• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Esimene robotkala vangistatud

19.07.2007 by toimetaja

Igal loomaial või suurel akvaariumikompleksil on sageli oma eriline liik, kelle üle uhkust tunda: Tallinna loomaial on näiteks nende suurepärane sõralistekollektsioon. Londoni akvaariumis on selleks aga robotkala G9.3.

Essexi ülikooli teadlaste hiinlase prof Huosheng Hu ja kreeklase George Gimase juhtimisel valmis esimene täiesti autonoomne robotkala. G9.3 on märkimisväärne mitmes mõttes: esiteks peavad päris paljud akvaariumi külastajad teda elusaks kalaks, kellele on lihtsalt maskeering peale pandud. Tehniliselt teeb robotkala ainulaadseks ta oskus autonoomselt, st ilma raadio juhtimise või muusuguse kõrvalise abita, akvaariumis toime tulla ning seejuures energiasäästlikkust õppida. Kala koosneb 8 osast, millest 5 on liigutatavad ülivaiksete elektrimootoritega, mis võimaldavad peaaegu hääletu ja loomuliku kulgemise. Tänapäeval pole raske panna robot liikuma rataste või propellerite abil, kuid loomuliku liikumise imiteerimine jätab siiamaani paljud teadlased hätta. Samas võiks vahemärkusena mainida, et sarnast kunstlikku lihasliikumist uuritakse ka Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis.

Robotkala ehitati mitu aastat ning ta on kolmas katseeksemplar, kuid esimene, kelle liikumine on nii loomulik, et ta akvaariumi lasti. Sellise robotkala kokkupanek nõuab vähemalt 2 kuud, mis on projekti eestvedajate arvates liiga pikk aeg, et teda otseses uuringutegevuses kasutada. Selliste robotkalade kasutamisvaldkond oleks muidugi lai, alates mereuuringutega kalade rännete ja arvukuse kohta, lõpetades sõjaliste huvidega. Samas pole tegu mitte mingil juhul odava lõbuga: G9.3 hind üksi oli 220 000 eurot, mis teeb veidi üle kolme miljoni krooni, arvestamata seejuures veel eelnevat arendustegevust.

Teadlaste eesmärk on muidugi teha veel loomulikumaid ja "arukamaid" kalu kui seda on robotkala G9.3. Samuti loodavad nad vähendada kala komponetide hindu, sest praegu on tegemist väikese küberneetilise "imega", kuid "imed" maksavad päris palju. Samuti loodavad nad tema tehisintellekti parandada, sest praegu jälgivad teda pidevalt kolm inseneri, tehnikut ja teadlast, kuna mõnikord unustab robotkala ära, et tal oleks aeg jälle oma patareisid laadida. Kuid samas on prof Hu enesekindel, et varsti on kõigil sellised robotkalad kodus akvaariumis.

Allikas: SPIEGEL ONLINE – 16. April 2006, 09:24

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in