California Ülikooli Berkley Rahvusliku Laboratooriumi Integreeritud Nanomehhaaniliste Süsteemide Keskuse juhi Alex Zettli töörühma loodud seadmes toimib süsinik-nanotoru samaaegselt kõigi raadiovastuvõtja komponentidena – antenni, tüüritava sagedusfiltri, võimendi ja demodulaatorina.
Zettli sõnul koostab niisugune nanoraadio ennast (täpselt määratud tingimustel, toim.) praktiliselt iseseisvalt, mis annab eeldused odavaks masstootmiseks ja rakenduseks bioloogilistes süsteemides ja meditsiinis. Kogu seade mahub elusrakku ja võimaldaks selle komponentide tööd vastavalt vajadusele mõjutada.
Raadio koosneb üksikust otsaga alalispingestatud elektroodile kinnitatud süsinik-nanotorust, teine elektrood asub toru vaba otsa kohal. Väline elektriväli põhjustab laengu kuhjumise kinnitamata otsale ja muudab viimase seega elektromagnetlainete vastuvõtjaks. Muutuvas elektriväljas hakkab toru ots võnkuma, efekt on suurim nanotoru omavõnkesageduse juures, mis langeb just sobivasse 100MHz suurusjärku ja on valmis seadmel muudetav. Elektriline signaal tekib tunnelvooluna nanotoru otsa ja sellest eraldatud elektroodi vahel. Viimase protsessi mittelineaarsus (Wikipedia: Fowler-Nordheim equation) võmaldab signaali demoduleerida.
Zettli sõnul viis tema töörühm läbi katse, milles nende loodud nanoraadio võttis vastu lähedale paigaldatud saatja signaali, väljundvoolu võimendamisel kostis äratuntavalt lähtesignaaliks kasutatud Beach Boysi lugu Good Vibrations.
Allikas: physorg.com
Toimetas Erik Randla