Hispaania teadlased on valmistanud, patenteerinud ja turustanud seadme 100% OFF, mis aitab säästa kodumasinate ja -elektroonika ooteseisundis kulutatud energiat. Seadme tööpõhimõte on lihtne – voolutarbija ja toitekaabli vahele paigutatav mikroprotsessor mõõdab tarbitavat voolu ja vastav programm teeb vahet töötava seadme kõrgema voolutarbimise ja ooteseisundi (stand-by) väikese voolutarbimise vahel. Viimasel juhul lülitab protsessor seadme toite lihtsalt […]

Vastvalminud Maa gravitatsioonikaart on varasematest täpsem ja annab lootust efektiivsemalt nafta leiukohti ära tunda. Uute energiaallikate otsinguile vaatamata pole nafta puurimisele veel alternatiivi ja aina kahanevad naftavarud sunnivad esmalt otsima paremaid viise nafta leiukohtade avastamiseks. Üheks viljakamaks meetodiks selles vallas Maa gravitatsioonikaart. Suuremat versiooni (5.9MB) saab vaadata siit. Pilt: AlphaGalileo.org on Maa gravitatsioonivälja täppismõõtmine. Nafta […]

Kaltsiumkarbonaati tunneb iga eestlane – kes paekivina pankrannikul, kes tahvlikriidina, kes katlakivina kohvikeetjas. Teadlased tunnevad kaltsiumkarbonaati kui lihtsa struktuuriga anorgaanilist ainet, mis küll suuri üllatusi pakkuda ei tohiks. Siiski ilmnes, et see koolikeemiaõpikute üks põhjalikumalt kirjeldatud ühend käitub veest välja sadestudes hoopis huvitavamalt kui õpikutes kirjas. Õpikute seletuse järgi lahustub kaltsiumkarbonaat mingil määral vees, st. […]

Füüsikalisi protsesse arvutil simuleerides soovitakse ikka saavutada tulemuse võimalikult täpset vastavust tegelikkuses mõõdetule. Kummatigi läheb täpse ja korrektse tulemuse saamiseks tihti tarvis täiesti juhuslikke arve. Monacos asuva kasiino järgi nime saanud Monte Carlo meetoditega simuleeritakse näiteks õhu liikumist lennukitiibadel, aga ka paljusid teisi protsesse, mille puhul analüütiline lahendamine käib arvutitel üle jõu. Vajalikud juhuslikud arvud […]

Olete näinud, kuidas suurte rullidena paberit toodetakse? Euroopa teadlased on välja arendanud hinnasäästliku meetodi, kus umbes samamoodi toodetakse painduvaid ekraane.  Igasuguse tehnoloogia kasutusse võtmisel on oluline selle hind. Sest OLED (Organic Light Emitting Diode)

Firmas 3DIcon on välja töötanud uut tüüpi ruumilist pilti näitava ekraani. Tegemist on seadmega, mis oma olemuselt on võimeline tekitama igast küljest vaadeldavaid kujutisi nii, nagu seda ulmefilmides tavaliselt ette kujutatakse. Mitte, et neist saaks läbi jalutada – kujutiste saamiseks ergastatakse valikuliselt keskkonda paigutatud fosforestseerivaid nano-osakesi, st põhimõtteliselt on see masin justkui nanomeetriliste jaaniussikeste parv, mis seisab rahulikult […]

Soome teadus- ja tehnoloogiakeskuse VTT koordineeritud töö tulemusena on Euroopa Liidu rahastatud programmi ROLLED raames valminud tehnoloogia odavate orgaaniliste valgust kiirgavate pooljuhtmaterjalide (OLED) trükkimiseks. OLED-tehnoloogia rakendused seonduvad esmalt uudsete ekraanidega, mida esialgu kimbutavad lühike eluiga ja kõrge hind. VTT teadlaste eesmärgiks on luua taskukohane tehnoloogia OLED-materjali kandmiseks painduvatele pindadele. Praeguseks on ette näidata ka prototüüplahendused, […]

Õudusjutt, ulme või tulevik? Juba 10 septembril avaldatud, kuid massimeediasse viivitusega jõudnud USA sõjaväe pressiteates avalikustati kolmele USA ülikoolile antud viieaastane grant mõttelugemistehnoloogia väljatöötamiseks. See võib kõlada ulmeliselt, ent olemuslikult ei ole ju tegemist millegi võimatuga. Juba tuleval suvel tuuakse kommertsturule esimene meelelahutuslik arvuti peakomplekt, mis kasutab raaliga suhtlemiseks aju genereeritud elektrisignaale. Sõjaväe eesmärgid on […]

Vaade hõõrdumise mikroskoopilistele põhjustele ja nende vältimise võimalusele. On ilmselge, et karedad pinnad pinnad teineteisega kokkupuutel hõõrduvad. Seda põhjustab pindadel leiduvate lohkude ja muhkude osaline vastastikune sobitumine ja haakumine. Tihtipeale sobib hõõrdumisnähtus inimese soovidega hästi; on ju vaja et kruvid seinas püsiksid ja autod pidama saaks. Vahel aga oleks kasulik muuta hõõrdumine võimalikult märkamatuks. Selleks […]

Kas juustust sein kostab läbi? Teatavasti võib nii valguse kui heli levikut kirjeldada kui laineprotsessi. Ühtlasi on teada, et lained sobivalt liitudes üksteist võimendada või kustutada võivad. Vastavad katsed valgusega on laialt tuntud. Hispaania teadlaste hiljuti avaldatud töös kasutatakse valguse asemel heli ja ehkki põhimõttelisi erinevuseid leidub, on tulemused suuresti ootuspärased. Ajakirjas Physical Review Letters […]

Küllap on enamik lugejaid mõtelnud, miks üha kiiremini töötavad arvutid siiski nii palju aega käivitumiseks vajavad. Sel põhjusel jätame tihti arvuti välja lülitamata ka ööseks, mil ta tarbetult elektrienergiat kulutab. Põhjus on peamiselt selles, et raali tööks vajalikud andmed tuleb esmalt kõvakettalt muutmällu (RAM) lugeda ja see võtab aega. Praegu Esimesena magnetmuutmälu kommertsturule toonud firma […]

Harjumuspärastes optilistes seadmetes me uurime valgustatud objektilt peegelduvat või hajuvat valgust (footoneid). Aga selline lähenemine ei tööta, kui objektilt peegeldunud valgus on väga nõrk või kui ümbritsev (valgus)müra on tugev. Mitmes viimastel aegadel avaldatud teadustöös on leitud, et sellistel juhtudel võib aidata kvantmehaanika. Nimelt on seoses kvantarvutite loomise (aga ka meedias elavat vastukaja leidnud teleportatsiooni teemaga) seonduvalt […]

Tahate rohkem arvutusvõimsust? Näiteks kümne tuumaga protsessorit? Viimaste aegade olulisim trend mikroelektroonikas on paralleelarvutuste osakaalu suurenemine. Arvutite riistvaras tähendab see mitme protsessoriga arvutite või mitme "tuumaga" (core) protsessorite kasutamist. Aga paralleelsus on mõttekas vaid siis, kui kokku ühendatavad protsessorid või tuumad saavad üksteisele kiiresti saata väga suurt hulka andmeid. Tänasel päeval on tuumad protsessorites ühendatud miljonite imepeenikeste vasktraatide kaudu. Aga […]

Lennuki pardajärjekorras ootamine on küll tüütu, ent tõeline teadlane kasutab sedagi aega arukalt. Väidetavalt tabas just lennujaama järjekorras oodates USA Fermilabi osakestefüüsik Jason Steffenit mõte rakendada oma põhitöös kasutatavaid matemaatilisi meetodeid lennuki täitmise efektiivsemaks muutmiseks. Lennukompaniid kaotavad igapäevaselt hiigelsummasid, oodates reisijate pardale jõudmist. Kui see üldse süstematiseeritult korraldatud on, sisenevad esimestena tagumistes ridades sõitjad. Steffen […]

 Holograafiline ekraan, mis lubab 3D kujutiste kiiret salvestamist ja uuendamist avab uusi võimalusi  USA teadlased on välja töötanud uudse ekraani, mis lubab holograafilisi kujutisi salvestada, kustutada ning siis uuesti salvestada kõigest mõne minuti jooksul. Seade, mille mõõtmed on ca 10*10 cm ning mille tekitatud kujutist saab vaadelda ilma abivahenditeta töötab spetsiaalsetele valgustundlikel polümeeridel ning suudab kujutist säilitada mitu tundi. Tavalistes […]

Mis annab gekodele võime seintel turnida ja kas teadlased suudavad neid jäljendada? Elusloodus on ikka uusi tehnoloogiaid inspireerinud. Teadlased on järjekindlalt proovinud jäljendada gekode võimet mööda vertikaalseid seinu üles ronida, nüüd on need püüdlused suure sammu edasi, ehk üles, astunud. Gekode võime seintele kleepuda annab nende jalgade mikroskoopiline karvastik, iga karvake on otsast lõhenenud nanomõõtmeis […]

Lisaks paberkupüüridele võltsitakse ohtralt ka metallraha, füüsikateadmised aitavad pettust tuvastada. Valeraha tuvastamiseks on kasutusel keerukad meetodid ja paberrahadele lisatakse üha uusi turvaelemente. Kuid kuidas on lood müntidega? Võiks arvata, et keegi ei vaevu metallraha võltsima, ent Jaapanis kõrvaldati 2005 aastal 500-jeenised (üle 60 eesti krooni) mündid koguni ajutiselt käibelt, põhjuseks massiline valeraha levik. See on […]

Gekod, ämblikud ja koomiksikangelane Ämblikmees näivad eiravat gravitatsiooni, ronides mööda siledaid seinu ja lagesid. Nüüd väidab üks Itaalia füüsik, et inimesed suudaks süsiniknanotorudest valmistatud kostüümi kandes sama teha. Nicola Pugno Politecnico di Torino’st on välja arvutanud, et kui seda materjali suudetaks raalselt valmistada, saaks vastavat ülikonda kandev inimene ronida ohutult näiteks mööda pilvelõhkuja siledat seina. […]

IBM-i füüsikud on välja arendanud tehnoloogia, mis võimaldab andmeid salvestada vaid ühe aatomi suurustele üksustele. Raua või mangaani aatomid asetatakse mittemagneetilisele õhukesele kilele. Kile ja aatomi vastasmõjude tõttu on selle magnetmonent kindla suunaga. See võib osutada võimalikuks luua tehnoloogiaid, mille salvestamistihedus on 1000 korda suurem kui praegustel kõvaketastel. Andmeid salvestatakse kõvaketta magneetilistele domeenidele, seadme andmemahule […]

California Ülikooli Berkley Rahvusliku Laboratooriumi Integreeritud Nanomehhaaniliste Süsteemide Keskuse juhi Alex Zettli töörühma loodud seadmes toimib süsinik-nanotoru samaaegselt kõigi raadiovastuvõtja komponentidena – antenni, tüüritava sagedusfiltri, võimendi ja demodulaatorina. Zettli sõnul koostab niisugune nanoraadio ennast (täpselt määratud tingimustel, toim.) praktiliselt iseseisvalt, mis annab eeldused odavaks masstootmiseks ja rakenduseks bioloogilistes süsteemides ja meditsiinis. Kogu seade mahub elusrakku […]

Kahekümneaastane Birminghami Ülikooli tudeng võttis vastu ühe maailma tuntuima elava matemaatiku väljakutse ja lahendas 2,3 Turingi masina universaalsuse küsimuse. Alex Smith asus Stephen Wolframi pakutud ülesannet lihtsa arvutusmehhanismi universaalsusest lahendama niipea, kui sellest internetifoorumist luges. Matemaatik ja ettevõtja (muu hulgas arvutialgebra paketi Mathematica looja) Stephen Wolfram esitas väljakutse tõestada 2,3 Turingi masina universaalsus isiklikust huvist […]

Igal aastal auhindab ajakiri The Annals of Improbable Research ühte teadustööd Ebanoobli Preemiaga (i.k Ig Nobel Prize – sõnademäng kombinatsiooniga ignoble = not noble ja Nobel). Uurimuse edu kriteeriumiks on võime lugeja esmalt naerma ja siis mõtlema panna – kohaselt on auhinnakarikal kujutatud munast kooruvat kana, kes sama muna teisest otsast sööb. Selle aasta preemia […]

California Ülikooli teadlased selgitasid kuidas tekivad nööripuntrad ja miks kõrvaklappide juhe taskus sõlme läheb. Dorian M. Raymer ja Douglas E. Smith California Ülikoolist uurisid juhuslikku sõlmede teket pesumasina trumlit meenutava seadmega, mida kasutati nöörijuppide ringi ajamiseks. Selgus, et kümme täispööret on piisav tekitamaks 50% tõenäosusega sõlme. Viimaste liigi määramine osutus mõneti keerukamaks, pealtnäha väga erinevad […]

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kanada füüsikud on jõudnud uutele järeldustele kõvakatteta teedele tekkivate ebameeldivate lainete osas. Selgus, et lainete kõrgus ja vahekaugus on lihtsad funktsioonid teel liikuvate sõidukite kiirusest ja kaalust. Seni pole katsed nn. trepilisest teest hoiduda erilist vilja kandnud. Ainsaks praktiliseks abinõuks on kasutada raskeid masinaid, et siluda teepinda, see võib osutuda aga väga […]

USA teadlased teatavad, et on selgitanud välja, kuidas muuta mikroskoopilistes masinates esinev kleepumise sarnane hõõrdumine minimaalseks. Worcesteri Polütehnilise Instituudi teadlased Deli Liu ja Nancy Burnhan avastasid koostöös pooljuhte tootva ettevõttega räni toorikkristalle uurides, et hõõrdumine on minimaalne pindade teatud kareduse puhul. "Kleepumine" on probleemiks üliväikestes seadmetes, kus see vähendab seadmete usaldusväärsust ja vastupidavust. See tekib, […]

Teadlastel on õnnestunud panna väikesed polüstüreenpallid vesinikperoksiidi lahuses liikuma, kattes nende ühe külje plaatinaga. Mõne mikromeetrise läbimõõduga pallid hakkavad liikuma, sest plaatina katalüütilisel toimel laguneb vesinikperoksiid veeks ja hapnikuks. Teadlased usuvad, et kunagi on võimalik kasutada "tehisujujaid" ravimite organismi toimetamiseks. Nii pisikesi objekte ujuma panna pole sugugi lihtne, sest väikestel kaugustel on vesi väga viskoosne. Mõned bakterid […]

2005. aastal 7. oktoobril astuti oluline samm ülemaailmse superarvutusvõre (ing. k, grid – võre, võrgustik, võrk) loomise poole. Bostonis, Ameerika Ühendriikides asutati rahvusvaheline organisatsioon nimega International Grid Trust Federation (IGTF). IGTF ühendab endas enam kui viiekümnes maailma riigis asuvaid võrega liitujatele mõeldud sertifitseerimiskeskusi. Ka Eesti on antud organisatsiooni aktiivne liige. Mainimist väärib, et ettevalmistused ülemaailmse […]

Igal loomaial või suurel akvaariumikompleksil on sageli oma eriline liik, kelle üle uhkust tunda: Tallinna loomaial on näiteks nende suurepärane sõralistekollektsioon. Londoni akvaariumis on selleks aga robotkala G9.3. Essexi ülikooli teadlaste hiinlase prof Huosheng Hu ja kreeklase George Gimase juhtimisel valmis esimene täiesti autonoomne robotkala. G9.3 on märkimisväärne mitmes mõttes: esiteks peavad päris paljud akvaariumi […]

See, et spordis tippteadust rakendatakse, ei tule vist kellelgi üllatusena. Kuid kui palju on teadusel tegemist jalgpalliga? Üks kõige "tehnoloogilisem" jalgpallimeeskond maailmas on Itaalia superklubi AC Milan. Nende treeninglaagris näiteks jälgitakse treeningutel sentimeetri täpsusega igat mängija liigutust ning pidevalt analüüsitakse muutusi sportlase organismis. Lisaks arvutatakse milligrammides sportlase söödud rasvad, süsivesikud, proteiinid jne. Nii määratakse väga […]

Alzheimer’i tõbi jätab miljoneid inimesi ilma nende mälestustest. See haigus on ravimatu, kuid varajane avastamine annab patsientidele võimaluse elada täisväärtuslikumat elu. Nüüd on tõve varajane avastamine aga võimalik. Siiani avastati haigus tänu teatud sümptomitele. Nende esinemine viitab aga sellele, et haigus on juba viimastes staadiumites. Neuroloogid ja pilditehnikud on teinud võimalikuks avastada haigus Tavalise ja […]

Kaks teoreetikut väidavad, et on võimalik ehitada imetilluke Browni liikumisel töötav „külmkapp“. Selle vastuolulise ideega (Browni liikumine teatavasti vähendab jahtumist) tulid välja kaks teoreetilist füüsikut: Chris Van den Broeck Belgiast Hasselti Ülikoolist ning Ryoichi Kawai Alabama Ülikoolist Birminghamis. Sellest molekuli mõõtmetega seadmest saaks maailma väikseim külmik, mida võiks kasutada tulevaste nano-mõõduliste masinate jahutamiseks (Phys. Rev. Lett. […]

Ootamatult tulev luumurd rikuks kergesti meie puhkuseplaanid ja raskendaks meie elu kindlasti päris tükiks ajaks. Luumurdue häda on aga ka selles, et siiani ei olnud põhimõtteliselt võimalik ette ennustada, millal luumurd saabub, sest luu koormuse taluvuspunkti, ehk rakendatava koormuse suurust, mille järel luu murdub, ei olnud võimalik arvutada. Samuti ei saa unustada osteoporoosi (luuhõrenemist põhjustava […]

10. oktoobril tõi maailma üks suurimaid elektroonikafirmasid Samsung turule juba 10 megapikslise fotoaparaadiga mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni pildistamiskvaliteet on juba nii hea, et on parem kui odavamatel digitaalfotoaparaatidel. Seda, et ta on maailma üks paremaid mobiilikaamerate tootjaid, tõestas Uus Samsungi SCH-600 mobiiltelefon. foto: www.samsung.com Samsung juba 2004. aastal, kui tõi turule 4 megapikslise mobiilkaamera. 2005. aasta juulis järgnes […]

Wireless on saanud igapäevaseks ja pea igakohaseks asjaks. Siiski, päriselt ilma traatideta kah veel hakkama ei saa: iga paari tunni tagant (ehk ka pisut harvemini) teatab teie sülearvuti nõudlikult, et ta patarei on tühjaks saamas. Ja siis tuleb lõpuks ikkagi traat seina pista ja näljasele elektrit anda. Muidugi, põhimõtteline võimalus täielikuks traadivabaduseks on ammu teada: […]

Kuna eesti keel on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, on ka temas osa sõnu puudu. Üks neist on rööbaskahur, mis minu meelest on parim vaste ingliskeelsele mõistele railgun. Mismoodi täpselt rööbaskahur töötab, vaata allolevalt jooniselt. Lühidalt öeldes on tegu seadmega, kus kaks rööbast on ühendatud elektriahelasse nii, et üks on kokkupuutes ainult […]

Diabeet mõjutab maailmas paljude inimeste elusid. See võib põhjustada palju tõsiseid tervisemuresid, sealhulgas nägemise kaotus. Silmade ravi on olemas, kuid see võib olla väga valus protsess. Nüüd on keemilise füüsika teadlased välja töötanud uue lasertehnoloogia, millel nimeks PASCAL. See suudab patsienti ravida vaid 5 minutiga ning on peaaegu valutu. Chris Ladasel on II tüübi diabeet […]