Miks käituvad klaaskuulikesed sarnaselt vedelikega? Kui veekraani aeglaselt lahti keerata, hakkab see kõigepealt tilkuma. Igapäevaelust oleme sellega nii harjunud, et ehk pole tulnud pähegi küsida, miks ei võiks vesi kohe imepeenikest juga moodustada ja mis määrab tilkade suuruse. Põhjus pole sugugi ilmne ja seisneb pindpinevusjõu ja veepinnal vältimatult leiduvate ebatasasuste koostoimes. Samal põhjusel jaguneb langev […]

Uued katseandmed kõnelevad üliklaasi olemasolu poolt. Ained hakkavad väga madalate temperatuuride juures tihtipeale kummaliselt käituma – kummaliselt selles mõttes, et nende omadused on nii erilised, et inimene ei oskagi neid ette kujutada. Niisuguseid imelisi omadusi tähistatakse erinevate üli-liiteliste sõnadega: ülijuhtivus, ülivoolavus. Hiljem on neile lisandunud ülitahkis ja üliklaas. Mõlemas viimatimainitud aineolekus esineb ülivoolavus – osa […]

Rahvusvahelises Orbitaaljaamas pole dušši. Kuidas seal viibivad astronaudid siis hügieeni eest hoolitsevad? Mõisted "üleval" ja "all" kaotavad kosmoses tähenduse. Kuidas niisuguse keskkonnaga toime tulla? Nüüd ei pea neile ja teistelegi küsimustele vastuseid internetist otsima. Selle asemel saab ennast huvitava küsimuse Frank De Winne. Pilt: ESA esitada otse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaudile Frank De Winnele, kasutades […]

Raual põhinevaid ülijuhtmaterjale saadi esmakordselt sentimeetrites mõõdetavate kristallidena. Viimasel ajal on teadusilmas palju ärevust tekitanud raual põhinevate uut liiki ülijuhtmaterjalide avastamine. Kui esmalt leiti, et LaFeAsO elektritakistus kaob temperatuuril 26K üle absoluutse nulli, siis juba mõned kuud hiljem tõusis kriitiline temperatuur 55 Kelvinini, kui lantaan asendati teiste haruldaste muldmetallidega. Peagi lisandus ülijuhtivaid rauaühendeid veelgi. Neid […]

Läinud aasta 7. oktoobril nägid tunnistajad Sudaani põhjaosas Nuubia kõrbe kohal Maa poole sööstvat tulekera, mis küll plahvatas juba 37 kilomeetri kõrgusel ja seetõttu ei peetud ka tõenäoliseks maapinnale jõudnud kivimitükke leida, ent üllatuslikult suudeti hilisematel ekspeditsioonidel koguda pea neli kilo samast objektist pärinevaid meteoriidikilde. Selle taevakivi kukkumise loo teeb erakordseks asjaolu, et Maa poole […]

Maailma võimsaim laser pannakse peagi tööle, et laboritingimustes tehispäike süütada. Paljude teadushuviliste jaoks on ülimaks tänapäeva katseseadmeks saanud Suur Hadronite Põrkur CERNis. Siiski on ka teisi sama mastaapseid ettevõtmisi, mis samuti koondavad tippteadlasi üle maailma ühe võimsa eksperimentaalseadme ümber. Üheks niisuguseks on vastvalminud laserseade NIF (National Ignition Facility) Californias, USAs. Tegemist on kolme jalgpalliväljaku suuruse […]

Aastatuhandeid väldanud vaatluste analüüs on viinud maailma teadlaste üldsuse ühisele vankumatule seisukohale, et päikesevalgusest jääme ilma juba täna! Jah, lõpp tuleb lähitundidel. Vaatlusandmed ja nende põhjal loodud mudel ennustavad teaduses harvaesinevalt suure kindlusega, et päikesevalgus jääb järk-järgult nõrgemaks ja juba kella kaheksa paiku õhtul kaob Eestis päikeseketas taevavõlvilt. Kuulduse kohaselt tabab õnnetus esmajärjekorras idapoolseid riike […]

Ehkki pöördliikumismootorid on paljudes rakendustes sobivaimad, ei ole nad otstarbekad näiteks kangimehhanismide juures, kus oleks hoopis ahvatlevam jäljendada liigeste abil ühendatud luid liigutavaid lihaseid. Selleks on aga tarvis materjali, mille kokkutõmbumist ja väljasirutumist saaks täpselt ja kiiresti juhtida. Niisuguste materjalide arendamisega on tegeletud juba paarkümmend aastat ja üheks reaalselt turundatavaks lahenduseks on saanud elektroaktiivsed polümeerid. […]

Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab luua vaid mõne mikromeetrise läbimõõduga painduvaid kolmemõõtmelis hõbedast struktuure. Elektroonikaseadmed muutuvad üha väiksemaks ja vastavalt peavad kahanema ka kõigi komponentide mõõtmed. Teisalt peab olema võimalik komponente omavahel ühendada ja mikromeetri suurusjärgus pole see ülesanne enam sugugi nii lihtne kui trükkplaadi söövitamine või juhtmete kasutamine. Ajakirja Science värskes numbris tutvustatakse tehnoloogiat, mis […]

Üks võimalus andmesideks lühikestel vahemaadel on otsene visuaalne ühendus. See toimib näiteks naabermajade akendel teineteisele lehvitavate inimeste vahel. Suuremat andmeedastusmahtu võimaldab teabe saatmine laserivalguse abil, kuid siin tuleb juba rangemini arvesse võtta vahepealse keskkonna mõju signaali kandva valguse levikule. Arvestama peab õhu, sealhulgas õhuniiskusega, aga ka vihma ja uduga. Seni ei ole jõutud ühtsele seisukohale, […]

Kõrgel rõhul kaotab naatrium metallilised omadused ja saab läbinähtavaks Hariliku toatemperatuuri ja õhurõhu juures on naatrium pehme ja läikiv metall. Ehk mõni lugeja mäletab kooli keemiaklassist klaaspurki, kus õlikihi all lebas pehme metallitükk, mis õhu käes kiiresti tuhmiks tõmbus ja veega kokku puutudes koguni plahvatada võis. Vastne eksperiment näitab, et kõrgetel rõhkudel käitub see metall […]

Poolustejää süvapuurimised lubavad heita pilgu Maa ajalukku ja seda kasutatakse näiteks mineviku kliima uurimiseks. Teisalt on juba kolmekümne aasta eest välja pakutud võimalus otsida jääst jälgi astronoomilistest suursündmustest nagu supernoovaplahvatused. Seni ei ole selles vallas üheseid tulemusi saadud. Siingi kirjeldatud artikkel alles ootab avaldamist ajakirjas Nature, kuid tulemused on sellegipoolest põnevad. Oletatavasti põhjustavad supernoovaplahvatustega kaasnevad […]

Kaasaegne elektroonikatööstus kasutab näiteks lameekraanide tootmisel suures mahus kilesid, mis peavad ühtaegu olema läbipaistvad ja voolu juhtima. Levinuimaks niisuguseks materjaliks on ITO – indiumi ja tina oksiidide tahke lahus. Et aga indium on haruldane ja kallis, on tarvis leida alternatiivseid võimalusi sarnaste omadustega kattekihtide loomiseks. Ajakirjas Physical Review Letters kirjeldavad Jaapani, Singapuri ja Austraalia teadlased […]

Hiljuti läbi viidud katses ilmutasid polümeerimolekulid lahuses liikudes senitundmatut efekti, jagunedes suuruse järgi vastavalt lahusti temperatuurijaotusele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelmolekulidest, milles ühesugused lõigud korduvad. See asjaolu teeb nad ideaalseks uurimisobjektiks, kui soovitakse vaadelda sarnaste keemiliste omadustega, kuid erineva massi ja suurusega osakeste liikumist. Konkreetses katses kasutati tolueenis lahustunud polüstüreeni, kusjuures leidus Polüstüreenivahtu kasutatakse õrnade esemete […]

Uuriti üksikute polümeeriahelate elektrijuhtivust. Üheks oluliseks eesmärgiks nanotehnoloogias on üksikutest molekulidest elektrijuhtide loomine, et neid juba keerukamates elektriskeemides nanojuhtmetena kasutada. Selle juures on möödapääsmatuks eelduseks hästi tunda üksikute molekulide elektrilisi omadusi. Varem on elektron-tunnelmikroskoobi abil mõõdetud juhtivast materjalist alusele kinnitunud üksikute fullereenimolekulide elektrijuhtivust [2]. Fullereenimolekulid on paraku pallikujulised ja ehk Dibromofluoreeni struktuur (A) ja tunnelmikroskoobi […]

Prantsuse teadlased sünteesisid hiljuti boorist ja süsinikust kristalli, millel on teemandiga sarnane struktuur, kuid paremad omadused kasutamiseks abrasiivmaterjalina ja kõrgtemperatuursetes elektroonikaseadmeis. Loodud kristallis on iga viie süsiniku aatomi kohta üks boori aatom. Varem ei ole õnnestunud nii suure boorisisaldusega teemandikristalli luua, sest lähtesegud kipuvad kõrgetel rõhkudel jagunema boorkarbiidiks ja Vasakul teemant ja tema kristallstruktuur, paremal […]

NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur ESA plaanivad kahte koordineeritud missiooni Jupiteri ja tema kuude uurimiseks. Varem on kumbki agentuur kavandanud iseseisvaid missioone Jupiteri ja Saturni juurde, kuid nädala eest lepiti Washingtonis kokku, et otstarbekam on ühisel jõul esmalt Jupiteri avastada. Et asi segasem oleks, hakkab Europa Jupiter ja tema kuud. Pilt: NASA nime kandvat kuud uurima […]

Kraatrid tekivad näiteks meteoriitide langemisel ja vulkaanipursetel, aga ka teraliste ainete liikumisel tööstusprotsessides. Vaatamata arvukatele uuringutele ei tunta kraatrite tekkimise mehhanismi veel kuigi üksikasjalikult. Seda lünka meid ümbritseva mõistmises aitavad täita teadlased Prantsusmaalt, kelle uurimus käsitleb kraatrite teket vette uputatud klaasgraanulitest kihis põhjast tõusva gaasi mõjul. Märkimist väärib asjaolu, et katses kasutatud vahendid on kättesaadavad […]

Kui harilik lateksist õhupall täita heeliumiga, tühjeneb see peagi, sest lateksi molekulid paiknevad õhupalli seinas piisavalt hõredalt ja korrapäratult, et väikesed heeliumi molekulid mahuvad nende vahelt läbi. Sel põhjusel kaetakse heeliumi-õhupallide sisepind erilise tihedama kummi kihiga või kasutatakse üldsegi imeõhukese alumiiniumikihiga pallimaterjali. Sarnane puudus kimbutab ka karastusjookide pudeleid ja teisi pakendeid, mis peaksid sisu väliskeskkonnast […]

Kas olete kunagi suhkrutükki kohvitassi visates käised määrinud? Kui nii, oli põhjuseks arvatavasti peen vedelikujuga, mis paiskus üles pärast suhkrutüki langemist. Teadlased on alles nüüd saanud vettpidavaid tõendeid ühe seletuse kasuks teiste ees. Ajakirjas Physical Review Letters kirjeldavad füüsikud Twente ja Sevilla Ülikoolidest katset ja selle põhjal loodud arvutisimulatsiooni, mis näitavad, kuidas täpselt liigub vesi […]

Viimaste aastate tehnoloogiaarengud on toonud üha lähemale võimaluse ehitada imetillukesi motoriseeritud roboteid. Üheks lootustandvaks rakenduseks neile on operatsioonide teostamine otse inimese veresoontes, kuhu ligipääs kateetri abil on raskendatud. Niisugused robotid vajavad paraku veelgi pisemaid mootoreid ja seni on suureks takistuseks olnud just vähem kui millimeetriste mõõtmetega mootorite väljatöötamine. Nüüd on Austraalia teadlased valmis ehitanud piesoelektrilisel […]

Teadlased ei tea tänini kindlalt, kas Kuul on olnud vedel tuum ja selle tekitatud globaalne magnetväli. Nüüd on avaldatud ühe 1972 Apollo 17 missiooni käigus Maale toodud kivimiproovi analüüs, mis räägib metalse tuuma olemasolu poolt. Mõned kivimid tajuvad välist magnetvälja sarnaselt sellele, kuidas infot kõvakettale salvestatakse. Pisikesed magnetilised domeenid käituvad välise välja olemasolu korral nagu […]

Reaalteadustes kipub tihti teooria katsetest ette ja teoreetilisi ennustusi ei saa kontrollida kuna vastavad eksperimendid on liiga keerulised või kulukad. Mõnikord aitab niisugusest ummikseisust välja suur rahasüst, kuid vahel piisab ka leidlikust ideest. Selles loos kirjeldatav katseseade maksab kõigest mõnituhat krooni ja ometi on temaga tehtud töö sisu piisavalt kaalukas tagamaks artikli mainekas teadusajakirjas Physical […]