine on esialgu keeruline ka elementaartehete sooritamisel.
Allikas: Phys.org
Leave a Reply