• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Valmis 8 megadžauline rööbaskahur

19.07.2007 by toimetaja

Kuna eesti keel on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, on ka temas osa sõnu puudu. Üks neist on rööbaskahur, mis minu meelest on parim vaste ingliskeelsele mõistele railgun. Mismoodi täpselt rööbaskahur töötab, vaata allolevalt jooniselt. Lühidalt öeldes on tegu seadmega, kus kaks rööbast on ühendatud elektriahelasse nii, et üks on kokkupuutes ainult ahela plussklemmiga ja teine miinusklemmiga. Kaks rööbast ühendatakse seejärel mingi elektrijuhiga, seejärel ahelas kulgev elektrivool tekitab magnetvälja, mis juhti piki rööpaid üha kaugemale lennutab. Näiteks nõela lennutava rööbaskahuri valmistamine pole ühelegi füüsikule suur probleem, kui aga sedasi tahetakse raskeid objekte kaugele lennutada, siis tekivad probleemid.
Rööbaskahuri tööprintsiip – joonis Wikipedia
17. jaanuar avalikustas USA merevägi uue 8 megadžaulise rööbaskahuri. 8 megadžauli tähistab siin maksmaalset töö hulka, mida on võimalik kondensaatori abil teha. Antud aparaadi juures kasutati kondensaatorit elektrivoolu allikana. San Diego lähedal paikneva ettevõtte General Atomicsi loodud uus rööbaskahur on tähelepanuväärne mitmeti. Näiteks on ta 3.2 kilose raskust võimeline lennutama ligi 400 kilomeetri kaugusele. Samuti on tähelepanuväärne rööbaskahurist lastava mürsu purustusjõud, 3,2 kilogrammine mürsk teeb ligikaudu sama palju kahju kui tavaline sõiduauto, mis sõidaks umbes 550 kilomeetrit tunnis.

Võrreldes Tomhawk raketiga on lasu hind ligi tuhat korda madalam. Patsifistidel pole põhjust muretseda, sest reaalselt relvastusse võiksid sellised relvad jõuda alles vahemikus 2013-2020.

Koostas: Tiit Sepp

Allikad: FoXNews.com
www.dailytech.com

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in