• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Füüsikud aitavad luid parandada.

19.07.2007 by toimetaja

Ootamatult tulev luumurd rikuks kergesti meie puhkuseplaanid ja raskendaks meie elu kindlasti päris tükiks ajaks. Luumurdue häda on aga ka selles, et siiani ei olnud põhimõtteliselt võimalik ette ennustada, millal luumurd saabub, sest luu koormuse taluvuspunkti, ehk rakendatava koormuse suurust, mille järel luu murdub, ei olnud võimalik arvutada. Samuti ei saa unustada osteoporoosi (luuhõrenemist põhjustava haiguse, mida põeb umbes 30% naistest ja kuni 20% meestest) uurimiseks polnud siiani häid meetodeid. Nüüd on luuuuringuteks koguni kaks uut meetodit.

Esimene ,tunduvalt maisem, on USA-s West Lafayettis asuva Purdue ülikooli teadurite, eesotsas Ozan Akkusega avastatud meetod. Ozani meeskond suutis luua mini seismograafid, mis erinevalt tavalistest seismograafidest, mida kasutatakse maavärinate mõõtmiseks, mõõdavad luu koormust. Kuna iga samm ja liigutus põhjustab meie luudest väikeseid võnkeid, siis registreerivad mini-seismograafid just neid võnkeid ning seejärel on täpselt välja arvutatav luule langev koormus. Sarnast põhimõtet kasutatakse lisaks maavärinate mõõtmisele ka sildade ehitamisel ja helikopteri tiivku labade koormustaluvuse arvutamiseks.

Teise, tunduvalt astronoomilisema, meetodi töötasid välja Christoph Räthi juhitud Max Plancki Instituudi astrofüüsikute töörühm koostöös kohalike arstiteadlastega. Nemad keskendusid oma uuringus peamiselt osteoporoosi tekkimisele ja luude hõrenemisele. Haiguse arengut ei suutnud arstid siiani ette ennustada. Nüüd tulid aga appi teoreetilised astrofüüsikud ja kosmoloogid, kes võtsid luu simuleerimisel appi suurte galaktikate arvutamisel kasutatav Minkowski võrrandid ja kogu enda käsutuses oleva matemaatilise aparatuuri ning suutsid luua luu simulatsiooni, mis suudab välja arvutada luu struktuuri ja ennustatavad muutused haigestumise või vigastuse korral. Muidugi ei ole simulatsiooni arvutused punkt-punktiliselt ühtivad, kuid nad omavad siiski väga suurt täpsust. See lihtsustab oluliselt osteoporoosi ravimist ning juba on meditsiinitööstus tundud huvi meetodi rakendamisest paremate ravivõimaluste väljatöötamisel.

Allikad: Spiegel-Online
Max Planck Forschung 03.2006

Toimetas: Tiit Sepp

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in