CERN-i Suur Osakeste Põrguti alustab täna osakeste põrgutamist. Vaata LHC esimest otseülekannet: Large Hadron Collider Live! 15:04 CERN-i pressiteade on avaldatud ___ 9:00 Täna alustatakse LHC kompleksis osakeste põrgutamist koguenergiaga 7TeV. Senine saavutatud rekord on Tevatroni põrgutis koguenergiaga 2TeV. 9:49 Kella üheksa paiku laaditi kiirendi prootonitega. LHC on juba mitmeid kordi saavutanud kiirte energiaks 3,5 […]
Teadlased võisid rikkuda hetkeks füüsikaseadust
Brookhaveni rahvusliku laboratooriumi teadlased võisid hetkeks rikkuda kvark-gluoon plasmat luues paarduvusseadust. Sellest hoolimata jätkus reaktsioon võrdse ning vastassuunalise reaktsiooniga ning energiajäävust ei rikutud. Siiski loodi eksperimendi käigus Relativistlikus Raskete Ioonide Põrgutis (RHIC) sekundi murdosaks aegruumi mull, kus paarduvus enam ei kehtinud. Paarduvust arvati kaua olevat fundamentaalne füüsikaseadus, nimelt väidab see, et universum ei ole ei […]
Eesti füüsika annab aru: Peeter Saari
Teaduse teekaardist ja Eesti teaduse rahastamisest Objektiivselt on praeguse Eesti teaduse seisukord hea, suuresti tänu kunagi tehtud õigetele otsustele, mis puudutab finantseerimist ja teaduse orientatsiooni. Ilma Euroopa rahadeta on Eesti riik võtnud vastu mitmeid otsuseid teaduse rahastamiseks. Poolteist aastat tagasi toimus tippkeskuste konkurss, millest küll füüsikud ja astronoomid eriti osa ei saanud. Viimasel ajal toimus […]
Eesti füüsika annab aru: Anu Reinart
Tartu observatoorium Ma usun, et Tartu observatoorium pälvib lähiajal rohkesti tähelepanu. Suuresti tänu sellele, et Eesti riik on astunud suuri samme Euroopa Kosmoseagentuuriga liitumiseks. Eelmise aasta novembris kirjutati alla leping, mille tagajärjel arvati meid ESA-ga koostööd tegevate riikide hulka. Teisest küljest on Tartu observatooriumil ette näidata pikk ajalugu astronoomia ja kaugseire vallas ning kindlasti plaanime […]
Eesti füüsika annab aru: Raivo Stern
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut KBFI põhitegevust kandvad majad on Tallinnas kahes kohas. Kesklinna majas (Teatri väljak 3) paikneb teoreetilise füüsika osa, kus tegeletakse valdavalt kõrgete energiate füüsikaga. Seetõttu oleme tihedalt seotud ka CERN-iga ning ootame kärsitult LHC esimesi tulemusi. KBFI peamaja on Akadeemia tee 23, Mustamäe teaduslinnaku taga, kus oleme olnud juba tükk aega […]
Eesti füüsika annab aru: Ilmar Kink
Nanotehnoloogia arenduskeskusest NanoTAK asustati 2004. aastal ning on mõeldud Eestis tehtavate nanotehnoloogia alaste uuringute tegemiseks. Oma täieliku töörütmi omandas organisatsioon 2005. aastaks. Tegu on iseseisva uurimisasutuse, mis täidab nišši erafirmade ja ülikooli akadeemilise poole vahel. Seega tegeleb ta ettevõtetele suunatud tehnoloogiate arendamisega. 2009. aastal tegi Ettevõtluse Sihtasutus otsuse jätkata NanoTAKi finantseerimist aastani 2015, seejuures muutub […]
Eesti füüsika annab aru: Ergo Nõmmiste
Uue FI maja projekt Maja on planeeritud ehitada Maarjamõisa väljale, kuhu kunagine ülikooli arengukava nägi ette kogu LOTE struktuuri rajamist. Keemiahoone ja Tehnoloogia instituut on juba valmis, lisaks ehitatakse sinna tulevikus ka Siirdemeditsiinikeskus. Füüsikahoone ehitamiseks tuli eelnevalt teha tõukefondidele eeltaotlus. Meie õnneks vahetus nende taotluste tegemise ajal ka rektoraat, nimelt poleks see vana rektoraadiga ilmselt […]
Potentsiaalikal kliimapäästmisvahendil kriips peal?
Merepõhja rauaga rikastamine atmosfääris CO2 hulga vähendamiseks võib kaasa tuua mürgise planktoni vohamise. Kanada Lääne-Ontario ülikooli ökoloogi Charles Tricki juhitud töörühma leiud seavad kahtluse alla praeguste plaanide otstarbekuse süsihappegaasi tarbivate organismide kasvu kiirendamisest „See on tõsine näide sellest, et mil me arvame, et teame, mis keskkonnas toimub, me seda siiski tegelikult ei tea. Igas mastaapses […]
Hulkuv täht kokkupõrkekursil Päikesesüsteemi välisservaga
Päikessüsteemi lähedusse sattuv täht Gliese 710 võib 1,5 miljoni aasta pärast häirida väliplaneetide orbiite ning saata Päikesesüsteemi keskosa suunas tapva komeetide ning asteroidide saju. Kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Hipparcosi satelliidi andmeid hindas Peterburi Pulkovo Observatooriumi astronoom Vadim Bobylev Gliese 710 ja meie Päikesesüsteemi välisserva vahelise kokkupõrke tõenäosuseks 86%. Tema uurimus on ilmumisel ka ajakirjas Astronomy letters. […]
Uurimus kinnitab nii tumeaine olemasolu kui ka Einsteini teooria paikapidavust
California, Zürichi ja Princetoni ülikooli füüsikute poolt läbi viidud rohkem kui 70 000 galaktikat hõlmav uurimus kinnitab, et vähemalt 3,5 miljardi valgusaasta raadiuses Maast kehtivad üldrelatiivsusteooria poolt seatud piirangud. Analüüsides galaktikate kiirust ning paiknemist ja nende vahelise aine paigutust näitasid teadlased, et Einsteini teooria seletab lähiuniversumit paremini kui ükskõik mis teine alternatiivne gravitatsiooniteooria. See vihjab […]
Süsinik-nanotorud üllatavad jälle – järgmine samm uute energiasüsteemide poole
MIT teadlaste töörühm on avastanud uue nähtuse, mis põhjustab energiarikaste lainete läbi süsiniknanotorude liikumisel elektrivoolu tekke, mis võib viia uue elektritootmisviisini. Avastatud fenomeni võiks võrrelda ookeani poolt kantavate triivpuudega, mööda mikroskoopilist juhet liikuv soojusenergialaine põhjustab analoogselt elektronide liikuma hakkamise, tekitades sellega elektrivoolu. Protsessi kriitiliseks komponendiks on aga süsiniknanotorud, mis on seest õõnsad ning pelgalt mõne […]
Phobos: kosmiline vahepeatus
Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit Mars Express sondeerib kolmapäeva õhtul Marsi suurima kuu pinda pelgalt 67 km kõrguselt, andes uurijatele võimaluse heita pilk salapärase kuu sisemusse. Phobos ise võib aga lähitulevikus osutada järgmiseks vahepeatuseks Maa ja Marsi vahel. Jaanuar lõppes NASA kosmoseagentuuri jaoks mustades toonides, kuna Barack Obama viis läbi valusa otsuse kärpida agnetuurile suunatavaid rahavoogusid. Kuigi […]
Immigratsioon Linnuteel – neljandik kerasparvedest tulnuklikku päritolu
Umbes neljandik Linnutee kerakujulistest täheparvedest on Swinburne Tehnikaülikooli uurimuse kohaselt olnud kunagi eraldiseisvad kääbusgalaktikad. Royal Astronomical Society kuukirjas avaldatud professor Duncan Forbesi uurimus näitab, et paljud meie galaktika kerasparved on sündinud kusagil mujal ning aja jooksul Linnuteega ühinenud. Samuti osutab uuring, et meie galaktikas võib leiduda seni kahe kinnitatud kunagise kääbusgalaktika asemel neid vähemalt kaheksa. […]
NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks
NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise põhjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust. Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades […]
Maailma tundlikuim neutriinoeksperiment kogub hoogu
Jaapanlaste poolt juhitud rahvusvahelise T2K eksperimendi teadlased teatasid teisipäeval, et nad on teinud suure sammu salapäraste neutriinovõnkumiste põhjuste mõistmiseks. „T2K“ (Tokai-to-Kamioka, J.J.O.) eksperimendis tekitatakse Tokai osakestekiirendis (J-PARC) tihe neutriinode kiir, mis sihitakse Kamiokande maa-alusese neutriinodedetektori poole. 24.veebruaril teatasid eksperimendis osalevad füüsikud, et nad on esimest korda edukalt tulistanud ning registreerinud neutriinode kiire 295 kilomeetri kaugusel […]
ESA kitsendab valikut – võistlustules jätkab 3 M-klassi missiooni
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) langetas eelmisel neljapäeval otsuse, milliste M-klassi missioonide võimalikkuse uurimisega tuleval aastal jätkata. ESA Science Programme Committee (SPC) kiitis heaks kolme projekti nn. defineerimisfaasi sisenemise. Tegu on järgmise sammuga pikas valikus, millised kaks missiooni tõepoolest ka käiku lähevad. Kolmeks valitud ettepanekuks osutusid Eukleides, Planetaarsete möödumiste ja tähtede heleduse kõikumise uurija (PLATO) ja Päikese […]
Hannes Tammet – äikesekantsler Zeusi paremal käel
Emeriitprofessor Hannes Tammetile (72) endale tegelikult väga ei meeldi, et teda Zeusi kantsleriks kutsutakse. Kuigi ei saa salata, et ta on selle ka auga täielikult välja teeninud. Tammeti atmosfääri ioonide ja aerosoolide tekke ning evolutsiooni alal tehtud uurimistöödetsükkel on vaid üks piisk karikas, et teda päris olümposlastega samale pulgale tõsta. Seda sama arvas ka riigi […]
RHIC näitab vaakumit väändununa
Esimest korda on eksperimentaalselt kinnitatud vaakumis ilmnevaid lühikese elueaga gluoonpööriseid. Parimal juhul on nende abil võimalik seletada, kust harilik aine suurema osa oma massist saab. Tavaliste tuumade massi moodustavad prootonid ning neutronid, iga tuumaosake koosneb omakorda kolmest kvargist. Kvarkide enda mass moodustab nukleonide massist vaid tühised 1%, ülejäänud massiosa annab aga tugev jõud, mille vahendajateks […]
Suure Hadronite Põrguti insenerid valmistuvad kõrgeteks energiateks
Pärast kuudepikkusi ettevalmistusi on LHC (Large Hadron Collider, J.J.O.) järgmisel nädalal valmis põrgutama osakesi 7 TeV suuruse koguenergiaga. Plaanitust poole väiksema võimsusega töötav osakeste põrguti jätab aga 2012. aastal tõenäoliselt oma traditsioonilise töötsükli vahele, andes sellega võimaluse Tevatroni kiirendi „luigelauluks.“ Suur Hadronite Põrguti kiirendab osakeste kimpe 3,5 TeV (teraelektronvoldise) energiani kahe järgmise aasta vältel, pärast […]
Eestis ja Ameerikas: vahet pole?
Tartu Ülikoolis toimus 22.jaanuaril ettevõtjatele suunatud avatud uste päev, mille peaeesmärgiks oli laiema kontakti tekitamine kahe moodsas maailmas lahutamatu osapoole – ettevõtluse ning teaduse vahel. See omakorda võiks luua kasvulava uute innovaatiliste toodete leiutamiseks, mis elavdaks seeläbi Eesti majandust ning tõstaks selle konkurentsivõimelisust ka laiemas maailmas. Sõnu „innovatsioon“ ja „läbilöögivõime“ on viimasel ajal kasutatud massiliselt, […]
Hubble’i teleskoop toob selgust spiraalgalaktikate päritolusse
François Hammeri juhitud Euroopa astronoomide töörühm näitas, kuidas moodsa astronoomia ikoonideks saanud spiraalgalaktikad olid 6 miljardit aastat tagasi universumi “inetud pardipojad.” Nimelt viisid nad esmakordselt läbi täieliku galaktikatüüpide loenduse kahest meie universumi arenguetapist, koostades kaks Hubble’i seeriat, mis aitavad seletada galaktikate moodustumist. Teadlased kasutasid seeriate koostamise etalonideks 116 kohalikku galaktikat SDSS (Sloan Digital Sky Survey) […]
Uus tehnoloogia võib viia odavate prinditavate valguslehtedeni
Uue supermaterjali – grafeeni – kasutuselevõtuga on Rootsi ja Ameerika teadlased leidnud viisi uut tüüpi valgustuskomponentide tootmiseks, mis on odavad ning keskkonnasõbralikud Uurimus, mis sillutab teeb näiteks täielikult plastikust tehtavale helendavale tapeedile, avaldati ajakirjas ASC Nano Linköpingi, Umeå ja Rutgersi ülikooli teadlaste poolt 4.veebruaril. Äärmiselt õhukesi ning elektrit säästvaid orgaanilisi valgusdioode OLED-sid on hiljuti laialdaselt […]
NIF-i laserikatsetused kõrvaldasid kahtlusevarju termotuumareaktsiooni saavutamiselt
USA teadlaste väitel on nad viimaks teinud läbimurde laserite abil termotuumareaktsiooni saavutamiseks ning lubavad stabiilse tuumasünteesi jaoks vajalikke tingimusi aasta lõpuks. Nende väiteid toetab 28. jaanuaril ajakirjas Science avaldatud artikkel, mille krooniks on uus maailmarekord laserienergia tiheduses. Hoolimata asjaolust, et NIF (National Ignition Facility, J.J.O) on oma algsest graafikust ligi viis aastat maas, tehes oma […]
Plahvatavad tähed kiirendavad aineosakesi relativistlike kiirusteni
Rahvusvaheline teadlasterühm VLBI ühendinstituudist (JIVE) leidis 15. augustil 2007 avastatud supernoovat SN 2007gr uurides kaua oodatud tõendeid, et teatud tüüpi tähed põhjustavad supernoova plahvatusel relativistlike osakeste voo tekke, mis liigub valguse kiiruse lähedastel kiirustel. Doktor Zsolti Paragi poolt juhitud töörühma uurimus avaldati ajakirjas Nature 28. jaanuaril. Esimest korda supernoova vaatluste ajaloo jooksul täheldati säärast osakeste […]
Superarvutid lubavad kiigata tuumareaktori sisemusse.
Uus Argonne’i rahvusliku laboratooriumi poolt loodud arvuti algoritm lubab jälgida tuumalõhustumist täpsemate detailideni kui eales varem. Rühm tuumainsenere ning arvutiteadlasi Argonne’i Rahvuslikuks Laboratooriumis arendavad neutroni transpordikoodi UNIC, mis lubab esimest korda märkimisväärse täpsuseni vaadelda, mis tuumareaktori sisemuses toimub. Antud programm on potentsiaalselt hädavajalik tuumareaktorite loomiseks, mis on ohutud, odavad ning keskkonnasõbralikud. Reaktori sisemuse geomeetria modelleerimiseks […]
NASA analüüs näitab ka viimase aastakümne kliimamuutusi tumedates toonides
21. jaanuaril avaldatud NASA uurimus leiab, et viimane aastakümne oli soojeim alates usaldusväärsete ilmavaatluste algusest 1880. aastal. Lisaks platseerub 2009. aasta keskmise pinnatemperatuuri järgi soojemate aastate edetabelis teisele kohale. Lõuna poolkeral oli aga möödunud aasta soojeim, mis eales mõõdetud. Kuigi 2008. aasta oli aastakümne jahedaim aasta tugeva troopilist Vaikset ookeani jahutava La Nina nähtuse tõttu, […]
Washingtoni ülikooli uurimus heidab valgust kääbusgalaktikate kujunemisele
Pärast miljonite superarvutite simulatsiooni tundide on Washingtoni ülikooli astronoomi Fabio Governato juhitud töögrupp tõenäoliselt leidnud lahenduse anomaaliale, mis on seniajani kimbutanud üle 20 aasta tagasi avaldatud külma tumeaine teooriat. 1984.aastal kolme USA füüsiku poolt avaldatud teooria suudab äärmiselt edukalt seletada, miks galaktikad ning täheparved ei paikne tänapäevases univerumis mitte ühtlaselt vaid pigem kärgstruktuurina. Selle kohaselt […]