• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Euroopa Füüsika Seltsi nõukogu koosolekult

28.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Käesoleva aasta Euroopa Füüsika Seltsi (EPS) nõukogu võõrustas Saksamaa Füüsika Selts (The Deutsche Physikalische Gesell­schaft , ehk DPG) ning see toimus Bonni lähedal Bad-Honnefis asuvas Physikzentrum’is.  DPG-l on 61000 liiget (üks suuremaid füüsikute ühendusi maailmas) ning Physikzentrum on üks kahest majast, kus DPG tegutseb. Teine maja on Magnus-Haus Berliinis ja see oli enne Saksamaa taasühinemist […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed

Ootamatu vari

27.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Kuidas te seletaksite pildil näha olevat värvilist varju põrandal? Olete midagi analoogset kusagil näinud? Füüsika tunnis või teadusteatris, kus räägitakse valguse polarisatsioonist? Sest valguse polarisatsioon on niisuguse värvide mängu juures võtmesõnaks. Kui kellelgi on läinud meelest, mis selle polarisatsiooniga õigupoolest oli, siis põhilise teadmise saab järele vaadata e-õpikust . Allpool on üks video selle kohta, […]

Filed Under: Füüsika koolis

Lämmastik tahkes olekus

26.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Hankisime endale uue vaakumpumba. Ikka selleks, et looduse uurimiseks uusi võimalusi saada – korrata kõiki neid vaakumis tehtavaid katseid, mida oleme vaid videotes näinud ja proovida järele üht-teist päris uut. Lämmastikku oleme me kõik sisse hinganud gaasilisel kujul ja näinud vedelal kujul, enamasti teadusteatri etendustes. Aga kuidas on lood lämmastiku kolmanda, st tahke olekuga. Teadagi, […]

Filed Under: Füüsika koolis

Kuidas leida eluks sobilik eksoplaneet?

25.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

  Kõik on kuulnud eksoplaneetidest. Kõik kes teavad, mismoodi neid planeete otsitakse ja leitakse, kui palju neid meie galaktikas üleüldse olemas olla või kuidas neid uuritakse võivad alljärgneva ka lugemata jätta. Aga kõigile teistele … Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: Dünaamiline – tähe radiaalkiiruse perioodilised muutused; Fotomeetriline – perioodilised tähevarjutused. Sellel meetodil on NASA satelliit Kepler on leidnud 1019 […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kauged planeedid

Skytte medal emeriit-professor akadeemik Ene Ergmale

24.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

TÜ rektor professor Volli Kalm andis 24. märtsil, Johan Skytte mälestuspäeva eel TÜ muuseumi valges saalis emeriitprofessor akadeemik Ene Ergmale üle Skytte medali. Medaliga tunnustati Ergma pühendunud tegevust Eesti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse hea käekäigu eest seismisel ning tema panust Eesti kui kosmoseriigi arengusse. Eesti Füüsika Selts võib kinnitada – Ene Ergmad on tunnustatud […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed, Eestist endast

Kuidas Curiosity Marsi kive uurib?

23.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Neil päevil anti teada, et marsikulgur Curiosity on leidnud Marsil lämmastikku, kasutades selleks proovide analüüsimise instrumenti SAM (Sample Analysis at Mars). Huvitav on see, et lämmastik leiti lämmastikoksiidina (NO3). Kui see ka ei kinnita arvamust, et Marsil võis kunagi elu olla, saame siiski tõdeda, et oksiidina esinev lämmastik on elusorganismidele kasutatav, kuna lämmastiku aatomeid on sellest ühendist võimalik […]

Filed Under: Teadusuudised

Füüsikapäevad läbi, elagu füüsikapäevad!

22.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

XLV Eesti füüsikapäevad ja XXXVII füüsikaõpetajate päevad on ajalooks saanud. Kaks päeva, 12 ettekannet, EFS üldkogu, EFS õpetajate osakonna üldkogu, osalejaid sadakond. Esimest korda Tartu füüsikute uues kodus – TÜ füüsikumis. EFS aastapreemiad läksid TÜ nanostruktuuride laborile, kõrgtasemel teadustulemuste eest ja Toomas Plankile, ennastsalgava töö eest füüsikumi ehituse suunamisel. Õnnitleme veel kord! Nanostruktuuride labori tegemistest […]

Filed Under: Eestist endast

Veel kord 2014. aasta füüsika ja keemia Nobeli preemiast

21.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

2015.a. füüsikapäevade Nobeli loengu pidasid Jaan Aarik (TÜ) ja Jaak Kikas (TÜ). Kaks professorit, kaks preemiat, füüsika ja keemia. Jaan Aarik räägib pooljuhtidest ja LED’idest, Jaak mikroskoopidest. Mõlemad ettekanded nõuavad kuulajalt arvestatava hulga eelteadmisi, samas alustavad kõigile arusaadavatest asjadest.

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Vaata sissepoole

Põhjamaade füüsikapäevad 2015

20.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Anname teada, et 2015.a. Põhjamaade füüsikapäevad toimuvad 9.-12. juunini  Trondheimis, Norras. Esimesed sellised päevad toimusid 2009.a. Kopenhaagenis, edasi tulid Helsinki (2011) ja Lund (2013). Vt https://www.ntnu.edu/physics/npd2015. 2013.a. osales ka Eesti Füüsika Selts Põhjamaade füüsikapäevade korraldamisel. Sel aastal korraldavad ürituse Taani, Rootsi, Soome ja Norra füüsika seltsid.

Filed Under: Eestist endast

Millised on suurimad ehitusjärgus teadustaristud Euroopas

19.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Avalikul seminaril „Moodsa füüsika rakendused” esines ka Tartu ülikooli professor, akadeemik Ergo Nõmmiste ettekandega “Suurimatest ehitusjärgus teadustaristutest Euroopas”. Jutuks tulid: ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor), ehk rahvusvaheline eksperimentaalne termotuumareaktor. Laser vabadel elektronidel ehk röntgenlaser, ehitatakse Hamburgi, DESY-sse. Saadakse femtosekundilisi röntgenimpulsse. Elektronid kiirendatakse peaaegu valguse kiiruseni, misjärel nad läbivad undulaatorid ning kiiratakse röntgenimpulss. ESS European Spallation Sourve, Euroopa […]

Filed Under: Teadusuudised

Süsiniknanotorudel baseeruvate päikesepatareide efektiivsus kasvas kaks korda

18.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Juba mõnda aega on üritatud luua tervenisti süsinikul baseeruvaid päikesepaneele. Arvatakse, et tegemist paljulubava alternatiivlahendusega tänapäeva kallitele fotogalvaanilistele seadmetele. Nüüd on Mark Hersami juhitud töörühm loonud uut tüüpi süsiniknanotorudel põhineva päikesepatarei, mis on oma eelkäiatest kaks korda efektiivsem. Arvatavasti on kõik teadushuvilised süsiniknanotorudest kuulnud – need on ühe aatomi paksusest süsiniku lehest (ehk grafeenist) “keeratud” […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Mis on liginullenergiahooned?

17.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Küttekulude kokkuhoid võib olla nii reklaamis kasutatav sõnakõlks kui ka tõsine asi. Tõeliselt liginullenergiamajad on välismaailmast nii hästi eraldatud, et meist veidi lõuna pool ei ole neis küttesüsteemi tarviski. Aga selliste majade projekteerimine on terve omaette teadus. TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetooli professor Jarek Kurnitski teab, millest räägib. Tema ettekanne TÜ füüsikumis 17.märtsil 2015 on videos. Soovitame […]

Filed Under: Eestist endast, Füüsika koolis

Miks Eestis virmalisi nõnda harva näeb?

16.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Virmalised ei ole kohalik nähtus, helendav ala võib olla mitmesaja kilomeetri kõrgune ja tuhandete kilomeetrite laiune, moodustades maakera pooluste ümber rõnga. Aga miks neid Eestis nõnda harva näeb? Kuidas seletada virmaliste erinevaid värvusi? Virmaliste tekkimiseks tarvilike laetud osakeste allikaks on päikesepursked. Päikesepursetes vabanenud osakesed liiguvad Päikesest eemale kiirusega ca 400km/s seda osakeste voogu nimetatakse päikesetuuleks. […]

Filed Under: Eestist endast, Valguse aasta 2015

Osakeste laserkiirendid saavutasid enneolematu võimsuse

15.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Osakeste kiirendite rolli teaduse ja tehnoloogia arengus on raske üle hinnata. Viimatistest arengutest võiks ehk meenutada Higgsi bosoni avastamist. Aga vähemalt sama olulised on sünkrotronkiirguse allikad või vabaelektron-laserid – tänapäevaseid materjaliuuringuid ei ole ilma nende tööriistadeta võimalik ette kujutada.  Viimastel aastatel on tavapäraste osakeste kiirendite kõrval arendatud tehnoloogiat, kus osakesi kiirendab laseri impulss (laser wakefield acceleration). […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Miks on peegelpildil vahetatud parem ja vasak pool, kuid mitte ülemine ja alumine?

14.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Kujutisel peeglis on ära vahetatud esimene-tagumine, mitte aga parem-vasak pool. Selles veendumiseks tasub kasvõi tähele panna, et kõik, mis on inimesest vasakul, on ka peegelpildis inimesest vasakul, samas peegli suunas või sellest eemale liikudes teeb kujutis peeglis täpselt vastupidi. Segadus tekib sellest, et oma peegelpilti mõtestades me pöörame ennast mõtteliselt ümber vertikaaltelje, st vahetame ära nii […]

Filed Under: Füüsika koolis, Valguse aasta 2015

Kui õhk ei ole valgusele enam läbipaistev

13.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Väga intensiivsele valgusel ei ole õhk enam läbipaistev keskkond. Käesolevat pilti tuleb lugeda paremalt vasakule, st valgus, antud juhul ülilühike valgusimpulss, tuleb paremalt.  Esimene tähtis koht pildil on väike sinakas täpike, see on mikroplasma pall, mis tekib valgusimpulsi ja õhu vastasmõjus. Pildistamisel on plasmapallilt tekkinud valguse ees poolviltu hoitud paberilehte, st fotograaf on pildistanud paberilehte […]

Filed Under: Päevapilt

Avalik seminar „Moodsa füüsika rakendused“

12.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

17. märtsil kell 16 toimub Physicumis (Ravila 14c-B103) avalik seminar „Moodsa füüsika rakendused“. Seminaril saab kuulda TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetooli professorit Jarek Kurnitskit, kes kõneleb teemal „Füüsika, ehitusfüüsika ja liginullergiahooned“. Tartu ülikooli professor, akadeemik Ergo Nõmmiste räägib suurimatest ehitusjärgus teadustaristutest Euroopas ning TÜ füüsika instituudi direktor professor Jaak Kikas võtab kõneleb teemal „Ülikõrglahutusega fluorestsentsmikroskoopa: Nobeli 2014. […]

Filed Under: Eestist endast

Uudset nanoosakest näeb kuuel erineval moel

12.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Inimese sisse on keeruline näha. Ka otseses mõttes – kasutuses on väga erinevaid meetodeid elusorganismi uurimiseks, aga ükski neist ei ole täiuslik. Ja paljud meetodid nõuavad mõne spetsiifilise kontrastaine manustamist patsiendile. Nüüd on leitud nanoosake, mida saab kasutada kuue erineva meetodi kontrastainena. Kõnealuste nanoosakeste (vt pilti) läbimõõt on 74 nanomeetrit ja neil on tuum, mis […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Vaata sissepoole

Kuidas vaadata päikesevarjutust?

11.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Esimene reegel – ole õigel ajal ajal õiges kohas. Õige aeg on juba üsna lähedal – reedel, 20. märtsil on Eestis päikesevarjutus, see algab kell 11.00 ja lõpeb 13.17, varjutuse maksimaalne faas on kell 12.09. Kõige õigem koha koha leiad kõrvalolevalt kontuurkaardilt, otsi punast täppi. Teine reegel – ära kunagi vaata otse päikesesse, isegi päikesevarjutuse […]

Filed Under: Eestist endast

Kuidas jagada Cooper’i paare?

10.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Antakse teada, et Soome ja Venemaa teadlastel on läinud korda nn Cooper’i paare moodustavad elektronid ruumiliselt eraldada nii, et võivad tekkida omavahel  kvantmehaaniliselt seotud elektronide paarid. Sellised, nn põimolekus elektronid on vajalikud näiteks kvantarvutite ehitamisel. Eksperimendis kasutati kahte grafeenist tehtud kvanttäppi. On olemas mittejuhid, pooljuhid, juhid ja … ülijuhid. Ülijuhtide elektritakistus on null või nullilähedane. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid

XLV Eesti füüsikapäevad ja XXXVII füüsikaõpetajate päevad

9.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Füüsikapäevade kava on nüüd kättesaadav ja registreerumine avatud. Kuulata saab üht kui teist huvitavat. Me ei lase ka päikesevarjutusel märkamatult mööda minna, kui ilm võimaldab, siis on tehnilised vahendid vaatlusteks olemas. Tulemas ka EFS üldkogu ja traditsiooniline seltsiõhtu.

Filed Under: Teated

Füüsika e-õpik, aga mitte ainult

8.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Uuringud näitavad, et õppematerjalide korral pakendist ei sõltu eriti midagi, st ainuüksi arvutisse panemine ei tõsta õppematerjali efektiivsust. Kirjastajad jälle ütlevad, et sisu on kuningas. Kas kuningas on alasti? Pigem mitte – kõikvõimalikke e-õppe platvorme ja tarkvarasid toodetakse kümnete ja sadade kaupa. Miks siis Eesti füüsikud oma e-õpiku tarkvara programmeerivad? Sest meile tundub, et ükski […]

Filed Under: Eestist endast, Füüsika koolis

Kuidas peaks teadlane oma tööst rääkima?

7.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

William D. Phillips on füüsik, kes võitis 1997. aastal Nobeli füüsikapreemia (koos Claude Cohen-Tannoudji ja Steven Chu’ga), panuse eest laserjahutuse väljatöötamisel. Eesti Entsüklopeedia ütleb: “Laserjahutus on menetlus, millega saavutatakse gaasi aatomite või molekulide kaootilise soojusliikumise aeglustamine (keskmine kiirus 10 –2 m/s, temperatuur kuni 10 –7 K). Põhineb sellel, et valgus avaldab aatomikimbu liikumisele vasturõhku.” Allakirjutanul oli võimalus […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed

Supernoova gravitatsiooniläätses

6.03.2015 by Kaido Reivelt 1 Comment

Gravitatsiooniläätse tekkimist kirjeldab üldrelatiivsusteooria, sellest teooriast arusaamiseks tuleb omajagu vaeva näha. Aga me võime ka leppida analoogiaga ning uurida kosmoses toimuvat optikast pärit arusaamisega. Sest gravitatsioonilääts muudab valguse liikumise suunda sarnaselt, nagu seda teeb tavaline optiline lääts (vt esimest pilti). Füüsikalised mehhanismid on loomulikult erinevad – optikas murdub valgus reaalsetes, käegakatsutavates läätsedes, galaktikad kõverdavad oma […]

Filed Under: Päevapilt

Sai valmis esimene Extreme Light Infrastructure (ELI) laser

5.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

2018.a. saab valmis Extreme Light Infrastructure (ELI) nime kandev taristu Tšehhis, Ungaris ja Rumeenias, kuhu koondatakse tipptasemel laserid teadusuuringute läbiviimiseks. Neil päevil anti teada, et Kalifornias asuvas Lawrence Livermore riiklikus laboratooriumis  on kokku pandud üks neljast laserist, mis annab “esimese valguse” Prahasse ehitatava ELI kiirekanalite (ELI beamlines) kompleksi suure väljundvõimsusega laserikiirde. Milline see laser on? […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Eesti-Soome kiirekanal materjaliteaduse uuringuteks

4.03.2015 by Rainer Pärna Leave a Comment

MAX-IV sünkrotronkeskus teaduskeskus Lundis, Rootsis  on uus sünkrotronkiirguse allikas, mis pakub võimalusi uuringuteks väga erinevates valdkondades nagu fundamentaalfüüsika, materjali-, bio- ja nanoteadused ning meditsiin. Eesti kiirekanal on planeeritud ehitada uuele 1.5 GeV energiaga kogujaringile. Seda kasutatakse kui ülipehme röntgenkiirguse allikat, mis võimaldab uurida uute materjalide elektroonseid omadusi Mis on sünkrotron? Sünkrotronid on elektronide kiirendid, mida […]

Filed Under: Eestist endast, Teadusuudised

Röntgen salvestas 3D pildi viirusest

3.03.2015 by Kaido Reivelt

Bioloogid tahavad teada, milline on nende uuritavate bioloogiliste objektide struktuur. Üks hea füüsikute poolt pakutav meetod on röntgenkristallograafia – kui valgustada röntgenkiirgusega suuri, korrapäraseid kristalle, siis tekivad difraktsioonipildid, mille põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Selliselt on teada saadud kümnete tuhandete proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuur. Aga see meetod ei tööta, kui uuritavad […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Kui laser lõhub laseri

2.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Laserikiir võib näppu kõrvetada. Sellistest näpueksperimentidest on ka hästi teada, et mida suurem intensiivsus, seda ohtlikum kiir. Samamoodi on laserikiire läbipaistvast keskkonnast läbiminekul – suurte intensiivsuste korral võib laserikiir keskkonda kahjusta. Vastavat teadust nimetatakse mittelineaarseks optikaks ning see on väga palju kordi keerulisem, kui koolist tuttav valgusõpetus. Nüüd alljärgnevast pildist: Näidatud on laseri südameks olev […]

Filed Under: Päevapilt, Valguse aasta 2015

Energia kursuse õpik nüüd ka elektrooniliselt kättesaadav

1.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Madis Reemanni õpik Energia ilmus juba eelmise aasta lõpul. Tegime nüüd avalikuks ka vastava e-õpiku. Sinna ei ole veel jõutud lisada tarvilikku interaktiivset materjali, aga vähemasti on tekst kõigile kättesaadav. Õpiku leiab aadressilt õpik.füüsika.ee.

Filed Under: Füüsika koolis

Mis on pildil?

28.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

See pilt on tavaelust, aga natuke ka mitte. Proovige aru saada, milline on olnud stseen, mida fotograaf on pildistanud? Vihje on pildi allkirjas. Aga ära annab seletada ka kõik kõverused …

Filed Under: Päevapilt, Valguse aasta 2015

HAB (high altitude ballooning) – igamehe võimalus stratosfääri lennata

27.02.2015 by Kaido Reivelt 1 Comment

Heeliumipallid ei pruugi olla mingid mänguasjad – 100-200 euro eest on võimalik hankida komplekt, mis tõuseb rohkem kui kümne kilomeetri kõrgusele ning on varustatud raadiosaatja, juhtbloki, GPS’i ja sensoritega põhiliste atmosfääri parameetrite mõõtmiseks. Loomulikult saab heeliumipalliga üles lasta ka kaamera. Ja kui te arvate, allolev pilt on tehtud mõne satelliidi pealt, siis te eksite. Märksõnaks on […]

Filed Under: Füüsika koolis, Lahedad projektid

Üliõhukesed läätsed suudavad nüüd tekitada ka värvilisi kujutisi

26.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Optilisi läätsesid me oleme kõik näinud. Fotoaparaadi objektiivis on nad suheliselt suured, mobiiltelefonides palju väiksemad. Juba mõnda aega on olemas ka üliõhukesed läätsed paksusega vaid mõned mikromeetrid (nimetagem neid tasaläätsedeks), mida on võimalik kasutada eriti miniatuursetes seadmetes. Seni jäid sellised läätsed hätta värvilise valgusega. Nüüd on suudetud valmistada tasaläätsed, mis suudavad koondada erineva lainepikkusega valgust […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Imeline teadus

25.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Lõhe tavakodaniku ning mõnest spetsiifilisest valdkonnast arusaamiseks tarvilike teadmiste ja arusaamade vahel on tavaliselt üüratu. Ja mida aeg edasi, seda hullemaks läheb.

Filed Under: Päevapilt

Laserrelvasüsteemide täiustamine jätkub

24.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Laserrelva põhiidee on ju tegelikult iidvana – legend räägib, et juba Archimedes kasutas nõgusa peegliga koondatud päikeseenergiat, et vaenlase laevastikku hävitada. Mida üks laserrelvgi muud teha saab, kui koondada väga intensiivne valgus sihtmärgile, üritades seda sel teel kahjustada. Neil päevil tuli teade, et Boeing on võitnud 29,5 miljonit dollarit maksva lepingu laserrelva laserikiire stabiliseerimise süsteemi […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Kas teadsid, et ka neutronkiirgust kasutades saab asju pildistada?

23.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Neutronkiirgus on vabade neutronite voog, mis tekib tuumalagunemise või tuumasünteesi (tekke) protsessi käigus ja reageerib ettejäävate tuumadega, moodustades uusi isotoope, mis omakorda võivad  kiirgust tekitada. Neutronkiirgusega saab uurida üliväikeses mõõtkavas ainete ehitust (struktuuri)– objektilt väjunud neuronite energiate ja liikumissuundade  järgi tehakse kindlaks mõõdetava objekti sisestruktuur (kasutatakse kristallograafias, vedelate- ja tahkete ainete füüsikas, bioloogias, tahkiste keemias, […]

Filed Under: Teadusuudised

Murphy seadustest ja inimvõimete piiridest

22.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

See võib tunduda uskumatu, kuid Murphy oli reaalne isik, kes elas Ameerika Ühendriikides kuni oma surmani 1990. aastal. Kapten Edward A. Murphy Jr. töötas õhujõudude insenerina. Kuigi ta osales oma karjääri jooksul paljudes projektides, pani Murphy seadusele aluse katse, kuhu ta sattus pea kogemata. Aastal 1949 tehti Californias asuvas Edwardsi sõjaväebaasis projekti MX981 katseid, et […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed

Robert H. March’i “Füüsika võlu”, nüüd e-raamatuna

21.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

2000.aastal andis kirjastus Ilmamaa välja Robert H. March’i raamatu Physics for poets. Tõlkis Henn Käämbre, eestikeelseks pealkirjaks sai Füüsika võlu. Eesti Füüsika Selts on nüüd selle väärt teose uuesti välja andnud, e-raamatuna aadressi õpik.füüsika.ee. Lugemiseks tuleb küll keskkonda sisse logida, aga muus osas on selle kasutamine vaba. Legend räägib, et pealkirja otsetõlke – Füüsika poeetidele […]

Filed Under: Füüsika koolis, Teated

Imeline taevas

20.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Mõnikord on Päike ümbritsetud heleda ringiga, mille sisemine äär võib olla punane ja välimine sinine. Nurk ringjoone ja selle keskpunkti vahel on 22°, mistõttu kutsutakse seda 22° haloks. (Seda nurka saab kergesti mõõta. Selleks tuleb käsi välja sirutada ning sõrmed niimoodi laiali ajada, et peopesa jääb väljapoole. See taevaosa, mis jääb sirgele joonele pöidla ja […]

Filed Under: Päevapilt

21. mai 1946: Louis Slotinist saab „deemonsüdamiku” teine ohver

19.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

1989. aasta filmi  „Fat Man and Little Boy”  üks kõige haaravamaid stseene ei ole Trinity katse meisterlik kujutamine. See on hoopis stseen, kus väljamõeldud füüsik Michael Merriman keerab vussi kriitilisuse katse ja saab selle käigus surmavalt kiiritada. Merrimani tegelaskujus on ühendatud kaks tõelist füüsikut, kelle surm tegi neist teistlaadi sõjaohvrid. Kriitilisuse uuringud Los Alamose riiklikus […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed

Läbimurre “õhulaserite” tekitamises?

18.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Kuidas saada teada, milline on õhu koostis mõne korstna läheduses või kilomeetrite kõrgusel maapinnast, kui teil ei ole kasutada lennukeid, õhupalle või taevatreppi? Selgub, et õhumolekulid saab panna laserina kiirgama ja seda ka kauge maa tagant, laserivalguse neeldumise kaudu saab omakord teada atmosfääri koostise. Alexandre Laurain ja tema kolleegid Arizona ülikoolist on leidnud mooduse, kuidas […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015 Tagged With: Saagu valgus

Kas termotuumareaktor peab nii suur olema?

17.02.2015 by Kaarel Piip Leave a Comment

Tuumasüntees (ing. k. fusion ) on füüsikute huviobjektiks olnud juba üle poole sajandi . Alates möödunud sajandi keskpaigast on loodetud, et paarikümne aasta jooksul lahendab see inimkonna energiaprobleemid. Paraku on tööstuslike seadmeteni endiselt pikk tee. Üldiselt on peetud kõige perspektiivikamateks tokamak (ven. k. тороидальная камера с магнитными катушками) tüüpi reaktoreid. Praeguseks on neid ehitatud sadu, […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Kuidas näha väga kiireid laetud osakesi?

16.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Kui laetud osake, näiteks elektron, liigub läbi dielektriku kiirusega, mis on suurem valguse kiirusest selles keskkonnas, siis tekib kiirgus, mida nimetatakse selle avastaja järgi Cherenkovi kiirguseks. Näiteks vees paiknevate tuumareaktorite kiiratav sinine valgus on justnimelt Cherenkovi kiirgus ja selle järgi on võimalik beeta-kiirguse olemasolu kindlaks teha (vt pilti). Sellist, kiirete laetud osakeste poolt tekitatud kiirgust […]

Filed Under: Päevapilt, Valguse aasta 2015

Miks on Higgs’i boson nagu täringud?

15.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Higgsi bosoni avastamise aegu kirjutas Andi Hektor Horisondis: “Hurraa! Mõõtmistulemused näitavad, et uus ATLAS ja CMS mõõdavad signaali olulisusega 5-sigma. Mhh, ühmatab nüüd mitteosakestefüüsik! Mida see peaks tähendama? Mitteosakestefüüsikute keeles tähendab see tõenäosust umbes 1/1000000, et tegu ei ole uue osakesega. Osakestefüüsikud on kokku leppinud, et sellist olukorda nimetatakse osakese avastuseks.” Mis on see salapärane […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Elementaarosakesed ja LHC eksperiment

Rohelise laseri valgus

14.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Rohelise laseri valgus läheb läbi kolme klaasi, vasakult paremale. Esimeses klaasis on canola õli, teises on vesi, kolmandas oliivõli. Õlis osa kõrge energiaga (rohelisi) footoneid neeldub ning kiirgub madalama energiaga footoneid (fluorestsents), canola õli annab oranzi, oliiviõli punase fluorestsentsi. Veeklaasis näeme rohelist kiirt, mis on lihtsalt rohelise valguse hajumine vees.

Filed Under: Päevapilt

LHC kaks aastat kestnud remont hakkab läbi saama

13.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider ehk LHC) lülitati välja 14. veebruaril 2013, pärast kolm aastat kestnud tööd. Sellest alates on sajad insenerid ja tehnikud parandanud ja täiustanud LHC kiirendeid ja eksperimente, et valmistada need ette tööks kõrgematel energiatel. LHC taaskäivitamine on planeeritud käesolevale, 2015.aastale. Plaanis on eksperimendid, kus põrkuvate osakeste energia on 13TeV (6,5 […]

Filed Under: Teadusuudised

Suured holograafilised ekraanid ei ole enam ulme

12.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Holograafia ei ole tegelikult surnud, kujutlus holograafilistest avataridest, kes meie asemel koosolekul istuvad või koju kätte toodud ruumilisest maailmast toidab endiselt terve armee teadlaste ja inseneride meeli, kunstnikest, disaineritest ja müügimeestest rääkimata. Seda küll, et kuuekümnendatel suurte lootustega alustatud arendused jäid toppama tehnoloogia taha, see lihtsalt ei olnud veel piisavalt kaugele arenenud. Nüüd on teadlased […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015

Tumeaine leitud ka Linnutee südames

11.02.2015 by Kaido Reivelt 3 Comments

Rahvusvaheline astronoomide meeskond on leidnud uusi tõendeid selle kohta, et Linnutee keskmes on märkimisväärses koguses tumeainet. See tulemus kinnitab teadlaste seniseid hinnanguid, edasises töös loodetakse tumeaine jaotus meie galaktikas veel täpsemalt kindlaks teha. Esimesed vihjed tumeaine olemasolule said teadlased galaktikate pöörlemise uurimisest. Selgus nimelt, et galaktikad pöörlevad palju kiiremini, kui võiks ennustada eeldades, et neid […]

Filed Under: Teadusuudised

Madis Ollikainen: tänavune Tamkivi Reaalteaduste Fondi stipendiaat

11.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Madis Ollikainen erineb peaaegu kõiges veel hiljuti laialt levinud füüsiku stereotüübist. Ei, füüsikud ei ole ujedad ja hajameelsed tüübid, kes teavad küll hästi füüsikat, aga muus elus on üsna saamatud. Seda küll, et Madis teab ametile kohaselt füüsikat, aga ta on ka aktiivne, sirge selja ja jutuga maailmakodanik. Eriti hea on tõdeda, et ta ei […]

Filed Under: Eestist endast, Persoon

Friedrich Kaasik: tänavune Tamkivi Reaalteaduste Fondi stipendiaat

11.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

On hea kuulda, et Tamkivi Reaalteaduste Fondi tänavune stipendiaat on  Friedrich Kaasik. Eesti Füüsika Selts teab Friedrichit kui olulist ja asjalikku tegutsejat teaduse populariseerimise rindel. Ta on andnud oma väga väärtusliku panuse nii Teadusbussis, õpikodades, kui ka Teaduslaagrites. Õnnitleme ja soovime jätkuvat jõudu nii teadlasena kui ka teaduse äraseletajana. Loe asjakohast intervjuud fondi kodulehelt.

Filed Under: Eestist endast, Persoon

Valmistati materjal, millel on negatiivne murdumisnäitaja nähtavas spektri piirkonnas

10.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Ajakirja Nature väljaandest Scientific reports saime lugeda, et esmakordselt on saadud ja ära mõõdetud nähtavas piirkonnas negatiivset murdumisnäitajat omav materjal. Töö on tehtud Hiina teadlaste poolt ja selle rõhk on just materjali valmistamise meetodil. Ja õige ka – oleme ju siinsetelgi veergudel mitut puhku rääkinud, kui keeruline on spektri nähtavasse piirkonda sobivaid metamaterjale valmistada. Juuresolev […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015 Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks, nanotehnoloogia

Retsept metamaterjalide valmistamiseks

9.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Metamaterjalid on huvitavad, ei ole probleem neile rakendusi välja mõelda alates ideaalsest valguse neelajast lõpetades superläätsedega. Aga nende valmistamine on väga keeruline. Siiski, vahel on valmistamise protsess ja selle tulemus üsna lihtsalt hoomatav. Käesoleval juhul on Jaapani ja Taiwani teadlased valmistanud metamaterjali mis erinevalt varasematest on isotroopne, st selle omadused ei sõltu langeva valguse suunast […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015 Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks

Garage48 ”Hardware & Arts” Physicumis

9.02.2015 by Aile Tamm Leave a Comment

 6.-8. veebruaril toimus uhiuues Tartu Physicumi hoones Garage48 ”Hardware & Arts”. Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. See aasta osales üle saja elektrooniku, programmeerija, inseneri, arhitekti, turundaja ja projektijuhi ning nad pidid 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Selleks pidid nad valmis saama riistvaratoote, mida toetas arvutiprogramm, interneti teenus, mobiilirakenduse vms. Lisaks sellele töötasid nad […]

Filed Under: Eestist endast, Teated Tagged With: Tehnovidinad

Söövitusmeetod aitab 2-D struktuuridest luua 3-dimensionaalseid

8.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Tänapäevases kaugsides kannab valgus digitaalset informatsiooni kilomeetrite taha vaid sekunditega. Kohandatud optilised materjalid kontrollivad valgussignaale. Teadlased Berliini, Louvain’i ja Karlsruhe Tehnoloogia Instituutidest esitavad ajakirjas Advanced Functional Materials meetodit footonkristallide tootmiseks. Nende optilised omadused on paika pandud mikromeetri suuruste struktuuridega. Antud meetod on kiire, odav ja lihtne ning kasutab osaliselt iseorganiseeruvuse printsiipi. „Materjalide optilisi omadusi saab […]

Filed Under: Teadusuudised, Valguse aasta 2015 Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks, nanotehnoloogia

Põgenevate kivide mõistatus lahendatud?

7.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

California ja Nevada kuivanud järvede põhjas vedelevate kivide taga on tihti pikad vaod, mis algavad kivi juurest ja võivad ulatuda kümneid meetreid üle kõvaks kuivanud kõrbepinnase. Kivid ise kaaluvad kuni 300 kilo. Mis neid jälgi tekitab? Kas kivid üritavad Las Vegase kasiinodesse murda? Või käib mõni veidrik neid lükkamas? Igal juhul peab jälgede tekitamine keeruline […]

Filed Under: Teadusuudised

Fluorestseeruvad nanotorud – uus aken aju ehitusse

6.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Stanfordi Ülikooli teadlased töötasid hiljuti välja maailma esimese mitteinvasiivse pildistustehnoloogia, mis suudab tuvastada hiire aju veresoontes asuvaid kuni mikromeetrise läbimõõduga struktuure. Meetodis süstitakse hiire ajusse ühekihilisi süsiniknanotorusid (ingl. k. single-walled carbon nanotubes) ja detekteeritakse nende kiiratavat valgust. Veresoonte struktuuri ja seal oleva vere voolamist on erakordselt oluline teada näiteks insuldi, dementsuse ja ajukasvajate ravimisel. Tänapäeval tugineb ajust kujutise saamine peamiselt […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised, Valguse aasta 2015 Tagged With: nanotehnoloogia, Vaata sissepoole

Kuidas näevad välja tõelised laserkuulid?

5.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Laserkuulid on ulmefilmides üsna sagedane nähtus. Aga tegelikkuses? Poola füüsikud T.Fok, Y.Stepanenko ja W.Wegrzynski on oma teravatise laseri justeerimise käigus võtnud vaevaks ja teinud video sellest, kuidas sellise ülivõimsa laseri tekitatud valgusimpulss (“valguskuul”) lendab. Video (vt allpool) näib üsna arusaadav – tõepoolest, midagi helendavat liigub piki koridori.  Aga siin on nii mõndagi seletamist. Esiteks, ükskõik […]

Filed Under: Päevapilt, Valguse aasta 2015

Füüsikaviktoriin Spekter

4.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

TÜ teaduskool koostöös TÜ koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga korraldavad 8. aprillil 2015 veebipõhise füüsikaviktoriini „Spekter“. Viktoriin on pühendatud rahvusvahelisele valguse aastale ning sellest oodatakse osa võtma kõiki 8.-10. klasside õpilasi, kes soovivad oma füüsikateadmisi proovile panna. Võistlusest saab osa võtta arvuti, nutitelefoni või tahvelarvuti vahendusel. Viktoriini idee initsiaatori ja vedaja, TÜ teaduskooli haridustehnoloogi […]

Filed Under: Füüsika koolis, Valguse aasta 2015

Propeller katki?

4.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Kui satute järgmisel korral propelleritega lennukiga sõitma, siis lõbustage ennast ja kaasreisijaid sellega, et pildistate või filmite oma nutitelefoniga lennuki propellerit. Sest tulemus arvatavasti üllatab – pildile võib jääda just selline täiesti mittesümmeetriline objekt. Võib isegi tekkida kartus, kas lennukiga on kõik korras. Sellise kõvera pildi põhjuseks ei ole siiski mitte katkine propeller vaid mobiiltelefoni […]

Filed Under: Päevapilt, Valguse aasta 2015

XLV Eesti füüsikapäevad ja XXXVII füüsikaõpetajate päevad

2.02.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

XLV Eesti füüsikapäevad ja XXXVII füüsikaõpetajate päevad toimuvad Tartus, uues TÜ Füüsikumis 20-21.03.2015. Programmi kuuluvad ülevaateettekanded, mis tutvustavad laiemalt nii füüsika kui ka füüsikaga piirnevate valdkondade arengut meil ja mujal maailmas, aga loomulikult ka meie füüsikute viimase aja uurimistulemusi ning füüsika õpetamisega seonduvat. Valguse aastale kohaselt on eriti oodatud fotoonika hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid käsitlevad ettekanded. […]

Filed Under: Teated, Valguse aasta 2015

Charles H. Townes (28.07.1915 – 27.01.2015)

30.01.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Laserite tähtsust teaduses ja tehnoloogias on raske üle hinnata. Neil päevil suri Charles H. Townes, üks laseri loojatest. Charles H. Townes on USA füüsik, sündinud Greenvilleys, Lõuna-Carolinas. Ta õppis Furmani ülikoolis (B.A. ja B.S. kraad 1935), Duke’i ülikoolis (M.A. kraad 1937) ja Kalifornia Tehnoloogiainstituudis (PhD, 1939). Lõpetanud õpingud, sai ta tööle firma Bell Telephone laboratooriumisse […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed

Rahvusvaheline valguse aasta 2015 on alanud!

19.01.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Täna, 19.01.2015 avatakse Pariisis, UNESCO peakorteris rahvusvaheline valguse aasta 2015. Rahvusvahelina valguse aasta toimub Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all ning on ellu kutsutud valguse ja optiliste tehnoloogiate rolli teadvustamiseks meie igapäevaelus ja inimkonna tuleviku kujunemisel. Võib julgesti öelda, et ilma valguseta ei oleks elu, ilma valguseta ei oleks meil võimalik infot saada ja vahetada. Kui […]

Filed Under: Teadusuudised

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut – marsimaja

15.01.2015 by Aile Tamm Leave a Comment

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased mõtlesid välja robotmaja tehnoloogia, milleks on iselahtipakkiv maja kasutamiseks ekstreemsetes elutingimustes, katastroofipiirkonnas või lausa Marsil. Projekt sai võimalikuks viie riigi – Prantsusmaa, Austria, Belgia, Tšehhi ja Eesti – teadlaste koostööst. Projekti nimega  S.H.E.E (Self-deployable Habitat for Extreme Environments) ametlikul kodulehel on näha ka maja valmimisprotsessi www.shee.eu . Kuus tonni kaaluv maja […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed, Eestist endast Tagged With: Inimene kosmos maa

„Maavärinatuledest” avastatakse uus füüsika

13.01.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Kui tektoonilised plaadid nihkuvad – üksteise vastu hõõrdudes ja maavärinaid põhjustades –, on nende vahel tavaliselt määrdena toimiv pulbriks hõõrutud kivide kiht. Karen Daniels uurib Põhja-Carolina ülikooli laboratooriumis väikeseid plastkettaid, mis libisevad üksteise peal sarnaselt Maa tektooniliste plaatidega. Daniels ja tema kolleegid uurivad, kas plastkettad ja võib-olla plaatide vahel leiduvad graanulid tekitavad liikumisel akustilisi signaale. Nüüd on […]

Filed Under: Teadusuudised

Kosmosetelskoop Hubble paljastab seninägematud detailid kosmilistes sammastes

12.01.2015 by Elmo Tempel Leave a Comment

Me kõik oleme imetlenud öist tähistaevast, kuid selle hingemattev ilu jääb enamasti paljale silmale varjatuks. Seevastu kosmosetelskoop Hubble on võimeline paljastama kunstilisi detaile tähistaeva objektidest. Täpselt 20 aastat tagasi tegi Hubble esimese pildi kolmest kosmilistest tolmusambast, mis on üks osa kuulsast Kotka udukogust. Tähistamaks Hubble teleskoobi 25ndat aastapäeva, vaatles Hubble seda objekti uuesti, paljastades detaile, […]

Filed Under: Teadusuudised

Tähistatakse teoreetilise füüsika kauaaegse professori Paul Kardi sajandat sünniaastapäeva

10.12.2014 by Kaido Reivelt Leave a Comment

15. detsembril täitub 100 aastat Tartu ülikooli teoreetilise füüsika professori Paul Kardi sünnist. Sel puhul korraldatakse 16. detsembril algusega kell 16.15 Physicumi saalis A411 teoreetilise füüsika seminar; sissepääs saali avatakse kell 15.45. Ettekannetes tutvustatakse Paul Kardi elu ja tegevust, selgitatakse üht tema olulist teadustulemust – valguskiire ristnihet täielikul sisepeegeldusel – ning meenutatakse tema tegevust õpetajana […]

Filed Under: Eestist endast

Toimus tippkeskuse ”Mesosüsteemid teoorias ja rakendustes” 3. konverents

14.11.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

13.novembril 2014.a. toimus Füüsika Instituudi uues majas, Physicumis, tippkeskuse  ”Mesosüsteemid  teoorias ja rakendustes” ( Centre of Excellence: Mesosystems: Theory and applications ) raames konverents. Kus esitati tulemusi tippkeskusesse kuuluvate  Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste poolt. Esinesi: V. Hizhnyakov “Vibrational solitons” A. Pishtshev “Oxygen mediated functionalization of yttrium trihydride” A. Šerman “Low-frequency quantum […]

Filed Under: Teated

Kõverjooneliselt levivad Airy valguskuulid

13.10.2014 by Nils Leave a Comment

Andreas Valdmann, Peeter Piksarv, Heli Valtna-Lukner, Peeter Saari TÜ Füüsika Instituut, Riia 142, Tartu 51014, Eesti Difraksioon on nähtus, mis alates valguse lainemudeli abil seletuse saamist on ootuspärane ja lausa paratamatuna näiv. Näiteks on difraktsioon põhjuseks, miks Maalt Kuu poole suunatud peenikese laserkiire läbimõõt kasvab teel sihtmärgini kilomeetritega mõõdetavaks, hoolimata sellest, kui hästi on laser […]

Filed Under: Referaadinurgake, Tartu Ülikool

Fotoonika päev 2014

9.10.2014 by Kaido Reivelt Leave a Comment

21.oktoobril 2014 tähistame esmakordselt Eestis Fotoonika päeva, kui ootame ootame kõiki teaduse- ja tehnoloogiahuvilisi TÜ Physicumi, kus toimuvad huviloengud, demonstratsioonkatsed ning ringkäigud. Sõna „fotoonika“ saadakse sõnast footon, mis omakorda on valguse osake. Fotoonika hõlmab laiemas tähenduses kõiki valguse manipuleerimist kasutavaid tehnilisi lahendusi, mille hulka kuuluvad näiteks teemad nagu LED-valgustus, kaasaegne päikesepaneelide tehnoloogia, laserid, sensorid, optilised […]

Filed Under: Teated

Eile avati pidulikult Physicum

26.08.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

25. augustil avati Tartus Maarjamõisa teaduslinnakus pidulikult Ida-Euroopa kaasaegseim füüsikakeskus Physicum. Enam kui 16 miljonit eurot maksnud ehitus algas 2012. aasta juunis. Hoolimata vihmast oli hoone avamist vaatama tulnud palju uudishimulikke. Avatud ustega majas toimusid ekskursioonid ning tehti teadusteatrit. Suuremates auditooriumides peeti kõnesid ning näidati filme. Lapsed said osaleda töötubades. Õhtu edenedes mängis tantsuks bänd. […]

Filed Under: Eestist endast

TÜ Füüsika Instituudi uue maja kerkimine

21.08.2014 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Selles videos on näeb TÜ Füüsika Instituudi uue hoone kerkimist Tartus, Ravila 14C. Maja avamine toimub 25.08.2014.

Filed Under: Eestist endast

Uus nähtamatuks tegev seade töötab hajutavas keskkonnas

18.08.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Saksa teadlased leiutasid uue nn nähtamatuks tegeva mantli, mis varjab objekte hajutavas keskkonnas, näiteks sogases vedelikus. Sama tehnoloogiat kasutades on tehtud ka mantleid, mis varjavad objekte kuumuse eest. Kuigi sellise seadme võimalikud rakendused on piiratud, võib teadlaste sõnul kasutada seda näiteks esteetilise kuid vargakindla klaasi valmistamisel. Nähtamatuks tegev mantel töötab, juhtides valguse objekti ümbert mööda […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks

Laser jäljendab valguse abil bioloogilisi neuroneid

18.08.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Õhukestest pooljuhi kihtidest valmistatud pisike laser funktsioneerib täpselt nagu bioloogiline neuron, leidis grupp prantsuse füüsikuid. Teadlastel õnnestus näidata, et nende ,,mikrosammastest” (“micropillar”) laser kiirgab valgust kohe, kui selle sisend muutub vaid minimaalselt – just nagu neuron. Järjestikused kiirgamised peavad lisaks olema üksteisest ajaliselt eraldatud, mis on samuti bioloogiliste neuronite üheks olulisimaks omaduseks. Inimaju koosneb ligikaudu […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Uued tugevad superkondensaatorid

5.06.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Ameerika Ühendriikide teadlased töötasid hiljuti välja tahkiselise superkondensaatori, mis on võimeline töötama ka sellele mõjuvate suurte jõudude ja vibratsioonide korral. Erinevalt traditsioonilistest superkondensaatoritest, ei delamineeru antud seade sellele mõjuvate suurte jõudude korral. See uus seade võib viia mitmete praktiliste rakendusteni, seehulgas lihtsalt efektiivsematest seadmetest kuni taastuvenergia salvestamiseni. Erinevalt akudest, mis töötavad tänu keemilistele reaktsioonidele, salvestavad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Kasvuhoonegaasi CO2 kasutamine plastide materjalina.

22.05.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

Leverkusen, 14. mai 2014 – Kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi võib kasutada plastide peamise materjalina. Pärast edukat katsefaasi ja paljutõotavat turuanalüüsi plaanib Bayer MaterialScience oma Dormageni tootmiskohas investeerida 15 miljonit eurot tootmisliini ehitamisse, mis hakkab kõrgkvaliteetse vahtpolüuretaani prekursori tootmiseks kasutama süsihappegaasi.  Liini keskmine aastane tootmisvõimsus on 5000 tonni. Loataotlus esitatakse Kölni kohalikule omavalitsusele järgmise paari nädala jooksul. Projekti […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Kas libisev liiv aitas egiptlastel püramiide ehitada?

10.05.2014 by Stiina Kristal 2 Comments

Vana-Egiptuse kolossaalsete monumentide ehitajad võisid lisada kõrbeliivadele vett, et suurte kelkude vedamist kergemaks teha. Selline on rahvusvahelise füüsikute töögrupi järeldus, milleni jõuti erinevat tüüpi liivades oleva vee koguse ning hõõrdumise vahelist seost uurides. Uurimusest selgus, et Egiptuse kõrbetes leiduv liivatüüp muutub veega niisutamisel eriti livedaks – fakt, mis võis püramiidide ehitamiseks kasutatud suurte kivimürakate liigutamise […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa, Materjalimaailm

Futuristliku õhusõiduki esitlus – pardal on Bayeri materjalid

14.04.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

9. aprill 2014 Payerne, Šveits – visionaarne projekt on nüüdseks avalikustatud: teine päikeseenergial töötav lennuk Solar Impulse on valmis. Lennuk, millega lennatakse 2015. aastal esimest korda kütuseta ümber maailma, avalikustati kolmapäeval Payerne’is Šveitsis. Pardal on arvukalt uuenduslikke tooteid ja lahendusi Bayer MaterialScience’ilt, mis teevad lennuki eriti kergeks ja energiasäästlikuks, nende hulgas ka uus ja äärmiselt […]

Filed Under: Rakenduslik teadus Tagged With: Materjalimaailm

Lõppes 2013. – 2014. aasta Eesti õhusaaste mõõtmise kampaania

13.04.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Äsja lõppes Eesti Füüsika Seltsi ja GLOBE Eesti eestvedamisel 2013. – 2014. aastal toimunud Eesti õhusaaste mõõtmise kampaania. Projektis osales 25 Eesti kooli, mõõdeti tahma ning NO2, O3, NH3 ja SO2 sisaldust õhus. Saadud tulemustega on võimalik tutvuda siin http://www.globe.ee/ohusaaste/?page_id=688. NO2, O3, NH3 ja SO2 mõõtmistulemustest valmis ka gümnaasiumi õpilastele mõeldud andmete analüüs ja suunitlused uurimistöö läbiviimiseks http://www.globe.ee/ohusaaste/?p=704. GLOBE (Global Learning […]

Filed Under: Teated

Hübriidne plasma-katalüütiline reaktor ohtlike gaaside eemaldamiseks

8.04.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

Indrek Jõgi, Ants Haljaste, Matti Laan „Hybrid TiO2 based plasma-catalytic reactors for the removal of hazardous gasses“ Surf. Coat. Technol. 242 (2014) 195-199. Kateldes ja mootorites kütuste põlemisel tekkivad lämmastik- ja vääveloksiidid (NOx ja SO2)  põhjustavad atmosfääri jõudes happevihmasid ja sudu ning on seetõttu ohuks nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu on nende ühendite […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Tulevikuenergia

Leiti otsene tõend nii kosmilisele inflatsioonile kui gravitatsioonilainetele

19.03.2014 by Uku Püttsepp 6 Comments

Universum tekkis ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi nähtusest, mida nimetatakse Suureks Pauguks. Selle alghetkeil paisus kaduvväikse sekundi murdosa jooksul Universum eksponentsiaalselt, kaugele meie parimate teleskoopide vaateulatusest. Ilus lugu, ent kuni selle nädala alguseni katselise tõenduseta. Esmaspäeval teatas Harvard-Smithsonian astrofüüsika keskus oma veebilehel ametlikus teadaandes, et on kosmilisele paisumisele (inflatsioonile) leidnud esimese otsese tõendi. Avastuse au […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Noored Kooli programmist füüsiku pilguga

6.03.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Jaak Vaabel lõpetas 2011. aastal Tartu Ülikooli füüsika erialal. Kõigi õpinguist avanenud võimaluste kiuste otsustas ta kandideerida Noored Kooli programmi, osutus väljavalituks ja veetis kaks aastat Lähte Ühisgümnaasiumis füüsikaõpetajana. Praegu töötab ta BigBank’is pangatarkvara haldusspetsialistina. Mida võiks füüsikataustaga noor õpetamisest saada – küsisime Jaagult 4 küsimust. Kuidas tekkis idee Noored Kooli programmi kandideerida? Õpingute ajal […]

Filed Under: Persoon

Hele täpp varju keskmes

15.02.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Robert P. Crease võtab vaatluse alla lihtsa demonstratsiooni, mis on ühteaegu nii paeluv hariduslik vahend kui ka draamatiline õppetund ajaloost. ,,See on erakordselt lihtne demonstratsioon,” sõnab Hal Metcalf, lülitades samal ajal sisse väikese laserpointeri, tekitades seega 10m kaugusel asuvale seinale umbes 2mm diameetriga helerohelise täpi. Seejärel klammerdab ta ühe sirge naela hoidja külge ning asetab […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Kas uus suund fotoonikas?

4.02.2014 by Aile Tamm Leave a Comment

KBFI teadlased Urmas Nagel ja Toomas Rõõm koostöös Ungari, Jaapani ja Hollandi teadlastega on avastanud uue optilise nähtuse kasutades haruldast eksperimentaalset seadet Tallinnas, kus optiline spektroskoopia on ühildatud tugevate magnetväljadega. Avastus, mis võib olla aluseks uutele suundumustele fotoonikas ja infomatsioonitehnoloogias, on avaldatud ajakirjas Nature Communications. Materjalid, mida rühm uuris Ungari teadlase István Kézsmárki juhtimisel, on […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, KBFI, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid, Saagu valgus

TÜ Chemicumis avati Magnetlabor

31.01.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Tuumamagnetresosnants ehk TMR on teadusele ülikasulik nähtus. Sellega saab mitmekülgselt uurida nii tahke kui vedela aine koostist, jälgida keemiliste reaktsioonide kulgu, uurida rakumembraane ning luua inimese sisemusest ruumilisi pilte. Varem oli Tartus teadlastele kasutada 200 MHz (4,7 T) ning 400 MHz (9,4 T) TMR spektromeetrid. 30.01.14 Chemicumis avatud magnetlaboris seisab aga uus, Brukeri firma 700 […]

Filed Under: Eestist endast

Phsyicum

31.01.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Filed Under: Eestist endast, Päevapilt

Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts saadab tudengid tagasi kooli

17.01.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Eesti Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS) alustas uut ettevõtmist „Tudeng füüsikatundi“, mille raames saadetakse tudengid gümnaasiumide füüsikatundidesse rääkima füüsikast ning selle etematest väljunditest. Esimesed tunnid anti 13.01.14. ja 15.01.14. Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Kokku andsid tudengid kuus tundi, mida said kuulata nii Treffneri humanitaar-, reaal- kui loodusharu õpilased. Füüsikaportaalil õnnestus kohal käia tunnis, mis algas kolmapäeval kell […]

Filed Under: Eestist endast, Füüsika koolis

Teaduspõhine otsustamine

14.01.2014 by Stiina Kristal Leave a Comment

Alates kivimite hüdraulilisest purustamisest (ingl. k. fracking) ja tuumenergiast kuni alternatiivmeditsiini ja kliimamuutusteni – miks on teaduslik informatsioon just siis, kui see on eriti oluline, tihtipeale kallutatud või puudub üldsegi? Robert P. Crease proovib leida mõningaid vastuseid.

Filed Under: Arvamus, Arvamus ja Inimesed

Arutuse võidukäik

14.01.2014 by Uku Püttsepp Leave a Comment

1865. aastal kirjutas William Stanley Jevons raamatu pealkirjaga “Küsimus söest” (The Coal Question). Ta arutles, et Inglismaal leiutatud kõrge efektiivsusega ning vähe toorainet kasutav aurumasin tähendab paljudele tarbijatele võimalust osta rohkem sütt. “On eksitav öelda, et efektiivsete masinate kasutamine tähendab kütuse säästmist. Tõde on otse vastupidine,” kirjutas Jevons nüüdseks omanimelisest paradoksist. Nähtus ei piirdu kunagise […]

Filed Under: Arvamus, Arvamus ja Inimesed

KBFIs käivitatakse unikaalne aatom- ja magnetjõu mikroskoop

19.12.2013 by Aile Tamm Leave a Comment

19. detsemberil avati Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis teadustööks unikaalne aatom(AFM)- ja magnetjõu mikroskoop (MFM) (Pildil). PPMS süsteemi (Physical Property Measurement System, Quantum Design) integreeritav muudetava temperatuuri (2–400 K) ja muudetava väljatugevusega (-14 kuni 14 T) kõrgresolutsiooni AFM-MFM seade on unikaalne ja tõhus tööriist materjaliteaduse probleemide uurimisel. Seade on konstrueeritud Šveitsi teadlaste rühma poolt Baseli […]

Filed Under: Eestist endast, KBFI

Nendele, kes huvituvad vaakumi probleemist…

17.12.2013 by Aile Tamm 1 Comment

Tänapäeva füüsika üheks alustalaks oleva kvantmehaanika järgi on olemas rida erinevaid panuseid vaakumi energia tihedusse ρvac. Võrreldamatult suurim nende seas on fundamentaal bosonite nullseisundi kvantfluktuatsioonide panus. Vastav energia tihedus on hiigelsuur ja on Plancki energia tiheduse  ρvac =4.63 .10113 J/m3 suurusjärku, mis ületab ligikaudu 10120 korda vaadeldavat vaakumi energiatihedust. Kõik teised panused vaakumi energiatihedusse ρvac […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Eestist endast, Tartu Ülikool, Teadusuudised

Tartu Ülikooli füüsikamagistrant pälvis olulise tunnustuse

13.12.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Tartu Ülikooli füüsikamagistrant ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) kõrge energia ja arvutusfüüsika labori liige Joosep Pata pälvis Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) CMS (Compact Muon Solenoid) eksperimendi parimale noorele teadlasele suunatud stipendiumi. Stipendiumit rahastatakse Milneri fondi fundamentaalfüüsika eripreemiast. Auhind anti tunnustuseks LHC projekti eduka täitmise eest ning CMS eksperimendi olulise panuse eest Higgsi bosoni […]

Filed Under: Arvamus ja Inimesed, Eestist endast, Persoon

Ferroelektrike ja inimaju arvutuslik ühisosa

11.12.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika energeetikaministeeriumi Oak Ridge’i Riikliku laboratooriumi (ORNL) töörühm avastas ferroelektrilises materjalis stohhastilisi nähtusi, mis sarnanevad aju sünapside tööle. Ferroelektrikke iseloomustab omadus spontaanselt elektriliselt polariseeruda. Polarisatsiooni saab välise elektriväljaga muuta. Selliseid materjale kasutatakse näiteks elektriliselt muudetava mahtuvusega kondensaatorites. Ühe katse raames „joonistas“ ONRL töörühm nende valitud ferroelektriku pinnale skaneeriva tunnelmikroskoobi otsaga elektrilisi domeene ehk ühesuunalise polarisatsiooniga […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Maailma väikseim FM raadiosaatja

10.12.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika SEAS ülikooli professorite juhitud töörühm valmistas grafeenist nanomehaanilise ostsillaatori, mis võib edastada sagedusmoduleeritud raadiosignaale – teisisõnu leiutati maailma väikseim FM raadiosaatja. Tööd kajastav artikkel avaldati teadusajakirja Nature Nanotechnology 17. novembri veebiväljaandes. „Nii väikest raadiosaatjat saab praegu valmistada vaid grafeenist,“ ütles James Hone, üks artikli autoreist. „See on esimene oluline samm juhtmevaba andmetöötluse ning üliõhukeste […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Marsil on graniiti

22.11.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Teadlastel on nüüd üsna kindel tõendusmaterjal, et Marsil on graniiti. On kujunenud uus teooria, kuidas Maale külluslikult omane kivim punasel planeedil tekkida võis. Osutub, et Mars on geoloogiliselt hoopis mitmekesisem kui varem arvati. 2011. aastal lähetatud marsikulgur Curiosity avastas Syrtis Major vulkaani Nili Patera nimega parasiitkoonusest ohtralt päevakive, mis moodustavad Maal olulise osa graniidi koostisest. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kauged planeedid

Esmaspäeval läks teele järjekordne NASA marsisatelliit

20.11.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Esmaspäeval alustas sõitu Marsi poole Ameerika kosmoseagentuuri NASA uusim tehiskaaslane Maven. Missiooni eesmärk on leida punasel planeedil ammu toimunud ulatusliku kliimapöörde põhjus. Maven jõuab plaani järgi sihtmärgini järgmisel sügisel, täpsemalt 22. septembril 2014. Teekond on enam kui 700 miljonit kilomeetrit pikk. Võiks öelda, et iga satelliidi läbitud kilomeeter maksab ligikaudu miljon dollarit, sest kogu missiooni […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kauged planeedid

Tartu kunstnik joonistab planeete

19.11.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Tartu harrastuskunstnik Ahto Tali sai möödunud kuudel meedias tunnustada Tartu Herbert Masingu gümnaasiumis korraldatud näituse ”Maailma inimeste külastused”  eest. Ahto joonistas kokku 1276 inimese portree ning jaotas need riikide kaupa, igast riigist kaks last, kaks täiskasvanut ning kaks eakat. Seega kokku ligikaudu 212 riiki. Eestist osutus valituks näiteks Mark Soosaar. Nüüd on kunstnik asunud joonistama […]

Filed Under: Eestist endast, Päevapilt Tagged With: Inimene kosmos maa

Kestev fotojuhtivus strontsiumtitanaadis

19.11.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Washingtoni Osariigi Ülikooli töörühm avastas juhuslikult, et päev otsa valguse käes seisnud strontsiumtitanaadi juhtivus paranes 400 korda. Efekt, mis kestis pimendatud materjalis päevi, on keerukale kõrgtemperatuursele ülijuhtivusele igati praktiline konkurent. Avastusele komistas doktorant Marianne Tarun, märgates, et pimedast katsekeskkonnast päevaks välja jäetud SrTiO3 juhtivus oli hüppelised kasvanud. Taruni töörühm arvas esialgu, et materjal on rikutud. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Ülijuhist pildisensor, mis tuvastab pärisvärve

13.11.2013 by Uku Püttsepp 2 Comments

Pea iga inimloodud digitaalne pildiaparaat jäädvustab maailma mustvalgelt. Ava läbinud footonid ergastavad kaamera sensoris elektrone, tekib valgustatusega võrdne elektrilaeng. Kui sissetuleva footoni energia on sensori vastuvõtuläve piires, on tulemus alati sama: piksel muutub valgeks. Värvide kuvamiseks liidetakse, ka inimese silmas, mitu erineva optilise spektriosa mustvalget pilti. Mustvalgeid pilte tehakse üldiselt kaht moodi. Esiteks võib pildisensor […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: ülijuhid

Nähtamatuks tegev mantel teeb varjatust elektromagnetilise majaka

11.11.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika teadlaste töörühm avaldas arXiv.org eelktrükiserveris artikli, mille järgi võib nähtamatuks tegev mantel eseme muuta hoopis elektromagnetkiirgust pillavaks majakaks. Rakendust leidnud varjestustehnoloogiad on mõeldud kindla sagedusega kiirguse blokeerimiseks. Hiljutine uurimus näitas, et integreerides üle kogu elektromagnetspektri on varjesti kombineeritud hajumine alati suurem kui varjestamata originaalil: ese muutub nähtavaks enamatel sagedustel.Töörühm esitas probleemile kaks lahendust: esiteks […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks

Kosmos massidesse – idufirmad ja androidsatelliidid

11.11.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

1957. aastal oli Arthur Frommeri Euroopas reisimise päevane eelarve 5 dollarit (u. 3,7 EUR). Samal aastal sooritas endise Nõukogude liidu hävituslendur Juri Gagarin esimese mehitatud kosmoselennu. Praegu saab sama raha eest Pariisis paremal juhul espressokohvi. Ent peaks kohv tahtjaisu külmaks jätma, võib 5 dollari eest lunastada ka kolm tundi mikrosatelliidi instrumentide kasutusaega. Sellist äri külma […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Aasta 2014. toob maanteele laservalguse, kandjaks BMW i8

8.11.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

BWM suurima uurimisasutuse, FIZ (Forschungs- und Innovationszentrum) Müncheni korraldatud messil esitleti kaasaja võimsamaid autotulesid. Tulede valguse allikaks on parematest valgusdiood-autolampidest tuhat korda eredamad ning 60% energiasäästlikumad laserdioodid. Pooljuhtvalgustusajastu alguseni oli eredaim seaduslik auto valgusallikas ksenoonlamp, (HID lamp, High Intensity Discharge lamp), mis jõudis turule esmakordselt 1991. aastal BMW 7. seeria kupeemudeliga. Auto ksenoonlambi valgusvoog on […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Saagu valgus

« Previous Page
Next Page »

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in