• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Üksiku footoni genereerimise tehnoloogia

29.06.2012 by Uku Püttsepp 2 Comments

Ameerika NIST Instituudi (National Institute of Standards and Technology), California San Diego Ülikooli ja Milano Polütehnikumi teadlased valmistasid esimese ränipõhise üksiku määratud (heralded) footoni genereerimise seadme. Saavutus ühildab kaks hiljuti arendatud ränitehnoloogiat, põimunud footonite interferomeetri ja üksiku footoni detektori. Nimetatud seadmed on olulised tulevikus võimaliku kvantoptilise arvutussüsteemi või kvantkrüptograafia seisukohalt.

Footonpaari genereerimise illustratsioon. Sisendlaser genereerib spontaanselt footonpaari, millest üks on natukene madalama sagedusega kui teine. Sageduste erinevus on signaaliks, et süsteemis on kaks footonit.

Kõrgtehnoloogilise elektroonika ja optika uusimate teaduslike arengute ning praktiliste rakenduste vahel seisab sageli uue kohandamine vanade tootmismeetoditega. NIST teadlse Karin Srinivasani sõnul on uue 0,5*0.05 mm suuruse footongeneraatori tootmine lihtne kahel põhjusel. Esiteks genereerib see footoneid, mis ühilduvad telekommunikatsiooniseadmetes kasutusel oleva ligikaudu 1550 nm (10-9 m) lainepikkusega valgusega. Teiseks on tegemist ränipõhise tehnoloogiaga, mis on tööstuslik standard ning hõlpsasti suurtele tootmisliinidele skaleeritav.

Määratud footon on üks kahest footonipaari osakesest, mille kohaloleku (olemasolu) määrab partnerfootoni tuvastamine (määrav footon). Footonid tuvastati vastavastatud ränipõhisest footonpaar-generaator tehnoloogia abil.

Footonpaari genereerimiseks pumpab laser footoneid materjalisse, mille aktiivsete optiliste omaduste tõttu tekib paar sagedusnihkega footoneid. Uued footonid ilmuvad aga täpselt ühel ajal, mistõttu on tekkehetke võimatu ennustada.

„Footonpaari ühe osakese tuvastamine annab meile teadmise partnerosakese otsimiseks. Footonpaaridele on mitmeid rakendusi, ent määratud footoneid läheb vaja näiteks tulevikus kvantarvuti mäludes informatsiooni talletamiseks,“ kommenteeris Srinivasan. Ta lisas, et töörühma valmistatud footongeneraatori efektiivsus ja töökindlus on katseliselt tõestatud.

„Tegemist on olulise, ent seni ebapraktilise arenguga, sest üksik footonallikas pole muude puuduste kõrval piisavalt ere, et seda mõnele funktsionaalsele kiibile paigutada,“ kommenteeris teadustööd San Diego Ülikooli teadlane professor Shayan Mookherjea. Ent mitmete allikate kombineerimine võib olla lahendus.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. ETH Zürich’i töörühm sooritas tahkise sees kvantteleportatsiooni
  2. Teadlased valmistasid miniatuurse tõmburkiire
  3. Kas klassikaline elektrodünaamika seadus on erirelatiivsusega kooskõlas?
  4. Teadlased leidsid uue viisi superluminaalsete impulsside genereerimiseks
  5. Hollandi teadlased avastasid Braggi difraktsiooni uue vormi
  6. Kvantarvuti võtab kuju: Yale’i Ülikoolis tehti kvantbittide oleku määramises edusammud
  7. Peaaegu täiuslik: samm lähemal superläätse valmistamiseni
  8. Kvantarvutite koostisosad: „ühendamisest“ „suhtlemiseni“
  9. Head vibratsioonid tulevaste kvantarvutite jaoks
  10. Häälestades ,,lärmakat interferentsi”

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid, kvantnähtused

Comments

  1. johu says

    29.06.2012 at 6:00 pm

    entangled = põimunud mitte lõimunud.

    Jõudu edaspidiseks!

  2. Uku Püttsepp says

    29.06.2012 at 8:24 pm

    Tere!

    Tänud tähelepaneku eest,
    jõu tarvitan kohe.

    Hääd,
    Uku

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in