Päikeselaigud on jahedad ja tumedad intensiivse magneetilise aktiivsusega piirkonnad, mis vastutavad kõige sagedamini päikesetormide eest. Kui võtta Päikese madalama atmosfääri vaatlused ultraviolettvalguses (17.-18. juulil 2011. aastal) ning piiluda digitaalselt läbi atmosfääri, vaatlemaks Päikese pinda filtreeritud valguses, näeme korrelatsiooni päikeselaikude ja eredamate aktiivsete piirkondade vahel pinna kohal. Silmused päikeselaikude kohal paljastavad magnetvälja jooni suundumas Päikesest väljapoole, […]
Esmakordselt jäädvustati komeedi hävimine Päikeses
Komeedi hävimine Päikeses. Pilt: NASA/SDO/AIA NASA Solar Dynamics Observatory (Päikese Dünaamika Observatoorium) jäädvustas 6. juulil 2011. aastal AIA kujutise formeerija abil ekstreemses ultraviolettkiirguses üht Päikese poole sööstvat komeeti lagunemas umbes 15-minutise ajavahemiku jooksul. Komeedi orbiidi nurk viis selle risti üle Päikese esikülje. Kuumuse ja kiirguse tõttu hävis komeet täielikult. Tõenäoliselt kuulus komeet Kreutzi Päikese suunas […]
Galaktikate ehitamine
Galaktikat põrkuvad tihti üksteisega kokku. Näiteks meie enda Linnutee galaktika ning selle lähim naaber Andromeeda galaktika liiguvad üksteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis; ennustuste kohaselt liituvad need kaks galaktikat umbes nelja miljardi aasta pärast. Kuid teadlastele ei paku huvi ainult meie galaktika. Arvatakse, et need võimsad vastastikmõjud aitavad tekitada tähti, toita galaktikate tuumades istuvaid […]
Cassini pildid Saturni tormist
See suur Saturni põhjapoolkera raputav torm möödub iseendast, tehes planeedile ringi peale. Antud foto on pildistanud NASA Cassini kosmoselaev ning selle värvid on tõetruud. Loe lähemalt: ,,Cassini Captures Images and Sounds of Saturn Storm“
Teadlased loodavad heita pilku teismelisele Universumile
Teadlased teavad, missugune nägi Universum välja beebieas. Nad teavad, missugune see on täna. Nad ei tea aga noore Universumi välimust. Tänu tehnoloogia arengule loodavad teadlased täiustada fotoalbumit ning luua pildi kosmose arenemisest kohaks, milles saab areneda elu nagu Maal. Nad loodavad saada need esmakordselt nähtud kuvandid instrumendiga, mis on ootuste kohaselt 10 000 korda senistest mõõtevahenditest […]
Tuli kosmoses
Tuli käitub kosmoses teistmoodi kui Maal. Sandra Olson NASA Glenn’i uurimustöö keskusest demonstreerib seda erinevust oma kunstilise kujutise abil. Kunstiteos koosneb kolmest erinevast mikrogravitatsioonis esinevate tuleleekide kuvandite kihist. Iga pilt on loodud kosmoselaeva õhuvoolus mikrogravitatsiooni keskkonnas tselluloosipaberil levivast tulest. Erinevad värvid esindavad mitmesuguseid tuleleegis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Siniseid alasid põhjustab kemoluminestsents. Valged, kollased ja oranžid […]
Kuidas hoida üksikuid eksoplaneete hubasena? – Tuleb lisada tumeainet
Tumeaine, mis arvatakse eksisteerivat oma gravitatsiooniliste mõjude tõttu Universumile, on teadlaste jaoks siiani mõistatuslik. Uus uurimus aga väidab, et tumeaine võib aidata elul areneda ning püsima jääda kaugetel planeetidel väljaspool meie päikesesüsteemi. Kui mõelda sellele, mis toetaks elu teisel planeedil, pole tumeaine tõenäoliselt esimene mõte, mis pähe tuleb. Dan Cooper ja Jason Steffen aga arvavad, […]
Betelgeuse leegid
See pilt dramaatilisest udukogust ümber erepunase hiidtähe Betelgeuse loodi VISIR-i infrapuna kaameraga ülesvõetud kuvanditest Euroopa Lõuna Observatooriumi Väga Suurel Teleskoobil. Selle tähelt irduvaid leeke meenutav struktuur tekib siis, kui täht oma mateeriat kosmosesse väljastab. Varasemad NACO instrumendiga tehtud vaatlused on reprodutseeritud keskmise ketta näol. Keskel asuva väikese punase ringi diameeter on Maa orbiidist umbes neli […]
NASA missioon: Päike ja planeedid tekkisid arvatust erinevalt
NASA 2004. aasta Genesis missiooni poolt toodud näidiseid analüüsinud teadlaste sõnul võisid Päike ja sellele lähimad planeedid tekkida seniarvatust erinevalt. Andmed paljastasid erinevusi Päikese ja planeetide hapniku ja lämmastiku, mida leidub meie päikesesüsteemis kõige rohkem, sisalduses. Kui erinevus on väike, võib selle mõistmine viia meie päikesesüsteemi arengu mõistmiseni, kirjutab ScienceDaily.com. ,,Me leidsime, et Maa, kuu […]
Suurimad kosmilised struktuurid teooriate jaoks “liiga mahukad”
Kosmoses leidub suurel hulgal hiiglaslikke galaktikate hüperparvesid, väidab uus kosmose kaart. See võib tähendada seda, et gravitatsioon või tumeaine – või ehk isegi midagi täiesti tundmatut – käitub tõepoolest väga eripäraselt. Me teame, et universum oli kohe pärast oma sündi sile. Kosmilise mikrolaine taustkiirguse mõõtmised paljastavad vaid väheseid paikkondseid tiheduse variatsioone. Seejärel võttis gravitatsioon asja […]
Saturni jäise kuu pinna all võivad olla ookeanid
Viis aastat tagasi avastasid teadlased, et Saturni kuul Enceladusel on geiseri-sarnased udusambad, mis koosnevad veeaurust ja jääosakestest. Need sambad pärinevad soolvee reservuaaridest, väidab uus uurimus, mis ilmus teadusajakirjas Nature. ,,Me avastasime, et udusammas kihistub jää struktuuris,” sõnas Frank Postberg, Heidelbergi Ülikooli astrofüüsik. ,,Ning mida madalamale liikuda, seda soolarikkamaid terakesi võib leida.” Dr. Postberg ja tema […]
Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada
Kaks Ameerika Ühendriikide astrofüüsikut väidavad, et nad on vastanud olulise planeetide moodustumist puudutava küsimuse: miks ei lükata noori planeete enda kaastähtede sisse, enne kui neil tekib võimalus kasvada? Selgub, et nende seal hoidmiseks on vaja väheke kaaslasi, ütlevad teadlased, kes väidavad, et läbi kivist koosneva ketta liikuvad planeedid võivad takistada üksteise vajumist tähe sisse. ,,Kõik […]
Hubble: hämmastav pilt Kentaur A galaktikast
NASA/ESA Hubble’i losmoseteleskoop tegi pilti galaktikast Centauri A. Hubble’i suur kaugus uuritavast objektist ning kõrgtehnoloogilised kuvamisvahendid paljastavad dramaatilise pildi voogavast dünaamilisest galaktikast. Galaktika Centauri A, tuntud ka kui NGC 5128, on kuulus oma tugevate tumeainest koosnevate tolmutriipude poolest. Antud foto on seni tehtud piltidest kõige detailsem. Siin pildil on kombineeritud mitmelainepikkuselisi kujutisi, kaardistades galaktika tolmuse […]
Uurides ekstreemsete neutrontähtede päritolu
Neutrontähed on uskumatult tihedad jäänused kunagistest palju massiivsematest tähtedest, mis supernoova plahvatuses surid. Nende keskmine tihedus on tavaliselt üle miljardi tonni teelusika kohta, mis on isegi tihedam kui prootonitest ja neutronitest koosneva aatomi tuum. Et niisuguseid suuri tihedusi Maal kuidagi reprodutseerida ei anna, siis on need objektid suurepärasteks maavälisteks laboratooriumiteks, kus uuritakse aine ja eksootiliste […]
Teadlased: Kuus on sama palju vett kui Maas
Kuu sees on vett ja seda lausa nii palju, et kohati konkureerib see Maas leiduva vee hulgaga. Browni Ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, kus esmakordselt mõõdeti kuu sulamikogumite sisaldusi. Need mõõtmised näitasid, et mõningates kuu vahevöö osades on vett sama palju kui Maa vahevöö ülaosas. Kuu sulamikogumid on väikesed sulanud kivimite kerakesed, mis on lukustatud […]
Universumi suurim staar
Kui rääkida tähtedest, on kaalukaimaks näitajaks nende mass. Nüüd on astronoomid maailma võimsaimat maapealset teleskoopi kasutades reastanud seitse senituntud universumi suurimat tähehiiglast. Meie tähesüsteemi keskne täht on tavaline kollane kääbus. Arvatavasti põleb see veel neli miljardit aastat, pärast mida paisub see tublisti ja kahaneb seejärel valgeks kääbuseks. Maa protsessi käigus hävineb. Mida suurem täht aga […]
Ainult Päikese jõul liikuv kosmoselaev IKAROS osutus edukaks
Jaapani kosmoseagentuuri JAXA kosmoselaev IKAROS liigub ametlike andmete järgi läbi kosmoseavaruste kasutades selleks ainult päikeseenergiat. Pärast edukat starti 21. mail avanes masina ligi 280 ruutmeetrine purje ilma tõrgeteta ning hiljuti sai kinnitust väide, et IKAROS kihutab läbi kosmose ainult Päikese jõul. Teadlased kontrollivad pidevalt masina kiirust purje nurga muutmise ajal, mis suurendab või vähendab päikeseelementideni jõudva […]
Merkuur on elavam kui varem arvatud
Merkuur üllatab võimsate magnettormide ning hiljutiste märkidega vulkaanilisest tegevusest Ajakirja Science 15. juulil ilmunud trio-vahearuannete kohaselt on Päikesesüsteemi kõige sisemine planeet on tunduvalt elavam, kui eelnevalt arvatud. Kui Nasa MESSENGERI nime kandev sond kolmandat korda 2009. aasta septembris Merkuurist mööda lendas, leidis see tõendeid, et planeedi magnettormid on tunduvalt intensiivsemad ja lühiajalisemad kui Maal. Samuti […]
Jupiteri suurune komeet
Komeedid ei pruugi olla ainsad pikkade ja helendavate sabadega taevakehad. Täht, mis on Maast 153 valgusaasta kaugusel puhub aeglaselt planeet HD 209458 atmosfääri minema. See aga annab Jupiterist veidi väiksemale planeedile samasuguse efekti. NASA Hubble’i teleskoobi vaatluste kohaselt tiirleb planeet tähele nii lähedal, et päikesetuul kannab aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel […]
Kuult leiti grafiiti
Pärast 40 aastat tagasi astronautide poolt Kuult toodud kivi taasuurimist leidsid teadlased jälgi grafiidi olemasolust Kuul. Teadlased leidsid Apollo 17 meeskonna poolt Mare Serenitatisest ehk Vaikuse Merest 1972. aastal toodud kivist ligi 70 väikest grafiitnõelakest. Grafiit pärineb ilmselt 3,8 miljardit aastat tagasi toimunud meteoriidipõrkest Kuul, ütlesid teadlased. Uus uurimus võib heita valgust kosmilistele protsessidele, mis aegade jooksul Kuud […]
Astronoomid avastasid eksoplaneedil supertormi
Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) astronoomid leidsid Väga Suurt Teleskoopi kasutades esimest korda tõendeid Päikesesüsteemist väljaspool asuval planeedil möllavast supertormist. Teadlased ütlesid, et planeet HD209458b on väga sarnane Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteriga, ent tunduvalt kuumem. Süsinikmonooksiid (vingugaas, toim.) liigub pidevalt tohutul kiirusel planeedi kuumemalt, tähe pool olevalt küljelt, jahedamale. Astronoomid arvutasid vaatluste käigus ka ühe teise “esimese” […]
Paul Davies: Kõhedust tekitav vaikus
See, kas oleme universumis ainukesed, on üks meie põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis hakkas USA astronoom Frank Drake raadioteleskoobi abil uurima, kas meie poole võiks olla teel signaale maavälistest tsivilisatsioonidest. Maavälise elu otsimine sai tuntuks SETI […]
Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele
Kosmos. Sadu valgusaastaid Päikesest. Pruuni kääbuse ümber tiirleb midagi, mis heidab kinda tänapäeval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Mis peamine – teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas müstilist objekti kutsuda. Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil ning abiprofessor Kevin Luhmanil ei tulnud ilmselt alguses mõttessegi, et nende uurimus võib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides Sõnni tähtkuju […]
Michael R. Meyer: Kuidas planeedid tekivad?
Eksoplaneetide ehk Päikesesüsteemi väliste planeetide vaatlemine annab meile aimu sellest, kuidas planeedisüsteemid tekivad ja arenevad. Järgnevas artiklis tutvustab Michael R. Meyer meie galaktikas ning selle lähiümbruses toimuvaid protsesse. Loe edasi …
Inimene, kosmos, maa
Universum on suur. Tohutu suur. Väga kaugelt vaadates paistavad ka väga suured objektid kaduvväikesed. Või ei paista üldse. Kus on meie tunnetuse horisont? Millega teadlased tegelevad? Inimene lennutab orbiidile satellite, saadab välja tehiskaaslasi, sõidab ka ise rakettide ja süstikutega. Miks? Kuidas? Kuhu?