• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Alzheimer’i tõve varajane diagnoosimine

19.07.2007 by toimetaja

Alzheimer’i tõbi jätab miljoneid inimesi ilma nende mälestustest. See haigus on ravimatu, kuid varajane avastamine annab patsientidele võimaluse elada täisväärtuslikumat elu. Nüüd on tõve varajane avastamine aga võimalik.

Siiani avastati haigus tänu teatud sümptomitele. Nende esinemine viitab aga sellele, et haigus on juba viimastes staadiumites. Neuroloogid ja pilditehnikud on teinud võimalikuks avastada haigus

Tavalise ja Alzheimeriga nakatunud patsiendi võrdlus. (www.aip.org)

ammu enne sümptomite ilmnemist. Kujutis näitab pilte „amüloid-plaatide“ – valkude, mis arvatavasti tapavad ajurakke ning põhjustavad Alzheimer’it – lademetest.

Vanadus-psühhiaater William Klunk Pittsburgi Ülikooli Meditsiinikeskusest ütleb: “Esimest korda oleme võimelised nägema asju, mis enne olid võimalikud alles peale patsiendi surma. Saame näha, kas „amüloid-plaate“ on ajus ning laias laastus nende kogust.“

Patsientidele süstitakse radioaktiivset värvainet „Pittsburgh Compound B“ ehk PIB. Ajju jõudes liitub PIB „plaatidega“. PET (Positron Emission Tomography) skaneerimise käigus paljastuvad suurima „amüloid-plaatide“ varustatusega piirkonnad.

Traditsiooniliselt on Alzheimer’it lõplikult võimalik diagnoosida lahkamise käigus. Eristav tunnus Alzheimer’i ja teiste dementsust põhjustavate haiguste vahel ongi „amüloid-plaatide“ olemasolu“.

Allikas: http://www.aip.org/dbis/stories/2006/15170.html

Koostas: ALI

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in