Buffalo Ülikooli insenerid töötasid välja ühesammulise odava meetodi, mille abil saab valmistada erakordsete omadustega polümeeri: ühest vaatepunktist vaadatuna on polümeer vikerkaarevärviline, peegeldades mitme erineva lainepikkusega valgust. Valgusfiltrina kasutades saaks seda materjali rakendada uuritava objekti ,,tõelist värvi” näitavate käeshoitavate multispektraalsete kuvaseadmete valmistamisel. ,,Sellisel kaasaskantaval tehnoloogial oleks rakendusi mitmel alal, alates kodu renoveerimisest (seinavärvide sobitamine) kuni biomeditsiiniliste […]
Insenerid valmistasid veel ujuvad päikesepaneelid
Itaalia insenerid töötasid välja veel ujuvad päikesepaneelid. Antud disain lahendab päikesepaneelide ülekuumenemise probleemi ning võimaldab lisaks paneelidel päikese asukoha järgi orienteeruda. Standardseid päikesepaneele kritiseeritakse tihti, sest need rikuvad vaadet ning on ülekuumenemise tõttu vähemefektiivsed. Ujuv-Jälgiv-Jahutav (The Floating Tracking Cooling Concentrator, FTCC) süsteem töötati välja kasutamata tehisveekogudes või karjäärides kasutamiseks. Päeva jooksul hoiab vesi paneelid jahedana […]
Geko jalgadest inspireeritud kleepuv seade suudab hoida üleval suurt televiisorit
Geko jalad on juba aastaid biolooge hämmastanud, nüüd aga valmistasid Massachusetts Amhersti Ülikooli polümeeridele spetsialiseerunud teadlased ning bioloogid koostöös seadme nimega Geckskin, mis suudab hoida ligi 320 kilogrammi vastu siledat seina. ,,Geko suudab oma jala kergesti seinale kinnitada ning sealt lahti võtta ilma, et pinnale jääks mingit kleepuvat ainet,” sõnas üks uurimuse läbiviijaid Duncan Irschick. Need […]
Kosmoserobot surus astronaudi kätt ja viiples „Tere!“
NASA robot Robonaut 2 ehitati astronautide igapäevaelu lihtsustamiseks kosmoses. Robot tervitas oma inim-komandöri käepigistuse ja hääletu teatega: „Tere, maailm.“ Ajaloolise inimese ja masina vahelise käepigistuse tegid esimestena kosmoses NASA humanoidrobot nimega Robonaut 2 ja USA astronaut Daniel Burbank Rahvusvahelises Kosmosejaamas (International Space Station). „Võib öelda, et see oli tugev käepigistus,“ väitis Burbank. „Väga kena töö on […]
Pronksist Matrjoška: metall metalli sees
Nukk nuku sees, mille ümber on veel üks nukk – nii selgitas Thomas Faessler omaloodud molekuli struktuuri. Oma suurte pindade tõttu võivad need struktuurid käituda ülitõhusate katalüsaatoritena. Justkui kuulus Vene mänguasi, ümbritseb 12-st vase aatomist kest ühte tina aatomit. Seda kesta katab omakorda 20 tina aatomit. Professor Faessleri teadustöö grupp Müncheni Tehnikaülikooli Anorgaanilise Keemia Instituudist […]
Varjatud nanostruktuuride kaardistamine
Võimet materjali kindlaks määrata ja nende omadusi ennustada peetakse eluliselt oluliseks, eriti nanotehnoloogia laienevas vallas. Elektron- ja aatomjõumikroskoopia abil on võimalik kategoriseerida aatomeid õhukestes aine lehtedes ning jämedamates näidistes väikestel aladel. Palju keerulisemaks on aga osutunud nanostruktuuride kaardistamine suurtes jämedates objektides. Tavaliselt kuvandatakse kõvasid bioloogilisi objejte, näiteks luid, röntgenkiirte abil. Röntgenkiirtel on aga piiratud suurusega […]
Teadlased valmistasid täpsema kaardi Linnutee magnetväljadest
Teadlased Mereväe Uurimistöö Laboratooriumist (Naval Research Laboratory) kuuluvad rahvusvahelisse meeskonda, kes ühendasid oma raadio-vaatlused andmebaasi ning lõid seni suurima täpsusega kaardi Linnutee galaktika sisesest magnetväljast. Max Plancki Astrofüüsika Instituudi poolt juhitud teadlaste meeskond kasutas omaloodud andmebaasi ning rakendas kaardi valmistamiseks informatsiooniteooria tehnikaid. Uurimustöö grupi liige Tracy Clarke selgitas järgmist: „Nende uute tehnikate rakendamisel on võtmeteguriks […]
Teadlased valmistasid madalaima energiaga vahtstruktuuri
Vahtstruktuurid on teadlaste huviorbiidis olnud juba mitmeid aastaid. Esmakordselt õnnestus teadlastel aga nüüd valmistada Weaire-Phelani vaht, mis on praeguste andmete kohaselt ühesuguse ruumalaga mullidest koosnev madalaima energiaga struktuur. Füüsik Joseph Plateau uuris vedelikumullide geomeetriat juba ligi kahe sajandi eest. Esimese teoreetilise ,,ideaalse vahu” struktuuri pakkus välja Lord Kelvin 1887. aastal. 1994. aastal tänu arvutisimulatsioonidele avastatud […]
Sünkroonlendav minikopterite parv
[vsw id=”YQIMGV5vtd4″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] ASIMO sarnaste üksikute ülirobotite kõrvale on teadusmaailmas kerkimas intelligentsed robotiparved. Pennsylvania Ülikooli GRASP (The General Robotics, Automation, Sensing, and Perception) labori teadlased arendasid välja süsteemi väikeste kvadrokopterite (quadcopters) parve juhtimiseks. Miniatuursed neljarootorilised kopterid suudavad hoida erinevaid lennuformatsioone, läbida takistusribasid ning sooritada parvesisest sünkroniseeritud liikumist. Robotparved võivad tulevikus näiteks sooritada […]
3D prinditud flööt
[vsw id=”jlq5R84TlVw” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Tänapäeval on 3D printeritega võimalik luua plastik-koopiaid peaaegu kõigest. MIT meedialaboris taasloodi selle abil flöödi keeruline ehitus. Võttes arvesse uute materjalide ning 3D printimise eripärasid konstrueeriti esiteks teatavate kohandustega instrumendi digitaalne mudel. Flööt prinditi välja nelja osana, millele lisati peale käsitsi ühendamist vedruteljed. Pilli proovinud flöödimängija sõnul on see […]
Femtofotograafia võimaldab vaadelda valguse levikut
MIT teadlased arendasid välja valguse leviku jäädvustamise, ehk femtofotograafia, meetodi. Iga kaadri säriaeg on efektiivselt kaks pikosekundit (10-12 s), mille visualiseerimine võimaldab valguse liikumist jälgida resolutsiooniga ligikaudu 0.5×1012 kaadrit sekundis (valguse kiiruse suurusjärk on 3×108). Otsene valguse hajumise jäädvustamine on vaatluseks mõistliku intensiivsusega laine puhul pea võimatu. MIT meetod põhineb stroboskoopilisel jäädvustamisel, mille käigus sooritatakse […]
Täiuslik vedelik on nüüd veelgi täiuslikum
Osakeste kiirendites raskeioonide kokkupõrgete käigus tekkivat ülikuuma kvark-gluuon plasmat peetakse „maailma täiuslikemaks vedelikuks“. Eelnevad teooriad on välja pakkunud piiri vedelike „voolavusele“. Viini Tehnoloogiaülikoolis tehtud uurimustöö tulemused aga pakuvad välja, et seda piiri on võimalik ületada, tehes „maailma täiuslikema vedeliku“ veelgi täiuslikumaks. Viini Tehnoloogiaülikooli osakestefüüsikud on mõnda aega uurinud, kui voolavad võivad olla vedelikud. „Kõige täiuslikum […]
Valmistati töökindlad mehaanilised mikropintsetid
Purdue Ülikooli teadlased leiutasid töökindlad mehaanilised mikropintsetid, millega saab valmistada mikroelektromehaanilisi süsteeme (MEMS). MEMS alla kuuluvad näiteks mikrokiipidena müüdavad akseleromeetrid ning güroskoobid. Seade koosneb kolmest struktuursest põhiosast: mikromeeter-kruvikust, ränist pintsetiotstest ning grafiidist valmistatud ülekandemehhanismist, mis teisendab kruviku pööramise pintsetiotste kokku-lahti käimiseks. Elektrilise toiteallika puudumise tõttu on pintsetid töökindlad ning laia rakendusalaga, näiteks on võimalik individuaalsete […]
IBM teadlased valmistasid väikseima 3D kaardi Maast
Kaart, mis on tehtud pisikesele polümeeriribale, on kõigest 22 mikromeetrit lai ja 11 mikromeetrit kõrge. Et see perspektiivi panna, siis mahuks selle kaardi 1000 koopiat ühteainsasse soolaterakesse. Selle saavutuse eest said IBMi teadlased ka Guinessi rekordi omanikuks. Siiski polnud teadlaste eesmärgiks 15 minutit kuulsust, vaid pigem loodi see tilluke kaart, et demonstreerida läbimurret keerukate struktuuride […]
Maine masin jäljendab tähe ülikuuma pinda
Kuna meil pole veel võimalik minna tähtedeni, võime tuua tähed Maale. Ülisuures röntgenkiirgust tootvas asutuses kuumutasid astronoomid ja plasmafüüsikud sigari suuruse gaasinäidise temperatuurini üle 9400oC, jäljendamaks valgete kääbustena tuntud tähtede pinnal valitsevaid tingimusi. Valged kääbused on hetkel astronoomilistes ringkondades kõrgendatud tähelepanu all, kuna uurijad kinnitasid hiljuti ühe sellise plahvatamist lähedalolevas galaktikas, tekitades IA tüüp supernoova. […]
Veresoonte mikrorobotid
Lõuna-Korea teadlased demonstreerisid veresoone analoogi läbivat mikrorobotit. Robot suudab liikuda üles-alla (trajektoorid numbritega 1 ja 2) ja heelikstrajektooris edasi-tagasi (2,3,5,6). Tillukestel seadmetel puudub sisemine jõuallikas. Vajalik energia saadakse välisest magnetväljast, näiteks meditsiiniliselt MRI (Magnetic Resonacne Imaging) seadmelt. Näiteks lihtsustaks ligikaudu sentimeetri pikkune seade sageli tehtavaid südame veresoonkonna sondeerimise protseduure. Samas vallas teadustööd tegev Korea Hanyang […]
Kiireimad röntgenpildid imeväikestest bioloogilistest kristallidest
Rahvusvaheline teadustöö meeskond jäädvustas seni lühima saavutatud röntgenkiirte mõjuaja. Ülimalt põgus mõjuaeg 0,000 000 000 000 03 sekundit (30 femtosekundit) avab uusi võimalusi molekulaarsete protsesside kuvandamiseks röntgenkiirte abil. Proteiinide molekulaarset struktuuri determineeritakse röntgenkiirte mustrite mõõtmistulemuste kaudu: röntgenkiired hajuvad nendest proteiinidest moodustunud kristallidel. Molekulide korrapärane reastus kristallis loob tugevaid, mõõtmiseks vajalikke tippe difraktogrammides, mis on pildil näidatud […]
Teadlased leiutasid osakestevaba hõbeda tindi
Illinoisi Ülikooli materjaliteadlased töötasid välja uue reageeriva hõbeda tindi, mille abil saab printida kõrgtehnoloogilisi elektroonikaühendusi üldlevinud odavatele materjalidele, nagu näiteks painutatavale plastmassile, paberile või tekstiilidele. Selliseid ühendusi saaks kasutada antennides, akudes, sensorites, päikesepatareides, kantavates seadmetes ja mujal. Uus tint on hõbeda atsetaadist ja ammoniaagist koosnev läbipaistev lahus. Hõbe jääb lahusesse kuni printimiseni, pärast mida vedelik […]
MIT tudeng ehitas isebalansseeriva elektrilise mootorratta
MIT tudeng Stephan Boyer ehitas elektrilise üksratta, mis pole mitte ainult isebalansseeriv, vaid ka tegelikult töötav sõiduk, mida ta ise koolis liikumiseks kasutab. Oma leiutist nimetab Boyer ise Bullet’iks (eesti. k. Kuul). Sõiduk pole palju suurem kui tavaline täismehaaniline üksratas, mis tähendab seda, et seda on kerge treppidest üles tõsta ning nii bussis kui ka […]
Füüsik valmistas Lego klotsidest LHC ATLASe eksperimendi mudeli
Suur Hadronite Põrguti on hiljuti pakkunud palju kõneainet teadaandega, et üks teadustöö meeskond leidis valgusest kiiremini leviva osakese. Nüüd ehitas projektist eemalseisev füüsik ATLASe eksperimendi mudeli koopia. See on osakeste detektor, mis täidaks nullpunkti rolli juhul, kui otsitavat Higgsi Bosonit kunagi vaadelda õnnestuks. Projekti ehitaja, füüsiku Sasha Mehlhase sõnul võttis ehitamine aega umbes 35 tundi […]
Keerukate polümeerist rõngaste arhitektuur nanoskaalas
Teadlased avastasid viisi, kuidas loodus minimeerib energiakulu vedelikest moodustunud rõngastes. Nende rõngaste nanostruktuur koosneb kahest keemiliselt kokkusobimatust polümeerist, mis on ühendatud tugevate sidemetega või di-plokkidega ning on paigutunud ränipinnale. Allikas Teadusartikkel: „Dynamics of interacting edge defects in copolymer lamellae”
Kosmiline pärg
Just pühade ajaks jõudis teadlasteni pilt NASA Wide-Field Infrared Survey Exploreri ehk WISE missioonilt. Pildil näha olev sarnaneb jõulupärjaga. Allikas
Komeet Lovejoy sööstis Päikesesse ning pääses puutumatult
16. detsembri hommikul tunnistas kosmoselaevade armaada midagi, mida eksperdid arvasid võimatu olevat. Komeet Lovejoy lendas läbi Päikese kuuma atmosfääri ja pääses sealt puutumatult. „See on täiesti hämmastav,“ sõnas teadlane Karl Battams. „Ma ei uskunud, et komeedi jäine koor võib olla piisavalt paks, et elada üle ülikuuma päikesekrooni sattumist tunniks ajaks. Komeet Lovejoy on aga endiselt […]
Kiired orgaanilised pooljuhid
Materjaliteadlased on avastanud meetodi orgaaniliste pooljuhtide laengu vahendamise kiiruse kahe- kuni neljakordistamiseks. Avastus tähendab potentsiaalselt uut lähet odavate plastiliste 3D televiisorite arengus. Orgaaniliste pooljuhtide teadustöö areng on lähtunud elastsete kileekraanide ja vooluringide valmistamise võimalusest. Uudse tehnoloogia kasutuselevõttu on aga piiranud laengute edastamise aeglane kiirus. Stanfordi Ülikoolis välja arendatud meetod võimaldab orgaanilistest pooljuhtidest toota skeeme, mis […]
Korrosioon ja 3D nanostruktuurid
Hispaania teadlased leiutasid uue meetodi, mille abil saab valmistada õõnsaid keeruliste kujude ja koostisega nanoosakesi. Uus meetod, mis kombineerib kaks hästituntud korrosiooniprotsessi üheks sammuks, muudab pisikeste nanoosakeste kuju kohe pärast nende valmistamist. Tulemuseks saadavaid nanostruktuure võiks tulevikus kasutada kehasiseses ravimitranspordis, katalüsaatoritena ning isegi nanorobotite ehituskividena. Loe edasi: “Corrosion carves out 3D nanostructures” Teadusartikkel: “Carving at […]
Sony toodab paberist energiat
Tokyo keskkonnatoodete messil demonstreeris elektroonikagigant Sony lihtsas katses, kuidas toota paberi abil elektrienergiat. Paber asetati vee ja ensüümide segusse ning oodati veidi, kuni see muutus energiaallikaks ning pani tööle pisikese puhuri. ,,See on sama mehhanism, millega termiidid söövad puitu, et energiat saada,” sõnas Chisato Kitsukawa, Sony avalike suhete esindaja. Kuigi sellise elektritootmise kohta on akadeemilisi […]
Hubble’i teleskoop jäädvustas jõulutervituse
Bipolaarne tähe moodustumise piirkond nimega Sharpless 2-106 näeb välja otsekui kosmiline ingel. Ümber tekkiva tähe tiirlev kuum gaas moodustab liivakellakujulise vöökoha. Pildi tegi kosmoseteleskoop Hubble. Allikas: NASA
Nikerdamine nanoskaalas
Katalaani Nanotehnoloogia Instituudi teadlased näitasid edukalt uut meetodit mitmekesiste keerukate õõnsate nanoosakeste loomiseks. Nanoteaduse uurimustöö tavapäraseks teemaks on „vanade“ protsesside ja protokollide ümbertöötlemine, mida kunagi rakendati algeliselt suuremassilistele ainetele kaubanduses ja tööstuslikus vallas. Nüüd on „ümbertöödeldut“ võimalik rakendada nanosuuruses struktuuridele suure täpsuse ja eristusvõimega uute vahendite ja teadmiste abil. Mitmeid aastaid kestnud uurimustööde vältel viimistlesid […]
Kogemata valmistatud ,,nanokäsi”
Nanosuuruses tööriistu valmistavad teadlased Bathi Ülikoolist valmistasid kogemata väikese eseme, mis näeb välja justkui viipav käsi. Dr Sergey Gordeev proovis parasjagu valmistada nanoskalpelli – tööriista, mida bioloogid saaksid kasutada rakkude sisse piilumiseks – kui kogu protsess läks valesti. ,,Ma olin üllatunud, kui vaatasin mikroskoobi abil nanoskalpelli ja nägin midagi, mis paistis kui viitav käsi,” lausus […]
Cambridge’is valmistati grafeentinti
Inglismaa Cambridge’i Ülikooli teadlased eesotsas Andrea Ferrariga on välja töötanud grafeenil põhineva tindi, millega saab elektriskeeme trükkida. Trükkimisalus võib olla näiteks tulevane elastne arvutiekraan või päikesepaneel. Tindi valmistamise algfaasis eraldatakse lahuselises keskkonnas grafeenitükikestelt helbeid. Helbeid töödeldakse mitmeid tunde N-metüülpürrolidooni vannis ultraheliga. Settinud helveste massist eraldatakse tsentrifuugi abil kõik ühest mikromeetrist (10-6m) suuremad osised, mis võiksid […]
Teistmoodi välk
Atmosfääri osas, milles ilma sündmusi on võimalik näha üsna hõlpsasti ning mis ulatub pea kosmose algussesse, ilmneb vähetuntud välk. Need teist tüüpi välgulöögid kestavad palju lühemat aega kui oleme harjunud; vaid viimase kolmekümne aasta jooksul on teatud nende olemasolust. Need tundusid nii kummalistena, et suurtel kõrgustel lendavad piloodid, kes neid nägid, kartsid oma töö pärast, […]
Volditav päikesepaneel
[vsw id=”gKbiX0kdpRA” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Videos voldib MIT (Massachusetts Institute of Technology) teadlane Miles Barr kopeerpaberile valmistatud õhukesest päikesepaneelist lennuki. Paneelilehe kihid on eri värvi, mida on voltlennuki peal ka näha. Taskulambiga valgustamisel näitab krokodillklambritega lennuki külge ühendatud ampermeeter voolu kasvu. Allikas: MIT
Läbipaistev krabi võib olla paindlike ekraanide ja päikesepaneelide tulevik
Grupp Jaapani Kyoto Ülikooli teadlasi muutsid edukalt krabi kooriku läbipaistvaks. Selleks kasutasid teadlased keemilist protsessi, milles kasutati ära kitiini erilisi omadusi. Uurimuse eesmärgiks oli leida uusi materjale, millest valmistada elektroonilistele seadmetele või päikesepaneelidele paindlikke ekraane. Pärast krabi kesta läbipaistvaks muutmist kasutasid uurijad sama protsessi, et valmistada purustatud kitiinist ja akrüülist lame läbipaistev paber. Materjali parimaks […]
GaN nanojuhtmeid ootab helge tulevik
PML-i teadlaste kasvatatud galliumnitriidist nanojuhtmete diameeter võib olla vaid mõni kümnendik mikromeetrit, kuid neil on potentsiaalselt mitmeid rakendusi alates valgusdioodidest ja dioodlaseritest kuni üliväikeste resonaatorite, keemiliste sensorite ja ülitundlike sonditeravikeni. Teadlasterühm kasvatas praktiliselt defektivabad kuusnurksed GaN nanojuhtmed aeglaselt ränisubstraadist. Nende sadestusmeetodiks oli molekulaarne kiirte-epitaksia(molecular beam epitaxy, MBE), mis võimaldab nanojuhtmetel spontaanselt ilma katalüsaatorosakesteta moodustuda. Loe […]
Väike leek valgustab supernoovade plahvatusi
Alustades väikeste leekide käitumise uurimist laboris, on uurijate meeskond saanud uusi teadmisi jõudude kohta, mis juhivad 1a tüüpi supernoovade plahvatusi. Need täheplahvatused on Universumi evolutsiooni uurimise olulisteks vahenditeks ja seega võib parem arusaam nende käitumisest aidata vastata mõnele astronoomia põhiküsimusele. Allikas Teadusartikkel: ,,Turbulence and Combustion in Type Ia Supernovae“
Marsi liikuvad liivaluited
Pildid NASA Mars Reconnaissance Sondilt näitavad üle Marsi pinna kuni mitu meetrit edasi liikuvaid liivaluiteid kümnetes paikades. Need vaatlused tõestavad, et planeedi liivane pind on varem arvatust palju dünaamilisem. Loe edasi: “NASA Orbiter Catches Mars Sand Dunes in Motion“
Tormine Saturn
NASA kosmoselaeva vaateväljas tekkis ja hääbus Saturnil võimas torm. Väikesest laigust alanuna laienes torm kiiresti umbes 15 000 kilomeetrini põhjast lõunasse. Cassini sond tunnistas tervet protsessi, mis algas 2010. aasta detsembris ja lõppes 2011. aasta juunis. Allikas
LHC hakkas põrgatama plii ioone
Pärast mitmeid prootonite põrgetega täidetud kuid on LHC-s (Large Hadron Collider) alanud plii ioonide põrgatamise ajajärk, mis kestab 7. detsembrini. Massiivsemad põrked peaksid väljastama hulganisti andmeid, eelkõige eelmise, 2010. aasta plii ioon põrgete järgselt tehtud tehniliste uuenduste tõttu. Põrkeid uurib plii ioonide põrgetele kohandatud ALICE eksperiment, aga ka ATLAS ja CMS (eskperimentide kohta loe siit). […]
Vesine kevad
Igal kevadel toimub maailma ookeanides fütoplanktoni (loe siit) massiline vohamine. Kosmosest nähtav õitseng matkib justkui maapealset aastaaega. Erinevus seisneb puhkemise kiiruses. Näib, nagu johtuks ookeanide õitseng üleöö. Seni on kasvu mehhanismid olnud mõistatuseks, ent Massachusettsi Tehnikainstituudi (MIT) okeanograafiaprofessrori Raffaele Ferrari ja MIT lektori John Taylori koostööna valminud teadustöö on vesise kevade saladustele valgust heitmas, sest eelkõige […]
Tõendid ,,Suure järve” olemasolu kohta Europal
Olulises uurimuses maavälise elu kohta leidsid teadlased midagi, mis paistab olevat Jupiteri kuu Europa jäise pinna all pesitsev veekogu. See vesi võib kujutada endast potentsiaalset elukeskkonda ning teadlaste arvates võib kuu pinna all asuda teisigi veevaramuid. Loe edasi: “Evidence for ‘Great Lake’ On Europa and Potential New Habitat for Life“
Valguse abil 3D objektideks muundatud 2D mustrid
Põhja Carolina Ülikooli teadlased töötasid välja lihtsa viisi, mille abil saab kahemõõtmelisi mustreid vaid valguse abil kolmemõõtmelisteks objektideks muundada. ,,See on olemasolevate materjalide uudne rakendus, ning seda saaks kasutada kiirete suuremahuliste tootmisprotsesside või pakendamisrakenduste jaoks,” sõnas Dr. Michael Dickey, üks artikli peaautoreid. Protsess ise on hämmastavalt lihtne: eelnevalt rõhu alla seotud plastleht lastakse läbi tavalise tindiprinteri, […]
Asteroid 2005 YU55
8. novembril möödus Maast ligikaudu lennukikandja suurune asteroid 2005 YU55. Möödumise tegi harukordseks lähedus. Täpsemalt möödus taevakeha meist 324 600 kilomeetri kauguselt. Võrdlusena asub Kuu Maast 384 400 kilomeetri kaugusel. 2005 YU55 ei mõjutanud oma väiksuse tõttu Maa tõususid ega mõõnasid. Lisaks ei täheldatud muutusi Maa tektoonikas. Asteroid möödub meie koduplaneedist perioodiliselt, ent nüüdne visiit […]
Uued elemendid said nime
Rahvusvahelise Puhta ja Rakendusliku Füüsika (Union of Pure and Applied Physics (IUPAP)) üldnõukogu otsustas Londonis sel nädalal anda järjenumbriga 110, 111 ja 112 elementidele vastavalt nimed darmstadtium (Ds, loe siit), roentgenium (Rg, loe siit) ja copernicium (Cn, loe siit). IUPAP nõukogusse kuulub 60 riiki. “Otsus on maailma füüsikute üldsusega kooskõlastatud. Meil on hea meel need […]
Spiraalharudega täht
Enam kui neljasaja aasta jooksul on astronoomid uurinud teleskoopide abil meie galaktika tähtede mitmekesisust. Loodud on katalooge miljonitest kaugetest päikestest. Üles on märgitud kääbustähed, hiidtähed, surnud tähed, plahvatavad tähed, kaksiktähed; võiks arvata, et nüüdseks on nähtud igat tüüpi tähti Linnutees. Sellel põhjusel on hiljutine avastus nii üllatav. Uurijad avastasid Hawaiil asuva Subaru teleskoobi abil spiraalharudega […]
Mars500 meeskond avas luugi
Täna, 4. novembril lõppes Mars500 meeskonna 520-päevane isolatsiooniperiood. Nende „kosmoselaeva“ luuk suleti eelmise aasta juunis. 17 kuu pikkuse simuleeritud Marsi missiooni ajal on mehed läbinud pealtnäha lõpmatu arvu katseid. Nad on kontrollinud oma ajutegevust, skaneerinud oma keha, andnud mitmesuguseid proove ja pidanud ülal oma eluaset. Teadlased on saadud ainulaadsete tulemuste kvaliteediga rahul ning nad ootavad […]
Seljaaju vigastuste ravimine elektriliste stimulaatorite abil.
New Jersey Tehnoloogiainstituudis uuritakse PhD Mesut Sahini käe all väikeseid elektrilisi stimulaatorseadmeid, mis aitavad tulevikus seljaajuvigastustega inimestel terveks saada. Arendatav FLAMES (Floating Light Activated Micro-Electrical Stimulators) tehnoloogia põhineb väikestel pooljuhtseadmetel, mida kaugjuhitakse optilise fiibri abil. Optilisse fiibrisse saadab signaale madala võimsusega infrapunasel lainealal töötav laser. Seade opereeritakse seljaajju nii, et see võib vabalt koes ringi […]
Tätoveeritud Mars
Marsi Vaatlusorbiteerija (Mars Reconnaissance Orbiter) küljes oleva HiRISE kaameraga tehtud kõrgresolutsiooniline foto pööriselistest tumedatest jälgedest marsi heledal pinnal. Sellised äsjatekkinud jäljed olid uurijatele tõeliseks müsteeriumiks, kuid nüüd teatakse need olevat miniatuursete tuulekeeriste jäljed punase planeedi pinnal. Allikas
Kauge Eris on Pluuto kaksik
Astronoomid mõõtsid esmakordselt edukalt kauge kääbusplaneedi Erise diameetri. Sellega saadi hakkama tänu sellele, et 2010. aasta lõpus võis Tšiilis olevate teleskoopide abil jälgida planeedi möödumist kauge tähe eest. Vaatlusandmete kohaselt on Eris peaagu täpselt sama suur kui Pluuto, olles justkui selle teisik. Erisel paistab olevat väga hästi peegeldav pind, vihjates sellele, et planeet on kaetud […]
Uus Saturni kuu Titan’i kaart paljastas Maa-sarnaseid tunnusjooni
Kuue aasta jooksul Saturni ümber tiirlevalt NASA kosmoselaevalt võetud pildid liideti piinliku täpsusega üheks, Titan’i pinna globaalseks kaardiks. Titan on Saturni suurim kuu, millel on mitmeid üllatavalt Maa-sarnaseid geoloogilisi tunnusjooni. Rahvusvaheline astronoomide meeskond lõi rabava mosaiigi Titaani pinnast infrapuna kuvandite abil, mis jäädvustati Visuaalse ja Infrapuna Kaardistamise Spektomeetriga (Visual and Infrared Mapping Spectrometer) NASA Cassini […]
Veel nanokunsti
Ameerika Northwesterni Ülikooli (loe siit) selleaastase fotokonkursi võitis Jiaxing Huangi ja Samuel Stuppi laborant Andrew Koltonow nanomaailma jäädvustusega. Pildil on kujutatud tsink-oksiid nanoosakeste klastrid. Suur tähekujuline klaster on tekkinud ülejäänutest aeglasemalt, millest ka üldisest erinev struktuur. Värvierinevused tähendavad klastrite paksust ja paksuse üleminekuid. Tsink-oksiidi nanoosakeste eksperimentidest saadud uusi materjale kasutatakse orgaaniliste päikesepaneelide katmiseks. Kate lubab […]
„Nanokosmose” peidetud ilu
Siddhartha Pathakit on mitmeid kordi tunnustatud tema skaneeriva elektronmikroskoobiga võetud fotode esteetilise väärtuse tõttu. Hiljuti võitis tema foto „NanoArt 2011“ konkursil esikoha. Pathaki ehitas fokuseeritud ioon kiirte süsteemi abil 500 nanomeetrise läbimõõduga torne kõrge tihedusega süsinik nanotorudest koosnevast vaibast. Selle katsete abil tahtis teadlane uurida, kui suure surve all need nanotorudest tornid painduvad. Uurimuse tulemusena […]
Marsi kulgur lähenemas Endeavour’i kraatrile
See pilt on võetud NASA Marsi Uurimise Kulguri ‘Võimaluse’ navigatsioonikaameraga. Näha on vaadet Endeavour’i (e.k. Ettevõtmise) kraatrile, milleni kulgur järgmisel päeval jõudis. Pilt võeti kulguri 2680. Marsil veedetud Marsi päeval – niinimetatud sol’il. Enam kui 21 kilomeetri pikkune teekond viis ‘Võimaluse’ eelmisest sihtkohast Victoria kraatrist Endeavour’i kraatrini. Kolm aastat kestnud retkest loodi videojääduvustus, mis koosneb […]
Süsiniknanotorudest lihased uutes mootorites
13. oktoobril esitati uusi tehislihaseid, mis väädnuvad kui elevandi lont, ent annavad pikkusühiku kohta ligi tuhat korda suurema pöörde. Projektis osalesid USA, Austraalia, Kanada ja Korea teadlased. Lihased, mis põhinevad süsiniknanotorudest kiududel, kiirendavad 2000 korda raskemat laba kuni 590 pöördeni 1,2 sekundi jooksul ning pööravad selle liikumise ümber, kui muudetakse rakendatud pinge suunda. 250 millimeetri pikkuse […]
Vooluring Saturni ja tema kuu Encleaduse vahel
See kunstniku nägemus näitab helendavat ultraviolettkiirguse laiku Saturni põhjapooluse lähedal. Laik tuleb esile Saturni ja tema kuu Encleaduse magneetilise sideme „jalajäljes“. Niinimetatud jalajälg ja magnetvälja jooned on palja silmaga nähtamatud, kuid avastati NASA Cassini kosmoselaeva ultraviolett spektograafi abil ning väljade ja osakeste registreerimisseadmete abil. Hiljuti Cassini poolt avastatud jalajälg märgib vooluringi olemasolu, mis ühendab Saturni […]
NASA katsetas Arizona kõrbes elamumoodulit
NASA katsetas hiljuti Marsi maastikuga sarnanevas Arizona kõrbes astronautide elamumoodulit (habitation unit). Eelmisel kuul lõpetatud katsetes uuriti meeskonna unerežiime, ajakasutust ja töövõimekust. Prototüüpmoodul koosneb kõvast silindrilise kestaga kaetud põhiosast ja täispuhutavast teisest korrusest. Kõvakestaga kaetud sektsioon mahutab neli tuba ja kaks eendit, milledes asuvad tolmu- ja liivafiltrid ning hügieeniruum. Ülespuhutaval teisel korrusel magatakse ja lõõgastutakse. […]
Fototõend: kolmekordsed vikerkaared on olemas
Vaid vähesed inimesed on väitnud, et nad on korraga taevas kolme vikerkaart näinud. Selle nähtuse, mida teaduskeeles tuntakse tertsiaarse vikerkaare nime all, kohta tehtud vaatlusandmed väidavad, et see on nii haruldane – 250 aasta jooksul on seda täheldatud vaid viiel korral – et senini on teadlased neid väiteid pidanud sama uskumatuteks kui härjapõlvlase kullapotti vikerkaare […]
Esimene komeet ookeanisarnase veega
Uued tõendid kinnitavad teooriat, mille kohaselt suur osa Maa ookeanide veest, mis teadlaste arvates tekkisid umbes 8 miljonit aastat pärast planeedi enda teket, pärineb komeetidelt. Herscheli Kosmoseteleskoobi hiljutised mõõtmised näitavad, et komeet Hartley 2, mis pärineb kaugest Kuiperi vööst, sisaldab vett, millel on sama keemiline sisaldus kui Maa ookeanide veel. See Päikesesüsteemi kauge ala, mis […]
Princetoni Ülikooli „lendav vaip“
[vsw id=”c6HV6tvbCiY” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”] Ameerika Princetoni Ülikooli teadlaste kätetööna valmis „lendava vaiba“ prototüüp. Pildil kujutatud seade on plastist leht, milles tekitatakse piesomootorite ja sensoritega lehe pinnal levivad elektrilised ristilained, mis endaga õhku kaasa haaravad ja lehe hõljuma panevad. Lehte on võimalik õhus liigutada kiirusega 1 cm/s. Teadustöö autori Noah Jafferise sõnul on võimalik […]
Google avalikustas energiatarbe
Google on esimene suurem veebifirma, mis on avaldanud oma energiatarbe andmed. Andmete avalikustamine võimaldab analüütikutel paremini aru saada internetiajastu mõjust globaalsele energiatarbele. Google kasutab ülemaailmses mastaabis jooksvalt 260 miljonit vatti energiat. Energiahulgaga, mis vastab veerandile keskmise tuumaelektrijaama väljundvõimsusest, saaks varustada 200 000 keskmist Ameerika peret. Stanfordi Ülikooli teadlase Jonathan Koomey sõnul moodustab omanimelise otsingumootoriga tuntuks saanud […]
Hiidtähe tolmukaared
Rahvusvaheline teadlastegrupp avastas hiidtäht CW Leo ümbrusest ligi kaksteist külma tolmukaart. Tähest kaugel asuvate tolmukaarte esmakordseks tabamiseks kasutasid teadlased Herscheli Kosmoseobservatooriumi pardal olevat tundlikku PACS seadet. Need tolmukerad saatis CW Leo teele oma elu erinevatel aegadel. Teadlaste andmetel paiskus neist praegu kõige hajusamalt nähtav tolmukera eemale umbes 16 000 aastat tagasi. Selle aja jooksul on […]
Ameerika suurim osakestekiirendi Tevatron lõpetab töö
Pildil kujutatud Fermi kiirendikompleks FNAL (Fermi National Accelerator Laboratory) lõpetab sel reedel töö. 25 aastat Illinoi preerias töötanud Ameerika võimsamale kiirendile tõmbas joone alla 20 riigi teaduslik koostööprojekt CERN. Šveitsi ja Prantsusmaa piiril oleva maailma suurimale ja võimsamale kiirendile USA enam konkurentsi pakkuda ei suuda, selleks ei jätku ressursse. Fermi kiirendi sulgemine ei tähenda sealsetele […]
Saturni kuude kvintett
Cassini kosmoselaeva vaatevälja ilmus Saturni kuude kvintett. Janus (raadiusega 179 kilomeetrit) on pildil kaugel vasakul. Pandora (raadiusega 81 km) tiirleb A ja F ringi vahel pildi keskosas. Eredalt valgust peegeldav Encleadus (raadiusega 504 km) asub pildil keskosas, Pandorast paremal ülal. Saturni suurusest teine kuu, Rhea (raadiusega 1528 km), on nähtav poolitatult kuvandi paremal poolel. Väiksemat […]
Maale prantsatas NASA vana vaatlussatelliit
Pildil on NASA 1991. aastal orbiidile lähetatud ligi kuus tonni kaaluv UARS (Upper Atmosphere Research Satellite) satelliit, mis on nüüdseks Maale prantsatanud. Tegemist on viimase 30. aasta suurima USA kosmoserämpsutükiga, mis maale tagasi jõudnud on. Maandumise asukoht ei olnud 24. septembri seisuga veel teada. NASA teatel on tõenäosus, et ennustatavad 26 atmosfääris hõõrdumise ja põlemise […]
Esimene detailne pilt lämmastikuga dopeeritud grafeenist
Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased protsessi, milles nad kasutasid lämmastikuga dopeeritud grafeenist selge kujutise saamiseks nelja meetodi kombinatsiooni. Nad näitasid, et üksikud lämmastiku aatomid asendasid kahedimensionaalses struktuuris süsiniku aatomeid; umbes pooled lämmastiku aatomite poolt annetatud elektronidest jagunesid üle kogu grafeeni võrestiku, muutes seega grafeenlehe elektroonilist struktuuri vaid väikestel kaugustel – umbes kahe süsiniku aatomi […]
Süttis supernoova jäänuk
Hubble Kosmoseteleskoobi abil tunnistavad astronoomid ennenägematut üleminekut supernoovast supernoova jäänukiks. Valgus plahvatavalt tähelt naabergalaktikas the Large Magellanic Cloud (Suur Magalhãesi Pilv) jõudis Maani 1987. aasta veebruaris. Supernova 1987A-ks nimetatu oli 400 aasta jooksul lähim nähtud supernoova plahvatus. Supernoova lähedus Maale võimaldab astronoomidel selle arengut vaadelda. Nüüd on mitme aasta jooksul tuhmunud supernoova rusud taas heledamaks […]
Spiraalne illusioon: uus foto Kuu Põhjapoolusest
NASA teadlased lõid selle mosaiikpildi 983-st Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) kosmoselaevalt Kuu Põhjapoolusest võetud kuvandist. Kosmoselaeva robotandur on kaardistanud Kuud 2009. aastast alates ning on selle aja jooksul kogunud tuhandeid fotosid selle polaaraladest. Kuna mosaiikne Kuu on kaldu 1,54 kraadise nurga all (võrrelduna Maa 23,5 kraadise kaldega), ei näe mõned selle piirkonnad kunagi päikesevalgust. LRO missiooni üheks […]
Ameerika radiatsioonigeneraatorite töörekord
Kaks Ameerika Ühendriikide tähtsamat teaduslikku kiirgusallikat saavutasid ümmarguse juubeli. Pildil on kujutatud kiirendi Saturn, Sandia labori kõrge võimsuse ja muudetava kiirguspektriga röntgenkiirte allikas, mis hiljuti tähistas paralleelselt sama labori kiirgusallikaga Hermes III oma 4000-nda impulsi väljastamist. Seadega simuleeritakse näiteks tuumarelvade mõju millitaartehnoloogiale. Lisaks külastavad teadusasutust muud teadlased, kelle teadustöös võimsaid impulss-röntgenkiiri vaja läheb. Pildil on […]
Fermi taevakaart
See kogu taevalaotust kattev kaart, mis koostati NASA Fermi Gammakiirguse Kosmoseteleskoobi(NASA’s Fermi Gamma-ray Space Telescope) kahe aasta jooksul kogutud andmete põhjal, näitab, milline näeb taevas välja rohkem kui 1 miljardi elektronvoldiste(1 GeV) energiate juures. Heledamad värvid tähistavad eredamaid gammakiirguse allikaid. Võrdluseks: nähtava valguse energiad on umbes 2-3 elektronvoldi juures. Hajunud helendus täidab kogu taevalaotuse ning on […]
Kägardatud paberi keerukus
Massachusettsi Ülikooli teadlased Narayan Menon ja Anne Dominique Cambou on ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldanud artikli, milles kirjeldavad oma uurimustööd paberi kortsutamisest. Esmapilgul veidrana tunduva teadustöö tulemusena on aga selgunud hulk huvipakkuvaid asjaolusid. Paberinutsakate pildid on tehtud röntgen-mikrotomograafia abil, mis on sarnane seade haiglas kasutatavatele kompuutertomograafidele. Objektist võetakse kiht kihi haaval […]
Vaadates kosmilise Neitsi ,,Silmadesse”
Tšiili observatooriumis jäädvustati silmapaistev foto kahest eriskummalisest galaktikast, mida teadlased nimetavad ,,Silmadeks”. Uus foto näitab vaadet Silmadele Euroopa Lõuna Observatooriumi Väga Suurest Teleskoobist. Silmad asuvad umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkujus ning on teineteisest umbes 100 000 valgusaasta kaugusel. Kahe galaktika tuumad on eredad valged ovaalid, mis meenutavad silmapaari pimeduses helendamas, kui neid vaadelda keskmise […]
Roosa keraamika
NASA Glenni uurimiskeskuses asub üks maailma neljast plasma aurufaas-sadestus seadmest. Seadme abil on võimalik tekitada vastupidavust nõudvatele detailidele üliõhukesi ja keerulise sisestruktuuriga keraamilisi kihte. Varasemate tehnoloogiatega sadestati paksemad ja lihtsama struktuuriga kihid. PS-PVD (Plasma Spray-Physical Vapor Deposition) tehnoloogia rakendamiseks on vajalik vaakumkeskkond, mis saavutatakse vastavate pumpade abil. Aurustava plasma leegi temperatuur on kuni 10 000 kraadi […]
Must auk neelas alla tähe
28. märtsil 2011. aastal avastas NASA Swift teleskoop intensiivsed röntgenkiirte pursked, mida arvatakse olevat tekkinud siis, kui must auk neelas alla tähe. Ühe mudeli kohaselt sööstab Päikese sarnane täht liiga lähedale oma galaktika keskpaigas asuvale mustale augule. Umbes pool tähe massist liigub akretsioonikettasse ümber musta augu, mis omakorda annab energiat osakestevoole, mis saadab kiirgust Maa […]
Uued pildid päikesetuulest
NASA STEREO kosmoselaeva kogutud andmete abil töötasid Southwesti Uurimisinstituudi ja USA Riikliku Päikeseobservatooriumi teadlased välja esimesed detailsed kujutised päikesetuule struktuuridest erinevatel hetkedel, mil koronaalsest massipurskest pärinevad plasma ja muud osakesed rändasid 93 miljonit miili ning põrkasid kokku Maaga. Loe lähemalt: “New Images Reveal Structures of the Solar Wind as It Travels Toward and Impacts Earth” […]
Helendav kaelakee kosmoses
NASA Hubble Kosmoseteleskoop jäädvustas kosmoses eredalt helendava hiiglasliku ,,kaelakee”. Kaelakee Udukogus (ingl. k Necklace Nebula)avastati hiljuti planetaarne udukogu, mis koosneb tavalise, Päikese sarnase tähe helendavatest jäänustest. Kaelakee Udukogu asub umbes 15 000 valgusaasta kaugusel Sagitta tähtkujus. Planetaarsed udukogud moodustuvad siis, kui meie Päikese sarnased tähed on ära kasutanud oma vesinikkütuse varud. Tähtede välimised kihid laienevad ja […]
Kärbuvad nanotoru-elektrood ühendused
Mikrograaf mõõnadest ja kühmudest kuldelektroodide pinnal pärast tunniajast 1.7 V (volt) pinge rakendamist. Kaht elektroodi ühendab süsinik-nanotorudest (SüNaToru – tõlkija keelend) elektrijuht. NIST (USA National Institute of Standards and Tehcnology) välja arendatud töökindlustestid aitavad kindlaks teha uudse nanomaterjali sobivust järgmise põlvkonna elektroonikaseadmetele. Vaskjuhtmed vahendavad voolu ja signaale pea kõikides integreeritud elektriahelate osades. Ühest vigasest juhist […]
Puidu uurimine ultraheli termograafia abil
Fraunhoferi Puiduuringute Instituudi (Fraunhofer Institute for Wood Research) teadlased on puidu kvaliteedi kontrollimiseks arendanud uue meetodi. Kõrge võimsusega ultraheli termograafia võimaldab silmale nähtamatuks jäävad puu süü suhtes piki- või ristipraod avastada ja kaardistada. Ka oksakohad ja detailide delamineerumine on jälitav. Heli võnkumised, enamasti sagedusega 20 kHz (kiloherts, 103 Hz), kantakse üle puitdetaili, mille tulemusena hakkavad […]
X-klassi päikesepurse
Need X-klassi kuuluvad hiiglaslikud päikesekiirguse pursked ei läbi küll Maa atmosfääri ega kujuta ohtu inimestele, kuid nad võivad häirida atmosfääri ning segada GPS-i ja suhtlussignaalide edastamist. Käesoleval juhul oli purse nähtavasti piisavalt tugev, et potentsiaalselt põhjustada raadiokommunikatsioonis katkestusi. Lisaks tõstis see päikeseenergia prootonikiirgust, mis võib kahjustada inimesi kosmoses, kui nad end ei kaitse. Allikas
Marsi kulgur jõudis hiiglasliku iidse kraatri äärele
Orbitaalsete vaatlusandmete kohaselt on Endeavour’i servadel asuvad kivimid umbes 3,5 miljardi aasta vanused ning pärinevad seega varaseimast ja niiskeimast faasist Marsi ajaloos, mil vesi uuristas laiasid orge üle kogu planeedi pinna. Kuni senini ei ole ei (nüüd töötamise lõpetanud) kulgur Spirit ega ka Opportunity selgelt sellest ajastust pärinevaid kivimeid uurinud. Loe lähemalt: “Mars rover reaches […]
Aasta parimad astronoomiafotod
Järgmisel kuul kuulutatakse välja 2011. Aasta Astronoomia Fotograaf. Järgnevalt toome ära 6 sellele tiitlile esitatud fotot. Allikas
Kosmoselaeva Juno õhkutõus
NASA loodud päikeseenergial töötav Juno kosmoselaev tõusis Florida Cape Canaverali Õhujõudude Baasist õhku reedel kell 9:25 PDT (Eesti aja järgi kell 18:25), et alustada oma viis aastat kestvat teekonda Jupiterile. Insenerid said kosmoselaevaga ühendust ning kinnitasid, et selle päikesepaneelid asetusid edukalt paika. Loe lähemalt: “NASA’s Juno Spacecraft Launches to Jupiter“
Lähivõtted Vestast, meie raskuselt teisest asteroidist
NASA Dawn missioon saatis Vesta orbiidilt Maale uusi pilte, mis annavad tunnistust vaheldusrikkast ja dramaatilisest maastikust. Loe lähemalt: “Close-ups of Vesta, our second-heaviest asteroid“
Gaas voolamas musta augu suunas
Esmakordselt jäädvustati röntgenkiirte abil pildile kuuma gaasi vool musta augu suunas. NASA Chandra X-ray Observatooriumi vaatlused aitavad ületada kaht põhilisemat probleemi tänapäeva astrofüüsikas: kujundada arusaama mustade aukude kasvamisest ja aine käitumisest nende intensiivse gravitatsiooni mõjul. Kõnealune must auk asub Maast umbes 32 miljoni valgusaasta kaugusel asuva NGC 3115-na tuntud suure galaktika keskel. Suurel hulgal eelnevaid […]
Maa esimene ,,Trooja” asteroid
Astronoomid, kes uurisid NASA Wide NASA’s Wide-field Infrared Survey Explorer (WISE) missioonil tehtud vaatlusi, avastasid esimese teadoleva ,,Trooja” asteroidi, mis tiirleb koos Maaga ümber Päikese. Loe lähemalt: “NASA’s WISE Finds Earth’s First ‘Trojan’ Asteroid“
Radioaktiivne kuuvulkaan
Värskete Kuu pinna piltide analüüs näitab, et Maa kaaslase pimedalt küljelt varem avastatud kõrge radiatsiooni allikas on vulkaanilist päritolu. Kuu pinnalt leitud kuumas täpis on kõrge tooriumi konsentratsioon. Huvipakkuv moodustis asub kahe väga suure ja vana kraatri Comptoni ja Belkovichi puutepunktis, mis avastati esmakordselt 1998. aastal ühe Kuu kaaslase gammaspektromeetri abil. Avastusele pandi nimeks Comton-Belkovichi […]
Kvasarite energiaallikaks on mustade aukude liikumine
Mustad augud ei püsi paigal, olgu nad üksi või paariti. Lisaks ümber telje pöörlemisele võivad nad ringi liikuda kodugalaktika tasandis. Brighami Noorte Ülikooli (Brigham Young University) astrofüüsikute kohaselt pärineb kvasaritele energia osaliselt just mustade aukude liikumisest. Kvasarid leiduvad massiivsete galaktikate keskmes, ülisuurte mustade aukude ümbruses. Nende spekter on mõõdetav terve elektromagnetlainete spektri ulatuses, omades seejuures […]
Päikeselaikude nõiduslikkus
Päikeselaigud on jahedad ja tumedad intensiivse magneetilise aktiivsusega piirkonnad, mis vastutavad kõige sagedamini päikesetormide eest. Kui võtta Päikese madalama atmosfääri vaatlused ultraviolettvalguses (17.-18. juulil 2011. aastal) ning piiluda digitaalselt läbi atmosfääri, vaatlemaks Päikese pinda filtreeritud valguses, näeme korrelatsiooni päikeselaikude ja eredamate aktiivsete piirkondade vahel pinna kohal. Silmused päikeselaikude kohal paljastavad magnetvälja jooni suundumas Päikesest väljapoole, […]
NASA: lähivõte asteroid Vestast
NASA kosmoselaev Dawn edastas pärast asteroidi Vesta orbiidile asumist esimese lähivõtte sellest. 15. juulil sai Dawnist esimene sond, mis sisenes Marsi ja Jupiteri vahelises põhilises asteroidivöös asuva objekti orbiidile. Loe Lähemalt: “NASA’s Dawn Spacecraft Returns Close-Up Image of Giant Asteroid Vesta“
Esmakordselt jäädvustati komeedi hävimine Päikeses
Komeedi hävimine Päikeses. Pilt: NASA/SDO/AIA NASA Solar Dynamics Observatory (Päikese Dünaamika Observatoorium) jäädvustas 6. juulil 2011. aastal AIA kujutise formeerija abil ekstreemses ultraviolettkiirguses üht Päikese poole sööstvat komeeti lagunemas umbes 15-minutise ajavahemiku jooksul. Komeedi orbiidi nurk viis selle risti üle Päikese esikülje. Kuumuse ja kiirguse tõttu hävis komeet täielikult. Tõenäoliselt kuulus komeet Kreutzi Päikese suunas […]
Jaapani tehislaul
Jaapani Kagawa Ülikooli teadlased on valmistanud inimese hääleaparaati matkiva seadme. Keele, ninaõõne, häälepaelte ja resonantstoruga varustatud tehiskõri on suuteline akustilise tagasiside abil õppima hääldust. Üheks teadustöö väljundiks on robotile laulu selgeks õpetamine. Esialgsed pisut kentsakad laulukatsetused on videoportaalis YouTube näha siin. Teadustööga lähemaks tutvumiseks on avatud kodulehekülg.
Täiskasvanud tähtede fatalistlik tants
Valged kääbused on näiteks meie Päikese sarnaste tähtede ärapõlenud tuumad. Astronoomid avastasid hiljuti kahest valgest kääbusest koosneva pari, mis suurel kiirusel spiraalselt ümber üksteise liiguvad. Hetkel on valged kääbused üksteisele nii lähedal, et oma orbiitidele teevad nad ringi peale kõigest kolmeteistkümne minutiga, kuid nad liiguvad järk-järgult üksteisele veelgi lähemale. Umbes 900 000 aasta pärast, mis […]
Koolapurkidest superlääts
,,Akustiline metamaterjal” võib küll eksootilisena kõlada, kuid Prantsusmaa teadlased valmistasid ühe sellise materjali vaid koolapurkidest. Võrestikuna asetatult käituvad koolapurgid heli jaoks superläätsena, fokusseerides helilaineid palju väiksematesse piirkondadesse, kui nende meetripikkused lainepikkused tüüpiliselt võimaldavad. Purgid käituvad kui resonaatorid, pannes helivaljuse tipnema vaid paari sentimeetri laiuses ruumis. See suurenenud täpsus võib aidata parandada akustiliste täiturite süsteeme. Loe […]
Cassini pildid Saturni tormist
See suur Saturni põhjapoolkera raputav torm möödub iseendast, tehes planeedile ringi peale. Antud foto on pildistanud NASA Cassini kosmoselaev ning selle värvid on tõetruud. Loe lähemalt: ,,Cassini Captures Images and Sounds of Saturn Storm“
Tuli kosmoses
Tuli käitub kosmoses teistmoodi kui Maal. Sandra Olson NASA Glenn’i uurimustöö keskusest demonstreerib seda erinevust oma kunstilise kujutise abil. Kunstiteos koosneb kolmest erinevast mikrogravitatsioonis esinevate tuleleekide kuvandite kihist. Iga pilt on loodud kosmoselaeva õhuvoolus mikrogravitatsiooni keskkonnas tselluloosipaberil levivast tulest. Erinevad värvid esindavad mitmesuguseid tuleleegis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Siniseid alasid põhjustab kemoluminestsents. Valged, kollased ja oranžid […]
NASA kosmoselaev paljastas Kuu nii, nagu ei kunagi varem
Siin on esitatud võrdlus 2005. aastal loodud tervikliku Kuu tõusukaardi (vasakul) ja uue, 2010. aastal Lunar Reconnaissance Orbiteri genereeritud pildi vahel. NASA avaldas selle kuvandi 21. juunil 2011. aastal. Kosmoselaev kaardistas kuu pinna enneolematu detailsusega ning loodud pilt “muutis igaveseks meie vaadet kuule,” teatas NASA. Allikas
Betelgeuse leegid
See pilt dramaatilisest udukogust ümber erepunase hiidtähe Betelgeuse loodi VISIR-i infrapuna kaameraga ülesvõetud kuvanditest Euroopa Lõuna Observatooriumi Väga Suurel Teleskoobil. Selle tähelt irduvaid leeke meenutav struktuur tekib siis, kui täht oma mateeriat kosmosesse väljastab. Varasemad NACO instrumendiga tehtud vaatlused on reprodutseeritud keskmise ketta näol. Keskel asuva väikese punase ringi diameeter on Maa orbiidist umbes neli […]
Leiti universumi suurim voolutugevus
Kahe miljardi valgusaasta kaugusel asuv kosmiline purse kannab seni nähtutest kõrgeimat voolutugevust: 1018 amprit, mis on võrreldav triljoni välgunoolega. Toronto Ülikooli teadlane Philipp Kronberg koos kolleegidega mõõtis ümber 3C303-ks nimetatava galaktika olevate raadiolainete paigutust. Selle galaktika tuumast purskab välja hiiglaslik juga. Teadlased täheldasit suurt muutust joaga lõikuvate raadiolainete paigutuses. ,,See on ühemõtteline vihje elektrivoolust,” sõnas Kronberg. […]
Hubble: hämmastav pilt Kentaur A galaktikast
NASA/ESA Hubble’i losmoseteleskoop tegi pilti galaktikast Centauri A. Hubble’i suur kaugus uuritavast objektist ning kõrgtehnoloogilised kuvamisvahendid paljastavad dramaatilise pildi voogavast dünaamilisest galaktikast. Galaktika Centauri A, tuntud ka kui NGC 5128, on kuulus oma tugevate tumeainest koosnevate tolmutriipude poolest. Antud foto on seni tehtud piltidest kõige detailsem. Siin pildil on kombineeritud mitmelainepikkuselisi kujutisi, kaardistades galaktika tolmuse […]
Supervedelike segamine
Kui fermione piisavalt külmutada, võivad need paarduda, moodustades bosoneid ning koonduda kollektiivsesse madalaima energiaga seisundisse – Bose-Einsteini kondensaati. Heelium-3 aatomite puhul moodustub supervedelik, mis voolab ilma hajutamiseta – juhul, kui vool ei ole nii energiline, et see lõhuks paare või hävitaks madalaima energia seisundi koherentsi. Praeguseni võisid teoreetikud iseloomustada rahulikku voolust fermionilistes supervedelikes, kuid mitte […]
Ajaloolised esimesed selged pildid elusa inimsilma kepikestest ja kolvikestest
Teadlased raporteerisid hiljuti, et esmakordselt on saadud selge ja otsene pilt elus silmas olevatest valgustundlikest rakukestest ehk kepikestest. Tänu kohalduvale optikale(adaptive optics ehk AO), samale tehnoloogiale, mida astronoomid kasutavad kaugete tähtede ja galaktikate uurimiseks, saavad teadlased näha läbi silma väliskesta poolt tekitatava tumeda moonutuse ning tuua nähtavale silma rakulise struktuuri enneolematu selgusega. See innovatsioon, millest […]
Tuulepuhang Päikesel
Päike päästis valla keskmise suurusega protuberantsi suurejoonelise aine väljapurskega kroonist (coronal mass ejection) 7. juunil, 2011. aastal. Suur osakeste pilv tõusis seenekujuliselt üles ning kukus taas alla, kattes pealtnäha ligi poole Päikese pinna suuruse ala. NASA Päikese Dünaamika Observatoorium (Solar Dynamics Observatory) jäädvustas käesoleva pildi ekstreemsel ultraviolettkiirgusel, mille abil saab näha väga suurt jaheda gaasi purset. See on […]