Seitsme miljardi valgusaasta kaugusel asuv galaktikaparv koosneb tuhandetest galaktikatest. NASA/JPL-Caltech/M. Brodwin
Kui palju selle universumi aspekti uurimine meie teadmisi tumeenergiast laiendab? Kas see võimaldab lihtsalt tänapäevast lambda-CDM mudelit täpsemaks tuunida või võivad selles valdkonnas tehtavad uurimused viia üleüldise paradigma muutuseni?
Jah! Ja Jah! Kasutades massiivsete galaktikaparvede leidumist kui kosmoloogilise ajaloo funktsiooni, saame me universumi paisumise ajalugu uurida. Seega saame me ka tumeenergia omadustele täpsemad piirangud panna.
Kuid kui me võrdleme oma tulemusi teiste meetoditega, mis võimaldavad tumeenergiat kombata, nagu näiteks supernoova vaatlustega, saame me tulemusi võrrelda. Et kas need klapivad! Kui need päris hästi ei sobi, võib see tähendada, et meil on uut mudelit vaja. Väga võimalik, et peaksime üldrelatiivsusteoorias muudatusi tegema. Samas ei ole selle üle enne sääraseid tulemusi eriti mõtet oletusi teha.
Millistel tumeenergia uurimustel oleks mõtet lähitulevikus silma peal hoida ning milliste projektide kallal Sa ise plaanid töötada?
Oi, neid on palju! Peaaegu nii palju, et kõiki oleks mõtet ära mainida. Kindlasti on suuremõõtmeliste optiliste teleskoopidega tehtavad uurimused nagu Dark Energy Survey ja LSST ning spektroskoopilised uurimused nagu BigBOSS väga põnevad. Samuti ka Plancki mikrolainete taustkiirguse satelliidi tulemused.
Ma ise jätkan vähemalt ettenähtavas tulevikus tööd Lõunapooluse Teleskoobi juures.
Suur tänu ja edu edasises töös!
Täispikk uudislugu ERR teadusportaalis
Leave a Reply