• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Korea teadlased valmistasid magnettransistori

4.02.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Lõuna Korea ülikoolide teadlaste ühistöörühm valmistas magnetilise loogikalülituse. Prototüüpseadet kirjeldanud artikkel avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas Nature.

Väljavõte artiklist (suurema resolutsiooni saamiseks klõpsa pildil).

Kaasaegsete arvutite tuumades põksuvad väsimatult transistorid, mis vahetavad muutuvas elektriväljas tööolekut ja sooritavad tehteid. Transistorid on alates 1947ndast aastast võimaldanud arendada külluslikul hulgal arvutusseadmeid, millel on, paraku, ka omad puudused. Mida enam loogikalülitusi ühes vooluahelas on, seda rohkem elektrit see tarbib. Elektrivooluga kaasneb paratamatult soojuskadu. Seetõttu tuleb eri eesmärkidega vooluahelad üksteisest eraldada, näiteks videotöötlus helitöötlusest, need omakorda kesksest tuumast.

Korea liittöörühm valmistas aga loogikalülituse, mis lahendab mõlemad probleemid: magnetväljas olekut vahetava kahekihilise indium-antimoniidist (pooljuht) loogikalülituse. Alumisel kihil on arvulises ülekaalus positiivse laenguga aukjuhid, ülemisel kihil aga negatiivse laenguga elektronid. Sillaga ristsihis rakendatud magnetväli paneb elektronid üle silla liikuma. Vastassuunas magnetväli aga peatab elektronvoo. Tulemuseks on transistoriga samalaadne binaarne loogikalülitus. Et loogikaolekut juhib magnetväli, saab seda hoida paigal ilma elektrivooluta. See tähendab vähem soojuskadusid, ja mis veelgi olulisem: algoritmipõhiselt programmeeritavat riistvara. Magnettransistor-arvuti vajaks vaid ühte trükkplaati, mida saaks vastavalt vajadusele töö käigus programmeerida.

Enne, kui uue põlvkonna transistore masinates kasutusele saab võtta, tuleb ületada mitmed teetõkked. Esiteks tuleks ühildada magnettehnoloogia ränitehnoloogiaga. Tuhandete, isegi miljonite väikeste magnetite juhtimine on esialgu keeruline ka elementaartehete sooritamisel.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kiraalsus ja spinnlained
  2. Ferromagneetiline raudoksiid tinaoksiidi nanoosakestel võimalike spintrooniliste rakenduste tarvis
  3. Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult
  4. Leiti ideaalne viis magnetomaduste manipuleerimiseks
  5. Läbimurre andmesalvestuses
  6. Magneetuvatest nanoosakestest uute komposiitmaterjalideni

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Copyright © 2023 · Eesti Füüsika Selts · Log in