Pildilolevad mehed on veetnud üksteise seltsis aasta, viibides kogu selle aja Mars500 eksperimendi kitsastes kambrites Moskva Biomehaanika instituudis (IBMP -Russia’s Institute of Biomedical Problems). ESA (European Space Agency) Mars500 projekti eesmärk on uurida pikkade kosmoselendude mõju inimese füsioloogiale ja vaimsele tervisele. Välismaailmaga saavad katsealused suhelda vaid sülearvuti teel. Andmesidesse on programmeeritud päris lendu matkiv ajaline […]

NASA kosmosesond „Voyager 1“ koos pildiloleva kuldse plaadiga, millele on muuhulgas salvestatud vastsündinu nutt ja Mozarti öökuninganna aaria, on päikesesüsteemist väljumas. NASA hoiab sondiga regulaarset sidet. Pardalolevad jõuallikad võimaldavad signaale edastada ja vastu võtta vähemalt aastani 2025. Hetkel asub „Voyager 1“ Maast ligi 17,5 miljardi kilomeetri kaugusel, liikudes seejuures kiirusega 3,5aü aastas (ligikaudu 525 miljonit […]

Nendel piltidel on kujutatud lillesarnaseid defekte grafeenis. Pildid a ja c on saadud skaneeriva tunnelmikroskoobi abil ning pilt b loodi arvutimudeli põhjal. Hiljutise uurimuse põhjal võivad need defektid vähendata mehaanilist pinget grafeeni struktuuris, võimaldades aatomitel vabamalt asetseda. Selline pinge võib tekkida grafeeni kasvatamisel või grafeenlehe venitamisel. Loe lähemalt Teadusartikkel: “Grain boundary loops in graphene“

Tina-safiir laseri kolme laine kokkusegamine mittekollineaarses automaat-korrelaatoris. Kiired sisenevad alt vasakult. Allikas

Vastavalt NASA Spitzeri Kosmoseteleskoobi vaatlustele langevad väikesed, oliviiniks nimetatava rohelise mineraali kristallid  tekkivale tähele justkui vihmapiisad. See on esimene kord, kui selliseid kristalle tekkiva tähe ümber olevates tolmustes gaasipilvedes täheldatakse. Loe lähemalt: “Spitzer sees crystal ‘rain’ in outer clouds of infant star“

Pildi vasakul äärel on selgelt näha NASA Marsi kulguri Opportunity äratuntavad jäljed. Pilt on tehtud Opportunity navigatsioonikaameraga 1. aprillil 2011. Muster tekib Opportunity uue meetodi tõttu, millega kulgur kontrollib tagurpidi sõites autonoomselt teel olevaid takistusi ja ohte. Võrdluseks: vahemaa paralleelsete vasakute ja paremate rataste jälgede vahel on umbes 1 meeter. Loe lähemalt: ,,PIA14129: Autonomous Hazard […]

Äsjapaigaldatud Alfa Magnetiline Spektromeeter-2(Alpha Magnetic Spectrometer-2 ehk AMS) on näha Rahvusvahelise Kosmosejaama tüürpoordi tugisõrestikus. AMS on suurim teaduslik koostööprogramm, mis orbiidil liikuvat laboratooriumi kasutab, kirjutab Physorg.com. Uurimust sponsoreerib Ameerika Ühendriikide Energiaministeerium ja 16 riiki üle maailma. Üle 600 füüsiku üle maailma saavad osaleda uue füüsika detektori poolt saadetavate andmete töötlemisel. AMS ülesanne on otsida vastuseid […]

Centaurus A on hiiglaslik, meist 12 miljoni valgusaasta kaugusel asuv elliptiline galaktika. Selle keskmes pesitseb must auk, mille mass on ligikaudu 55 miljonit Päikese massi. Tänu TANAMI projektile on teadlased koostanud seni parima pildi musta augu poolt tekitatavatest osakeste jugadest. Pildil on näha isegi kuni 15 valguspäeva suuruseid objekte. Loe edasi: “Radio Telescopes Capture Best-Ever Snapshot […]

Kosmosesüstik Endeavour saabus Rahvusvahelisse Kosmosejaama (International Space Station ehk ISS) täna kell 12:15 Kesk-Euroopa suveaja CEST järgi. Loe lähemalt: “Endeavour docks with Space Station“

Kääbusgalaktikas NGC 4214 on rohkelt noori tähti ja gaasipilvi. Fakt, et NGC 4214 asub umbes 10 miljoni valgusaasta kaugusel Canes Venatici(Jahipenide) tähtkujust ning et selles leidub suurel hulgal erinevas arengujärgus tähti, muudab selle ideaalseks tähtede tekke ja arengu uurimise laboratooriumiks. Antud värvipilt on tehtud 3. detsembril 2009. aastal Wide Field Cameraga. Loe lähemalt

See pilt tehti 22. aprillil 2011. aastal ning Maale saabus see 23ndaks aprilliks. Kaamera oli suunatud Saturni poole umbes 2 182 231 kilomeetri kauguselt ning pilt tehti CB2 ja CL2 filtrite abil. Pilti pole kalibreeritud ega ka veel heaks kiidetud. Heaks kiidetud ja kalibreeritud pilt arhiveeritakse NASA Planetary Data System’is 2012. aastal. Täisresolutsiooniga pilt on […]

Pildil on kujutatud protoplaneedi Vesta mudel, mis on koostatud praegu olemasolevatest parimatest eeldustest protoplaneedi pinna väljanägemise kohta. Mudel valmistati osana NASA Dawn’i missiooniks harjutamisel. Loe lähemalt: “Astronomers study unusual asteroid“

Pildil on maaseire satelliidi ENVISATi tehtud foto Antarktika Poolsaare põhjaosast, mis ulatub lõunapolaarjoonest edasi kuni 1050km kaugusele Lõuna-Ameerika tipust. Mägise poolsaare 1000 kilomeetri pikkune haare asub Bellingshauseni Mere ning Weddelli Mere vahel. Loe edasi: “Earth from Space: Antarctic Peninsula“

Valgeteks kääbusteks nimetatakse tähti, milles Päikese massile vastav kogus ainet on pakitud Maa-suurusesse palli. Astronoomid avastasid hiljuti hämmastava kahest valgest kääbusest, mis iga 39 minuti järel üksteisest mööduvad, koosneva süsteemi. See on lühima perioodiga valgete kääbuste paar mida hetkel teatakse. Paari miljoni aasta jooksul põrkuvad tähed kokku ja moodustavad üheainsa tähe. Loe edasi:  “Two Dying […]

2011. aasta 28. märtsil kell 22.20 õhtul Eesti aja järgi tegi kosmoselaev MESSENGER ajaloolise ülesvõtte Merkuurist. Jutuks olev pilt on esimene pilt, mille on teinud Päikesesüsteemi kõige sisemise planeedi orbiidil olev kosmoselaev. Järgneva kuue tunni jooksul tegi MESSENGER veel 363 pilti ning alustas seejärel andmete saatmist Maale. Pildi ülaosas domineeriv kiireline kraater kannab nimetust Debussy. […]

Pildil on näha ettevalmistused Marsi Teaduslabori kulguri Curiosity üheks testfaasiks. 2011. aasta märtsis asetleidev testimine 7,6 meetrise diameetriga kosmost simuleerivas kambris töötati välja katsetamaks kulguri töötegevusi Marsi pinnal olevate keskonnatingimustega sarnases olukorras. Loe lähemalt: “Next Mars Rover Gets a Test Taste of Mars Conditions“

Cassini kosmoselaev jälgib Saturni geoloogiliselt aktiivse kuu Enceladuse põhjapoolseid laiuskraade, pildil on kauguses näha ka planeedi rõngad. Vaade on suunatud Enceladuse(läbimõõduga 504 kilomeetrit) Saturni poolse külje vastaspoole põhjapoolsetele laiuskraadidele. Enceladusel on põhjakraad suunatud ülesse ning 21 kraadi vasakule kaldu). Loe lähemalt: “Photo: Northern Reaches of Enceladus“

NASA Marsi kulgur Opportunity on peaaegu lõpetanud oma kolm kuud kestva uurimustöö varem Santa Mariaks nimetatud kraatris. Enne kulguri naasemist oma maisele rännakule, on orbiidil liikuv kaamera sellest ka pilti teinud. Loe lähemalt: “Color View from Orbit Shows Mars Rover Beside Crater“

Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Express’i nimeline missioon on teinud uusi pilte piklikust kokkupõrkekraatrist Marsi lõunapoolkeral. Asudes Huygensi jõgikonnast lõunas, võis see tekkida planeedile väikse nurga all langenud heitkehade tagajärjel. Kraatri pikkuseks on 78 kilomeetrit, sügavuseks 2 kilomeetrit ning selle ühe otsa laius on 10 kilomeetrit, teise otsa puhul aga 25 kilomeetrit. Loe lähemalt: “The Scars of […]

Standardite ja Tehnoloogia Riikliku Instituudi(National Institute of Standards and Technology ehk NIST)teadlased leidisid viisi valmistamaks kõrgtemperatuurilisi ülijuhtivaid voolukaableid, mis suudavad juhtida sama palju voolu kui olemasolevad ülijuhtivad kaablid kuid on seejuures ligi 10 korda väiksema diameetriga. Uusi õhukesei kaableid saaks rakendada elektrilises vooluedastuses ning need võivad viia uute tugevate magnetite vääljatöötamiseni. Loe lähemalt: “Super-thin Superconducting […]

Väävel on Maa elementidest rohkuselt kuues ning mängib mitmetes bioloogilistes ja geoloogilistes protsessides võtmerolli. Prantsuse-Saksa teadlaste töörühm tegi laboratooriumis läbi viidud mõõtmiste abil kindlaks geoloogilistes vedelikes leiduva väävli uue vormi:  S3– ioon. See avastus muudab väävli geoloogilise transpordi olemasolevad teooriad küsitavaks ning võib anda viise leida uusi väärtuslike metallide, näiteks kulla ja vase, maardlaid. Loe […]

Šveitsi teadlased valmistasid molübdeniidi helvestest kõigest ühe molekuli paksuse töötava transistori, mis on maailma esimene omataoline. Koosnedes molübdeenist ja väävlist, on sellel pooljuhtmaterjalil otsene keelutsoon, mis tähendab et see võib teatud footonseadmete valmistamisel ränist parem olla. Teadlased arvavad isegi seda, et molübdeniidist võib imematerjali grafeeni jaoks saada tõsine võistleja selle kasutamisel tuleviku elektroonikaskeemides. Loe edasi: […]

Uute NASA satelliidi piltide põhjal tehtud uurimuse kohaselt muutuvad Marsi põhjapooluse liivaluited, mille kohta pikalt arvati, et need on jäätunud, nii järskude kui ka pikaajalisemate sammudena. Loe edasi: “Northern Mars Landscape Actively Changing” Teadusartikkel: “Seasonal Erosion and Restoration of Mars’ Northern Polar Dunes“

Video: Holographic TV MIT teadlased demonstreerisid hiljuti seni kiireima kaadrisagedusega dünaamilist hologrammi, mille abil saab taasluua reaalajas muutuvaid 3D kujutisi. See läbimurre toob 3D televisiooni meile üha lähemale, seda ajal, mil 3D kino on juba suure populaarsuse saavutanud. Loe lähemalt “Holographic video comes up to speed“

UNSW Sunswift’i Päikese jõul liikuv auto on oma nime vääriline. Nimelt purustas ta hiljuti varasema Guinessi Maailmarekordi, saades nii maailma kiireimaks Päikese energial liikuvaks sõidukiks. Sõiduki maksimumkiiruseks saadi rohkem kui 88 kilomeetrit tunnis, eelnev rekord ulatus kõigest 79 kilomeetrise tunnikiiruseni. Sõiduki disainisid ning ehitasid New South Walesi Ülikooli tudengid. See toodab umbes 1200 vatti energiat, […]

Pühade ajal avaldas NASA uued Cassini kosmoselaeva tehtud pildid Saturni suurimast kuust Rheast. Piltidel on hästi näha pinnase mõranemist, mis lõikavad läbi kuu kraatrite, andes aimu kaua kestnud tektoonilistest protsessidest. Pilte saab näha järgnevatel aadressidel: http://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/main/index.html http://saturn.jpl.nasa.gov/ http://ciclops.org/ Allikas

Pildid ei ole esitatud mingis kindlas järjekorras. Pildid on valitud veebilehekülgede physicsworld.com ning newscientist.com aasta piltide artiklitest. Allikad: Newscientist:  “2010 review: 12 best pictures of the year“ Physicsworld:  “Our favourite pictures of 2010“

Massiivsed planetesimaalid, mõned kuni 3200 kilomeetrise diameetriga – võisid kunagi põrkuda kosmoses asuvate teiste objektidega, ehk isegi ka Maa, Marsi või Kuuga. Pildil on kunstniku ettekujutus kosmoses asetleidvast kokkupõrkest. Pilt: NASA/JPL-Caltech Miks on Kuu sisemuses vesi ning miks tekkis 40-t protsenti Marsi pinda kattev Borealise reservuaar? Ja mis põhjustas vähemasti osa Maa kaldest, ilma milleta […]

Igasuguse taustaga inimestele arusaadavas videos seligtav füüsik ja teleteadustaja Jonathan Hare kuidas valmistada grafiitpliiatsi ja kleeplindi abil grafeeni. Lihtne katse näitab kuidas grafeen on ligipääsetav kõigile teadusliku huviga inimestele. Video: graphene Allikas

Möödudes Saturni suuruselt teisest kuust Rheast tegi NASA kosmoselaev Cassini kindlaks õhukese atmosfäärikihi, mis sisaldab 70% ulatuses hapnikku ning 30% ulatuses süsinikdioksiidi, mille allikaks on kuu jääga kaetud pinnase keemiline lagunemine. Atmosfääri paksus on kõigest ligikaudu 100 km ning see on nii õhuke, et kui seal oleks Maag atmosfäärgia võrdne rõhk, siis mahuks kogu Rhea […]

Kaks nädalat tagasi möödus Hartley 2 komeedist ligi 700 kilomeetri kauguselt NASA Deep Impact kosmoselaev, püüdes pildile komeedi ‘lumetormi’. Piltidel on näha komeedi pinnalt lenduvaid heledaid jää- ja lumetükke. Teadlasi üllatas nähtuse juures fakt, et jäätükke ei viinud komeedi pinnalt eemale mitte Päikese poolt soojendatud veeaur vaid hoopiski süsinikdioksiidi hoovused. See on esimene kord, kui […]

Harvardi Ülikooli teadlased töötasid välja ning demonstreerisid jäävabasid nanostruktureeritud materjale mis sõna otseses mõttes tõrjuvad veetilgad enda pinnalt enne, kui need jäätuda jõuavad. Pildil on näha jää akumuleerumine lamedal alumiiniumplaadil(A), siledal florineeritud räniplaadil(B) ning mikrostruktuursel florineeritud räniplaadil(C). Loe lähemalt: “Nanostructured materials repel water droplets before they have a chance to freeze (w/ Video)” Teadusartikkel: “Design […]

See uus Hubble’i Kosmoseteleskoobiga tehtud pilt kujutab NGC 1806 kerasparve. See, kümnetest tuhandetest tähtedest koosnev parv asub Suures Magalhaesi Pilves ning esmakordselt nägi seda Briti astronoom John Herschel 1806. aastal. Antud konkreetne pilt on Hubble’i Advanced Camera for Surveys‘i Wide Field Channeli poolt erinevatel lainepikkustel tehtud fotode liitpilt. Pildid tehti läbi sinise, kollase ja punase […]

Aegvõtet kasutanud teadlased püüdsid leida märja koera raputuse taga peituvad füüsikat. Atlantas asuva Georgia Institute of Technology füüsik Andrew Dickerson tahtis kindlaks teha optimaalse kiiruse, millega koerad ning teised karvased loomad oma kasukat raputama peaksid, et sellest kõige efektiivsemalt vesi välja raputada. Dickersoni meeskond tegi kindlaks tingimused, mille puhul veetilgad kasukast eralduvad, võttes arvesse kesktõmbejõudu […]

NASA Diviner Lunar Radiometer Experiment töörühma teadlased tegid kindlaks suures koguses vee jää olemasolu Kuu lõunapoolusel. Nende töö tulemuste kohta ilmus teadusajakirjas Science artikkel 22. oktoobril, uurimust rahastas NASA. Pildil on LRO pinnatemperatuure kajastav kaart Kuu lõunapoolusest. Andmeid koguti 2009. aasta Septembris ja Oktoobris, kui lõunapooluse temperatuurid olid lähedaimad kogu aasta maksimumväärtusele. Kaardil on näha […]

Uurijad on magneetilisi monopoole otsinud aastakümneid. Need on isoleeritud magnetlaengud, mis võivad sarnaselt elektriliste laengutega vabalt ringi liikuda.  Magneetilised poolused esinevad tavaliselt ainult paarikaupa. Nüüd on aga uurijaterühmal Paul Scherreri Instituudist Šveitsist ning Dublinis asuvast University College-st õnnestunud luua monopoolused nanoskaala magneteid loovate kvaasiosakestena ning jälgida nende liikumist Swiss Light Source-s (SLS) mikroskoopi kasutades, et teha nähtavaks magneetilised struktuurid. Huvitava eksperimendi […]

Teadlased Adrianus Aria ning Morteza Gharib California Tehnoloogiainstituudist kasutasid üli-hüdrofoobsele süsinik-nanotorudest pinnale langevate veetilkade pildistamiseks ülikiiret kaamerat. Veetilga suurust kontrolliti süstalpumba abil ning need lasti kukkuma lamedapinnalise nõela otsast. Tilku valgustati tagant hajutatud halogeenvalgusega. Allolevas videos on jäädvustatud veetilga lihtne liikumine. Videol on näha veetilk põrkamas, libisemas ja veeremas üle erinevate nanotorudest valmistatud struktuuride pinna. […]

Teadlased avastasid NASA Cassini kosmoselaeva poolt tehtud piltidelt, et Saturnile lähimaid, keskmise suurusega kuusid katavad selged, värvilised vöödid ning laigud. Punakad ning sinakad toonid Mimase, Enceladuse, Tethyse, Dione ning Rhea jäistel pindadel paistavad olevat suurte ja väikeste kokkupõrgete jäänused. Loe lähemalt: “Cassini Catches Saturn Moons in Paintball Fight“

Õhu erinevast tihedusest põhjustatud moonutused ei halasta mitte ühelegi moodsale maapeal asuvale ülivõimsale teleskoobile. Käesoleval pildil on Euroopa Lõuna Observatooriumi astronoomid suunanud Yepuni teleskoobi, (Yepun tähendab põliselanike keeles Siriuse tähte), laserikiire Linnutee galaktika keskpunkti suunas. Laserkiir ergastab ligikaudu 90 kilomeetri kõrgusel naatriumi aatomeid, mis hakkavad kiirgama kollast valgust. Teleskoobisüsteemi tarkvara kasutab seejärel kunsttähte otsustamaks, kuidas […]

Kahe Maast umbes 62 miljoni valgusaasta kaugusel oleva galaktika kokkupõrge algas rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi. Aeglase kokkupõrke käigus on Antennae galaktikates tekkinud miljoneid tähti, millest suuremad on juba ammu supernoovana plahvatanud. Chandra röntgenkiirte teleskoobiga tehtud foto näitab suuri kuumi gaasipilvi, mis koosnevad osaliselt supernoovade plahvatustel tekkinud raskematest elementidest. Hapniku, raua, magneesiumi ning räniga […]

Esimesel augustil täheldas Solar Dynamics Observatory Päikese Maa-poolsel küljel äärmuslikke tingimusi. Toimus C3-klassi päikesepurse ehk protuberants, päikesetsunami, Päikese pinnalt tõusid mitmed ‘magnetniidid,’ ilmnesid mitmed raadiolainete pursked ning koroona massipurse. Pildil tähistavad erinevad värvid erinevaid pinnatemperatuure vahemikus ~1 kuni 2 miljonit kraadi Kelvini järgi. Päikesepurske ajal jahtuvad mõningad Päikese mõned regioonid maha, mil teised muutuvad tunduvalt […]

Kuus päeva kestnud Rahvusvahelisel Kõrgete Energiate Füüsika konverentsil esitletud ligi 10,000 slaidist leiavad mõningad ka tulevatel aastatel suuremat kõlapinda. CDF ja DZero esitletud Higgsi välistamise piirangud, esimesed Suure Hadronite Põrguti top kvargi kandidaadid ning MINOS-e eksperimendis ilmenud vahe neutriinode ja antineutriinode massis. Järgnevatel aastatel otsustatakse ka, milliseid uusi kiirendeid ehitama hakatakse ning siis on poliitikakujundajad […]

Päikese-sarnase tähe PZ Tel A ümber tiirleb 18 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel pruun kääbus PZ Tel B. Avastatud pruun kääbus on üks väheseid, mis on avastatud ematähele lähemal kui 30 AÜ-d. Pruunid kääbused on veidrad objektid, mis on oma temperatuuri ja massi poolest midagi tähe ning planeedi vahepealset. Need on jahedamad ja kergemad kui tähed, […]

Üks Saturni väiksemaid kuusid Prometheus tekitab gaasikera ümber tiireldes omaenda kaaslasi. Cassini satelliidi poolt tehtud pildid näitavad, et Prometheuse gravitatsioon häirib Saturni F-rõnga jääosakesi. Kui järgnenud säbarlainetus mööda rõngast levib, moodustuvad kuni 20 kilomeetrise diameetriga hiiglaslikud lumepallid. Mõningad nendest rebitakse järgnevate Prometheuse lähenemistel taas katki, kuid sellekuise ajakirja The Astrophysical Journal Letters ilmunud artikli kohaselt […]

Vene teadlased Siemens Corporate Technology’s kasutavad erilisi süsinik-nanoosakesi, et alumiiniumi omadusi paremaks muuta. Nad lisavad sellele jalgpallikujulisi fullereeni molekule, et saada materjale, mis on ligikaudu kolm korda tugevamad kui tavalised sulamid, ent kaaluvad seejuures tunduvalt vähem. Loe lisaks: Nanowerk

11.juulil Kuu poolt varjutatud Päike nähtuna Lihavõttesaarelt, 3700 kilomeetrit Tšiili rannikust läänes. Täielik päikesevarjutus kattis pühapäeval pimedusega ligi 11,000 kilomeetri laiuse ala.

Rahvusvahelise Kosmosejaama meeskonna tehtud pilt virmalistest, mille põhjustas arvatavasti 24. mail toimunud Päikese koroona materjali purse. ISS asus foto tegemise ajal India Ookeani lõuna osa kohal. Kuigi harilikult on virmalised näha ainult pooluste lähedal, võivad tugevamad Maa magnetvälja mõjutavad magnettormid neid ekvaatori poole nihutada. Virmalised tekivad, kui päikesetuule ioonid põrkuvad ülaatmosfääris olevate hapniku -ja lämmastiku […]

Pilvekihte läbivad turbopropeller -ning reaktiivlennukid tekitavad teatud atmosfääritingimuste puhul ootamatuid lokaalseid lume -ja vihmasadusid. Nähtusega kaasnevad ka müstilistena tunduvate aukude teke. Turbopropeller lennuki labade otsad põhjustavad õhu kiiret paisumist, mistõttu keskkonna temperatuur langeb ning ülejahutatud veepiisad külmuvad. Külmunud veepiisad sajavad alla kas vihma või lumena. Reaktiivlennukid tekitavad õhu paisumisel tekkiva efekti, kui õhk ise on […]

Esimene 2.juunil GOES-15 SXI (Solar X-ray Imager) instrumendiga Päikesest tehtud pilt põhjustas NASA peakorteris aplausitormi. NASA ja USA Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni (NOAA) teadlased üritasid Geostatsionaarsel Orbiidil Töötava Keskkonna Satelliidi (GOES-i) röntgenkiirte kaamera täit funktsionaalsust saavutada juba hetkest, mil satelliit 20.märtsil geostatsionaarse orbiidi saavutas. Loe uudist PhysOrg-ist Vii end kurssi NASA GOES-i projektiga