• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Eesti-Soome kiirekanal materjaliteaduse uuringuteks

4.03.2015 by Rainer Pärna Leave a Comment

MAX-IV sünkrotronkeskus teaduskeskus Lundis, Rootsis  on uus sünkrotronkiirguse allikas, mis pakub võimalusi uuringuteks väga erinevates valdkondades nagu fundamentaalfüüsika, materjali-, bio- ja nanoteadused ning meditsiin. Eesti kiirekanal on planeeritud ehitada uuele 1.5 GeV energiaga kogujaringile. Seda kasutatakse kui ülipehme röntgenkiirguse allikat, mis võimaldab uurida uute materjalide elektroonseid omadusi

2708_max4

Ehitatav MAX-IV sünkrotronkeskus arhitekti pilgu läbi (https://www.maxlab.lu.se/node/1385)

Mis on sünkrotron?
Sünkrotronid on elektronide kiirendid, mida kasutatakse kiirgusallikana aine süvastruktuuri uuringutes. Sünkrotronides saadakse valgust, valguskiirusel liikuvate elektronide aeglustamisel.  Sõltuvalt elektronide energiast emiteerivad sünkrotronid kiirgust väga laias lainepikkuste vahemikus- infrapunasest kalgi röntgenkiirguseni. Kiirekanali kaudu juhitakse iga teadlase jaoks sobivate omadustega footonite voog sünkrotronist eksperimendi seadmeni. Iga kiirekanal on kõrgtehnoloogiline rajatis, mis koosneb paljudest komponentidest, millest tähtsamateks on undulaator või vigler (seade, kus sünnivad footonid), soojuskoormust vähendav peegel, monokromaator koos fokuseeriva optikaga ja eksperimendiseade.

Eesti-Soome kiirekanalil on kaks haru – üks vabade aatomite, molekulide ja nanoosakeste uuringuteks ning teine tahkiste pindade uuringuteks. Footonite allikaks on kasutusel võnguti. Võnguti on võimeline looma erineva polarisatsiooniga kiirgust (elliptiline parem ja vasak polarisatsioon ning vabalt valitava suunaga lineaarne polarisatsioon) energia vahemikus 4.3 eV (288 nm) ja 1000 eV (1.24 nm). Pärast võngutit on paigaldatud toroidse pinnaga kollimeeriv peegel. Footoni energiat valitakse kasutades monokromaatorit, milles on kaks võret 60 joont/mm ja 600 joont/mm. Peale monokromaatorit on võimalik valguse kiir suunata kas gaas-faasi harukanalisse või tahkefaasi harukanalisse kasutades kahte toroidse pinnaga peeglit. Toroidse pinnaga peeglid fokusseerivad kiire väljundpilule. Pärast väljundpilu fokusseeritakse kiir eksperimendi jaama kasutades ellipsoidse pinnaga peeglit. Eksperimendi jaamas on kiire suuruseks objektil 100μm2. Lahutusvõime on seadmel 10000 ja kiire eredus objektil 1014 – 1010 footonit/sekundis.

2709_finestbeam

Eesti-Soome kiirekanali skeem.

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Eestist endast, Teadusuudised

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in