… just nii, nagu nad murduvad, polegi lihtne küsmus. Nimelt purunevat painutatud kuiv spagetikõrs enamasti mitte kaheks, vaid harilikult kolmeks-neljaks tükiks. Selle nähtuse selgitamine Basile Audoly ja Sebastien Neukirchi poolt pälvis avaldamise Physical Review Letters’i artiklina (B. Audoly, S. Neukirch, Fragmentation of Rods by Cascading Cracks: Why Spaghetti Does Not Break in Half, Phys. Rev. […]
Mobiiliga paremad pildid kui fotoaparaadiga
10. oktoobril tõi maailma üks suurimaid elektroonikafirmasid Samsung turule juba 10 megapikslise fotoaparaadiga mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni pildistamiskvaliteet on juba nii hea, et on parem kui odavamatel digitaalfotoaparaatidel. Seda, et ta on maailma üks paremaid mobiilikaamerate tootjaid, tõestas Uus Samsungi SCH-600 mobiiltelefon. foto: www.samsung.com Samsung juba 2004. aastal, kui tõi turule 4 megapikslise mobiilkaamera. 2005. aasta juulis järgnes […]
Nanokristallid on kuumad
Ülekantud tähenduses, kui põnev ja rakendusi lubav uurimisobjekt, kindlasti. Aga selgub, et võivad olla ka otseses mõttes. Nimelt avastasid USA Lawrence Berkeley National Laboratory uurijad, et germaaniumi nanokristallid (ca 2,5 nm läbimõõdus) kvartsklaasis on kuumutatavad pea 200 K üle germaaniumi tasakaalulise sulamistemperatuuri (1211 K), enne kui sulavad. Ja vastupidi – sula germaaniumi “nanotilkade” uuesti kristalliseerimiseks […]
Lootos annab lootust,
et mitmesuguste asjade puhastamisele kuluvat aega saab varsti ehk hoopis tulusamalt kasutada. Eeskujuks oleva lootoslille lehed püsivad puhastena ka väga tolmuses keskkonnas. Põhjuseks nende vahase pinna mikro- ja nanostruktuur, mis mustumise ära hoiab. Lootoslehe pinna puhtana püsimisel on kaks põhjust. Esiteks ei nakka mustuseosakesed sellise pinnaga kuigi tugevasti. Teiseks muudab see pinna superhüdrofoobseks – sellisele […]
Magus valgus
“Võta kaks tükki suhkrut, mine hästi pimedasse tuppa ja hõõru neid vastamisi. Siis …” Järgides seda Tootsi-stiilis õpetust, näete te, kui silmad pimedusega juba harjunud on, kahvatut valgust – triboluminestsentsi. Kenneth Suslick ja Nathan Eddingaas Illinoisi Ülikoolist on leidnud mooduse taolise kiirguse intensiivsuse tõstmiseks ligi tuhat korda. Selleks viisid nad suhkrukristallikesed parafiini, mida oli küllastatud […]
Traadivaba. Täielikult.
Wireless on saanud igapäevaseks ja pea igakohaseks asjaks. Siiski, päriselt ilma traatideta kah veel hakkama ei saa: iga paari tunni tagant (ehk ka pisut harvemini) teatab teie sülearvuti nõudlikult, et ta patarei on tühjaks saamas. Ja siis tuleb lõpuks ikkagi traat seina pista ja näljasele elektrit anda. Muidugi, põhimõtteline võimalus täielikuks traadivabaduseks on ammu teada: […]
Maailma suurim ülijuhtiv magnet.
Novembri keskel testiti maailma suurimat ülijuhtivat magnetit. See asub tuumauuringute keskuse CERN Genfi kiirendiosakonnas. Atlase nime kandva detektori toroidaalne magnet hakkab püüdma saladust, miks osakestel, ja seega ka meil kõigil, on üldse mass. Suure hadronite põrgataja (Large Hadron Collider) poolt kiirendatud prootonid kihutatakse üksteise vastu. Ning Atlas püüab leida jälge tekkivast Higgsi bosonist. Loodetakse ka leida […]
Päikesepatareide kasutegur juba üle 40%
5. detsembril teatas USA energiaministeerium, et Boeing Spectrolab suutis luua päikesepatarei, mille kasutegur on 40.7%. See on tõsine edasiminek päikesest elektri tootmises, sest juba kaheksakümnendatest aastatest on üritatud 40% piiri ületada.Võrreldes praegu kasutatavate päikesepatereidega, mille kasutegur jääb vahemikku 12% kuni 18% on uus tehnoloogia suur samm edasi. See võimaldaks toota elektrit päikesest tunduvalt odavamalt ning […]
Magnetpeegel
Peegeldumisel metalli pinnalt muutub valguslaine elektrivektori suund vastupidiseks. Nüüd on Briti ja Ukraina teadlased valmistanud nanostruktuurse peegli, mis muudab peegeldamisel vastupidiseks valguslaine magnetvektori, ei muuda aga elektrivektori suunda. Kolmekihiline peegelstruktuur koosneb alumiiniumist, ränidioksiidist ja kalasoomuse-sarnase paigutusega alumiinium-nanotraatidest. Täpsemat teavet tulemuste kohta saab ariklist A.S. Schwanecke, V.A. Fedotov, V.V. Khardikov, S.I. Prosvirnin, Y. Chen, and N.I. […]
Valmis 8 megadžauline rööbaskahur
Kuna eesti keel on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, on ka temas osa sõnu puudu. Üks neist on rööbaskahur, mis minu meelest on parim vaste ingliskeelsele mõistele railgun. Mismoodi täpselt rööbaskahur töötab, vaata allolevalt jooniselt. Lühidalt öeldes on tegu seadmega, kus kaks rööbast on ühendatud elektriahelasse nii, et üks on kokkupuutes ainult […]
Kes soojendab meie kliimat?
Sellest, kes või mis meie kliimat soojendab on praegu suhteliselt õige aeg rääkida, sest vastvalminud IPCC (Intergovermental panel for climate change) ehk valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertkogum süüdistab kliima soojenemises ennekõike inimest. IPCC raportile vastuargumente palkas aga USA kütusegigant ExxonMobil oma uurimisgrupid, kes saavad õlitöösturilt 10 000 dollarit iga ümberlükatud argumendi eest. Üks, millega mõlemad osapooled päri […]
Betoonist
Betoon on üks enimkasutatav ehitusmaterjal. Tema head omadused: odavus, vastupidavus – on vahest peamised põhjused miks see nii on. Kuid missugune on betooni struktuur? Alles nüüd oskavad teadlased ka sellele küsimusele vastata. Põhjus, miks betooni struktuuri seniajani vähe uuritud oli peitub selles, et materjaliuuringutes enimkasutatavad meetodid – elektrondifraktsioon ja röntgenkiirgusega analüüsimine pole betooni puhul kasutatavad. […]
Maailma suurim lineaarkiirendi
Maailma tuntuimas kiirendis CERN-is pole LHC ehk Suur hadronite kiirendi pole veel valmiski, kui juba arutavad osakestefüüsikud järgmise kiirendi ehitamist. Jutt käib ILC – International Linear Collider-ist, mis tõlkes oleks rahvusvaheline lineaarkiirendi. ILC-ga loodetakse näha seda, mida LHC-ga näha ei saa. Tegu oleks 31 km pikkuse laboriga, kus paikneksid vastastikku kaks 12 kilomeetri pikkust lineaarkiirendit. […]
Orkaani silma saladustele jälle sammuke lähemal!
Vähemalt nii usuvad USA teadlased, kes on suutnud luua senistest palju täiuslikuma mudeli, mis ennustab ette orkaani silma asendumist ja selle tagajärgi. Orkaanide ja tornaadode füüsika ja mõistmine on väga keerukas osa atmosfäärifüüsikast ja oma komplitseerituse tõttu pole siiani suudetud luua täpseid arvutuslikke mudeleid, mis neid kirjeldavad. Orkaani silma asendumine on nähtus, kus orkaani sisemine […]
Teaduse kaardistamisest
On loodud omalaadne võrgustik, mis visualiseerib ca 1.6 miljoni teadusliku artikli omavahelisi seoseid. Sõlmed tähistavad artikleid, mis ühe või teise valdkonna kohta avaldatud on. Kui erinevatel valdkondadel on avaldatud ühiseid artikleid, siis seda tähistatakse mustade joontega sõlmede vahel. Võrgustiku kujunemisel arvestati selliseid seoseid nagu kummipaelasid kuulikeste vahel, kusjuures pael on seda tugevam, mida rohkem on […]
Premeeriti tublimaid populariseerijaid.
26. aprillil kuulutati välja Eesti Teaduse Populariseerimise auhinna 2007 võitjad. 28 kandidaadi hulgast valis zürii üheksa auhinna saajat. 40 000 kroonise I preemia võitis OÜ Haridusmeedia ETVs jooksnud saatesarja BioNina eest. Kuueteistkümnest 30-minutilisest seeriast koosnevale sarjale tõi edu teemade mitmekülgne ja sügav käsitlus ning professionaalne teostus. Saatesari valmis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning […]
Venemaa Teaduste Akadeemia tõrjub valitsuse reformikavasid.
Venemaa Teaduste Akadeemia ja Venemaa valitsuse vastasseis on vähemalt ajutiselt rahunenud. Oma peaassambleel märtsi lõpus võtsid akadeemia liikmed vastu uue põhikirja, kus öeldakse, et akadeemia presidendi peab kinnitama Venemaa president. Kuigi Venemaa elas pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist üle väga põhjalikud muutused, suutis akadeemia säilitada oma staatuse ja sõltumatuse – ka täna on selle eelarve Eesti […]
Metaan raketikütuseks?
Üks suurimaid probleeme päikesesüsteemi uurimisel on asjaolu, et sealt on väga raske leida "bensiinijaamasid", kus oma raketti tankida. Metaani ei tunta eriti "kõrgtehnoloogilise" gaasina, see seostub rohkem lehmade ja loomulike gaasidega. Aga "häda ajab härja kaevu" ja nüüd on USA-s testitud uue, metaanil töötava raketimootori prototüüpi ning see on juba näidanud selliste katsetuste perspektiivikust. Katsetajate sõnul USA […]
Uudne tehnoloogia annab võimaluse nanomeetriliste valgusdioodide tegemiseks
Rahvusliku Standardite ja Tehnoloogiate instituudi (National Institute of Standards and Technology, NIST) teadlased koostöös Marylandi ja Howardi Ülikoolidega (USA) on loonud tehnoloogia üliväikeste, väga efektiivsete valgusdioodide (LED) loomiseks nanotorudest, mis pealegi genereerib ultravioletset valgust. Erinevad nanomeetrilised seadmed, nagu näiteks valgusdioodid võivad olla ülikompaktsete ja ka odavate tulevikutehnoloogiate ehituskivideks. Kuigi jah, tuleb veel kõvasti vaeva näha selle […]
Tornaadosimulaator
Autotööstuses pole autode turvatestid enam mittemingisugune uudis ja eks nii mõnigi inimene üritab endale just turvaliseima auto osta. Aga maja ostes vaadatakse, kas naabruskond on turvaline, hoov ilus, aga maja tormikindlusele suuremat tähelepanu ei pöörata. Õigemini polegi võimalik pöörata, sest senini on majade tormikindlus, täpsemalt tuulekindlus, kasvanud suhteliselt juhuslikult, ilma korraliku uurimistööta. Nüüd aga valmistasid […]
Kummituslik rõngas pakub tõestust “tumeda” mateeria olemasolule
Rõngakujuline massijaotus galaktikaparves 5 miljardi v.a. kaugusel on veenvaim tõestus tumeda mateeria olemasolust. Seda väidavad füüsikud Euroopast ja USAst, kes kasutasid NASA Hubble’i Kosmoseteleskoobi andmeid, et näha, kuidas gravitatsioon painutab valgust parve ümber. See võib osutuda esimeseks korraks, kui tumedat mateeriat on “nähtud” isoleerituna teistest struktuuridest. 95% kogu universumi massist arvatakse olevat tume, st nähtamatu […]
Elekter juhtmevabaks
Elektrijuhtmete sasipundar on kahtlemata üks moodsa maailma imedest, mis tekib pea kõikjale kuhu ta tekkida saab. Temast vabanemiseks on ainult kaks võimalust, esiteks juhtmed korralikult lahti harutada ja seejärel nad nii seada, et nad sassi ei läheks, mida nad siiski mõne aja möödudes teevad, või leida võimalus elektrit juhtmevabalt transportida. Kui tavaliselt valime kõik selleks […]
Eesti alustab koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga
Euroopa Kosmoseagentuur (European Spaca Agency, ESA) ja Eesti allkirjastasid kokkuleppe, mille põhjal alustatakse tihedamat koostööd astronoomia ja kosmoseteaduse vallas. Ühtlasi saab Eestist esimene "uus" Euroopa Liidu liikmesriik, mis on ESA-ga sellise koostöölepingu sõlminud. Vt ka originaaluudist ja http://www.esa.int/ http://www.aai.ee/
Hea uudis diabeetikutele!
Diabeet mõjutab maailmas paljude inimeste elusid. See võib põhjustada palju tõsiseid tervisemuresid, sealhulgas nägemise kaotus. Silmade ravi on olemas, kuid see võib olla väga valus protsess. Nüüd on keemilise füüsika teadlased välja töötanud uue lasertehnoloogia, millel nimeks PASCAL. See suudab patsienti ravida vaid 5 minutiga ning on peaaegu valutu. Chris Ladasel on II tüübi diabeet […]
Grafeen&Grafaan
Grafeeni uurimises käib vilgas elu: Physical Review: Graphene GrapheneTimes 2004. aastal Suurbritannias avastatud ja teadaolevalt kogu universumi kõige õhem materjal grafeen on teadusringkondadesse toonud tõelise buumi. Uus materjal võib juba 5-10 aasta pärast hetkel mikroelektroonikas valitsevale ränile tõsist konkurentsi pakkuda. Grafeen on toatemperatuuril parim elektrijuht ja samas terasest 200 korda tugevam.
Avaldati energiatehnoloogiate arendusstrateegia eeluuringu lõppraport
See on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt
TÜ füüsika-keemiateaduskonna lõpuaktus
Täna, neljapäeval, 21.06 kell 16.00.
Kes tahab võita kolm miljonit krooni?
Veneto Nanotech ja IMAST on välja kuulutanud võistluse “Nanochallenge” uue vooru, kus jagatakse välja kaks peavõitu a 300000EUR. Teha ei ole vaja miskit muud, kui pakkuda välja vinge nanotehnoloogiat või polümeermaterjalide tehnoloogiat rakendav äriprojekt. Tehke ära! vt siia
Suvi südames
Teadusbussi meeskond lõpetas oma 2007.a. kevadhooaja pidulikult ära. Septembris tuleb Täpe ja uus hooaeg. Vahepeal on aega atra seada. Näeme EFS Täppisteaduste Suvekoolis!
Tartu Ülikooli uus rektor on Alar Karis
Jõudu ja edu!
Homme valitakse Tartu Ülikoolile uus rektor
Kandidaatideks on Alar Karis, Volli Kalm ja Margit Sutrop. TÜ kodulehel peaks saama vaadata ürituse otseülekannet.
FYYSIKA.EE vahendab
FYYSIKA.EE on võtnud nõuks laiendada oma sisu, vahendades laia maailma füüsikauudiseid. Tõlkima hakkame neid valikuliselt, suurem osa jääb inglise keelde. Vaata uudiste rubriiki.
EFS Täppisteaduste V Suvekool
Registreerimine on nüüd avatud!
Tartu Ülikool ostab campus-litsentsi füüsika modelleerimise tarkvarale COMSOL
Tegemist on äärmiselt võimeka tarkvaraga, mis suuda rehkendada kõikvõimalike eluliste süsteemide parameetreid ja käitumist alustades akustiliste lainete levimisest ning lõpetades näiteks materjalide või elementaarosakeste kirjeldamisega. Vaata www.comsol.com . Oleme rõõmsad!
Kaitsealaste teadus-arendusprojektide näitus.
Kaitseministeeriumis 17. aprill 2007. Näituse sihtrühm on tegevteadlased, uurijad ja spetsialistid, kes tunnevad huvi kaitsealaste teadus-arendusprojektide vastu. Lisainfo:Dmitri Téperik, M.Sc. Tel: +3727170264
EuroPhysicsFun
Oleme kohal Leidenis (Holland), kus toimub rahvusvahelise füüsika-showde võrgustiku EuroPhysicsFun konverents-koosolek. Loodame midagi õppida ja ka ise head välja näha.
Teadusbuss sai endale seadme laser-showde tegemiseks.
Eesti firma Estla Ltd valmistas Eesti Füüsika Seltsile lasershow seadme, millega saame tarviduse korral nii sees kui ka vabas looduses lahedaid vaatemänge teha. Oleme rõõmsad!
Füüsikapäevad täies hoos
Täna on teine päev XXXVII Eesti füüsikapäevadest – füüsikaõpetajate päev. Programm on veebis, olete teretulnud kuulama ja arvamust avaldama.
Täna 18:15, ETV-s saade “Kuhu lähed, euroraha?”
Teiste hulgas tutvustatakse saates ka Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi juures asuvat doktorikooli.
President Toomas Hendrik Ilves vaatas Teadusbussi etendust
Neljapäeval Tallinna Ühisgümnaasiumi reaalainete päeval külastas meie etendust Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Oleme tänulikud meile osutatud tähelepanu eest ja soovime Presidendile jõudu Eesti Asja ajamisel. Uudist vaata siit.
Kvantarvuti loodud?
Seal, kus lõpeb tänapäevane mikroprotsessoritel põhinev arvuti, algab kvantarvuti. Väidetavalt on üks selline nüüd loodud (vt Postimehe uudislugu.). Kes tunneb huvi, misasi see kvantarvuti põhimõtteliselt on võib lugeda Wikipediat. Usalda, aga kontrolli!
FYYSIKA.EE foorum avatud
Aadressil www.fyysika.ee/foorum on avatud foorum, kus on võimalik avaldada arvamust Teadusbussi, üldse FYYSIKA.EE näo ja teo üle, jagada oma kogemusi või küsida nõu … vastajateks on professionaalid!
Teadusbussi kava uueneb
Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi tublile toetusele oleme asunud uuendama oma eksperimendiseadmete kogu – hankimisel või ehitamisel on mitmeid uusi ja huvitavaid masinaid ja materjale. Tuleb põnev aasta!
Tartu Ülikoolis luuakse LOTE,
ehk siis loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Selline teaduskond luuakse TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna, TÜ füüsika-keemiateaduskonna, TÜ füüsika instituudi, TÜ Eesti mereinstituudi ja TÜ tehnoloogiainstituudi baasil.
ÕTÜ sügiskonverents
8.-9. detsembrini toimub Tallinnas Õpilaste Teadusliku Ühingu (ÕTÜ) sügiskonverents, kus teadushuvilised noored tutvustavad üksteisele oma uurimistöid ja kuulavad tegevteadlaste ettekandeid. Konverentsil osaleb üle 100 noore teadlase kogu Eestist. Täpsem info www.archimedes.ee.
Tartu Ülikooli võistkond “Viies Ratas” võitis robotivõistluse “ROBOTEX 2006”
Tartu Ülikooli tudengite võistkond “Viies ratas” koosseisus Alo Telling, Keit Tehvan, Mihkel Veske, Meelis Lehtmets, Urmas Kvell võitis täna Tallinnas toimunud robotivõistlusel “Robotex” esimese koha. Võistkonna juhendaja on infotehnoloogia teise aasta tudeng Alo Peets.
Kuues seminar sarjast “Teaduse uued suunad”
1. novembril kell 13 algab Eesti teaduste akadeemia majas kuues seminar sarjast “Teaduse uued suunad” alapealkirjaga “Komplekssüsteemid”. Teemal “Füüsika: kas juhumuutlikkus tunneb piire?” räägib Jaan Kalda.
konverentsi “Ettevõtlike regioonide suunas -teadmusühiskonna väljakutse ülikoolidele ja innovatsioonivõrgustikele”
Tartu Ülikooli ettevõtluskeskus korraldab 26.-27. oktoobrini 2006 rahvusvahelise konverentsi “Ettevõtlike regioonide suunas -teadmusühiskonna väljakutse ülikoolidele ja innovatsioonivõrgustikele” vt ka www.evk.ut.ee/bepart.
Akadeemiline loeng “Päikeseenergeetika: müüt või paratamatus”
4. oktoobril 2006 algusega kl 16.00 toimub Tallinnas, Kohtu 6 Eesti Teaduste Akadeemia saalis akadeemik Enn Mellikovi loeng “Päikeseenergeetika: müüt või paratamatus”.
Loengud Academica raames Füüsika-keemia teaduskonnas ja FIs
Teisipäev, 26. september, Prof Claudia Wickleder, “Valgus, Lambid, Luminestsents” (inglise keeles), TÜ FI hoone (Riia 142), 1 korruse saalis kell 10.15 Prof Mathias Wickleder, “Precious metal compounds with oxo-anions: Challenging chemistry of potential materials” (inglise keeles) Keemiahoone (Jakobi 2), ruum 430 kell 14.15.
Parimad teadusfotod jõudsid Tartusse
Tartu ülikooli ajaloomuuseumis Toomemäel avati näitus “Eesti teadusfoto 2006”. See jääb lahti kuni 12. novembrini. Näitusel on välja pandud portaali teadus.ee korraldatud võistluse 40 parimat tööd 231 konkursile saadetust. 42 autori seas oli nii kooliõpilasi kui ka tunnustatud teadlasi.
Videoprojekt on vaatamiseks väljas
Projekt eksperimendivideode tegemiseks ja nende internetti riputamiseks on nüüd enam-vähem valmis. Palume külastada!
Valiti Ettevõtluse Auhinna 2006 võitja
Üks Ettevõtluse Auhinna 2006 võitjatest on Vertex Estonia. EASi juhatuse esimehe Viljar Jaamu sõnul valiti see firma välja esindusliku žürii poolt üsna üksmeelselt. Vertex Estonia on hea näide Eesti masinatööstuse ettevõttest, mis suudab projekteerida ja valmistada suurt täpsust ja kõrget kvaliteeti nõudvaid tooteid, nagu näiteks satelliitside antenne Euroopa Kosmoseagentuurile. Vertexi toodang eeldab suurt intellektuaalset kohapealset […]
Eksperimendiklipid siinsamas füüsikaportaalis
Sel nädalal salvestasime esimese jada eksperimendiklippe, millega loodame algaval õppeaastal füüsika õppimist nii mõneski Eestimaa koolis põnevamaks muuta. Loodetavasti läheb ka edaspidi kõik plaanipäraselt.
Teadusbuss ja Kinobuss
Mis neil ühist on? Kasvõi see, et sel suvel lööme kaasa Kinobussi suvetuuril. Jälgige reklaami ning otsige meid üles!
Terevisiooni …
… viimased füüsikaminutid on nüüd vaatamiseks üles pandud.
Teadusbussil 200 kooli kohe-kohe täis
Tõepoolest, Teadusbuss saab üsna pea 200 kooli täis – täna on meie nimekiri juba tegelikult 201 peal, aga nende hulgas on ka mõned teistmoodi asutused nagu näiteks TÜ regionaaltalitus, KBFI …
Eksperimendivideod füüsikaportaali
Tiigrihüppe Sihtasutus andis oma heakskiidu projektile, mille raames peaks siia füüsikaportaali juba sügiseks ilmuma hulk eksperimendivideosid kasutamiseks koolides või lihtsalt huvilistele vaatamiseks. Loodame, et kõik laabub ning asi ka õigeaegselt teoks saab.
Avalik loeng ETA majas
17. mail 2006 toimub Tallinnas ETA majas Kohtu tn 6 algusega kell 16.00 professor Mati Karelsoni avalik loeng “Teaduspoliitikast Eestis: kus me maailmas asume?” Täiendav info tel 644 4739
Füüsikaminutid
Panime vaatamiseks üles uue portsu Terevisiooni klippe, palume lahkesti uudistada.
Teadusbuss saartel
Nüüd oleme siis ära käinud ka Vormsil ja Hiiumaal …
Teadusbussil on esimene sünnipäev
Sest 2005. a. 21. aprill oli just see päev, kui Teadusbuss sõitis esimest korda Tartust välja Tallinna poole … tänase seisuge oleme teinud 88 reisi, külastanud 180 kooli, publiku suurust ei oskagi hästi hinnata (sest pileteid me ju ei müü :-), aga arvestuslikult on see 35000 inimest. Kuigi numbrid ei ole muidugi selle ürituse olulisim […]
Teaduse populariseerimise preemia …
On heameel teatada, et Teadusbuss ja füüsikaminutid pärjati Eestis esmakordselt läbi viidud Teaduse Populariseerimise aasta konkursil esimese preemiaga. Preemia laureaatide väljakuulutamine ja autasustamine toimus eile Teaduste Akadeemia saalis. Esimese preemiaga kaasnes lisaks tunnustusele ka rahaline auhind 40 000 eek ja konkureerimine Euroopa Liidu Descartes`i kommunikatsioonipreemiale. Pikemalt konkursi tulemustest: http://www.etv24.ee/ index.php?0559750.
“Suur Vanker” Rooside Sõjas
Eelmisel laupäeval, 24. septembril käis teadusbussi seltskond võistlusmängu “Rooside Sõda” lindistusel. Vastasvõistkonnaks oli juba aastaid Eestimaa teedel ringi sõitnud Kinobuss. Võistkonnas oli meid neli: Taavi A, Mihkel K, Rünno ja Aigar. Kuidas meil läks ja kas tõime koju võidukarika või kauba kataloogid, seda saab näha reedel, 21. oktoobril.
Teadusbuss Tehnoloogiapäeval
Neljapäeval, 20. aprillil on Teadusbuss kohal TÜ Tehnoloogiainstituudi poolt korraldataval tehnoloogiapäeval, vt lisa (http://www.tuit.ut.ee/155405)
Noorfüüsikud said kokku
Eile õhtul ja öösel saivad Tartu linnas, veetorni läheduses kokku esmakursuslased ja veidi vanemad füüsikud. Külastasime kõrgtemperatuurset perspiratsioonikambrit ning arutlesime seal toimuvate ablatsiooniliste protsesside olemusest. Eksperimentaalselt uurisime elastsuspiiri ületanud kõrgrõhukambrite omadusi ning nende interaktsiooni väliskeskkonnaga. Päriselt ka 🙂
Kvantarvutid ja krüpteeritud andmevõrgud
Peeter Saari, Eesti Päevaleht Üsna varsti saab otsa juba aastakümneid kestev muretu progress Moore’i seaduse järgi, mille kohaselt lähevad iga kahe aastaga arvutite võimsus ja sellega kaasuvad näitajad kaks korda paremaks. Kuid peamine põhjus, miks investeeritakse kvantarvuti loomisesse miljardeid, seisneb tema juba ette teoreetiliselt tõestatud erandlikus kiiruses. Näiteks krüptokoodid, millel põhineb turvaline side kodanikul pangaga, […]
Inimene, kosmos, maa
Universum on suur. Tohutu suur. Väga kaugelt vaadates paistavad ka väga suured objektid kaduvväikesed. Või ei paista üldse. Kus on meie tunnetuse horisont? Millega teadlased tegelevad? Inimene lennutab orbiidile satellite, saadab välja tehiskaaslasi, sõidab ka ise rakettide ja süstikutega. Miks? Kuidas? Kuhu?
Kütuseelemendid
Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ja David Andelman, PhysicsWorld, jaanuar 2010 Vesiniku kasutamine autokütusena võib näida hetkel veel küll üsna kauge tulevikuna, kuid Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ning David Andelman kinnitavad, et kliimamuutustega võitlemise ajastul on see siiski täiesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislikütusele. 2008. aasta suvel lakke tõusnud naftahinnad sundisid pea igat maalast oma rahakotti […]
Tumeenergia, tumeaine
Tumeenergia: paradigma vahetus Lucy Garden, Ofer Lahav, PhysicsWorld, jaanuar 2010 1998. aastal tuldi välja ideega, mille kohaselt koosneb meie universum suuremas osas salapärasest tumeenergiast. Teenäitajaks said kaks uurimust, mis muutsid meie arusaamist supernoovadest kardinaalselt. Lucy Calder ja Ofer Lahav selgitavad järgnevas artiklis, kuidas tegelikult oli tumeenergia kontseptsioon olnud füüsikute mõtetes juba vähemalt kümme aastat varem, […]
Maavälise elu otsingud
Paul Davis, Physics World, 2. märts 2010 Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Paul Daviese arvates tuleks need otsingud taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid. Kõhedust tekitav vaikus See, kas oleme universumis ainukesed, on üks meie […]
LHC eksperiment
AFP / Scanpix 10. oktoobril 2008.a. käivitati maailma suurima osakestekiirendi LHC (Large Hadron Collider). Selle peamine ülesanne on kinnitada või ümber lükata standardmudel, mis võtab kokku meie arusaamad elementaarosakestest ning looduse fundamentaaljõududest. Standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis seob valemite süsteemi seni tuntud elementaarosakesed ning kolm fundamentaaljõudu neljast: tugeva ja nõrga vastasmõju ning elektromagnetilise jõu. Standardmudeli […]
Kuidas saada nähtamatuks
Nähtamatuks teeb meid … salasõnade teadmine? Paraku mitte. Aga vastus küsimusele mida peaks põhimõtteliselt tegema selleks, et nähtamatuks saada ei ole teab-mis keeruline. Tuleb lihtsalt valguskiired juhtida ümber isiku või eseme. Kuidas täpselt ning mis on asjade tänane seis? Kõigepeal põhiline idee. Me mäletame kooli füüsikakursusest, et valguse käitumist kirjeldatakse joonistades valgusallikast lähtuvaid nn valguskiiri. […]
Horisont 40
Teaduse populariseerimine ja populaarteadus on kogu aeg käinud käsikäes ja kumba "Horisont" rohkem teinud on, eks see jäägu igaühe enese otsustada. Kui fyysika.ee võib uhke olla oma tegutsemisaasta üle teadust populariseerides, siis seda suurem on tema rõõm õnnitleda populaarteaduslikku ajakirja "Horisont", kes juba 40 aastat teaduse huvitavaks kirjutamise veskit vedanud. 40 aastat pole mainekate teadusajakirjade […]