• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Hetkega käivituv arvuti?

23.08.2008 by toimetaja

Küllap on enamik lugejaid mõtelnud, miks üha kiiremini töötavad arvutid siiski nii palju aega käivitumiseks vajavad. Sel põhjusel jätame tihti arvuti välja lülitamata ka ööseks, mil ta tarbetult elektrienergiat kulutab. Põhjus on peamiselt selles, et raali tööks vajalikud andmed tuleb esmalt kõvakettalt muutmällu (RAM) lugeda ja see võtab aega. Praegu


Esimesena magnetmuutmälu kommertsturule toonud firma Freescale kiip.

laialt kasutatavad muutmäluelemendid vajavad info alal hoidmiseks toitepinget – mälubittideks on seal imetillukesed kondensaatorid, mis kaotavad pidevalt laengut. Seetõttu tuleb nende seisundeid umbes tuhat korda sekundis uuendada. Võimalikku lahendust pakuvad magnetmäluelemendid, kus sarnaselt kõvakettaga määrab bitiseisundi mäluraku magnetvälja suund – see säilib ilma uuendamata nagu info kõvakettalgi. Niisuguste rakkude väljatöötamisega nähakse palju vaeva; üheks suuremaks takistuseks on olnud biti seisundi muutmiseks kuluv aeg. Täpsemalt hakkab materjali ümbermagneetimisel tema magnetvälja orientatsioon kahe oleku vahel ostsilleerima enne kui lõppolekusse jääb. Seisundi muutmiseks kasutatakse välist magnetvälja mille tekitab näiteks pisikese pooli pingestamine. Saksa teadlaste töö näitas katseliselt, et välise magnetvälja ajalist käiku sobivalt seades saab bitiseisundi muutmiseks kuluva aja viia teoreetiliselt ennustatud miinimumini, mis antud katseskeemi jaoks oli üks nanosekund. Niisugustest bittidest muutmälu võiks alaliselt talletada operatsioonisüsteemi ja nii võiks arvuti käivitamiseks vajalik aeg kahaneda praktiliselt märkamatuks.

Magnetmäluelementide rakendamisel arvutitööstuses on üheks pidurdavaks teguriks nende arvu pindtiheduse piir – liiga lähestikku paiknevate bittide seisundeid on keeruline ükshaaval muuta ilma naaberrakke mõjutamata. Ent  suurimaks takistuseks on vast siiski uuele tehnoloogiale ülemineku kulukus ja jätkuvalt suur nõudlus kondensaatoritel põhineva mälu järele, mis ületab vastava tehnoloogiasektori tootlikkust.

Allikas: Phys. Rev. Lett. 101, 087201 (2008)
Toimetas Erik Randla

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in