• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Ämblikmees saab reaalsuseks?

21.01.2008 by toimetaja

Gekod, ämblikud ja koomiksikangelane Ämblikmees näivad eiravat gravitatsiooni, ronides mööda siledaid seinu ja lagesid. Nüüd väidab üks Itaalia füüsik, et inimesed suudaks süsiniknanotorudest valmistatud kostüümi kandes sama teha. Nicola Pugno Politecnico di Torino’st on välja arvutanud, et kui seda materjali suudetaks raalselt valmistada, saaks vastavat ülikonda kandev inimene ronida ohutult näiteks mööda pilvelõhkuja siledat seina.
Gekode ja ämblike võime kleepude tuleneb tuhandetest pisikestest kiududest nende jalgadel. Haarde tagavad kolm tegurit: kapillaarjõud, mis on tingitud õhukesest vedelikukihist kiudude ja pinna vahel; van der Waalsi jõust pinna ja kiudude molekulide vahel ja kiudude ning pinna mehaanilisest haakumisest. Erinevalt liimist võimaldavad need jõud jalga edasi liigutada ja tundub, et ei lase ka mustusel haakuda.
Pugno sõnul saaks inimeste jaoks sarnaseid saapaid ja kindaid valmistada miljonitest nanotorudest, mis oleksid vaid 10 nm läbimõõduga. Tekkiv moodustis ise oleks umbes 1 cm paksune. Torukeste paksust ja vahet olevat võimalik valida nii, et nad on nähtavas valguses läbipaistvad.
Otsmised nanotorud hargnevad lehviku kujuliselt, tagades niimoodi miljoneid kontaktpunkte. Pugno arvates suudaks juba üks selline lõim kanda inimese raskust, nendega kaetud kindad aga üle 1000 kg.
Ka väidab ta, et materjal oleks isepuhastuv, sest süsiniktorukesd on hüdrofoobsed. Käe edasiliigutamine peaks õigeid võtteid teades olema küllalt kerge, sest iga üksiku punkti adhesioonijõud on küllalt nõrgad.
Kuigi Ämblikmehe kostüümi idee tundub liiga suurejooneline, on mitmed teadlased kleepuvaid materjale juba valmistanud, seda küll polümeeridest mitte nanotorudest. Samuti on loodud ka harulusi nanotorusid.

Koostas: Kaarel Piip
Allikas: Journal of Physics: Condensed Matter
physicsworld.com

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in