Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kanada füüsikud on jõudnud uutele järeldustele kõvakatteta teedele tekkivate ebameeldivate lainete osas. Selgus, et lainete kõrgus ja vahekaugus on lihtsad funktsioonid teel liikuvate sõidukite kiirusest ja kaalust.
Seni pole katsed nn. trepilisest teest hoiduda erilist vilja kandnud. Ainsaks praktiliseks abinõuks on kasutada raskeid masinaid, et siluda teepinda, see võib osutuda aga väga kulukaks, eriti maapiirkondades, kus sellised teed on laialt levinud.
Jim McElwaine Cambridge Ülikoolist, Nicolas Taberlet École Normale Supérieure de Lyon’ist ja Stephen Morris Toronto Ülikoolist katsid ümmarguse plaadi liivakihiga. Plaadi sai pöörlema panna konstantse kiirusega umbes 0.6 pööret sekundis. Liivapinnale lasti kummiratas.
Selgus, et esimene laineke tekkis tavaliselt umbes kümne pöörde jooksul. Selle juurest hakkasid lainekesed edasi arenema..
Eksperimenti korrati, kasutades erinevat liiva ja isegi pikateralist riisi. Üllatuslikult materjali muutmine lainete tekkimist eriti ei mõjutanud.
Katsest ja arvutisimulatsioonist selgus, et lainete tekkimist mõjutavad vaid ratta kiirus, kaal pikkusühiku kohta ja teralise materjali tihedus. Selgus, et sõidukite suurem kiirus tekitab kiiremini laineid ja raskemad rattad tekitavad väiksemaid laineid, sest suurem mass takistab liiva vertikaalset liikumist.
McElwaine arvates algab lainete teke teepinna väikestest ebatasasustest, kui ratas tõuseb teepinnalt õhku ja langeb uuesti tagasi, lükates osa teepinna materjali oma esialgsest asukohast kõrvale, nii tekib uus konarus jne.
Tundub, et parim viis lainete vältimiseks, on teha teepind võialikult tasaseks. Uurimismeeskonnale pakub aga huvi rohkem teine võimalus: varustada sõidukid aktiivse vedrustusega, mis ei laseks sellel võnkuda lainete tekkimisele vastaval sagedusel.
Seni pole katsed nn. trepilisest teest hoiduda erilist vilja kandnud. Ainsaks praktiliseks abinõuks on kasutada raskeid masinaid, et siluda teepinda, see võib osutuda aga väga kulukaks, eriti maapiirkondades, kus sellised teed on laialt levinud.
Jim McElwaine Cambridge Ülikoolist, Nicolas Taberlet École Normale Supérieure de Lyon’ist ja Stephen Morris Toronto Ülikoolist katsid ümmarguse plaadi liivakihiga. Plaadi sai pöörlema panna konstantse kiirusega umbes 0.6 pööret sekundis. Liivapinnale lasti kummiratas.
Selgus, et esimene laineke tekkis tavaliselt umbes kümne pöörde jooksul. Selle juurest hakkasid lainekesed edasi arenema..
Eksperimenti korrati, kasutades erinevat liiva ja isegi pikateralist riisi. Üllatuslikult materjali muutmine lainete tekkimist eriti ei mõjutanud.
Katsest ja arvutisimulatsioonist selgus, et lainete tekkimist mõjutavad vaid ratta kiirus, kaal pikkusühiku kohta ja teralise materjali tihedus. Selgus, et sõidukite suurem kiirus tekitab kiiremini laineid ja raskemad rattad tekitavad väiksemaid laineid, sest suurem mass takistab liiva vertikaalset liikumist.
McElwaine arvates algab lainete teke teepinna väikestest ebatasasustest, kui ratas tõuseb teepinnalt õhku ja langeb uuesti tagasi, lükates osa teepinna materjali oma esialgsest asukohast kõrvale, nii tekib uus konarus jne.
Tundub, et parim viis lainete vältimiseks, on teha teepind võialikult tasaseks. Uurimismeeskonnale pakub aga huvi rohkem teine võimalus: varustada sõidukid aktiivse vedrustusega, mis ei laseks sellel võnkuda lainete tekkimisele vastaval sagedusel.
Vaata videot eksperimendist: www.youtube.com/watch?v=UHCJgh30kNE
Koostas: Kaarel Piip
Allikas: Physics Review Letters
physicsworld.com