Firma Nanoscience Instruments valmistas uue väikeste mõõtmetega, labori töölauale ja tõmbekappi mahtuva süsinik-nanotorude sünteesiks mõeldud seadme Nanotech Innovations SSP-354, mille abil saab valmistada kõrgekvaliteedilisi mitmeseinalisi süsinik-nanotorusid. Seade kasutab NASA välja töötatud injektsioon-keemilisel aursadestusel põhinevat protsessi. Süsteem võimaldab toota uurimustööks vajaliku kvaliteediga mitmeseinalisi süsinik-nanotorusid kõigest mõne tunniga. SSP-354 CNT süsteem töötati välja nii, et ta oleks […]

Dr. Takashi Kuroda ning Marco Abbarchi juhitud töögrupil koostöös Hokkaidō Ülikooliga õnnestus hoida kontrolli all pooljuht-kvanttäpi paarist osakesest koosnevad kvantolekut ning muuta selle seoseenergiat. Tänu selle uurimustöö tulemustele võib tulevikus olla võimalik valmistada mittelineaarseid pooljuhtseadmeid, mis võimaldavad stabiilset voolu tüürimist vähese energiakuluga. Kui elektron ning prooton vaakumis üksteise lähedusse viia, tõmbuvad osakesed tänu Couloumbi jõule […]

Teadlased Kvantfotoonika Grupist(Quantum Photonics Group) DTU Fotonik’ust koostöös Kopenhaageni Ülikooli Niels Bohri Instituudiga  üllatasid teadusmaailma avastusega, mille kohaselt valguskiirgus tahkiselistest footonemitteritest ehk nn. kvanttäppidest on siianiarvatust fundamentaalselt erinev. Uus pilguheit võib pakkuda olulisi rakendusi kvantinfromatsioon-seadmete efektiivsemaks muutmisel. Tänapäeval on võimalik toota ning kohandada üliefektiivseid valgusallikaid mis kiirgavad vaid ühe footoni korraga. Selliseid emittereid nimetatakse kvanttäppideks […]

Just nagu raadiosaatjad edastavad ning võtavad vastu raadiolaineid suudavad süsinik-nanotorud vastu võtta ning edastada valgust nanoskaalas, leidsid Cornelli teadlased. Süsinik-nanotorudest võivad ühel heal päeval saada ideaalsed optilised hajutavad juhtmed – pisikesed, peaaegu nähtamatud antennid, mis suudavad kontrollida, neelata ning kiirata kindlatel värvustel valgust nanoskaalas, kirjutab Physorg.com. Teadlased kasutasid oma uurimuses Rayleigh valguse hajumist – sama […]

Teadlaste valmistatud seade, mille liikumist saab kirjeldada vaid kvantmehaanika, võib tulevikus panna proovile meie reaalsusetaju. See masin ei pruugi küll osutuda nii kasulikuks kui Ford T, kuid oma põhimõtte uudsuselt ületab sel aastal esmakordselt avalikkuse ette toodud pisike masin Henry Fordi kuulsad autod ning ka kõik muud masinad. Siiani on kõik masinad liikunud klassikalise mehaanika seaduste […]

Sandia Riiklike Laboratooriumite(Sandia National Laboratories) teadlane Jian Yu Huang koos kolleegidega valmistasid maailma väikseima patarei esmaversiooni. Selle anoodiks on kõigest üks nanojuhe, mille paksus on vaid üks seitsmetuhandik inimese juuksekarva omast. Anoodi omaduste paremaks uurimiseks, valmistati pisike korduvlaetav liitium-ioon patarei läbivkiirguse elektronmikroskoobi sisse. ,,Selle eksperimendi abil saame uurida patarei laadimist ja tühjakslaadimist reaalajas ning aatomskaalalise […]

Jaapani teadlased töötasid välja uue viskoelastse materjali mis püsib stabiilsena hämmastavalt suures temperatuurivahemikus, -196 °C kuni 1000 °C. See on esimene sellesarnane materjal, kuna tavaliselt lähevad seesugused materjalid kõrgete temperatuuride juures katki ning muutuvad madalate temperatuuride puhul rabedaks. Tsukuba AIST-i teadlane Ming Xu ja kolleegid avastasid nanotorude uue erakordse omaduse – viskoelastsuse suure temperatuurivahemiku korral, kirjutab […]

Columbia Ülikooli teadlane Chris Marianetti soovis leida grafeenist valmistatud seadmete nõrkuse. Marianetti uurimus keskendub aatomskaalas materjalide käitumise modelleerimisele. Antud uurimuses tundis ta huvi just grafeeni vastu, vahendab Physorg.com. Marianetti töö seisnes grafeeni purunemistingimuste uurimises. Ta leidis, et kui grafeen asetada igas suunas ühtlase survepinge alla, muutub selle struktuur mehaaniliselt ebastabiilseks.  Süsiniku aatomite kärjesarnane struktuur hakkab […]

Looduses suudavad liuskurlased vee peal kõndida, liblikad heidavad vee oma tiibadelt ning taimed püüavad kinni putukaid ja õietolmu. Teadlased Mereuuringute Laboratooriumist(Naval Research Laboratory) võtavad osa uurimusest, mille raames püütakse töötada välja pindasid, mis mõndasid seesuguseid looduses leiduvaid vetthülgavaid omadusi imiteerivad. Seesuguse tehnoloogia abil saab nii sõjaväelistel, meditsiinilistele kui ka energeetilistel eesmärkidel kasutatavate kattematerjalide taset märgatavalt […]

Bonni Ülikooli füüsikud töötasid välja täiesti uue valgusallika, footonitest koosneva Bose-Einsteini kondensaadi. Seniajani arvati, et selline asi on võimatu. Antud meetod võiks sobida uute, röntgenkiirguse lainepikkustel töötavate laserisarnaste valgusallikate väljatöötamisel. Muude rakenduste hulgas saaks antud valgusallika abil ehitada võimsamaid arvutikiipe. Jahutades rubiidiumi aatomeid ning kontsentreerides nad väikesesse ruumi, ei saa neid järsku enam üksteisest eristada. […]

Tselluloosi nanokristallide abil valmistasid Briti Kolumbia Ülikooli(UBC) keemikud klaaskiled, mida saab rakendada hooneehituse energiasäästlikkuses tänu nende võimele peegeldada valguse kindlaid lainepikkusi, nende hulgas ultraviolettkiirgust, nähtavat- ja ka infrapunavalgust. Need, hiljutises teadusajakirja Nature väljaandes kirjeldatud nanopoorsed kiled on kasutatavad ka optiliste filtrite ja sensoritene või ka ravimitööstuses vajalikus molekulide eraldamise protsessis, vahendab physorg.com. ,,See on esimene […]

Rahvusvahelistest füüsikutest koosneva teadlasterühma sõnul saab magnetväljas asuvat üksikut grafeenkihti läbiva valguse polarisatsiooni pöörata peaaegu 6 kraadi võrra. See grafeeni uus omadus tuli ootamatult, sest nii suured pöörded esinevad tavaliselt palju paksemates materjalides. Teadlased usuvad, et uut omadust saab ära kasutada seadmetes, mis valgust magnet- ja elektriväljade abil ümber suunavad. Alexey Kuzmenko ning kolleegid Genfi […]

Teadlased valmistasid mahuti, millesse mahub kõigest üks veemolekul. Anumaks on fullereeni puur ning fosfaatosa, mis käitub kui kork, mille abil vesi anumas püsib. Qianyan Zhang ning teised Pekingi ja Saksamaa instituutidest avaldasid oma uurimuse pisikesest fullereenipuurist teadusajakirja Angewandte Chemie viimases väljaandes. Kuigi eelnevad uurimused on näidanud, et fullereenpuuri saab teiste molekulide ümbritsemiseks kasutada, mõtlesid selle […]

Materjaliteaduse uusim läbimurre Ameerika Ühendriikides ning Taiwanis võib viia uut tüüpi Päikeseenergiat ammutava akna välja töötamiseni. Äsjaloodud läbipaistev materjal püüab efektiivselt footoneid, mille abil tänu aine kärjelisele struktuurile, milles pooljuhtpolümeeride omadused segunevad süsinikurikka fullereeni omadega,genereeritakse elektrienergiat. Kui polümeer P1 footonid kinni püüdab, kombineeruvad materjali elektronid ja  seotud olekusse, mida nimetatakse eksitonideks. Fullereenide roll on see […]

Arizona ülikooli teadlaste poolt välja töötatud hologrammide kirjutamise tehnika viib mänguasja staatuse omandanud leiutise peaaegu ulmefilmide tasemele. Hologrammid võivad tunduda justkui leiutis mõnest ulmefilmist. Kaugete tähtede taha saadetav kangelase rääkiv kolmemõõtmeline kujutis annab olemuselt selleks ka piisavalt põhjust, kuid Tähesõdadest tuttavad hologrammid on argipäeva osaks saamisele suure sammu võrra lähemal. Peaaegu reaalajas vahetuvad hologrammpildid juba […]

Teadlased Rensselaeri Polütehnilisest Instituudist töötasid välja uue meetodi kontrollimaks grafeeni keelutsooni laiust vee abil, avades seega uusi uksi grafeenipõhistele transistoritele ning muudele nanoelektroonika seadmetele. Asetades grafeenkile niiskuse kätte, tekitasid Rensslaeri professor Nikhil Koratkar koos kaasteadlastega grafeenis keelutsooni – omaduse, mis on grafeentransistorite valmistamisel ülimalt tähtis, kirjutab physorg.com. Koratkari tüürühm demonstreeris keelutsooni tekitamist grafeenis muutes vee […]

Taiwani teadlased on arvamusel, et suudavad lõpuks asendada tänavalambid pimedas helendavate puulehtedega, seda tänu kulla nanoosakestele, mis muudavad lehed bio-valgusdioodideks. Valgusdioodid ehk LED-id on palju energiaefektiivsemad kui tavapärased valgusallikad, kuid Taiwani teadlasterühm, keda juhib Yen Hsun Su Taipei Academia Sinicast, soovisid leida viisi muutmaks LEDid veelgi energiaefektiivsemateks kui nad hetkel on. Neil õnnestus sünteesida kulla […]

Tugevuse uurimisel ei ole grafiidil just parimad tulemused. Ülikõrgetel rõhkudel saab grafiidist aga teemant – teadaolevalt kõige kõvem materjal, mis on nii mitmeteski rakendustes erakordselt kasulik. Enamiks materjale, mis kõrgel rõhul deformeeruvad, taastavad pärast rõhu eemaldamist oma esialgse kuju, kaotades seega kõik kasulikud omadused, mida rõhu all olemine neile andis. Mõistes nii teoreetilisest kui ka […]

Oak Ridges asuva Rahvusliku Laboratooriumi Energiaosakonnas (Department of Energy’s Oak Ridge National Laboratory) tehtud teoreetiline töö on andnud lahenduse kahe erineva materjali vahelise ootamatu magnetismi mõistmiseks. Ajakirjas Nature Communications avaldatud tulemustel on, ORNL’i Materjaliteaduse ning Tehnoloogia Osakonnast (ORNL’s Materials Science and Technology Division) pärit kaasautori Satoshi Okamoto arvates, eriti tähtis koht arvutialadel elektrooniliste seadmete loomisel […]

Teadlasterühm Ameerika Ühendriikide Energiaministeeriumi Argonne’i Rahvuslikust Laboratooriumist(U.S. Department of Energy’s Argonne National Laboratory) ning Washingtoni Carnegie Instituudist olid esmakordselt tunnistajaks nanoosakeste sündimisele reaalajas. Uue revolutsioonilise meetodiga tekib teadlastel võimalus õppida tundma nanoosakeste tekke algstaadiume, mis on siiani tänu ebaadekvaatsetele sondeerimismeetoditele saladuseks jäänud. Samuti võib uus tehnoloogia kiirendada nanoosakeste kasutamist näiteks päikeseelementides, sensorites ning muudes kõrgtehnoloogilistes […]

Rice’i Ülikooli teadlaste läbi viidud uurimustöö, mis kasutab ära grafeeni laiaulatuslikke võimeid, võib viia vooluringide rakendusteni, mis on hulga kompaktsemad ning paindlikumad kui praegu kasutatavad ränipõhised tehnoloogiad lubavad. Kolme terminaliga, ühetransistorilised grafeenipõhised võimendid võivad saada võtmeelementideks tuleviku elektroonikaseadmete vooluringides. Seesugust võimendit saab töö käigus positiivsete, negatiivsete või mõlemamärgiliste laengukandjate abil seada töötama ükskõik millisel kolmest […]

Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased töötasid grafeeni sadestamiseks välja uue meetodi, milles süsinik sadestatakse ränikarbiidist šabloonile. Uus meetod hõlmab endas ränikarbiidi pinnale mustrite söövitamist ning grafeeni kasvatamist sellele. Muster käitub kui šabloon, juhtides kogu grafeeni sadestamise protsessi, tänu millele on võimalik valmistada kindlate mõõtmetega nanostruktuure, kasutamata seejuures e-kiiri või muid materjali lõhkuvaid lõikamistehnikaid. Uuel viisil valmistatud nanoribadel on sujuvad ääred, mistõttu väheneb ka elektronide […]

Stanfordi Ülikooli teadlaste sõnul neelavad ülõhukesed päikeseelemendid valgust tavapärastest kallitest ränipõhistest elementidest efektiivsemalt, sest valgus käitub nanomeetrises skaalas erinevalt. Teadlaste arvutuste kohaselt neelab õigesti koostatud mitmest õhukeste kilede kihist koosnev süsteem päikesevalgust seniarvatust kuni 10 korda paremini. Uurimustööst selgub, et väga õhukeste polümeerkilede sees rikošetina liikuv valgus käitub teisiti kui paksemates kiledes. Et ületada valguse kiles kinnihoidmise aja […]

Teadlased Tokio Tehnoloogiainstituudist ning firmast MERSTech koostöös Mereuuringute Osakonna(Office of Naval Research) Tokio kontoriga töötasid välja uue süsteemi, mis hoiab kontrolli all valgustusele kuluvat elektrivoolu. Süsteem tõotab tuua uusi tuuli tuleviku energiasäästlikusse. Uus süsteem kasutab ära ning töötleb ümber elektrivoolu tõttu tekkiva magnetjõu ülejääki. Tänu elektrivoolu kontrollivatele seadmetele saaks lambipirnide efektiivsuse viia maksimumini. Süsteemi töötavust kontrolliv […]

Arizona Ülikooli teadlased avastasid uue meetodi saamaks üleliigsest soojusest elektrienergiat. Meetod põhineb nn. molekulaarse termoelektrilise seadme teoreetilisel mudelil, mille abil saaks tulevikus valmistada efektiivsemaid autosid, elektrijaamu, tehaseid ning päikesepaneele. ,,Termoelekter muudab võimalikuks soojuse otsese muutmise elektrienergiaks seadmes, kus puuduvad liikuvad osad,” sõnas uurimuse läbi viinud Justin Bergfield. ,,Meie kolleegide sõnul on arvutis modelleeritud seadmete valmistamine võimalik, […]

Ameerika Ühendriikide teadlased said hakkama kõrgsagedusliku vahelduvvoolu-superkondensaatori valmistamisega, kus elektroodidena kasutati grafeenlehekesi. Tavalistest kondensaatoristest palju väiksemat seadet saab kasutada arvutite protsessorites ning teistes väiksemõõtmelistes kiipides. Superkondensaatorid ehk elektrilised kaksikkiht-kondensaatorid(electric double-layer capacitors,DLC)  või ka elektrokeemilised kondensaatorid on kondensaatorid, millesse mahub tänu elektrolüüdi ning elektroodi ühenduskohas pinge rakendamisel moodustuvale kaksikkihile palju rohkem laengut. Tööstuslikud DLC-d on tavaliste patareidega […]

Hiljutiste uurimuste kohaselt on süsinik-nanotorud varemarvatust ligi kaks korda tugevamad. Uutest uurimustest selgus, et nanotorud on vähemalt 117 korda tugevamad kui teras ning 30 korda tugevamad kui Kevlar, materjal, mida kasutatakse kuulikindlates vestides ning muudes toodetes. Tänu uutele andmetele võib suureneda nanotorudest materjalide tööstuslik kasutamine ning rakenduste hulk, kirjutab physorg.com. Et teha kindlaks nanotorude tegelik […]

Biotehnoloogia teadlased töötasid välja elektroonilise puutetundliku naha. Laboris testitud materjal reageerib samasugusele survele kui inimnahk ning teeb seda ka samal kiirusel. Kunstnahk oleks rakendatav järgmise generatsiooni tarkade robotite väljatöötamisel.   Ali Javey töörühma valmistatud “e-nahk” koosneb germaaniumist valmistatud nanojuhtmete maatriksist ning kleepuvale polüamiidkilele rullitud ränist. Pinnale on laotud nanoskaalas transistorid, millede peal omakorda on survetundlik kumm. 49 […]

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased on konstrueerinud miniatuurse päiksepaneeli, mis on suuteline päikesekiirguse poolt kahjustada saades iseennast parandama. Kuigi taimed pole just eriti head päikesevalguse energiaks muundajad, nende maksimaalne efektiivsus jääb 26·% piirile, on neil inimeste poolt konstrueeritud päikesepaneelide ees üks suur eelis. Nimelt suudavad fotosünteesi eest vastutavad rakud päikesekiirguse poolt kahjustada saades iseennast parandada. Seevastu MIT […]

Betoon pole küll kõige rohelisem materjal, kuid tuulegeneraatorite juures kasutamisel on betoonil lausa mitu eelist. Betoonaluse kasutamine vähendab generaatori torni üleval hoidmiseks muidu kuluva betooni hulka rohkem kui 2/3 võrra. Tänu betoonalustele on generaatorite paigaldamine ka ökönoomsem ning tornide püsti saamine on kiirem. Suurimaks kasuks on aga fakt, et betoonaluseid kasutades võib ehitada kõrgemaid tuulegeneraatoreid, saades nii elektritootmisel […]

Teadlased Norra Teaduste Akadeemiast(Norwegian Academy of Science and Letters) konstrueerisid uue, kopsude struktuurist inspireeritud kütuseelemendi. Uus kujundus vajab vähem kallist plaatina katalüsaatorit, suurendades samal ajal elemendi efektiivsust. Kütuseelemendi kanalid on valmistatud kopsutorude ülesehituse eeskujul, torudest liigub vesinik ja hapnik vastavatele elektroodidele. Seesugune süsteem kannab gaase elektroodidele ühtlasemalt laiali, tänu millele suureneb elemendi efektiivsus ning suurema pindala […]

Ameerika Ühendriikide teadlased töötasid välja uue viisi grafeenist transistorite valmistamiseks. Uus meetod ületab olulisima probleemi, mis on olnud seni takistuseks elektroonikaseadmetes kasutatava räni asendamisel grafeeniga. Samuti valmistati selle tehnoloogia abil seni kiireim grafeentransistor. Praegu pooljuhttööstuses kasutatavad töötlusmeetodid ei sobi grafeeni töötlemiseks, sest tekitavad materjali sisse defekte, halvendades seeläbi selle tööomadusi. Selle probleemi lahendamiseks töötas Xiangfeng […]

USA teadlased on välja töötanud meetodi lühikeste valgussähvatustega südamelöökide tempo reguleerimiseks, mis võib viia vähem rakke kahjustava stimulaatori väljatöötamiseni. Andrew Rollinsi juhitud meeskond Clevelandis asuvas Case Western Reserve Universitys näitas esmakordselt, kuidas vutilootes löövat süda infrapunalaseri valguse võngetega sünkroniseerida saab. Selletaolised uurimused said alguse 2008. aastal, kui titaan-safiir laseri eriti lühikeste, femtosekundiliste võngetega suudeti südamelihase […]

Eile demonstreerisid teadlased uut lahendust päikesepaneelide tolmuseks saamise probleemile: isepuhastuvad päikesepaneelid. Tehnoloogia ise põhineb Marsi missioonidel kasutatud lahendustel. Oma uurimustööd tutvustavas ettekandes kirjeldasid teadlased, kuidas isepuhastuv kattepind päikeseelementide pinnal suurendab päikesekiirgusest elektrienergia tootmise efektiivsust ning vähendab hoolduskulusid suurtes päikesepaneelide parkides. ,,Meie tehnoloogia on kasutatav nii väikse- kui ka suuremõõtmeliste fotogalvaaniliste süsteemide puhul. Meie andmete kohaselt […]

Nanotehnoloogia lubab tulevikus palju uuendusi sensoritele ja optilistele komponentidele, kuid nende väikesed mõõtmed tekitavad kasutajatele raskusi infovahetusel nende seadmetega. Hiljuti demonstreerisid Hispaania teadlased uudset lahendust sellele probleemile, kinnitades selleks nanoskaalas objektide külge ‘antenni,’ mis optilisi andmeid ülitäpselt välja annab ja vastu võtab. Nanoskaalas antennil on voolujuhtivateks osadeks ridamisi asetatud kullast nanovardad. Vardad on asetatud nii, et […]

Päikeseenergia seadmetele keskenduv firma Clarian Technologies tuli välja uue ideega kodumajapidamise toitmises päikeseenergiaga: nn. Sunfish ehk päikesemasin. Sarnaselt külmikule või mikrolaineahjule saab majaomanik osta Sunfishi päikesemasina energiasüsteemi ning pista juhtme suvalisse õuepealsesse pistikusse, misjärel seade hakkabki maja odava päikeseenergiaga varustama. Kui enamik päikeseenergia süsteeme eeldavad alltöövõtjat, kes mooduli paigaldab ning elektrikut, kes selle läbi vaheldi elektrisüsteemiga […]

Koostöö CNM’i Elektrooniliste&Magnetiliste Materjalide&Seadmete Grupi(Electronic & Magnetic Materials & Devices Group) ning Argonne’i Energiasüsteemide Osakonna(Energy Systems Division) teadlaste vahel on viinud täiesti uue kahe- ja kolmemõõtmeliste funktsionaalsete nanomaterjalide valmistamise meetodini. Teadlaste uus lähenemine kombineerib plokk kopolümeeride iseorganiseerumise aatomkiht sadestuse isepiirava ja valikulise protsessiga, vahendab physorg.com. Valides sobiva polümeeri ja sadestuse esialgsed keemilised omadused, on võimalik saavutada […]

‘Valgeks grafeeniks’ kutsutav materjal võib meid viia nanoelektroonika uue ajastuni. Rice’i Ülikoolis uuritav kuusnurksetest boornitriidi aatomitest koosnev ühekihiline materjal võib leida rakendusi ka makroskaalas rakendustes. Teadlased Pulickel Ajayani Laboratooriumist on töötanud välja viisi valmistamaks h-BN’i lehekesi, millest tulevikus võib saada just see õige lisand, mida grafeenitööstus oodanud on, vahendab sciencedaily.com. Uurimustöö tulemused avaldati teadusajakirja Nano Letters eelmise […]

Sellel aastal ei ole tahkisefüüsikaga tegelevate teadlaste konverentsidel olnud enam peamiseks kõneaineks sugugi mitte grafeen vaid hoopiski topoloogilised isolaatorid. Seda ka väga heal põhjusel. Nimelt võivad need tulevikus elektroonikatööstuses tekitada samasuguse revolutsiooni kui grafeen. Kuigi nende nimes esineb sõna isoleeriv, ei ole topoloogilised isolaatorid tegelikult täies ulatuses isoleerivate omadustega, vaid nende pind juhib elektrit. Kuid […]

Osaka ülikooli teadlasterühm on valmistanud külmkapimagnetitele sarnase materjali, mis võib hakata tulevikus asendama traditsioonilisi andmete talletamise seadmeid. Külmkapimagnetid ning enamik teisi magneteid, millega igapäevaelus kokku puututakse, on valmistatud keraamiliselt sulamist BaFe12O19. Igal aastal toodetakse materjali umbes 830,000 tonni. Vaatamata sellele, et need täiesti tavalised tunduvad, on seda tüüpi magnetid tegelikult üpris ebaharilikud. Nimelt kuuluvad need […]

Kas Marsil on elu? Sellele küsimusele võime me vastuse saada tänu viiele teadusaparaadile, mis valiti hiljuti välja 2016. aastal startiva ExoMarsi missiooni jaoks. Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ning NASA ühisettevõtmine Exobiology on Mars, lühidalt ExoMars, sisaldab ka vähemalt kahte missiooni planeedi pinnale. Viis teaduslikku aparaati valiti välja 19 ettepaneku seast ning nende hulgas on kolm erinevat […]

Teadlased Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist avastasid hiljuti, et arvutikiipides ja päikeseelementides kasutatav räni sulab ‘tagurpidi’, kui see sisaldab suures koguses teatud metalle. Ränist, vasest, niklist ning rauast valmistatud komposiitmaterjal ‘sulab'(muutub tahkest ainest vedela ja tahke aine seguks) temperatuuri langemisel alla 900 kraadi Celsiuse järgi, puhas räni ise sulab aga 1414 kraadi Celsiuse juures. Madalamate temperatuuride tõttu saab materjali […]

Teadusajakirjas Applied Physics Letters ilmunud artiklis kirjeldavad Lawrence Berkeley Laboratooriumi teadlased päikeseenergia ammutamist seleeni sisaldavate oksiidmaterjalide abil. Teadlased sidusid seleeni tsinkoksiidiga ning leidsid, et vaid 9-protsendilise seleenisisaldusega oksiidmaterjal suurendab drastiliselt materjali valgusneelamise efektiivsust. ,,Teadlased uurivad võimalikke viise nii päikeseelementide odavamaks kui ka efektiivseks tegemise jaoks, meie saadud tulemused on vastuseks mõlemale probleemile,” sõnas Marie Mayer, […]

Plaattina peale kasvatud grafeenikiht avab tee viisile, kuidas igapäeva rakendustes kontrollida grafeeni elektroonilisi omadusi. Just siis kui oleks võinud juba arvata, et grafeeni võrratute omaduste loetelule võiks joone alla tõmmata, suutsid USA teadlased leida imematerjalil veel ühe uue omaduse. Omaduse, mis võiks eriti rõõmustada elektroonikaga tegelevaid insenere, kellele meeldib ülitugevate magnetväljadega mängida. Selgus, et grafeen […]

Kahe Žürichi ülikooli teadlased on leidnud viisi Heisenbergi määramatuse printsiibist kõrvale hiilida võttes abiks teise intuitiivsust trotsiva kvantmaailma poolt võimaldatava abivahendi – kvantmälu. Kvantosakesi on raske hoomata, kuna kõiki nende omadusi ei saa lihtsalt korraga mõõta. Kindlad parameetrite paare nagu näiteks nende asukohta ja impulssi saab mõõta ainult nii täpselt, kui Heisenbergi määramatuse printsiip seda […]

Kantavatele arvutusseadmetele ollakse jälle samm lähemal, seda tänu Hiina Huazongi Teaduse ja Tehnoloogia Ülikoolile. Kiud on tegelikult pisike kondensaator, mis on painduvale riidekiule peale venitatud ning mida saab riide sisse pikkida. Tavalist rulli keeratud kondensaatorit kuumutades ja läbi ava surudes valmistas professor Jian Feng Gu töörühm pehme, painduva kiu, mille diameeter jääb 0,5 ja 1 millimeetri […]

Teadusajakirjas Nano Letters ilmus hiljuti artikkel, mis kirjeldas Stevens’i Tehnoloogiainstituudi professori Dr. Yong Shi välja töötatud nanogeneraatoreid. Dr. Shi töö keskendus miniatuursetele energiaammutamise tehnoloogiatele, millede abil saaks tulevikus töös hoida juhtmeta, kaasaskantavaid ning painduvaid elektroonikaseadmeid ja samuti siiratavaid biosensoreid. Generaatorid põhineksid piesoelektriliste nanojuhtmete ja nanokiudude tehnoloogiale, mis varustaksid seadmeid energiaga muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Dr. […]

Jaapani firma JFE Engineering töötas välja ülikiire elektriauto laadija, millega laadides saavutatakse 50% kõigest kolme minutiga. Viie minutiga saab laetud juba 70%. Võrdluseks võib tuua, et teised kiirlaadijad saavutavad 80%-se laetuse 30 minutiga ning standardsed laadijad vajavad täielikuks laadimiseks lausa tervet ööd. Seesugune seade on ideaalne kaupluste juures kasutamiseks, kus autojuhid saaksid oma auto kiiresti ära […]

Teadlased Lawrence Berkeley Laboratooriumist ning California Ülikoolist valmistasid uue nanomõõtmetega mootori, mis suudab ringi ajada endast ligi 4000 korda suuremat ketast. Mootorit hoiab töös nn. plasmooniline efekt, ning seadet saaks kasutada üliväikeste objektide, näiteks DNA, manipuleerimiseks või nanoelektromehaaniliste masinate toitmiseks. Oma 100 nanomeetrise läbimõõduga näeb mootor välja justkui pisike tuuleveski, mistõttu teadlased seda ‘valgusveskiks’ kutsuvad. […]

Ülikõrge rõhu abil valmistasid Washingtoni Osariigi Ülikooli teadlased kompaktse, varemtundmatu materjali, millesse saab salvestada suuri energiakoguseid. ,,See on kõige kodenseeritum energiasalvestamise viis väljaspool tuumaenergiat,” sõnas Choong-Shik Yoo, WSU keemiaprofessor ning artikli üks peaautoreid. Vastav artikkel ilmus ajakirjas Nature Chemistry. Uurimus ise põhineb lihtsal teadusel, kuid Yoo sõnul näitab see mehaanilise energia salvestamise võimalikkust keemilise energiana […]

Uus Ameerika Ühendriikide Õhujõudude satelliit hakkab edastama andmeid sadade satelliitide ning tuhandete kosmoseprahi tükkide asukohtadest, milledel potentsiaalne oht põrgata kokku Maa orbiidil tiirlevate seadmetega. See saab olema esimene omataoline kosmoses asuv satelliit, mis edastaks andmeid ööpäevaringselt. Kõigi plaanide kohaselt lennutatakse Space-Based Space Surveillance satelliit Vandenbergi Õhujõudude baasist kosmosesse 8. juulil ning see hakkab ööpäevaringselt jälgima jätkuvalt suureneva tihedusega liiklust Maa […]

Harvardi ja MIT teadlased töötasid välja programmeeritava materjali, mis toetub iidsele origami kunstile ning muudab kuju. Töörühm demonstreeris materjali programmeeritavaks voltumiseks kutsutavad meetodid, kus õhuke omavahel ühendatud kolmnurksetest osadest koosnev leht suudab muuta oma kuju, murdes end kokku paadiks või lennukiks – seda ilma mingi abita. Ajakirjas Proceedings of the Nationdal Academy of Sciences(PNAS) ilmunud artiklis kirjutavad […]

Vastavalt MIT teadlastele saab süsinik-nanotorudest valmistada suurepäraseid elektroode liitium-ioon akude jaoks, seeläbi suureneks nende väljundvõimsus tavapäraste seadmetega võrreldes pea kümme korda. Väidetavalt oleks selle tehnoloogia abil võimalik vähendada kaasaskantavate seadmete akude mõõtmeid. Pikemas perspektiivis viiks see tehnoloogia kõrgekvaliteediliste akude kasutamiseni suuremates rakendustes, näiteks hübriid-elektriautodes ning masinatööstuses, vahendab physicsworld.com . Liitium-ioon akud koosnevad kahest elektroodist: negatiivsest anoodist ja positiivsest […]

MAFIN-i projektis osalenud teadlased saavutasid tillukeste nanosfääride abil andmete salvestamistiheduseks rekordilised 1000 GB ruuttolli kohta. Esimestest arvutitest saadik on võimalused andmete talletamiseks kasvanud lausa eksponentsiaalselt – tänaseks on tavatarbijatele kätte saadavad 1 TB (terabaidise) mäluga arvutid. Ja Western Digital teatas eelmise aasta novembris, et on loonud 2TB mahuga kõvaketta. Võib tunduda, et arengul piire ei […]

Hiina teadlased said edukalt hakkama elektromagnetilise mikrolaine sagedusi neelava seadme valmistamisega. Kuuekümnest kontsentrilisest metamaterjalidest rõngast koosnevast õhukesest silindrist valmistatud seade suudab neelata mikrolainekiirgust, seda on võrreldud ka astrofüüsikalise musta auguga. Ajakirja New Journal of Physics 3. juuni väljaandes ilmuv artikkel näitab, kuidas teadlased kasutasid ära metamaterjalide erilisi omadusi. Metamaterjalid on komposiitmaterjalid, mis suudavad painutada valgust ning […]

  Kristalli elektronide asetuse ja vastastikmõju jälgimiseks loodud spetsiaalse mikroskoobi abil said teadlased hiljuti esimesed kujutised elektronidest, mil tundub teatud ekstreemsete tingimuste korral olevat erakordselt suur mass. See tehnika paljastab ebahariliku faasiülemineku põhjuse ühes kindlas materjalis ning avab ukse teistelegi  nn. raskete fermionide omaduste ja funktsioonide uurimustöödele. Antud uurimus viidi läbi Brookhaveni Riiklikus Laboratooriumis, McMaster’i Ülikoolis ning […]

Harvardi Ülikooli bioinsenerid töötasid välja uue, ülikiire tsentrifuugi ning suhkruvatimasina ristsugutiseks nimetatava praktilise tehnoloogia nanokiudude valmistamiseks. Peaautori Mohammad Reza Badrossamay artiklis olev viide laadaplatsil müüdava suhkruvati valmistamise masinale on tahtlik, sest nende seade sõna otseses mõttes keerutab, venitab ja tõukab pöörlevat trumlit ja düüsi kasutades väljapoole 100-nanomeetriseid polümeeripõhiseid kiude. Ajakirja Nano Letters veebiväljaandes ilmunud artikli kohaselt on […]

Kujutage ette uusi, hämmastavate ja eksootiliste optiliste omadustega seadmeid, unikaalseid kogu maailmas – ja seda kõike lihtsalt mõne osakestest koosneva ainetilga aurustamisel pinnale. Valmistades vedelikust keemilisel teel nanosfääride klastreid Harvardi Ülikooli teadlased koostöös Rice’i ja Texase Ülikooli teadlastega just selliste seadmete valmistamisega hakkama saidki. Ajakirjas Science ilmunud artikkel nende uurimusega demonstreerib lihtsaid, skaleeritavaid, seadistatavate optiliste omadustega seadmeid, millede kasutusalad […]

Vibro-Wind Research Group töötab efektiivse ning odava meetodi kallal, mille eesmärgiks on muuta tuulevibratsioonid elektrienergiaks. Tuuline ilm paneb liiklusmärgid värisema ning puulehed võbelema. Just selliseid vibratsioone kasutabki ära Cornelli uurimisgrupp, muutes need elektrienergiaks uut moodi energialadustamissüsteemi jaoks. Frank Moon ‘i juhitud Vibro-Wind Research Group töötab välja efektiivset ning odavate hoolduskuludega tuulevibratsioonide elektrienergiaks muutmise meetodit. Teadlaste arvates asuksid […]

Kõiki neid teadlaste poolt valmistatavate pabertransistoreid ning paberdispleisid on nüüd võimalik töös hoida samuti paberil asuva energiaallika abil, seda tänu uue paber-superkondensaatori väljatöötamisele. Stanfordi Ülikoolis konstrueeritud paber-superkondensaator on valmistatud spetsiaalselt töödeldud paberile prinditud süsinik-nanotorudest. Teadlased loodavad, et selline sisseehitatud disain viib tulevikus odavate, äravisatavate paberelektroonikaseadmete tootmiseni. Paber-superkondensaatori kõik vajalikud komponendid on paberilehele sisse ehitatud, seda ühe aatomkihiliste seinadega […]

Nanotehnoloogiat kasutavad kullaga kaetud mikroläätsed parandavad infrapunakiirguse salvestamissignaali kuni 20 korda seejuures taustamüra suurendamata. Rensselaneri Polütehnilise Instituudi teadurid on loonud uued nanotehnoloogia-põhised mikroläätsed, mis kasutavad kulda, et infrapuna pildisalvestust võrreldes praeguse tehnikaga tunduvalt parandada. Uuendused võivad viia uue generatsiooni ülivõimsate satelliidikaamerate ning öönägemisseadmeteni. Kasutades kulla nanoskaalal ilmnevaid erilisi omadusi õnnestus teadlastel pigistada valgus detektori pinnal […]

Teadlased Berliini Max Borni nimelise mittelineaarse optika ja lühikese aja spektroskoopia instituudis (MBI) on mõõtnud aega täpsusega 12 attosekundit (1.2 x 10-17 s,) mis tähendab uut maailmarekordit lühimas kontrollitavas ajaskaalas. Tänapäeva laserid suudavad tekitada kuni 100 attosekundi pikkuseid valgusimpulsse, millele ei ole kompromissitult ülilühikeste ajavahemike mõõtmisel vastast, kuna kasutavad mõõtmisteks valgust ennast. Nimelt on valgus […]