FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

Grafeeni edusammud uue põlvkonna rakenduste suunas

by

Vaid aatomkihi paksune materjal grafeen säilitab oma hea soojusjuhtivuse ka substraadile kinnitatult – omadus, mille olemasolu on kriitilise tähtsusega, et muuta laborileiutised kasutuskõlblikuks komponendiks suure hulga nanoelektrooniliste seadmete jaoks. Ajakirja Science 9. aprilli numbris ilmunud artiklis teatab rühm insenere ning teoreetilisi füüsikuid Texase Ülikoolist, Bostoni kolledžist ning Prantsusmaa  Aatomienergia Komisjonist, et üliõhuke grafeen juhib soojust rohkem […]

Mendeljevi tabeli puuduv 117. element lõpuks leitud

by

USA ning Vene füüsikud on loonud üliraske 117. elemendi, mis täidab lünga seni vaadeldud elementide vahel. Avastatud elemendi eluiga kinnitab teooriaid, mis ennustavad, et ülirasked elemendid asuvad koos oma isotoopidega nn. stabiilsuse saarel. Teadlaste töörühm sünteesis uue elemendi liites oma vahel kaltsiumi ning  haruldase raske elemendi berkeeliumi. Sellekohane uurimistöö avaldatakse järgmises ajakirja Physical Review Letters […]

Cryosat-2 hakkab kosmosest sääski otsima

by

Neljapäeval Baikonauri kosmodroomilt orbiidile saadetava Cryosat-2 satelliidi tööülesannete hulka kuuluvad lisaks pooluste aladel tehtavatele jääpaksuse mõõtmistele ka hüdroloogiauuringud ning intrigeerivalt Aafrika malaariapuhangutele lahenduse leidmine. ESA on avalikustanud kaardi piirkondadega, kus Cryosat mõõtmisi sooritab. Ootuspäraselt moodustavad suurima osa neist Antarktika ja Arktika jääkilbi mõõtmised. Kuna satelliit on varustatud radari-altimeetria aparatuuriga on sooritatavad mõõtmised äärmiselt täpsed ning […]

Uued teadmised grafeeni-metalli vastastikmõjudest

by

Hiljutise uurimistöö käigus leidsid teadlased Brookhaven National Laboratory’st mitmeid hämmastavaid detaile grafeeni elektriliste ja optiliste omaduste kohta jälgides grafeeni kiht-kihi haaval ‘kasvamist.’  Tänu nende uurimusele võib grafeenist saada materjal, mida kasutatakse tulevikus arvutite, digitaalsete ekraanide ja elektrooniliste sensorite väljatöötamisel. ,,Grafeen on materjal millel on tõesti potentsiaali asendada elektroonikatööstuses kasutatavat räni,” lausus Peter Sutter, materjaliteadlane Brookhaveni Rakenduslike […]

Pigem efekt kui defekt – samm lähemale väiksemate, kiiremate grafeenipõhiste seadmeteni

by

Kuuldes sõna ‘defekt’ mõtleme me sellest kui lahendust vajavast probleemist. Ühes hiljutises uurimuses aga tekitasid Lõuna Florida Ülikooli teadlased defekti, mis võib ise olla lahenduseks probleemile üha uute elektroonikaseadmete väljatöötamisel.  Ajakirjas Nature Nanotechnology ilmunud artiklis kirjeldatakse professorite Matthias Batzilli ja Ivan Oleyniku juhitud teadlasterühma uudset lahendust, mis seisneb grafeenile lisadefekti tekitamises. Et grafeen oleks kasutatav sellistes elektroonilistes rakendustes nagu näiteks […]

Reis Marsile ja tagasi Moskva tagahoovis

by

Selle aasta suvel alustavad kuus kosmonauti Moskva Biomeediliste Probleemide instituudis (IBMP) 520 päevast reisi Punasele planeedile ja tagasi seejuures tegelikkuses Maalt lahkumata. Kahest eurooplasest, neljast venelasest ja ühest hiinlasest koosnev meeskond alustab sellel suvel Mars500 projekti raames Moskvas asuvas Biomeediliste Probleemide instituudis teekonda Marsile. Selleks ajaks sõelutakse hetkel programmis osalevast neljast eurooplasest välja kaks, kes […]

Grafeenipõhised uudsed OLED ekraanid

by

Stanfordi Ülikooli teadlased on välja töötanud täiesti uudse kontseptsiooni orgaaniliste valgusdioodide(OLEDide) valmistamiseks, kus läbipaistvaks juhtmaterjaliks on mõned nanomeetrid grafeeni. See saavutus sillutab teed laiaulatuslikuks odavaks OLEDide masstootmiseks plastikalusele, mida on võimalik kokku rullida nagu tapeeti ning ‘kleepida külge’ pea igale pinnale. Tänu oma suurepärasele pildi-kvaliteedile, väikesele energiavajadusele ning õhukesele struktuurile on OLEDide tehnoloogiat arendatud juba pea 20 aastat, kuid alles […]

Valmis esimene grafeenist fotodetektor

by

IBM-i teadlased on saanud valmis esimese grafeenist tehtud fotodetektori. Seadet, mis on võimeline ülitäpselt avastama optilist andmevoolu kiirustel kuni 10Gbit/s, saaks tulevikus kasutada uut sorti vooluringide valmistamiseks, mis kasutaksid informatsiooni töötlemiseks ja edastadamiseks nii valgus- kui ka elektrivoolu. Fotodetektorid on seadmed, mis detekteerivad valgust muutes optilise signaali elektrivooluks. Fotodetektoreid kasutatakse laialdaselt näiteks kommunikatsioonivahendites, fototöötluses ning andurites. Kaasaegsed fotodetektorid […]

ITER: katseline termotuumareaktor valmib ‘kõigest’ veidi vähem kui 10 aasta pärast

by

Vanemad füüsikud mäletavad, et ITER-i  või selle sarnase võimsusega termotuumareaktori ehitamine on olnud alati 20 aasta kaugusel, veebruari lõpus lükati praegust tähtaega taas kümne kuu võrra edasi. Samal ajal on hakatud kahtlema ühe reaktori kütuse komponendi – triitiumi – jätkuvuses tuleviku kommertselektrijaamade jaoks. Uute plaanide kohaselt peaks ITER termotuumareaktor tööle hakkama novembris 2019, ent uus […]

Suur Osakeste Põrguti – See on elus!

by

CERN-i Suur Osakeste Põrguti alustab täna osakeste põrgutamist. Vaata  LHC esimest otseülekannet: Large Hadron Collider Live! 15:04 CERN-i pressiteade on avaldatud ___ 9:00  Täna alustatakse LHC kompleksis osakeste põrgutamist koguenergiaga 7TeV. Senine saavutatud rekord on Tevatroni põrgutis koguenergiaga 2TeV. 9:49 Kella üheksa paiku laaditi kiirendi prootonitega. LHC on juba mitmeid kordi saavutanud kiirte energiaks 3,5 […]

Teadlased võisid rikkuda hetkeks füüsikaseadust

by

Brookhaveni rahvusliku laboratooriumi teadlased võisid hetkeks rikkuda kvark-gluoon plasmat luues paarduvusseadust. Sellest hoolimata jätkus reaktsioon võrdse ning vastassuunalise reaktsiooniga ning energiajäävust ei rikutud. Siiski loodi eksperimendi käigus Relativistlikus Raskete Ioonide Põrgutis (RHIC) sekundi murdosaks aegruumi mull, kus paarduvus enam ei kehtinud. Paarduvust arvati kaua olevat fundamentaalne füüsikaseadus, nimelt väidab see, et universum ei ole ei […]

Eesti füüsika annab aru: Peeter Saari

by

Teaduse teekaardist ja Eesti teaduse rahastamisest Objektiivselt on praeguse Eesti teaduse seisukord hea, suuresti tänu kunagi tehtud õigetele otsustele, mis puudutab finantseerimist ja teaduse orientatsiooni. Ilma Euroopa rahadeta on Eesti riik võtnud vastu mitmeid otsuseid teaduse rahastamiseks. Poolteist aastat tagasi toimus tippkeskuste konkurss, millest küll füüsikud ja astronoomid eriti osa ei saanud. Viimasel ajal toimus […]

Eesti füüsika annab aru: Anu Reinart

by

Tartu observatoorium Ma usun, et Tartu observatoorium pälvib lähiajal rohkesti tähelepanu. Suuresti tänu sellele, et Eesti riik on astunud suuri samme Euroopa Kosmoseagentuuriga liitumiseks. Eelmise aasta novembris kirjutati alla leping, mille tagajärjel arvati meid ESA-ga koostööd tegevate riikide hulka. Teisest küljest on Tartu observatooriumil ette näidata pikk ajalugu astronoomia ja kaugseire vallas ning kindlasti plaanime […]

Eesti füüsika annab aru: Raivo Stern

by

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut KBFI põhitegevust kandvad majad on Tallinnas kahes kohas. Kesklinna majas (Teatri väljak 3) paikneb teoreetilise füüsika osa, kus tegeletakse valdavalt kõrgete energiate füüsikaga. Seetõttu oleme tihedalt seotud ka CERN-iga ning ootame kärsitult LHC esimesi tulemusi. KBFI peamaja on Akadeemia tee 23, Mustamäe teaduslinnaku taga, kus oleme olnud juba tükk aega […]

Eesti füüsika annab aru: Ilmar Kink

by

Nanotehnoloogia arenduskeskusest NanoTAK asustati 2004. aastal ning on mõeldud Eestis tehtavate nanotehnoloogia alaste uuringute tegemiseks. Oma täieliku töörütmi omandas organisatsioon 2005. aastaks. Tegu on iseseisva uurimisasutuse, mis täidab nišši erafirmade ja ülikooli akadeemilise poole vahel. Seega tegeleb ta ettevõtetele suunatud tehnoloogiate arendamisega. 2009. aastal tegi Ettevõtluse Sihtasutus otsuse jätkata NanoTAKi finantseerimist aastani 2015, seejuures muutub […]

Eesti füüsika annab aru: Ergo Nõmmiste

by

Uue FI maja projekt Maja on planeeritud ehitada Maarjamõisa väljale, kuhu kunagine ülikooli arengukava nägi ette kogu LOTE struktuuri rajamist. Keemiahoone ja Tehnoloogia instituut on juba valmis, lisaks ehitatakse sinna tulevikus ka Siirdemeditsiinikeskus. Füüsikahoone ehitamiseks tuli eelnevalt teha tõukefondidele eeltaotlus. Meie õnneks vahetus nende taotluste tegemise ajal ka rektoraat, nimelt poleks see vana rektoraadiga ilmselt […]

Grafeen lahenduseks vesiniku ladustamisel

by

Tänu oma juhtivuslikele, soojuslikele ning optilistele omadustele on grafeenist saanud viimaste aastate ‘staar-materjal,’ sest ta on kasutatav suures hulgas sensorites ning pooljuhtseadmetes. Oma algsel kujul ei ole grafeen aga vesiniku ladustamiseks sobiv, leidsid teadlased NIST Center for Neutron Research’ist. Kuid kui asetada oksüdeeritud grafeenlehekesed kihiti, kus kihte ühendaksid molekulid nii, et vahele jääks ka piisavalt vaba ruumi, […]

Potentsiaalikal kliimapäästmisvahendil kriips peal?

by

Merepõhja rauaga rikastamine atmosfääris CO2 hulga vähendamiseks võib kaasa tuua mürgise planktoni vohamise. Kanada Lääne-Ontario ülikooli ökoloogi Charles Tricki juhitud töörühma leiud seavad kahtluse alla praeguste plaanide otstarbekuse süsihappegaasi tarbivate organismide kasvu kiirendamisest „See on tõsine näide sellest, et mil me arvame, et teame, mis keskkonnas toimub, me seda siiski tegelikult ei tea. Igas mastaapses […]

Nanokujutiste kandmine grafeenile

by

 Ajakirjas Nano Letters ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased grafeeni elektrooniliste omaduste varieerimist pööratavas protsessis, kus omadusi on võimalik modifitseerida ka piiratud alas. Selleks on kasutatud üksteise järel vesinik-passiveerimist ning elektronstimuleeritud vesiniku desorptsiooni skaneeriva tunnelmikroskoobi abil. Grafeen on praktiliselt ideaalilähedane kahemõõtmeline juht, mis koosneb ühest lehekesest kuusnurkselt paiknevatest süsiniku aatomitest. Kasutades vesinik passiveerimist on võimalik grafeeni elektrilisi omadusi […]

Edusammud grafeeni masstootmise suunas

by

 Hiljuti on teadlased teinud suuri edusamme lahendamaks probleeme, mis takistavad grafeeni masstootmist, mis teeks grafeenist tõsise konkurendi elektroonilistes seadmetes praegu kasutuses olevale ränile.. Tootmisprobleeme käsitlev artikkel ilmus ajakirjas Nano Letters, koostööd tegid teadlased Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Venemaa teadusinstituutidest.  Victor Aristov ja kolleegid rõhutavad, et grafeen võiks tulevikus asendada räni ülikiiretes arvutiprotsessorites ning muudes seadmetes. Grafeeni masstootmise takistuseks […]

Hulkuv täht kokkupõrkekursil Päikesesüsteemi välisservaga

by

Päikessüsteemi lähedusse sattuv täht Gliese 710 võib 1,5 miljoni aasta pärast häirida väliplaneetide orbiite ning saata Päikesesüsteemi keskosa suunas tapva komeetide ning asteroidide saju. Kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Hipparcosi satelliidi andmeid hindas Peterburi Pulkovo Observatooriumi astronoom Vadim Bobylev Gliese 710 ja meie Päikesesüsteemi välisserva vahelise kokkupõrke tõenäosuseks 86%. Tema uurimus on ilmumisel ka ajakirjas Astronomy letters. […]

Uurimus kinnitab nii tumeaine olemasolu kui ka Einsteini teooria paikapidavust

by

California, Zürichi ja Princetoni ülikooli füüsikute poolt läbi viidud rohkem kui 70 000 galaktikat hõlmav uurimus kinnitab, et vähemalt 3,5 miljardi valgusaasta raadiuses Maast kehtivad üldrelatiivsusteooria poolt seatud piirangud. Analüüsides galaktikate kiirust ning paiknemist ja nende vahelise aine paigutust näitasid teadlased, et Einsteini teooria seletab lähiuniversumit paremini kui ükskõik mis teine alternatiivne gravitatsiooniteooria. See vihjab […]

Süsinik-nanotorud üllatavad jälle – järgmine samm uute energiasüsteemide poole

by

MIT teadlaste töörühm on avastanud uue nähtuse, mis põhjustab energiarikaste lainete läbi süsiniknanotorude liikumisel elektrivoolu tekke, mis võib viia uue elektritootmisviisini. Avastatud fenomeni võiks võrrelda ookeani poolt kantavate triivpuudega, mööda mikroskoopilist juhet liikuv soojusenergialaine põhjustab analoogselt elektronide liikuma hakkamise, tekitades sellega elektrivoolu. Protsessi kriitiliseks komponendiks on aga süsiniknanotorud, mis on seest õõnsad ning pelgalt mõne […]

Grafeenkihtide valmistamine kristallatsiooni abil

by

Selle avastamisest  saadik on grafeen jätkuvalt huvi äratanud. Mitmel erineval viisil grafiidist saadav grafeen on moodustatud ühest kihist kuusnurkselt paiknevatest süsiniku aatomitest. Oma ehituse tõttu pakub grafeen kõige rohkem huvi just nanostruktuuride vallas. Lisaks grafeeni tänu selle elektrilistele ja optilistele omadustele võimalik kasutada alternatiivina muudele materjalidele nii elektroonikas kui ka sensorites. Räägitakse ka grafeeni kasutamise […]

Elektrifitseeriv avastus: inimkeha liigutustest energiat genereeriv materjal

by

Teadlased on hiljuti teinud edusamme kõndimisest, hingamisest ja muudest loomulikest kehalistest liigutustest energia ammutamisel, et varustada energiaga näiteks mobiiltelefone ja südamestimulaatoreid. Ajakirjas Nano Letters ilmunud artiklis seletatakse painduvate, elusorganismis kohanduvate kummikilede väljatöötamist, mida saab kasutada siiratud või kaasaskantava energiatootjana. Näiteks saab materjali kasutada energia ammutamiseks  kopsude liikumisest hingamisel ning kasutada seda südamestimulaatori tööshoidmiseks, välistades seega […]

Nanotorudest küttekeha tuleviku energiaallikana

by

American Chemical Society ajakirjas Nano Letters ilmunud artikkel kirjutab võimalusest tulevikus keemiatehaste, autode ja päikesepatarei komplekside poolt tekitatud soojust ära tarvitada elektrienergia tootmiseks, kasutades selleks süsinik-nanotoru elektroodide põhjal  ehitatud kütusekehi. Uurimustöö viis läbi Dr.Ray Baugham , Alan G. MacDiarmid Nano Tech instituudi direktor, koostöös rahvusvahelise uurimisrühmaga. Tehastes või torujuhtmetes hetkel raisatava soojusenergia efektiivne ära kasutamine […]

Phobos: kosmiline vahepeatus

by

Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit Mars Express sondeerib kolmapäeva õhtul Marsi suurima kuu pinda pelgalt 67 km kõrguselt, andes uurijatele võimaluse heita pilk salapärase kuu sisemusse. Phobos ise võib aga lähitulevikus osutada järgmiseks vahepeatuseks Maa ja Marsi vahel. Jaanuar lõppes NASA kosmoseagentuuri jaoks mustades toonides, kuna Barack Obama viis läbi valusa otsuse kärpida agnetuurile suunatavaid rahavoogusid. Kuigi […]

Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftasõltuvusest priiks

by

Vesiniku kasutamine autokütusena võib näida hetkel veel küll üsna kauge tulevikuna, kuid Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ning David Andelman kinnitavad, et kliimamuutustega võitlemise ajastul on see siiski täiesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislikütusele. 2008. aasta suvel lakke tõusnud naftahinnad sundisid pea igat maalast oma rahakotti kergendama. Kõige rängema hoobi said sõidukijuhid, sest bensiini hind tanklates […]

Immigratsioon Linnuteel – neljandik kerasparvedest tulnuklikku päritolu

by

Umbes neljandik Linnutee kerakujulistest täheparvedest on Swinburne Tehnikaülikooli uurimuse kohaselt olnud kunagi eraldiseisvad kääbusgalaktikad. Royal Astronomical Society kuukirjas avaldatud professor Duncan Forbesi uurimus näitab, et paljud meie galaktika kerasparved on sündinud kusagil mujal ning aja jooksul Linnuteega ühinenud. Samuti osutab uuring, et meie galaktikas võib leiduda seni kahe kinnitatud kunagise kääbusgalaktika asemel neid vähemalt kaheksa. […]

Metallkontaktide paigutamise efektist elektronide transpordile grafeenis

by

Kasutades laiaulatuslikke superarvuti arvutusi analüüsisid teadlased hiljutises uurimuses metallkontaktide grafeenile paigutamise mõju elektronide transportimise omadustele, varieerides ühenduskoha pikkust, laiust ning suunda. Antud uurimustöö on esimene kvantitatiivne uurimus elektronide transpordist läbi metall-grafeen ühenduskoha, mis analüüsib detailselt ka varasemaid mudeleid. Informatsioon selle kohta, mil viisil metallkontaktide paigaldamine mõjutab elektronide transporti grafeenis on oluline seda materjali uurivatele teadlastele […]

NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks

by

  NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise põhjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust. Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades […]

Grafeenist ‘nanovõrgul’ potentsiaali muuta elektroonikaseadmete tulevikku

by

Grafeenil, ühe aatomkihi paksusel meekärje struktuuriga süsiniku võrestikul on potentsiaali leida tulevikus kasutust raadiotes, arvutites, telefonides ning muudes elektroonikaseadmetes. Kuid selle rakendamist takistab fakt, et pool-metallilisel grafeenil puudub keelutsoon, mistõttu ei saa seda hästi kasutada kui pooljuhti, et võimendada või lülitada elektroonilisi signaale. Kuigi grafeenlehekesi nanoribadeks lõigates võib tekitada suurema keelutsooni ning seeläbi seadmete töövõimet […]

Bloom Energy tõi avalikkuse ette tuleviku kütuseelemendi

by

Kolmapäeval tõi firma Bloom Energy avalikkuse ette uue innovatiivse kütuseelemendi, mis lubab toimetada ka kõige kaugematesse maailmanurkadesse puhast ja taskukohast energiat. Oma ametliku debüüdi tegid Bloom’i serverid eBay hoones, mida need energiaallikad nüüd osaliselt töös hoiavad. Serverid on kokku pandud kütuseelementidest, mis omakorda on valmistatud ränist – materjalist, mida leidub rikkalikult liivas. “Bloom’i kütuseelementide tehnoloogial […]

Maailma tundlikuim neutriinoeksperiment kogub hoogu

by

Jaapanlaste poolt juhitud rahvusvahelise T2K eksperimendi teadlased teatasid teisipäeval, et nad on teinud suure sammu salapäraste neutriinovõnkumiste põhjuste mõistmiseks. „T2K“ (Tokai-to-Kamioka, J.J.O.) eksperimendis tekitatakse Tokai osakestekiirendis (J-PARC) tihe neutriinode kiir, mis sihitakse Kamiokande maa-alusese neutriinodedetektori poole. 24.veebruaril teatasid eksperimendis osalevad füüsikud, et nad on esimest korda edukalt tulistanud ning registreerinud neutriinode kiire 295 kilomeetri kaugusel […]

Grafeentransistor tegi uue kiirusrekordi

by

Ameerika Ühendriikides valmis hiljuti maailma kiireim grafeentransistor, äralõikesagedusega 100GHz. Transistori ehitanud teadlaste arvates on tulevikus võimalik seadme mõõtmeid vähendada ja optimiseerida nii, et see oleks kiireim kõigist harilikest ränipõhistest transistoritest. Uus transistor leiaks kasutust mikrolaine-kommunikatsiooniseadmetes ning pilditöötlustehnoloogiates. Et elektronid suudavad liikuda kõigest ühe süsiniku aatomkihi paksuses grafeenis ülisuurel kiirusel, on seda tulevikus võimalik kasutada paljudes elektroonikaseadmetes. […]

ESA kitsendab valikut – võistlustules jätkab 3 M-klassi missiooni

by

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) langetas eelmisel neljapäeval otsuse, milliste M-klassi missioonide võimalikkuse uurimisega tuleval aastal jätkata. ESA Science Programme Committee (SPC) kiitis heaks kolme projekti nn. defineerimisfaasi sisenemise. Tegu on järgmise sammuga pikas valikus, millised kaks missiooni tõepoolest ka käiku lähevad. Kolmeks valitud ettepanekuks osutusid Eukleides, Planetaarsete möödumiste ja tähtede heleduse kõikumise uurija (PLATO) ja Päikese […]

Hannes Tammet – äikesekantsler Zeusi paremal käel

by

Emeriitprofessor Hannes Tammetile (72) endale tegelikult väga ei meeldi, et teda Zeusi kantsleriks kutsutakse. Kuigi ei saa salata, et ta on selle ka auga täielikult välja teeninud. Tammeti atmosfääri ioonide ja aerosoolide tekke ning evolutsiooni alal tehtud uurimistöödetsükkel on vaid üks piisk karikas, et teda päris olümposlastega samale pulgale tõsta. Seda sama arvas ka riigi […]

RHIC näitab vaakumit väändununa

by

Esimest korda on eksperimentaalselt kinnitatud vaakumis ilmnevaid lühikese elueaga gluoonpööriseid. Parimal juhul on nende abil võimalik seletada, kust harilik aine suurema osa oma massist saab. Tavaliste tuumade massi moodustavad prootonid ning neutronid, iga tuumaosake koosneb omakorda kolmest kvargist. Kvarkide enda mass moodustab nukleonide massist vaid tühised 1%, ülejäänud massiosa annab aga tugev jõud, mille vahendajateks […]

Suure Hadronite Põrguti insenerid valmistuvad kõrgeteks energiateks

by

Pärast kuudepikkusi ettevalmistusi on LHC (Large Hadron Collider, J.J.O.) järgmisel nädalal valmis põrgutama osakesi 7 TeV suuruse koguenergiaga. Plaanitust poole väiksema võimsusega töötav osakeste põrguti jätab aga 2012. aastal  tõenäoliselt oma traditsioonilise töötsükli vahele, andes sellega võimaluse Tevatroni kiirendi „luigelauluks.“ Suur Hadronite Põrguti kiirendab osakeste kimpe 3,5 TeV (teraelektronvoldise) energiani kahe järgmise aasta vältel, pärast […]

Eestis ja Ameerikas: vahet pole?

by

Tartu Ülikoolis toimus 22.jaanuaril ettevõtjatele suunatud avatud uste päev, mille peaeesmärgiks oli laiema kontakti tekitamine kahe moodsas maailmas lahutamatu osapoole – ettevõtluse ning teaduse vahel. See omakorda võiks luua kasvulava uute innovaatiliste toodete leiutamiseks, mis elavdaks seeläbi Eesti majandust ning tõstaks selle konkurentsivõimelisust ka laiemas maailmas. Sõnu „innovatsioon“ ja „läbilöögivõime“ on viimasel ajal kasutatud massiliselt, […]

Hubble’i teleskoop toob selgust spiraalgalaktikate päritolusse

by

François Hammeri juhitud Euroopa astronoomide töörühm näitas, kuidas moodsa astronoomia ikoonideks saanud spiraalgalaktikad olid 6 miljardit aastat tagasi universumi “inetud pardipojad.” Nimelt viisid nad esmakordselt läbi täieliku galaktikatüüpide loenduse kahest meie universumi arenguetapist, koostades kaks Hubble’i seeriat, mis aitavad seletada galaktikate moodustumist. Teadlased kasutasid seeriate koostamise etalonideks 116 kohalikku galaktikat SDSS (Sloan Digital Sky Survey) […]

Uus tehnoloogia võib viia odavate prinditavate valguslehtedeni

by

Uue supermaterjali – grafeeni – kasutuselevõtuga on Rootsi ja Ameerika teadlased leidnud viisi uut tüüpi valgustuskomponentide tootmiseks, mis on odavad ning keskkonnasõbralikud Uurimus, mis sillutab teeb näiteks täielikult plastikust tehtavale helendavale tapeedile, avaldati ajakirjas ASC Nano Linköpingi, Umeå ja Rutgersi ülikooli teadlaste poolt 4.veebruaril. Äärmiselt õhukesi ning elektrit säästvaid orgaanilisi valgusdioode OLED-sid on hiljuti laialdaselt […]

NIF-i laserikatsetused kõrvaldasid kahtlusevarju termotuumareaktsiooni saavutamiselt

by

USA teadlaste väitel on nad viimaks teinud läbimurde laserite abil termotuumareaktsiooni saavutamiseks ning lubavad  stabiilse tuumasünteesi jaoks vajalikke tingimusi aasta lõpuks. Nende väiteid toetab 28. jaanuaril ajakirjas Science avaldatud artikkel, mille krooniks on uus maailmarekord laserienergia tiheduses. Hoolimata asjaolust, et NIF (National Ignition Facility, J.J.O) on oma algsest graafikust ligi viis aastat maas, tehes oma […]

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: jaanuar 2010

by

Kirjastuse Elsevier arvutivõrkude, -raudvara ja –arhitektuuri alaseid artikleid publitseerivate teadusajakirjade seas hetkel kõrgeima impact factor’iga ajakirjas Microelectronic Engineering ilmus Indrek Jõgi artikkel, [Microel. Eng. 87(2), 2010, 144-149] Atomic layer deposition of high capacitance density Ta2O5-ZrO2 based dielectrics for metal-insulator-metal structures Indrek Jõgi, Kaupo Kukli, Mikko Ritala, Markku Leskelä, Jaan Aariku, Aleks Aidla ja Jun Lu […]

Plahvatavad tähed kiirendavad aineosakesi relativistlike kiirusteni

by

Rahvusvaheline teadlasterühm VLBI ühendinstituudist (JIVE) leidis 15. augustil 2007 avastatud supernoovat SN 2007gr uurides kaua oodatud tõendeid, et teatud tüüpi tähed põhjustavad supernoova plahvatusel relativistlike osakeste voo tekke, mis liigub valguse kiiruse lähedastel kiirustel.  Doktor Zsolti Paragi poolt juhitud töörühma uurimus avaldati ajakirjas Nature 28. jaanuaril. Esimest korda supernoova vaatluste ajaloo jooksul täheldati säärast osakeste […]

Superarvutid lubavad kiigata tuumareaktori sisemusse.

by

Uus Argonne’i rahvusliku laboratooriumi poolt loodud arvuti algoritm lubab jälgida tuumalõhustumist täpsemate detailideni kui eales varem. Rühm tuumainsenere ning arvutiteadlasi Argonne’i Rahvuslikuks Laboratooriumis arendavad neutroni transpordikoodi UNIC, mis lubab esimest korda märkimisväärse täpsuseni vaadelda, mis tuumareaktori sisemuses toimub. Antud programm on potentsiaalselt hädavajalik tuumareaktorite loomiseks, mis on ohutud, odavad ning keskkonnasõbralikud. Reaktori sisemuse geomeetria modelleerimiseks […]

NASA analüüs näitab ka viimase aastakümne kliimamuutusi tumedates toonides

by

21. jaanuaril avaldatud NASA uurimus leiab, et viimane aastakümne oli soojeim alates usaldusväärsete ilmavaatluste algusest 1880. aastal. Lisaks platseerub 2009. aasta keskmise pinnatemperatuuri järgi soojemate aastate edetabelis teisele kohale. Lõuna poolkeral oli aga möödunud aasta soojeim, mis eales mõõdetud. Kuigi 2008. aasta oli aastakümne jahedaim aasta tugeva troopilist Vaikset ookeani jahutava La Nina nähtuse tõttu, […]

Washingtoni ülikooli uurimus heidab valgust kääbusgalaktikate kujunemisele

by

Pärast miljonite superarvutite simulatsiooni tundide on Washingtoni ülikooli astronoomi Fabio Governato juhitud töögrupp tõenäoliselt leidnud lahenduse anomaaliale, mis on seniajani kimbutanud üle 20 aasta tagasi avaldatud külma tumeaine teooriat. 1984.aastal kolme USA füüsiku poolt avaldatud teooria suudab äärmiselt edukalt seletada, miks galaktikad ning täheparved ei paikne tänapäevases univerumis mitte ühtlaselt vaid pigem kärgstruktuurina. Selle kohaselt […]

Delfi: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti

by

Delfis ilmus lugu “Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti“. FYYSIKA.EE ohkab ja ühineb. Kui sellest probleemistikust midagi positiivset otsida, siis võiks ju öelda, et pimedate maailmas on nägijatel hea elada.  Aga see on väike lohutus, kui ühel päeval vihased rahvamassid kõik teadlased nõidadeks või valestimõtlejateks tembeldavad ning tuleriidale ajavad.

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: detsember 2009

by

Seadmed, mis mõõdavad gaaside sisaldust meid ümbritsevas õhus – gaasisensorid – on kahtlemata vajalikud, mõelgem kasvõi hapniku ja süsihappegaasi sisaldusele meid ümbritsevas õhus.  Gaasisensorite arendamises on aktiivselt tegevad ka Eesti füüsikud. Plaatinaga kaetud Cr2O3 kiled takistuslike gaasisensorite materjalina A.Kasikov, A.Gerst, A.Kikas, L.Matisen, A.Saar, A.Tarre, A.Rosental Takistuslike gaasisensorite töö põhineb asjaolul, et pooljuhi pinnakihi juhtivus sõltub […]

Valguskaevud annavad valguse tulevikuarvutitesse

by

Tulevikus peaks arvutites ja arvutivõrkudes infot kandma valgus, mitte elektrivool. Olgu või sellepärast, et järjest suurenevate andmevoogude ülevalpidamiseks kulub juba tänasel päeval väidetavalt kuni kümnendik kogu tarbitavast elektrienergiast.  Physical Review Letters’i (PRL 103, 113901 (2009)) hiljutises artiklis antakse teada edusammudest üliväikeste valgusallikate ehitamises. Juuresoleval pildil on näha uuritud valgusallikas: see on 700 nm läbimõõduga auk […]

Üks arvamuste vahetus imevidinate teemadel

by

Alljärgnev diskussioon toimus füüsikute listis. Algatajaks Aigar Vaigu, seoses füüsikute listi saadetud imevidinate müügikuulutuse peale. Nimelt toimus selle aasta 7. detsembril Tartu Teaduspargi Inkubatsioonikeskuses micrim.eu tervisekiipide esitlus  Micro Fa ja ABM kiibid.

Titaandioksiidi (TiO2:Sm) luminestsentsomadustest

by

Teatavasti märkimisväärse osa maailma energiatarbimusest moodustab valgustus, seetõttu püütakse välja töötada odavamaid ja suurema valgusviljakusega luminestsents- valgusteid. Viimased annavad valgust tänu sobiliku luminofoor- materjali helendumisele lühilainelise kiirguse (nt UV-kiirguse) toimel. Kuna tavalised elavhõbedalahendusel põhinevad luminestsentstorud kätkevad keskkonnariske, siis edasine suund on LED-lampide täiustamisel. Luminofoor peab olema eelkõige selline, mis neelab tugevasti primaarkiirgust ja konverteerib selle […]

Sõudepaatkonna optimaalne järjestus matemaatiku seisukohast

by

Kes peab tõmbama vasemalt, kes paremalt, et paat ei vingerdaks? Kes on korragi proovinud kahemehekanuuga sõita, teab kui raske on algajail paati otse juhtida. Ilmselt peavad ees- ja tagaistuja sõudma vaheldumisi paremalt ja vasakult ning kõigele vaatamata jääb paat vonklema. Praktika näitab, et kahest paati on pea võimatu otse juhtida, kui kumbki sõuab alati ühelt […]

Kust pääseb valgus kergemini läbi, õhust või kuldplaadist?

by

Kümme aastat tagasi, 1998.a. avastati, et kui puurida õhukese metalllehe sisse imepisikesed augud, siis paistab sellest valgust läbi palju rohkem, kui arvata võiks. Nüüd on saksa teadlane Bruno Gompf ja tema kolleegid  leidnud, et väga õhukeste, poolläbipaistvate kilede korral sellist nähtust ei esine ning sellisesse kilesse aukude tegemine hoopis vähendab oluliselt valguse hulka mis kilest […]

Õige küsimus muutis arusaama neutriinode reliktkiirgusest

by

Teaduse suuri saavutusi seostatakse tihti ühe inimese geniaalse mõttelennuga, kuid enamasti on niisugune vaade kohatu; valdav osa kaasaja teadusartikleid käsitleb suure hulga inimeste süstemaatilise töö tulemusi. Enamik teadusartikleid füüsikas sisaldavad uute katse- või vaatlustulemuste analüüsi. Siiski, on ka erandeid. Niisuguseks erandiks on kahtlemata äsja ilmunud artikkel mainekas ajakirjas Physical Review Letters, mis kasvas välja küsimusest, […]

Talboti efekt sisaldab endas rohkem, kui muidu arvatud

by

Nähtus, kus levib ka tema teele asetatud tõkete taha on ammu teada. Ka see, et esialgne pilt hakkab perioodiliselt korduma  Aga nüüd on hiljutin eartikkel on käsitlenud lähivälja difrakstiooni seoseid mitmesuguste huvtavate valdkondadega – tegurdamine, kvantosakene kastis, … taaselustumine aatomites. Autorid on valmis teinud termini valgusvaip. Või kvantvaip

Laserikiirega on võimalik aatomeid ja molekule pöörata

by

Kui aatomite ja molekulide nihutamine erinevate teravikmikroskoopia meetoditega on üsna palju juttu olnud, siis nüüd on Hiina teadlased tulnud välja meetodiga, kuidas saab molekule pöörata. Selleks konstrueeritakse erilised "valgushammasrattad", mis siis gaasilises oleksu aine molekule keeravad.

John Baez: Maa füüsikute käes

by

Teadlased on hakanud tasapisi mõistma kui oluline on tegelikult see roll, mida kokkupõrked teiste taevakehadega, meteoriidipommitused ja muud katastroofid meie planeedi arengus mänginud on. Järgnevas artiklis heidabki John Baez pilgu meie kahvatusinise täpi vägivaldsesse minevikku. Loe edasi …

Nobeli füüsikapreemia läks digitaalajastu teerajajaile

by

Juuresolevatel piltidel kujutatud kolm meest, Charles K. Kao, Willard S. Boyle ja George E. Smith, jagavad selleaastast Nobeli füüsikapreemiat avastuste eest, milleta praegune tehnoloogiaajastu oleks hoopis teist nägu. Kiire internetiühendus ja digikaamerad on eelduseks kasvõi siinse uudise piltide vaatamiseks; selle eest võlgneme tänu suuri andmeedastusmahte võimaldavale kiudoptilisele andmesidele ja piltide jäädvustamises revolutsiooni teinud CCD-sensoritele. Nüüd, […]

Võimas laser tekitab vees plahvatuse

by

USA mereväe uurimislaboris on välja töötamisel tehnoloogia laseri-impulsside abil tugevate rõhulainete tekitamiseks ookeanivees. Niisugused lained pole midagi muud kui vees leviv heli ja seda kasutatakse näiteks kajalokatsiooniks, kus veealuste objektide asukohad määratakse neilt peegeldunud heli analüüsides. Uus lähenemine loob täiendvaid võimalusi nii kajalokatsiooni, kui ka allveeside ja -navigatsiooni vallas, sest rõhulainet saab tekitada mitmesaja meetri […]

Aatomjõumikroskoobi abil püüti pentatseeni struktuur pildile

by

Saksamaa Keemia Seltsis 1890. aastal peetud kõnes ütles Friedrich Auguste Kekule, et ta avastas benseeni molekuli struktuuri pärast ühte unenägu, milles madu hammustas ühtäkki iseennast sabast ja moodustas nii ringi. Kuuest süsinikuaatomist koosnevad ringid on tänaseni keemias üliolulised, kui aromaatsete ühendite ehituskivid. Nüüd on füüsikutel õnnestunud viiest niisugusest rõngast koosnevat pentatseeni molekuli aatomjõumikroskoobi abil enneolematult […]

Unustatud pillid äratatakse uuele elule

by

Mineviku elu-olu tundmaõppimiseks oleks õpikute lugemisest hoopis vahvam rännata ajas tagasi ja ise vaadata, mida inimesed sõid, kuidas riietusid, kuidas vaba aega veedeti. Õpikutekst on nigel aseaine teatrielamusele või ammu kadunud pillide kõlale. Arheoloogiliste leidude ja säilinud kirjasõna vahendusel teame paljudest muusikainstrumentidest, mis lahkusid jäädavalt koos viimase meistriga; praeguseks muuseumide klaaskappidesse korrapäraselt paigutatud konserveeritud killud […]

Hammaste kontrollimine märkamatuks

by

Juba meie vanaemad oskasid serviisist välja praakida niisugused nõud, milles olid silmale tabamatud mikropraod. Selleks tuli tassi vaid lusikaga koputada ja kuulata, kas helin on "hele" ja kaunis või kiirelt sumbuv ja "tuhm". Praktikas on see nipp ammu tuntud, kuid alles hiljuti katsetati põhimõttelt sarnast tehnoloogiat hambaemaili seisundi hindamiseks. Nimelt on hambaemaili olulisteks parameetriteks kihi […]

Millega asendada hõõgpirnid?

by

Kas säästupirn või LED? Valgustusele kuluva elektrienergia vähendamiseks on Euroopa Liidus otsustatud loobuda hõõgpirnidest kõige levinuma tehisvalgusallikana. Populaarseimaks alternatiiviks  on praegu kompaktluminofoor-, ehk säästupirnid, kuid veelgi vähem elektrienergiat tarbivad valgusdiood-, ehk LED-valgustid. Selle temaatikaga seondub palju    Joon. 1: Erinevatele temperatuuridele vastavad Stefan-Boltzmanni spektrid. 3000K korral kiiratakse suur osa energiast nähtamatu soojuskiirgusena. Päikese spektrile kõige […]

Nanokapslite abil loodi iseparanevad pinnakatted

by

Inseneridele on suureks väljakutseks jäljendada elusorganismide võimet vigastusi parandada. Eriliseks eeskujuks võib selles vallas pidada inimese nahka, millelt väiksemad kriimustused kaovad jäljetult vaid mõne päevaga. Sarnaste omadustega pinnakatted oleksid omal kohal kulumiskindlate detailide valmistamisel eriti vastutusrikaste mehaanikasõlmede tarvis ja kohtadesse, kus detaili asendamine uuega või selle parandamine on raskendatud – näiteks kosmoseaparaatides. Saksamaa Fraunhoferi Instituudi […]

Ka teradest tekivad tilgad

by

Miks käituvad klaaskuulikesed sarnaselt vedelikega? Kui veekraani aeglaselt lahti keerata, hakkab see kõigepealt tilkuma. Igapäevaelust oleme sellega nii harjunud, et ehk pole tulnud pähegi küsida, miks ei võiks vesi kohe imepeenikest juga moodustada ja mis määrab tilkade suuruse. Põhjus pole sugugi ilmne ja seisneb pindpinevusjõu ja veepinnal vältimatult leiduvate ebatasasuste koostoimes. Samal põhjusel jaguneb langev […]

Heledaimad parvegalaktikad aitavad mõista galaktikaparvede teket

by

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=3): R. Coziol ja kaasautorid Mehhikost koostöös Erik Tagoga Tartu Observatooriumist uurisid galaktikaparvede heledaimaid galaktikaid ning nende tähtsust galaktikaparve tekkimisel. Galaktikaparved on dünaamiliselt seotud süsteemid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest galaktikatest ning galaktikatevahelisest kuumast gaasist. Vastavalt tänapäevasele kosmoloogilisele mudelile moodustuvad sellised parved väiksemate galaktikagruppide liitumisel. Numbrilised simulatsioonid on näidanud, et galaktikaparved […]

Üliklaas on siiski olemas?

by

Uued katseandmed kõnelevad üliklaasi olemasolu poolt. Ained hakkavad väga madalate temperatuuride juures tihtipeale kummaliselt käituma – kummaliselt selles mõttes, et nende omadused on nii erilised, et inimene ei oskagi neid ette kujutada. Niisuguseid imelisi omadusi tähistatakse erinevate üli-liiteliste sõnadega: ülijuhtivus, ülivoolavus. Hiljem on neile lisandunud ülitahkis ja üliklaas. Mõlemas viimatimainitud aineolekus esineb ülivoolavus – osa […]

Küsimustele vastab astronaut Frank De Winne

by

Rahvusvahelises Orbitaaljaamas pole dušši. Kuidas seal viibivad astronaudid siis hügieeni eest hoolitsevad? Mõisted "üleval" ja "all" kaotavad kosmoses tähenduse. Kuidas niisuguse keskkonnaga toime tulla? Nüüd ei pea neile ja teistelegi küsimustele vastuseid internetist otsima. Selle asemel saab ennast huvitava küsimuse Frank De Winne. Pilt: ESA esitada otse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaudile Frank De Winnele, kasutades […]

Lähedaste kvasarite ümbrus Sloani taevaülevaates

by

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=2): Heidi Lietzen ja kaasautorid Tuorla ning Tartu observatooriumitest uurisid Sloani galaktikate kataloogi abil seoseid kvasarite ja neid ümbritseva keskkonna vahel.Tä napäevase arusaama järgi on kvasarid ehk "kvaasi-stellaarsed objektid" aktiivse tuumaga galaktikad, kus kiirgus vabaneb aine akretsioonil galaktika keskel asuvale ülimassiivsele mustale augule. Kompaktne tuumaosa võib heleduselt ületada mitu suurusjärku kogu […]

Galaktikate jaotus Universumis sõltub globaalsest keskkonnast

by

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=1): Elmo Tempel, Jaan Einasto ja kaasautorid Tartu Observatooriumist analüüsisid galaktikate jaotust Universumis ning leidsid, et galaktikate jaotus sõltub oluliselt galaktika rollist grupis ning keskkonnast, kus galaktika paikneb. Analüüsist tuleneb, et Universumi kõige tihedamates piirkondades, superparvede tuumades, puuduvad peaaegu täielikult nõrgad galaktikad. Galaktikate jaotuse uurimine annab suurepärase võimaluse, kuidas paremini mõista […]

Sünteesiti suured ülijuhikristallid

by

Raual põhinevaid ülijuhtmaterjale saadi esmakordselt sentimeetrites mõõdetavate kristallidena. Viimasel ajal on teadusilmas palju ärevust tekitanud raual põhinevate uut liiki ülijuhtmaterjalide avastamine. Kui esmalt leiti, et LaFeAsO elektritakistus kaob temperatuuril 26K üle absoluutse nulli, siis juba mõned kuud hiljem tõusis kriitiline temperatuur 55 Kelvinini, kui lantaan asendati teiste haruldaste muldmetallidega. Peagi lisandus ülijuhtivaid rauaühendeid veelgi. Neid […]

Haruldase asteroidi killud langesid Nuubia kõrbesse

by

Läinud aasta 7. oktoobril nägid tunnistajad Sudaani põhjaosas Nuubia kõrbe kohal Maa poole sööstvat tulekera, mis küll plahvatas juba 37 kilomeetri kõrgusel ja seetõttu ei peetud ka tõenäoliseks maapinnale jõudnud kivimitükke leida, ent üllatuslikult suudeti hilisematel ekspeditsioonidel koguda pea neli kilo samast objektist pärinevaid meteoriidikilde. Selle taevakivi kukkumise loo teeb erakordseks asjaolu, et Maa poole […]

Käivitatakse maailma võimsaim laser

by

Maailma võimsaim laser pannakse peagi tööle, et laboritingimustes tehispäike süütada. Paljude teadushuviliste jaoks on ülimaks tänapäeva katseseadmeks saanud Suur Hadronite Põrkur CERNis. Siiski on ka teisi sama mastaapseid ettevõtmisi, mis samuti koondavad tippteadlasi üle maailma ühe võimsa eksperimentaalseadme ümber. Üheks niisuguseks on vastvalminud laserseade NIF (National Ignition Facility) Californias, USAs. Tegemist on kolme jalgpalliväljaku suuruse […]

Päike kaob taevast juba väga varsti

by

Aastatuhandeid väldanud vaatluste analüüs on viinud maailma teadlaste üldsuse ühisele vankumatule seisukohale, et päikesevalgusest jääme ilma juba täna! Jah, lõpp tuleb lähitundidel. Vaatlusandmed ja nende põhjal loodud mudel ennustavad teaduses harvaesinevalt suure kindlusega, et päikesevalgus jääb järk-järgult nõrgemaks ja juba kella kaheksa paiku õhtul kaob Eestis päikeseketas taevavõlvilt. Kuulduse kohaselt tabab õnnetus esmajärjekorras idapoolseid riike […]

Nanotorud pingutavad muskleid

by

Ehkki pöördliikumismootorid on paljudes rakendustes sobivaimad, ei ole nad otstarbekad näiteks kangimehhanismide juures, kus oleks hoopis ahvatlevam jäljendada liigeste abil ühendatud luid liigutavaid lihaseid. Selleks on aga tarvis materjali, mille kokkutõmbumist ja väljasirutumist saaks täpselt ja kiiresti juhtida. Niisuguste materjalide arendamisega on tegeletud juba paarkümmend aastat ja üheks reaalselt turundatavaks lahenduseks on saanud elektroaktiivsed polümeerid. […]

Kosmosetehnoloogiast on kasu ka kaevandustes

by

Euroopa Kosmoseagentuuris tegeletakse lisaks taevastele teadusküsimustele ka hoopis maisemate murede lahendamisega, millest on kasu koguni kaevandustes maa all. Euroopa Kosmoseagentuuri juures tegutsev ettevõtlusinkubaator on loodud selleks, et kosmosetehnoloogiast võrsunud äriideedele toitvat kasvulava pakkuda. Hiljuti ettevõtlusinkubaatori tiiva alt välja kasvanud spin-off firma EstrellaSat seirab koostöös kolme partnerettevõttega kaevandusmasinate ja nende operaatorite seisukorda Maa eri Hiidkallurid perifeerses […]

Energiasäästu- või turundusnipp?

by

Hispaania teadlased on valmistanud, patenteerinud ja turustanud seadme 100% OFF, mis aitab säästa kodumasinate ja -elektroonika ooteseisundis kulutatud energiat. Seadme tööpõhimõte on lihtne – voolutarbija ja toitekaabli vahele paigutatav mikroprotsessor mõõdab tarbitavat voolu ja vastav programm teeb vahet töötava seadme kõrgema voolutarbimise ja ooteseisundi (stand-by) väikese voolutarbimise vahel. Viimasel juhul lülitab protsessor seadme toite lihtsalt […]

Hõbeniidid otse tulevikku

by

Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab luua vaid mõne mikromeetrise läbimõõduga painduvaid kolmemõõtmelis hõbedast struktuure. Elektroonikaseadmed muutuvad üha väiksemaks ja vastavalt peavad kahanema ka kõigi komponentide mõõtmed. Teisalt peab olema võimalik komponente omavahel ühendada ja mikromeetri suurusjärgus pole see ülesanne enam sugugi nii lihtne kui trükkplaadi söövitamine või juhtmete kasutamine. Ajakirja Science värskes numbris tutvustatakse tehnoloogiat, mis […]

Optilise andmeside katsetusel leiti seletamatu atmosfääriefekt

by

Üks võimalus andmesideks lühikestel vahemaadel on otsene visuaalne ühendus. See toimib näiteks naabermajade akendel teineteisele lehvitavate inimeste vahel. Suuremat andmeedastusmahtu võimaldab teabe saatmine laserivalguse abil, kuid siin tuleb juba rangemini arvesse võtta vahepealse keskkonna mõju signaali kandva valguse levikule. Arvestama peab õhu, sealhulgas õhuniiskusega, aga ka vihma ja uduga. Seni ei ole jõutud ühtsele seisukohale, […]

Naatrium muutub kõrgel rõhul läbipaistvaks

by

Kõrgel rõhul kaotab naatrium metallilised omadused ja saab läbinähtavaks Hariliku toatemperatuuri ja õhurõhu juures on naatrium pehme ja läikiv metall. Ehk mõni lugeja mäletab kooli keemiaklassist klaaspurki, kus õlikihi all lebas pehme metallitükk, mis õhu käes kiiresti tuhmiks tõmbus ja veega kokku puutudes koguni plahvatada võis. Vastne eksperiment näitab, et kõrgetel rõhkudel käitub see metall […]

Antarktika jääst võidi leida supernoovade jäljed

by

Poolustejää süvapuurimised lubavad heita pilgu Maa ajalukku ja seda kasutatakse näiteks mineviku kliima uurimiseks. Teisalt on juba kolmekümne aasta eest välja pakutud võimalus otsida jääst jälgi astronoomilistest suursündmustest nagu supernoovaplahvatused. Seni ei ole selles vallas üheseid tulemusi saadud. Siingi kirjeldatud artikkel alles ootab avaldamist ajakirjas Nature, kuid tulemused on sellegipoolest põnevad. Oletatavasti põhjustavad supernoovaplahvatustega kaasnevad […]

Kullast niidistik paistab läbi ja juhib elektrivoolu

by

Kaasaegne elektroonikatööstus kasutab näiteks lameekraanide tootmisel suures mahus kilesid, mis peavad ühtaegu olema läbipaistvad ja voolu juhtima. Levinuimaks niisuguseks materjaliks on ITO – indiumi ja tina oksiidide tahke lahus. Et aga indium on haruldane ja kallis, on tarvis leida alternatiivseid võimalusi sarnaste omadustega kattekihtide loomiseks. Ajakirjas Physical Review Letters kirjeldavad Jaapani, Singapuri ja Austraalia teadlased […]

Väikesed molekulid ujuvad vastuvoolu

by

Hiljuti läbi viidud katses ilmutasid polümeerimolekulid lahuses liikudes senitundmatut efekti, jagunedes suuruse järgi vastavalt lahusti temperatuurijaotusele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelmolekulidest, milles ühesugused lõigud korduvad. See asjaolu teeb nad ideaalseks uurimisobjektiks, kui soovitakse vaadelda sarnaste keemiliste omadustega, kuid erineva massi ja suurusega osakeste liikumist. Konkreetses katses kasutati tolueenis lahustunud polüstüreeni, kusjuures leidus Polüstüreenivahtu kasutatakse õrnade esemete […]