Meie galaktika keskel asuvasse musta auku langevad tähed võivad selgitada kahe suure gammakiirte mulli tekkelugu. Mullid avastati eelmisel aastal NASA Fermi kosmoseteleskoobi abil. Mullid ulatuvad Linnutee täheketta pinnast 25 000 valgusaasta kaugusele, seda mõlemas suunas. Rohkem kui 100 000 tähte asuvad mustast august valgusaasta ulatuses. Hong Kongi Ülikooli teadlane Kwong Sang Cheng ning kolleegid arvutasid […]
Enceladuse põhjaalad
Cassini kosmoselaev jälgib Saturni geoloogiliselt aktiivse kuu Enceladuse põhjapoolseid laiuskraade, pildil on kauguses näha ka planeedi rõngad. Vaade on suunatud Enceladuse(läbimõõduga 504 kilomeetrit) Saturni poolse külje vastaspoole põhjapoolsetele laiuskraadidele. Enceladusel on põhjakraad suunatud ülesse ning 21 kraadi vasakule kaldu). Loe lähemalt: “Photo: Northern Reaches of Enceladus“
Äsjaavastatud pruun kääbus on ülijahe
Me kipume arvama et tähed, isegi ebaõnnestunuimad neist ehk pruunid kääbused, on tapvalt kuumad. Hiljuti avastatud pruun kääbus aga lükkab selle ettekujutuse ümber – tema temperatuur on võrreldav toatemperatuuriga. Pruunid kääbused moodustuvad kollapseerunud gaasipilvedest, kuid nad pole piisavalt massiivsed et hoida alal tuumareaktsioone. Selle asemel säravad nad lühikest aega punaka tooniga, mida põhjustab tekkinud soojus, […]
Värvipilt Marsi kulguri Opportunity asukohast
NASA Marsi kulgur Opportunity on peaaegu lõpetanud oma kolm kuud kestva uurimustöö varem Santa Mariaks nimetatud kraatris. Enne kulguri naasemist oma maisele rännakule, on orbiidil liikuv kaamera sellest ka pilti teinud. Loe lähemalt: “Color View from Orbit Shows Mars Rover Beside Crater“
Kokkupõrke jäljed Marsil
Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Express’i nimeline missioon on teinud uusi pilte piklikust kokkupõrkekraatrist Marsi lõunapoolkeral. Asudes Huygensi jõgikonnast lõunas, võis see tekkida planeedile väikse nurga all langenud heitkehade tagajärjel. Kraatri pikkuseks on 78 kilomeetrit, sügavuseks 2 kilomeetrit ning selle ühe otsa laius on 10 kilomeetrit, teise otsa puhul aga 25 kilomeetrit. Loe lähemalt: “The Scars of […]
Kaaliumirikka atmosfääriga eksoplaneet
Kuum Jupiter – taevakeha, mis viisteist aastat tagasi oli täiesti tundmatu objekt – on Jupiteri suurune eksoplaneet, mis tiirleb nii lähedal ümber oma tähe, et selle atmosfääri temperatuur arvatakse olevat sadu kraade. Kui kuuma Jupiteri nähakse transiitivas süsteemis, pakub selle liikumine üle tähepinna võimalust uurida selle atmosfääri, sest tähelt tulev valgus läbib Maale liikudes planeedi õhukest […]
Gravitatsiooni vasakukäelisus võib olla taevasse kirjutatud
Kas gravitatsioon on vasakukäeline? Vastus sellele küsimusele võib anda vihjeid kauaotsitud kvantgravitatsiooni teooriale ning võib meie käeulatuses olla 2013. aastal. Üldrelatiivsus kirjeldab gravitatsiooni käitumist suurtel skaaladel. Väikeste vahemaade puhul on tarvis aga kvantgravitatsiooniteooriat ning kvantmehaanikat. Esmalt tuleb füüsikutel mõista aga garvitone, hüpoteetilisi kvantosakesi, mis gravitatsioonijõudu vahendavad. Suure tõenäosusega on neid nii vasaku- kui paremakäeliste variantidena: […]
Suurimad galaktikad kasvavad sammhaaval nagu lumehelbed
Elliptilised galaktikad võivad küll olla universumi monstrumid, kuid oma elu alustavad nad samuti kui lumehelbed. Juba kaua aega on arvatud et kõige massiivsemad galaktikad moodustuvad kahe väiksema spiraalgalaktika kokkupõrkel. Alternatiivse teooria kohaselt aga tekivad nad gaasipilve kokkuvajumisel, mille järel tekib tihe tähtedest koosnev tuum, mis aja jooksul kasvades väiksemaid galaktikaid endasse neelab. See protsess on […]
Ülipeenikesed ülijuhtivad kaablid
Standardite ja Tehnoloogia Riikliku Instituudi(National Institute of Standards and Technology ehk NIST)teadlased leidisid viisi valmistamaks kõrgtemperatuurilisi ülijuhtivaid voolukaableid, mis suudavad juhtida sama palju voolu kui olemasolevad ülijuhtivad kaablid kuid on seejuures ligi 10 korda väiksema diameetriga. Uusi õhukesei kaableid saaks rakendada elektrilises vooluedastuses ning need võivad viia uute tugevate magnetite vääljatöötamiseni. Loe lähemalt: “Super-thin Superconducting […]
Uut tüüpi optilised fiibrid
Penn’i Osariigi Ülikooli keemiaprofessori John Baddingu juhendamisel töötasid teadlased välja esimese optilise fiibri, mille südamik koosneb tsinkseleniidist – helekollasest sulamist, mida saab kasutada pooljuhina. Optilise fiibri uus tüüp, mille abil saab valgusega efektiivsemalt ja vabamalt ringi käia, lubab avada uusi uksi laialdases laser-radari tehnoloogias. Sellist tehnoloogiat saaks rakendada paremate kirurgiliste ja meditsiiniliste, militaarsete vastumeetmeliste ja […]
Gaasirikkad galaktikad kinnitavad muudetud gravitatsiooniteooria ennustust
Uusimad gaasirikaste galaktikate kohta saadud andmed sobituvad täpselt muudetud gravitatsiooniteooria (modified theory of gravity ehk MOND) ennustustega, väidab Marylandi Ülikoolis astronoomiaprofessori Stacy McGaugh’i juhtimisel läbi viidud uus analüüs. See, hiljutiseim edukas MONDi ennustus tõstatab uusi küsimusi hetkel valitseva universumi kosmoloogilise mudeli täpsuse kohta, kirjutab McGaugh märtsis ilmuvas Physical Review Letters’is ilmuvas teadusartiklis. Modernne kosmoloogia ütleb […]
Geoloogilistes vedelikes avastati uus väävli vorm
Väävel on Maa elementidest rohkuselt kuues ning mängib mitmetes bioloogilistes ja geoloogilistes protsessides võtmerolli. Prantsuse-Saksa teadlaste töörühm tegi laboratooriumis läbi viidud mõõtmiste abil kindlaks geoloogilistes vedelikes leiduva väävli uue vormi: S3– ioon. See avastus muudab väävli geoloogilise transpordi olemasolevad teooriad küsitavaks ning võib anda viise leida uusi väärtuslike metallide, näiteks kulla ja vase, maardlaid. Loe […]
Füüsikud töötasid välja skaleeritava grafeeni valmistamise meetodi
Pennsylvania Ülikoolis läbi viidud uurimuses demonstreeriti järjepidevamat ning tasuvamat grafeeni valmistamise meetodit, mida saab skaleerida sobivaks tööstuslikule tootmisele. Pennsylvania teadlastel õnnestus valmistada kõrgekvaliteedilist grafeeni, mis on 95% protsendi ulatuses kõigest ühe aatomkihi paksune, kasutades selleks kergesti kättesaadavaid materjale ning tootmisprotsesse, mida saab muuta sobivaks tööstuslikuks tootmiseks, kirjutab Physorg.com. ,,Ma tean mõningaid uurimusi, kus saavutati 90%, […]
C60 võib moodustada uut tüüpi geeli
C60, sfääriline süsiniku molekul, mida tuntakse ka buckminsterfullereeni nime all, on teadlasi oma unikaalsete omaduste ja potentsiaalsete rakenduste tõttu nanotehnoloogias ja elektroonikas juba kaua intrigeerinud. Nüüd on teadlased leidnud, et C60-l võib olla veel üks ebatavaline omadus: kindlates tingimustes võib see moodustada ühekomponendilise geeli. Siiani koosnevad kõik teadaolevad geelid kahest komponendist: ühtlaselt jaotatud ainest(kolloid) ning […]
Eksperimentaalsed andmed suurendavad supertahkiste olemasolu tõenäosust
Supertahkised ja supervedelikud on kvantmehaaniliste nähtuste ühed kõige eksootilisemad näited. Supervedelikud voolavad ilma viskoossuseta ning vedeliku ja anuma seinte vahel ei toimu voolamisel mingit hõõrdumist, sest nende aatomid ‘kondenseeruvad’ ülikoherentsesse aineolekusse. Ka supertahkiseid iseloomustavad koherentsed nähtused, kuid seda nende kristallvõrestiku võretühikutes mitte tahkise enda aatomite vahel. Tahke heelium-4 kangi pöörlemisinertsi vähenemisel selle samaaegsel jahutamisel väga […]
Metamaterjal purustas oma murdumisnäitajaga rekordi
Korea teadlased valmistasid uue, siiani kõige ekstreemsema positiivse murdumisnäitajaga metamaterjali – tervelt 38,6. Metamaterjal töötab tetrahertsilistel sagedustel ning teadlaste arvates võiks see leida kasutust mitmetes rakendustes kaasa arvatud kõrgresolutsiooniliste kujutiste saamisel. Allikas “Metamaterial breaks refraction record“
Teadlased valmistasid maailma esimese antilaseri
Hämmastavas füüsikat pahupidikeeravas avastuses valmistas grupp Yale’i Ülikooli teadlasi “antilaseri,” mis neelab peaaegu täiuslikult pealelangevad koherentsed valguskiired. Leiutis põhineb eelmisel suvel publitseeritud teoreetilisel uurimusel, milles Douglas Stone koos oma Yale’i kolleegidega väitis, et selline süsteem võib olla võimalik seadmes, mille nad nimetasid koherentseks perfektseks neelajaks(coherent perfect absorber ehk CPA). Selle asemel et genereerida laseriga koherentseid […]
Esimene molübdeniidtransistor
Šveitsi teadlased valmistasid molübdeniidi helvestest kõigest ühe molekuli paksuse töötava transistori, mis on maailma esimene omataoline. Koosnedes molübdeenist ja väävlist, on sellel pooljuhtmaterjalil otsene keelutsoon, mis tähendab et see võib teatud footonseadmete valmistamisel ränist parem olla. Teadlased arvavad isegi seda, et molübdeniidist võib imematerjali grafeeni jaoks saada tõsine võistleja selle kasutamisel tuleviku elektroonikaskeemides. Loe edasi: […]
Teadlased valmistasid maailma esimese programmeeritava nanoprotsessori
Harvardi ülikoolis koostööd tegevad teadlased ja insenerid ning firma MITRE Corporation töötasid välja ning demonstreerisid hiljuti maailma esimest programmeeritavat nanoprotsessorit. Läbimurdeline arvutisüsteemi prototüüp on suureks sammuks edasi keerukamate, sünteesitud nanomeetrilises skaalas komponentidest kokku pandavate arvutisüsteemide suunas. Samuti on see edasiarengu märgiks seetõttu, et neid üliväikseid nanoskeeme saab elektrooniliselt programmeerida täitma suurel hulgal põhilisi aritmeetilisi ja loogikafunktsioone, […]
Marsi põhjapooluse maastik muutub aktiivselt
Uute NASA satelliidi piltide põhjal tehtud uurimuse kohaselt muutuvad Marsi põhjapooluse liivaluited, mille kohta pikalt arvati, et need on jäätunud, nii järskude kui ka pikaajalisemate sammudena. Loe edasi: “Northern Mars Landscape Actively Changing” Teadusartikkel: “Seasonal Erosion and Restoration of Mars’ Northern Polar Dunes“
Teadlased näitasid et klaas sulab absoluutse nulli juures
Tel Avivi Keemia Ülikooli Professor Eran Rabani ning kolleegid Columbia Ülikoolist avastasid uue, klaasi valmistamiseks kasutatavate vedelike juures täheldatava kvantmehaanilise efekti. Nad tegid kindlaks, et klaasi on võimalik sulatada – mitte seda kuumutades vaid jahutades seda ligi absoluutse nullini. Sellel uuel elementaarsel uurimuses, mis avaldatakse teadusajakirjas Nature Physics, on praegu piiratud praktilised rakendused, sõnas professor […]
Uus mootor kasutab soojuse elektriks muutmisel ära helilaineid
Seade kasutab suurema efektiivsuse tagamiseks termoakustikat. Uus firma töötas välja uut tüüpi mootori, mis toodab energiat sama efektiivselt kui kütuseelement kuid mis maksab ligi poole vähem kui sisepõlemismootor. Kanadas, Vancouveris asuv firma Etalim väidab, et selle välja töötatud korvpalli suurune mootor parandab energiatootmise ökonoomsust energia ja soojus koostootmiseks kodudes ning viisi, mille abil ära kasutada […]
Maa ümber tiirleb esimene Päikesepurjete abil liikuv kosmosesond
NASA NanoSail-D-st sai esimene Päikese jõul liikuv kosmoselaev, mis ümber Maa tiirleb. Esmalt jäi pisike kosmoselaev kinni, kui teadlased seda 2010. aasta lõpul FASTSAT’i satelliidist eraldada püüdsid. Paari päeva eest aga eemaldus see satelliidist spontaanselt ning alustas oma teekonda ümber Maa. NanoSail-D sond on umbes leivakarbi suurune, selle purje pindala on kümme ruutmeetrit. NASA plaanib […]
Nanoosakesed suurendavad termoelektrilist efektiivsust
Ameerika Ühendriikide teadlased valmistasid uue kõrgtemperatuuri materjali, mis on teiste termoelektrikutega võrreldes soojuse energiaks muutmisel ligi 60% efektiivsem. Uus nanokomposiitmaterjal on stabiilne temperatuuridel kuni 700 °C, tänu millele saaks seda kasutada autode kütuseefektiivsuse tõstmiseks, kasutades ära sõiduki heitgaaside soojusenergiat. Materjalidena, mis muudavad soojuse otse energiaks, kõlavad termoelektrikud globaalse energiatarbimise vähendamisel vägagi kasulikuna. Lisaks autodes kasutamisele saaks […]
Seni kiireima kaadrisagedusega holograafvideo
Video: Holographic TV MIT teadlased demonstreerisid hiljuti seni kiireima kaadrisagedusega dünaamilist hologrammi, mille abil saab taasluua reaalajas muutuvaid 3D kujutisi. See läbimurre toob 3D televisiooni meile üha lähemale, seda ajal, mil 3D kino on juba suure populaarsuse saavutanud. Loe lähemalt “Holographic video comes up to speed“
Teadlased lahendasid kaksikpilu katse mõningad saladused
Kaksikpilu katse ning kvantfüüsikas üldse üheks suurimaks müsteeriumiks on fakt, et elektronid käituvad teisiti kui katset otseselt jälgida. Kahe piluga takistusest läbi liikuvad elektronid tekitavad interferentismustri, kuid lisades katsesse detektori, mis jälgib, kumma pilu elektron läbib, muster kaob. Töötades uue detektoriga välja kaksikpilu katse modifitseeritud variandi, leidsid uurimuse läbi viinud Itaalia teadlased vihje miks elektronid […]
Nanoskaalas köis: samm lähemale keerulistele iseorganiseeruvatele nanomaterjalidele
Teadlased Ameerika Ühendriikide Energiaministeeriumi Lawrence Berkeley Riiklikust Laboratoorimist asetasid ühele teljele polümeere, mis seejärel iseeneslikult end nanoskaalas köieks põimisid. Struktuuri kompleksus sarnaneb olemuselt bioloogiliste süsteemide keerukusele. See uurimus on uusim areng loodust matkivate keerukate kuid ka raskeid tingimusi, näiteks kuuma ja kuivust taluvate struktuuridega iseorganiseeruvate nanoskaalas materjalide seas, kirjutab Physorg.com. Kuigi uurimus on alles varajases […]
Uued magnetid lahendaksid mitmeid probleeme
Teadlased valmistavad uusi komposiitmaterjale, tänu millele saaks töötada välja tugevamaid magneteid, millede valmistamiseks on tarvis väiksemas koguses haruldasi muldmetalle. Tugevamad ja kergemad magnetid võivad turule jõuda juba paari järgmise aasta jooksul, tänu milledele saaks valmistada efektiivsemaid automootoreid ning tuulegeneraatoreid. Teadlased vajavad seesugust uut materjali, sest praegu kasutatavad parimad magnetid koosnevad paljuski haruldastest muldmetallidest e. lantanoididest, […]
Ülijuhtiva materjali ootamatud omadused
2008. aastal teatas rahvusvaheline teadlasterühm, et nende uuritav üterbiumil põhinev eksootiline uus ülijuht ilmutab ebatavalisi omadusi, mis võivad muuta teadlaste seniseid arusaamu ning ülijuhtides ja arvutites kasutatavate elektroonikaseadmete materjalide valmistamise viise. Siiski jäi materjali eripärast käitumist põhjustav võtmeomadus tookord vaatamata teadlaste paljudele katsetele ja mõõtmistäpsusele lahti seletamata. Materjali saladuse seletamiseks otsustasid uurimisgruppi kuulunud Tokyo Ülikooli […]
Iseorganiseeruvad struktuurid, mis võivad viia uute materjalide väljatöötamiseni
Illionisi Ülikooli ja Northwesterni Ülikooli teadlased demonstreerisid loodusest inspireeritud struktuure, mis moodustavad lihtsatest ehituskividest, sfääridest, korrapäraseid struktuure. Spiraalsed ‘supermolekulid’ koosnevad aatomite või molekulide asemel hoopiski väikestest kolloidkerakestest. Sarnaseid meetodeid saaks kasutada uute, keerukate kolloidmolekulide funktsionaalsusega materjalide valmistamiseks, vahendab ScienceDaily.com. ,,Me saame nüüd valmistada terve hulga tarkasid materjale, avades nii ukse seesugusele funktsionaalsusele, mille olemasolu me […]
Relatiivsusel töötavad autoakud
Prantsuse füüsik Gaston Plante leiutas plii-happe aku 1859. aastal – ligi 50 aastat enne Einsteini kuulsat relatiivsusteooriat. Hiljuti leidsid aga teadlased, et plii-happe aku, mida kasutatakse tihti autodes, tugineb suurelt just relatiivsuse efektidele. Teadlased arvutasid välja, et 1,7 – 1,8 volti plii-happe aku 2,1-st voldist(seega 80-85%) saadakse relatiivsuse efektide tõttu. Uurimuse läbi viinud füüsikud ja […]
Uus aerogeel materjal: kolme jalgpalliväljaku katmiseks piisab vaid sõrmeotsatäiest
Teadlased töötavad välja uut ülikerget, uskumatult tugevat ning hämmastavalt suure pindalaga vormi ‘jäisest suitsust’ , mis on tuntud kui maailma kergeim tahke materjal. Uut, mitmeseinalistest süsinik-nanotorudest aerogeeli(multiwalled carbon nanotube (MCNT) aerogel) saaks kasutada reostusainete ning mürgiste ainete sensorites, keemilistes reaktorites ning elektroonikakomponentides, kirjutab Physorg.com. Lei Zhai ning kolleegid selgitasid, et ränidioksiidist või muudest materjalidest valmistatud aerogeele […]
Päikese energial liikuv auto purustas varasema rekordi
UNSW Sunswift’i Päikese jõul liikuv auto on oma nime vääriline. Nimelt purustas ta hiljuti varasema Guinessi Maailmarekordi, saades nii maailma kiireimaks Päikese energial liikuvaks sõidukiks. Sõiduki maksimumkiiruseks saadi rohkem kui 88 kilomeetrit tunnis, eelnev rekord ulatus kõigest 79 kilomeetrise tunnikiiruseni. Sõiduki disainisid ning ehitasid New South Walesi Ülikooli tudengid. See toodab umbes 1200 vatti energiat, […]
Itaaliasse hakatakse ehitama SuperB osakestepõrgutit
Itaalia valitsus andis lõpliku heakskiidu uue, 500 miljonit Eurot maksva mineva osakestepõrgutile, mis hakkab uurima väikesi kuid siiski olulisi erinevusi aine ja antiaine vahel. SuperB kompleks hakkab kokku põrgatama elektrone ja positrone, tekitamaks nii B-mesonite, D-mesonite ja tau-leptonite osakeste ja antiosakeste paare. Mõõtes väikesi erinevusi nende osakeste ja antiosakeste lagunemisel, loodetakse heita valgust müsteeriumile, mille […]
Nanotorude abil valmistatakse kasulike omadustega lõngasid
Pulbrist valmistatud fiibritel on mitmeid potentsiaalseid rakendusi. Mitmed olulised tehnoloogiad patarei elektroodidest ning ülijuhtivatest juhtmetest kuni katalüsaatoriteni kütuseelementides tuginevad materjalidele, mis koosnevad pulbriks tehtud osakestest, millega ümber käimine osutub tihti küllaltki keerukaks. Hiljuti said aga Texase Ülikooli teadlased hakkama uue saavutusega, mis võib tulevikus lihtsustada mitmeid seesuguseid tehnoloogiaid ning anda teed ka mitmetele uutele radikaalsetele […]
Odavam päikesepatareide tehnoloogia
Oxfordis asuv firma töötas välja uue päikesepatareide elementide tehnoloogia, kus kasutatakse odavaid, kergesti kättesaadavaid, mittemürgiseid ning roostevabasid materjale. Päikeselt energiat ammutavad elemendid trükitakse klaasile või muule pinnale, neid on saadaval erinevates värvitoonidest ning need on ideaalsed uutes hoonetes, kus päikeseelemente kasutatakse paneelide ja seinade klaasimisel, vahendab Physorg.com. Oxford Photovoltaics(Oxford PV) kombineeris varasemad uurimused kunstlikest fotosünteesivatest […]
Cassini uued pildid Rheast
Pühade ajal avaldas NASA uued Cassini kosmoselaeva tehtud pildid Saturni suurimast kuust Rheast. Piltidel on hästi näha pinnase mõranemist, mis lõikavad läbi kuu kraatrite, andes aimu kaua kestnud tektoonilistest protsessidest. Pilte saab näha järgnevatel aadressidel: http://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/main/index.html http://saturn.jpl.nasa.gov/ http://ciclops.org/ Allikas
Väikesemõõtmeline süsinik-nanotorude sünteesi seade
Firma Nanoscience Instruments valmistas uue väikeste mõõtmetega, labori töölauale ja tõmbekappi mahtuva süsinik-nanotorude sünteesiks mõeldud seadme Nanotech Innovations SSP-354, mille abil saab valmistada kõrgekvaliteedilisi mitmeseinalisi süsinik-nanotorusid. Seade kasutab NASA välja töötatud injektsioon-keemilisel aursadestusel põhinevat protsessi. Süsteem võimaldab toota uurimustööks vajaliku kvaliteediga mitmeseinalisi süsinik-nanotorusid kõigest mõne tunniga. SSP-354 CNT süsteem töötati välja nii, et ta oleks […]
Elektronide pakkimine nanokarpi: mitme keha probleemi kontroll kvantvangistuse abil
Dr. Takashi Kuroda ning Marco Abbarchi juhitud töögrupil koostöös Hokkaidō Ülikooliga õnnestus hoida kontrolli all pooljuht-kvanttäpi paarist osakesest koosnevad kvantolekut ning muuta selle seoseenergiat. Tänu selle uurimustöö tulemustele võib tulevikus olla võimalik valmistada mittelineaarseid pooljuhtseadmeid, mis võimaldavad stabiilset voolu tüürimist vähese energiakuluga. Kui elektron ning prooton vaakumis üksteise lähedusse viia, tõmbuvad osakesed tänu Couloumbi jõule […]
Füüsikud: Kvanttäpid ei olegi täpid
Teadlased Kvantfotoonika Grupist(Quantum Photonics Group) DTU Fotonik’ust koostöös Kopenhaageni Ülikooli Niels Bohri Instituudiga üllatasid teadusmaailma avastusega, mille kohaselt valguskiirgus tahkiselistest footonemitteritest ehk nn. kvanttäppidest on siianiarvatust fundamentaalselt erinev. Uus pilguheit võib pakkuda olulisi rakendusi kvantinfromatsioon-seadmete efektiivsemaks muutmisel. Tänapäeval on võimalik toota ning kohandada üliefektiivseid valgusallikaid mis kiirgavad vaid ühe footoni korraga. Selliseid emittereid nimetatakse kvanttäppideks […]
Nanotorud käituvad kui optilised antennid
Just nagu raadiosaatjad edastavad ning võtavad vastu raadiolaineid suudavad süsinik-nanotorud vastu võtta ning edastada valgust nanoskaalas, leidsid Cornelli teadlased. Süsinik-nanotorudest võivad ühel heal päeval saada ideaalsed optilised hajutavad juhtmed – pisikesed, peaaegu nähtamatud antennid, mis suudavad kontrollida, neelata ning kiirata kindlatel värvustel valgust nanoskaalas, kirjutab Physorg.com. Teadlased kasutasid oma uurimuses Rayleigh valguse hajumist – sama […]
Selle aasta parimad pildid
Pildid ei ole esitatud mingis kindlas järjekorras. Pildid on valitud veebilehekülgede physicsworld.com ning newscientist.com aasta piltide artiklitest. Allikad: Newscientist: “2010 review: 12 best pictures of the year“ Physicsworld: “Our favourite pictures of 2010“
Esimene kvantmasin
Teadlaste valmistatud seade, mille liikumist saab kirjeldada vaid kvantmehaanika, võib tulevikus panna proovile meie reaalsusetaju. See masin ei pruugi küll osutuda nii kasulikuks kui Ford T, kuid oma põhimõtte uudsuselt ületab sel aastal esmakordselt avalikkuse ette toodud pisike masin Henry Fordi kuulsad autod ning ka kõik muud masinad. Siiani on kõik masinad liikunud klassikalise mehaanika seaduste […]
Maa viimane kasvuspurt
Massiivsed planetesimaalid, mõned kuni 3200 kilomeetrise diameetriga – võisid kunagi põrkuda kosmoses asuvate teiste objektidega, ehk isegi ka Maa, Marsi või Kuuga. Pildil on kunstniku ettekujutus kosmoses asetleidvast kokkupõrkest. Pilt: NASA/JPL-Caltech Miks on Kuu sisemuses vesi ning miks tekkis 40-t protsenti Marsi pinda kattev Borealise reservuaar? Ja mis põhjustas vähemasti osa Maa kaldest, ilma milleta […]
Jaht Higgsi bosonile võib lükata edasi LHC sulgemist
Füüsikud kaaluvad lükata aasta võrra edasi LHC plaanitud sulgemisaega, aastasse 2012. Lisaaega kasutades saaksid teadlased otsida edasi märke Higgsi bosoni olemasolust. ,,Suur avastus võib olla kõigest nurga taga, mistõttu me tahame samas tempos jätkata,” sõnas Ian Shipsey Purde Ülikoolist Indianast. Shipsey juhib uurimisgruppi, mis töötab LHC-s kaugmeetodil, Fermilabis Illinoisis, kus asub ka konkureeriv kiirendi Tevatron. […]
Tsüklon Saturnil on kestnud juba üle viie aasta
Teadlased Baskimaa Ülikoolist on jälginud Saturnil asuvat tsüklonit juba üle viie aasta. Seega on see tsüklon Päikesesüsteemi Hiidplaneetidelt seniavastatutest kõige pikema elueaga. Uurimuse läbiviimisel kasutati Cassini kosmosesondi tehtud pilte. ,,Tavaliselt tsüklonite eluiga nii pikk ei ole, mistõttu oli väga huvitav leida üks Saturnil, mis on kestnud juba mitu aastat,” sõnas uurimuse peaautor Teresa del Rio-Gaztelurrutia. […]
Maailma väikseim patarei: nanojuhtmest anoodi jälgimine reaalajas
Sandia Riiklike Laboratooriumite(Sandia National Laboratories) teadlane Jian Yu Huang koos kolleegidega valmistasid maailma väikseima patarei esmaversiooni. Selle anoodiks on kõigest üks nanojuhe, mille paksus on vaid üks seitsmetuhandik inimese juuksekarva omast. Anoodi omaduste paremaks uurimiseks, valmistati pisike korduvlaetav liitium-ioon patarei läbivkiirguse elektronmikroskoobi sisse. ,,Selle eksperimendi abil saame uurida patarei laadimist ja tühjakslaadimist reaalajas ning aatomskaalalise […]
Kuidas valmistada pliiatsi ja kleeplindi abil grafeeni
Igasuguse taustaga inimestele arusaadavas videos seligtav füüsik ja teleteadustaja Jonathan Hare kuidas valmistada grafiitpliiatsi ja kleeplindi abil grafeeni. Lihtne katse näitab kuidas grafeen on ligipääsetav kõigile teadusliku huviga inimestele. Video: graphene Allikas
Nanotorudest kumm on veniv ka kõrgetel temperatuuridel
Jaapani teadlased töötasid välja uue viskoelastse materjali mis püsib stabiilsena hämmastavalt suures temperatuurivahemikus, -196 °C kuni 1000 °C. See on esimene sellesarnane materjal, kuna tavaliselt lähevad seesugused materjalid kõrgete temperatuuride juures katki ning muutuvad madalate temperatuuride puhul rabedaks. Tsukuba AIST-i teadlane Ming Xu ja kolleegid avastasid nanotorude uue erakordse omaduse – viskoelastsuse suure temperatuurivahemiku korral, kirjutab […]
Leiti grafeeni nõrkus
Columbia Ülikooli teadlane Chris Marianetti soovis leida grafeenist valmistatud seadmete nõrkuse. Marianetti uurimus keskendub aatomskaalas materjalide käitumise modelleerimisele. Antud uurimuses tundis ta huvi just grafeeni vastu, vahendab Physorg.com. Marianetti töö seisnes grafeeni purunemistingimuste uurimises. Ta leidis, et kui grafeen asetada igas suunas ühtlase survepinge alla, muutub selle struktuur mehaaniliselt ebastabiilseks. Süsiniku aatomite kärjesarnane struktuur hakkab […]
Teadlased imiteerivad nanokilede valmistamiseks loodust
Looduses suudavad liuskurlased vee peal kõndida, liblikad heidavad vee oma tiibadelt ning taimed püüavad kinni putukaid ja õietolmu. Teadlased Mereuuringute Laboratooriumist(Naval Research Laboratory) võtavad osa uurimusest, mille raames püütakse töötada välja pindasid, mis mõndasid seesuguseid looduses leiduvaid vetthülgavaid omadusi imiteerivad. Seesuguse tehnoloogia abil saab nii sõjaväelistel, meditsiinilistele kui ka energeetilistel eesmärkidel kasutatavate kattematerjalide taset märgatavalt […]
Cassini: Saturni kuu Rhea atmosfääris on hapnikku ja süsinikdioksiidi
Möödudes Saturni suuruselt teisest kuust Rheast tegi NASA kosmoselaev Cassini kindlaks õhukese atmosfäärikihi, mis sisaldab 70% ulatuses hapnikku ning 30% ulatuses süsinikdioksiidi, mille allikaks on kuu jääga kaetud pinnase keemiline lagunemine. Atmosfääri paksus on kõigest ligikaudu 100 km ning see on nii õhuke, et kui seal oleks Maag atmosfäärgia võrdne rõhk, siis mahuks kogu Rhea […]
Füüsikud leiutasid uue valgusallika: Bose-Einsteini kondensaadi superfootonid
Bonni Ülikooli füüsikud töötasid välja täiesti uue valgusallika, footonitest koosneva Bose-Einsteini kondensaadi. Seniajani arvati, et selline asi on võimatu. Antud meetod võiks sobida uute, röntgenkiirguse lainepikkustel töötavate laserisarnaste valgusallikate väljatöötamisel. Muude rakenduste hulgas saaks antud valgusallika abil ehitada võimsamaid arvutikiipe. Jahutades rubiidiumi aatomeid ning kontsentreerides nad väikesesse ruumi, ei saa neid järsku enam üksteisest eristada. […]
Andromeeda võis tekkida kahe galaktika kokkupõrkel
Uusimate arvutisimulatsioonide kohaselt tekkisid meie galaktilised naabrid Magalhãesi Pilved ning Andromeeda kahe galaktika massiivsel kokkupõrkel miljardeid aastaid tagasi. Linnutee asub alas, mida astronoomid nimetavad Kohalikuks Galaktikarühmaks. See koosneb umbes neljakümnest galaktikast, neist suurimateks ongi Andromeeda ja Linnutee galaktikad. Mõlemad on hiiglaslikud spiraalgalaktikad. Siiani arvati, et Andromeeda Galaktika(Messier 31), mis asub Maast ligi 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel, tekkis […]
NASA pilt Hartley 2 komeedist: lumetorm
Kaks nädalat tagasi möödus Hartley 2 komeedist ligi 700 kilomeetri kauguselt NASA Deep Impact kosmoselaev, püüdes pildile komeedi ‘lumetormi’. Piltidel on näha komeedi pinnalt lenduvaid heledaid jää- ja lumetükke. Teadlasi üllatas nähtuse juures fakt, et jäätükke ei viinud komeedi pinnalt eemale mitte Päikese poolt soojendatud veeaur vaid hoopiski süsinikdioksiidi hoovused. See on esimene kord, kui […]
Avastati soojade ülijuhtide uus omadus
Simon Fraseri Ülikooli füüsiku Jeff Sonieri juhitud uurimuses avastasasid TRIUMFi teadlased midagi, mis nende arvates võib suuresti takistada toatemperatuuriliste ülijuhtide valmistamist. 25 aastat on spekuleeritud, et probleemiks võib olla magnetism. Uue uurimuse kohaselt esineb kindlates lantaanipõhistes vaskoksiidmaterjalides nõrka magnetismi. See materjal on aga toatemperatuurile kõige lähedamal temperatuuril töötav ülijuht. Kui ülijuhid töötaksid toatemperatuuril, ei oleks […]
Teadlased valmistasid kindlaid lainepikkusi peegeldavad klaaskiled
Tselluloosi nanokristallide abil valmistasid Briti Kolumbia Ülikooli(UBC) keemikud klaaskiled, mida saab rakendada hooneehituse energiasäästlikkuses tänu nende võimele peegeldada valguse kindlaid lainepikkusi, nende hulgas ultraviolettkiirgust, nähtavat- ja ka infrapunavalgust. Need, hiljutises teadusajakirja Nature väljaandes kirjeldatud nanopoorsed kiled on kasutatavad ka optiliste filtrite ja sensoritene või ka ravimitööstuses vajalikus molekulide eraldamise protsessis, vahendab physorg.com. ,,See on esimene […]
CERNi teadlased püüdsid lõksu antivesiniku aatomeid
CERNi teadlased on esimesed, kes püüdsid kinni ning lõksustasid antiaine aatomeid piisavalt kauaks, et selle omadusi saaks detailselt uurida. Töötades laboratooriumi ALPHA eksperimendi kallal, õnnestus teadlastel lõksu püüda 38 antivesiniku aatomit umbes 170-ks millisekundiks. Järgmiseks sammuks on mõõta ära aatomite energiaspekter, mis peaks andma olulisi vihjeid selle kohta, miks on universumis palju rohkem ainet kui […]
Grafeeni Faraday nurk oodatust palju suurem
Rahvusvahelistest füüsikutest koosneva teadlasterühma sõnul saab magnetväljas asuvat üksikut grafeenkihti läbiva valguse polarisatsiooni pöörata peaaegu 6 kraadi võrra. See grafeeni uus omadus tuli ootamatult, sest nii suured pöörded esinevad tavaliselt palju paksemates materjalides. Teadlased usuvad, et uut omadust saab ära kasutada seadmetes, mis valgust magnet- ja elektriväljade abil ümber suunavad. Alexey Kuzmenko ning kolleegid Genfi […]
Teadlased valmistasid maailma väikseima ‘veepudeli’
Teadlased valmistasid mahuti, millesse mahub kõigest üks veemolekul. Anumaks on fullereeni puur ning fosfaatosa, mis käitub kui kork, mille abil vesi anumas püsib. Qianyan Zhang ning teised Pekingi ja Saksamaa instituutidest avaldasid oma uurimuse pisikesest fullereenipuurist teadusajakirja Angewandte Chemie viimases väljaandes. Kuigi eelnevad uurimused on näidanud, et fullereenpuuri saab teiste molekulide ümbritsemiseks kasutada, mõtlesid selle […]
Nanostruktuursed materjalid tõrjuvad vett enne, kui see jäätuda jõuab
Harvardi Ülikooli teadlased töötasid välja ning demonstreerisid jäävabasid nanostruktureeritud materjale mis sõna otseses mõttes tõrjuvad veetilgad enda pinnalt enne, kui need jäätuda jõuavad. Pildil on näha jää akumuleerumine lamedal alumiiniumplaadil(A), siledal florineeritud räniplaadil(B) ning mikrostruktuursel florineeritud räniplaadil(C). Loe lähemalt: “Nanostructured materials repel water droplets before they have a chance to freeze (w/ Video)” Teadusartikkel: “Design […]
Tulevik: kärjelise struktuuriga päikeseenergiat ammutavad aknad
Materjaliteaduse uusim läbimurre Ameerika Ühendriikides ning Taiwanis võib viia uut tüüpi Päikeseenergiat ammutava akna välja töötamiseni. Äsjaloodud läbipaistev materjal püüab efektiivselt footoneid, mille abil tänu aine kärjelisele struktuurile, milles pooljuhtpolümeeride omadused segunevad süsinikurikka fullereeni omadega,genereeritakse elektrienergiat. Kui polümeer P1 footonid kinni püüdab, kombineeruvad materjali elektronid ja seotud olekusse, mida nimetatakse eksitonideks. Fullereenide roll on see […]
Painduv metamaterjal
Ühendkuningriigi teadlased said hakkama uut tüüpi materjali valmistamisega, mille sisse saab asetada objekte, misjärel objektid ja ka materjal ise nähtamatuks muutuvad. Kuigi materjalist on vähe kasu inimeste ja suurte objektide varjamises, saaks teadlaste sõnul selle abil siiski peita väiksemaid esemeid ning samuti muuta kontaktläätsed veelgi paremateks. Loe lähemalt: “Flexible metamaterial springs to life“
Neutraalne positroonium hajub nagu laetud osake
Positroonium on elektroni ja selle antiosakese positroni aatomisarnane seotud olek, mille laeng kokku on neutraalne. Ühendkuningriigi teadlasi paneb aga kukalt kratsima uus katseinformatsioon, mille kohaselt astub positroonium ainega vastasmõjusse justkui oleks see üksainus elektron, ning mille mass ja positroni laeng ei paista mingit rolli mängivat. Väidetakse, et positroonium on neutraalseist aatomeist kõige kergem. Sarnaselt tavalise […]
Tähed hoiavad kokku
See uus Hubble’i Kosmoseteleskoobiga tehtud pilt kujutab NGC 1806 kerasparve. See, kümnetest tuhandetest tähtedest koosnev parv asub Suures Magalhaesi Pilves ning esmakordselt nägi seda Briti astronoom John Herschel 1806. aastal. Antud konkreetne pilt on Hubble’i Advanced Camera for Surveys‘i Wide Field Channeli poolt erinevatel lainepikkustel tehtud fotode liitpilt. Pildid tehti läbi sinise, kollase ja punase […]
Vee abil grafeen-nanoelektroonika rakendusteni
Teadlased Rensselaeri Polütehnilisest Instituudist töötasid välja uue meetodi kontrollimaks grafeeni keelutsooni laiust vee abil, avades seega uusi uksi grafeenipõhistele transistoritele ning muudele nanoelektroonika seadmetele. Asetades grafeenkile niiskuse kätte, tekitasid Rensslaeri professor Nikhil Koratkar koos kaasteadlastega grafeenis keelutsooni – omaduse, mis on grafeentransistorite valmistamisel ülimalt tähtis, kirjutab physorg.com. Koratkari tüürühm demonstreeris keelutsooni tekitamist grafeenis muutes vee […]
Avastati üliraskete elementide kuus uut isotoopi
Rühm teadlasi Ameerika Ühendriikide Energiaministeeriumi Lawrence Berkeley Riiklikust Laboratooriumist avastasid kuus seniajani tundmatut üliraskete elementide isotoopi. Tekitades veel nimetamata uut isotoopi 114, olid teadlased tunnistajaks järjestikusele alfaosakeste kiirgamisele, mille tagajärjena tekkisid kopernikumi(element nr 112), darmstadtiumi(element nr 110), hassiumi(element nr 108), seaborgiumi(element nr 106) ning rutherfordiumi(element nr 104) isotoobid. Ahela lõpetas Rutherfordium tuuma spontaansel lõhustumisel. Uute […]
Kulla nanoosakesed panevad puulehed helendama
Taiwani teadlased on arvamusel, et suudavad lõpuks asendada tänavalambid pimedas helendavate puulehtedega, seda tänu kulla nanoosakestele, mis muudavad lehed bio-valgusdioodideks. Valgusdioodid ehk LED-id on palju energiaefektiivsemad kui tavapärased valgusallikad, kuid Taiwani teadlasterühm, keda juhib Yen Hsun Su Taipei Academia Sinicast, soovisid leida viisi muutmaks LEDid veelgi energiaefektiivsemateks kui nad hetkel on. Neil õnnestus sünteesida kulla […]
Nanomaterjalide ning molekulide rõhu all deformeerumise jälgimine võib viia tugevamate materjalideni
Tugevuse uurimisel ei ole grafiidil just parimad tulemused. Ülikõrgetel rõhkudel saab grafiidist aga teemant – teadaolevalt kõige kõvem materjal, mis on nii mitmeteski rakendustes erakordselt kasulik. Enamiks materjale, mis kõrgel rõhul deformeeruvad, taastavad pärast rõhu eemaldamist oma esialgse kuju, kaotades seega kõik kasulikud omadused, mida rõhu all olemine neile andis. Mõistes nii teoreetilisest kui ka […]
Soojusenergia nanotorudest
Kaaludes erinevaid energiasalvestamise viise osutuvad oluliseks nii mitmedki tegurid, olenevalt olukorrast näiteks energia- ja võimsustihedus. Üldiselt on energia saamiseks kasutusel patareid, suure võimsuse saamisel aga kondensaatorid. Oleks muidugi tore saada mõlemat korraga. MIT teadlased eesotsas Michael Stranoga uurisid energia salvestamise viise süsinik-nanotorudes, lisades neile kogu toru ulatuses kütust – keemilist energiat, mille saab hiljem ühte […]
Kuu lõunapoolust katab suures koguses igijää
NASA Diviner Lunar Radiometer Experiment töörühma teadlased tegid kindlaks suures koguses vee jää olemasolu Kuu lõunapoolusel. Nende töö tulemuste kohta ilmus teadusajakirjas Science artikkel 22. oktoobril, uurimust rahastas NASA. Pildil on LRO pinnatemperatuure kajastav kaart Kuu lõunapoolusest. Andmeid koguti 2009. aasta Septembris ja Oktoobris, kui lõunapooluse temperatuurid olid lähedaimad kogu aasta maksimumväärtusele. Kaardil on näha […]
Nanoosakeste tekkimist jälgiti esmakordselt reaalajas
Teadlasterühm Ameerika Ühendriikide Energiaministeeriumi Argonne’i Rahvuslikust Laboratooriumist(U.S. Department of Energy’s Argonne National Laboratory) ning Washingtoni Carnegie Instituudist olid esmakordselt tunnistajaks nanoosakeste sündimisele reaalajas. Uue revolutsioonilise meetodiga tekib teadlastel võimalus õppida tundma nanoosakeste tekke algstaadiume, mis on siiani tänu ebaadekvaatsetele sondeerimismeetoditele saladuseks jäänud. Samuti võib uus tehnoloogia kiirendada nanoosakeste kasutamist näiteks päikeseelementides, sensorites ning muudes kõrgtehnoloogilistes […]
Teadlased valmistasid grafeenipõhise võimendi
Rice’i Ülikooli teadlaste läbi viidud uurimustöö, mis kasutab ära grafeeni laiaulatuslikke võimeid, võib viia vooluringide rakendusteni, mis on hulga kompaktsemad ning paindlikumad kui praegu kasutatavad ränipõhised tehnoloogiad lubavad. Kolme terminaliga, ühetransistorilised grafeenipõhised võimendid võivad saada võtmeelementideks tuleviku elektroonikaseadmete vooluringides. Seesugust võimendit saab töö käigus positiivsete, negatiivsete või mõlemamärgiliste laengukandjate abil seada töötama ükskõik millisel kolmest […]
Põrkuva veetilga lihtne ilu
Teadlased Adrianus Aria ning Morteza Gharib California Tehnoloogiainstituudist kasutasid üli-hüdrofoobsele süsinik-nanotorudest pinnale langevate veetilkade pildistamiseks ülikiiret kaamerat. Veetilga suurust kontrolliti süstalpumba abil ning need lasti kukkuma lamedapinnalise nõela otsast. Tilku valgustati tagant hajutatud halogeenvalgusega. Allolevas videos on jäädvustatud veetilga lihtne liikumine. Videol on näha veetilk põrkamas, libisemas ja veeremas üle erinevate nanotorudest valmistatud struktuuride pinna. […]
Avastati müstiline võimas pulsar
Hiljuti avastati nõrga magnetväljaga ning aeglaselt pöörlev pulsar, mis purskab välja tohutus koguses energiat – omadus, mis varem arvati olevat vaid väga tugevasti magnetiseeritud pulsaritel. Avastuse teinud rahvusvahelise teadlaste rühma arvates on pulsari energiaallikas peidus sügaval selle sisimas. Pulsarid ehk neutrontähed on massiivsete tähtede jäänused. Kuigi nad on tavaliselt kõigest 30-kilomeetrise diameetriga, on nende magnetväljad […]
Cassini uued pidid Saturni kuudest
Teadlased avastasid NASA Cassini kosmoselaeva poolt tehtud piltidelt, et Saturnile lähimaid, keskmise suurusega kuusid katavad selged, värvilised vöödid ning laigud. Punakad ning sinakad toonid Mimase, Enceladuse, Tethyse, Dione ning Rhea jäistel pindadel paistavad olevat suurte ja väikeste kokkupõrgete jäänused. Loe lähemalt: “Cassini Catches Saturn Moons in Paintball Fight“
Uus kristalliliste kilede tehnoloogia võib viia efektiivsemate päikesepatareideni
Cornelli Ülikooli teadlased töötasid välja uue meetodi valmistamaks tekstuurse pooljuhtmaterjali ühest kristallist koosnevat õhukest kilet, mille abil saaks tulevikus toota efektiivsemaid fotoelemente ja päikesepatareisid. Seesuguste rakenduste ülim eesmärk on olnud valmistada substraadile, näiteks räniplaadikesele asetatav nanoskaalas kolmedimensionaalne õhuke kile, mille kristallvõrestik paikneks substraadiga samas suunas. Selle eesmärgi saavutamisega sai pärast aastatepikkust uurimistööd hakkama Ulrich Wiesner, materjaliteaduse ja inseneeria […]
Uus grafeeni valmistamise meetod kasutab ränikarbiidist šabloone
Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased töötasid grafeeni sadestamiseks välja uue meetodi, milles süsinik sadestatakse ränikarbiidist šabloonile. Uus meetod hõlmab endas ränikarbiidi pinnale mustrite söövitamist ning grafeeni kasvatamist sellele. Muster käitub kui šabloon, juhtides kogu grafeeni sadestamise protsessi, tänu millele on võimalik valmistada kindlate mõõtmetega nanostruktuure, kasutamata seejuures e-kiiri või muid materjali lõhkuvaid lõikamistehnikaid. Uuel viisil valmistatud nanoribadel on sujuvad ääred, mistõttu väheneb ka elektronide […]
Valguse lainepikkusest õhemad päikesepatareid ületavad efektiivsuse piiri
Stanfordi Ülikooli teadlaste sõnul neelavad ülõhukesed päikeseelemendid valgust tavapärastest kallitest ränipõhistest elementidest efektiivsemalt, sest valgus käitub nanomeetrises skaalas erinevalt. Teadlaste arvutuste kohaselt neelab õigesti koostatud mitmest õhukeste kilede kihist koosnev süsteem päikesevalgust seniarvatust kuni 10 korda paremini. Uurimustööst selgub, et väga õhukeste polümeerkilede sees rikošetina liikuv valgus käitub teisiti kui paksemates kiledes. Et ületada valguse kiles kinnihoidmise aja […]
Loodust matkiv ‘kunstlik leht’ toodab elektrienergiat
Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased näitasid hiljuti, et vee-geeli põhised ‘kunstlikud lehed’ käituvad kui päikesepatareid ning toodavad päikeseenergiast elektrienergiat. Uurimustöö tulemused lubavad tulevikus toota rohkem loodust matkivaid päikeseelemente. Seesugused seadmes tõotavad olla ka odavamad ning keskkonnasõbralikumad kui praegused ränipõhised elemendid. Painduvad seadmed koosnevad veel põhinevast geelist, millesse on lisatud valgustundlikke molekule – ühes katses kasutati selleks […]
Uus tehnoloogia lubab uut energiasäästmise viisi
Teadlased Tokio Tehnoloogiainstituudist ning firmast MERSTech koostöös Mereuuringute Osakonna(Office of Naval Research) Tokio kontoriga töötasid välja uue süsteemi, mis hoiab kontrolli all valgustusele kuluvat elektrivoolu. Süsteem tõotab tuua uusi tuuli tuleviku energiasäästlikusse. Uus süsteem kasutab ära ning töötleb ümber elektrivoolu tõttu tekkiva magnetjõu ülejääki. Tänu elektrivoolu kontrollivatele seadmetele saaks lambipirnide efektiivsuse viia maksimumini. Süsteemi töötavust kontrolliv […]
Kvantfüüsikud muudavad üleliigse soojuse elektrienergiaks
Arizona Ülikooli teadlased avastasid uue meetodi saamaks üleliigsest soojusest elektrienergiat. Meetod põhineb nn. molekulaarse termoelektrilise seadme teoreetilisel mudelil, mille abil saaks tulevikus valmistada efektiivsemaid autosid, elektrijaamu, tehaseid ning päikesepaneele. ,,Termoelekter muudab võimalikuks soojuse otsese muutmise elektrienergiaks seadmes, kus puuduvad liikuvad osad,” sõnas uurimuse läbi viinud Justin Bergfield. ,,Meie kolleegide sõnul on arvutis modelleeritud seadmete valmistamine võimalik, […]
Grafeenelektroodidega superkondensaator
Ameerika Ühendriikide teadlased said hakkama kõrgsagedusliku vahelduvvoolu-superkondensaatori valmistamisega, kus elektroodidena kasutati grafeenlehekesi. Tavalistest kondensaatoristest palju väiksemat seadet saab kasutada arvutite protsessorites ning teistes väiksemõõtmelistes kiipides. Superkondensaatorid ehk elektrilised kaksikkiht-kondensaatorid(electric double-layer capacitors,DLC) või ka elektrokeemilised kondensaatorid on kondensaatorid, millesse mahub tänu elektrolüüdi ning elektroodi ühenduskohas pinge rakendamisel moodustuvale kaksikkihile palju rohkem laengut. Tööstuslikud DLC-d on tavaliste patareidega […]
Iidne täht on galaktiliseks mõistatuseks
Rahvusvahelise uurimustöö tulemusena leiti 13 miljardi aasta vanusel tähel seesuguseid baariumi isotoope, mida seal tuumasünteesi praeguste arusaamade järgi olema ei peaks. Seesugused isotoobid peaksid leiduma tähtedel, mis Linnutee hilisemas arengujärgus tekkisid. ,,Meie uurimustöö tulemused on teooriaga täielikult vastuolus,” sõnas Andy Gallagher Hertfordshire’i Ülikoolist. Tema koostöös Sean Ryani ning teadlastega Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist uurisid kaalude […]
Süsinik-nanotorud arvatust kaks korda tugevamad
Hiljutiste uurimuste kohaselt on süsinik-nanotorud varemarvatust ligi kaks korda tugevamad. Uutest uurimustest selgus, et nanotorud on vähemalt 117 korda tugevamad kui teras ning 30 korda tugevamad kui Kevlar, materjal, mida kasutatakse kuulikindlates vestides ning muudes toodetes. Tänu uutele andmetele võib suureneda nanotorudest materjalide tööstuslik kasutamine ning rakenduste hulk, kirjutab physorg.com. Et teha kindlaks nanotorude tegelik […]
Kas Päikeses on peidus tumeaine?
Siiani pole teadlased leidnud vettpidavat tõendit tumeaine olemasolu kohta, kuid hiljuti pakkusid Portugali ja Ühendkuningriigi füüsikud probleemi lahendusena välja Päikeselt tulevate neutriinode ülitäpse mõõtmise. Põhjus, miks tumeaine peaks leiduma meie enda Päikese sees, on fakt, et Päikese ülitugev gravitatsiooniväli tõmbab endasse nõrgas vastasmõjus osalevaid massiivseid osakesi (weakly interacting massive particles, WIMPs), mis on hetkel tugevaimaks kandidaadiks […]
Teadlased valmistasid nanotorude abil kunstnaha
Biotehnoloogia teadlased töötasid välja elektroonilise puutetundliku naha. Laboris testitud materjal reageerib samasugusele survele kui inimnahk ning teeb seda ka samal kiirusel. Kunstnahk oleks rakendatav järgmise generatsiooni tarkade robotite väljatöötamisel. Ali Javey töörühma valmistatud “e-nahk” koosneb germaaniumist valmistatud nanojuhtmete maatriksist ning kleepuvale polüamiidkilele rullitud ränist. Pinnale on laotud nanoskaalas transistorid, millede peal omakorda on survetundlik kumm. 49 […]
Betoonalus tõstab tuulegeneraatorite efektiivsust
Betoon pole küll kõige rohelisem materjal, kuid tuulegeneraatorite juures kasutamisel on betoonil lausa mitu eelist. Betoonaluse kasutamine vähendab generaatori torni üleval hoidmiseks muidu kuluva betooni hulka rohkem kui 2/3 võrra. Tänu betoonalustele on generaatorite paigaldamine ka ökönoomsem ning tornide püsti saamine on kiirem. Suurimaks kasuks on aga fakt, et betoonaluseid kasutades võib ehitada kõrgemaid tuulegeneraatoreid, saades nii elektritootmisel […]
Kopsude struktuurist inspireeritud kütuseelement
Teadlased Norra Teaduste Akadeemiast(Norwegian Academy of Science and Letters) konstrueerisid uue, kopsude struktuurist inspireeritud kütuseelemendi. Uus kujundus vajab vähem kallist plaatina katalüsaatorit, suurendades samal ajal elemendi efektiivsust. Kütuseelemendi kanalid on valmistatud kopsutorude ülesehituse eeskujul, torudest liigub vesinik ja hapnik vastavatele elektroodidele. Seesugune süsteem kannab gaase elektroodidele ühtlasemalt laiali, tänu millele suureneb elemendi efektiivsus ning suurema pindala […]
Kaldus tähed selgitavad tagurpidi liikuvate planeetide olemasolu
Kaldus tähed võivad aidata seletada, miks mõned planeedid liiguvad oma orbiidil tagurpidi. Planeetidel on kombeks moodustuda kettana, mis nende tähe ekvaatorit ümbritseb, ning liikuda oma orbiidil samas suunas kui täht pöörleb. Viimasel ajal on aga teadlased avastanud ligi 10 tähte, millede planeedid asuvad kallutatud orbiitidel – osad neist nii ekstreemsed, et planeedid liiguvad tagurpidi. Mitmed teadlased […]
Fundamentaalse konstandi väärtus pole alati sama olnud
Miljardeid aastaid tagasi oli elektromagnetilise interaktsiooni tugevus Universumi erinevates osades erinev. Sellisele järeldusele jõudsid Austraalia füüsikud uurides iidsetelt kvasaritelt tulevat valgust. Teadlased leidsid, et üks olulisimaid konstante, peenstruktuuri konstant α, on muutunud nii ajas kui ka ruumis Suurest Paugust alates. ,,Füüsika aasta uudiseks” nimetatud avastus viitab taaskord sellele, et α ei olegi siiski konstant. Kui uurimuse järeldus […]
Grafeentransistor purustab kiirusrekordeid
Ameerika Ühendriikide teadlased töötasid välja uue viisi grafeenist transistorite valmistamiseks. Uus meetod ületab olulisima probleemi, mis on olnud seni takistuseks elektroonikaseadmetes kasutatava räni asendamisel grafeeniga. Samuti valmistati selle tehnoloogia abil seni kiireim grafeentransistor. Praegu pooljuhttööstuses kasutatavad töötlusmeetodid ei sobi grafeeni töötlemiseks, sest tekitavad materjali sisse defekte, halvendades seeläbi selle tööomadusi. Selle probleemi lahendamiseks töötas Xiangfeng […]
Päikesesüsteem arvatust vanem
Päikesesüsteem on varemarvatust kuni kaks miljonit aastat vanem, teatasid Ameerika Ühendriikide teadlased. Nende uurimus, mis põhines Sahara kõrbest leitud meteoriitide vanuse määramises, annab informatsiooni ka Päikesesüsteemi sünni kohta. See infromatsioon aga kipub toetama hüpoteesi, mille kohaselt tekkis Päikesesüsteem tänu lähedalasunud supernoova plahvatusele. Enamik mitte Kuult ja Marsilt pärinevaid meteoriite pärinevad Päikesesüsteemi tekkeajast. Uurimuse objekt, nimega […]
Isepuhastuv tehnoloogia hoiab päikesepaneelid tolmuvabana
Eile demonstreerisid teadlased uut lahendust päikesepaneelide tolmuseks saamise probleemile: isepuhastuvad päikesepaneelid. Tehnoloogia ise põhineb Marsi missioonidel kasutatud lahendustel. Oma uurimustööd tutvustavas ettekandes kirjeldasid teadlased, kuidas isepuhastuv kattepind päikeseelementide pinnal suurendab päikesekiirgusest elektrienergia tootmise efektiivsust ning vähendab hoolduskulusid suurtes päikesepaneelide parkides. ,,Meie tehnoloogia on kasutatav nii väikse- kui ka suuremõõtmeliste fotogalvaaniliste süsteemide puhul. Meie andmete kohaselt […]
Laengutiheduse ebaühtluse mõju ülijuhile viimaks lahti seletatud
Vastavalt Oak Ridge’i Riikliku Laboratooriumi Energiaosakonnas läbi viidud uurimusele töötavad ülijuhid optimaalselt tänu laengutiheduste ebaühtlasele paiknemisele juhi nanostruktuuris. Soovides paremini mõista kõrgtemperatuuriliste ülijuhtide dünaamikat kirjutasid ORNL’i teadlased ümber numbrilise Hubbardi mudeli arvutuskoodi, mille põhjal varem arvati, et vaselisandiga ülijuhtivad materjalid ehk kupraadid on homogeense struktuuriga(elektronide tihedus on igas aatomis sama), vahendab Sciencedaily.com.[/caption] ,,Kupraadid ning teised ülijuhtidena kasutatavad keemilised […]
Nanoskaalas valgust juhtiv antenn
Nanotehnoloogia lubab tulevikus palju uuendusi sensoritele ja optilistele komponentidele, kuid nende väikesed mõõtmed tekitavad kasutajatele raskusi infovahetusel nende seadmetega. Hiljuti demonstreerisid Hispaania teadlased uudset lahendust sellele probleemile, kinnitades selleks nanoskaalas objektide külge ‘antenni,’ mis optilisi andmeid ülitäpselt välja annab ja vastu võtab. Nanoskaalas antennil on voolujuhtivateks osadeks ridamisi asetatud kullast nanovardad. Vardad on asetatud nii, et […]
Pistikupessa ühendatav päikesepaneel toob kodudesse odava energia
Päikeseenergia seadmetele keskenduv firma Clarian Technologies tuli välja uue ideega kodumajapidamise toitmises päikeseenergiaga: nn. Sunfish ehk päikesemasin. Sarnaselt külmikule või mikrolaineahjule saab majaomanik osta Sunfishi päikesemasina energiasüsteemi ning pista juhtme suvalisse õuepealsesse pistikusse, misjärel seade hakkabki maja odava päikeseenergiaga varustama. Kui enamik päikeseenergia süsteeme eeldavad alltöövõtjat, kes mooduli paigaldab ning elektrikut, kes selle läbi vaheldi elektrisüsteemiga […]
Muudetavate mõõtmetega nanoskoopiliste mustritega materjalid
Koostöö CNM’i Elektrooniliste&Magnetiliste Materjalide&Seadmete Grupi(Electronic & Magnetic Materials & Devices Group) ning Argonne’i Energiasüsteemide Osakonna(Energy Systems Division) teadlaste vahel on viinud täiesti uue kahe- ja kolmemõõtmeliste funktsionaalsete nanomaterjalide valmistamise meetodini. Teadlaste uus lähenemine kombineerib plokk kopolümeeride iseorganiseerumise aatomkiht sadestuse isepiirava ja valikulise protsessiga, vahendab physorg.com. Valides sobiva polümeeri ja sadestuse esialgsed keemilised omadused, on võimalik saavutada […]
Grafeen koos kuusnurkse boornitriidiga võib räni turult välja tõrjuda
‘Valgeks grafeeniks’ kutsutav materjal võib meid viia nanoelektroonika uue ajastuni. Rice’i Ülikoolis uuritav kuusnurksetest boornitriidi aatomitest koosnev ühekihiline materjal võib leida rakendusi ka makroskaalas rakendustes. Teadlased Pulickel Ajayani Laboratooriumist on töötanud välja viisi valmistamaks h-BN’i lehekesi, millest tulevikus võib saada just see õige lisand, mida grafeenitööstus oodanud on, vahendab sciencedaily.com. Uurimustöö tulemused avaldati teadusajakirja Nano Letters eelmise […]
Teadlaste sõnul Kuu kahaneb
Äsjaavastatud lõhed Kuu pinnal viitavad tõsiasjale, et see kivine satelliit üsna kiiresti kahaneb, väidavad Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased. NASA Lunar Reconnaissance Orbiter’i tehtud piltidel esinevad pinnamoodustised, mis teadlaste sõnul on otseseks vihjeks Kuu hiljutises geoloogilises ajaloos aset leidnud kokkutõmbumisest. Teadlased kasutasid NASA Lunar Reconnaissance Orbiter Camera’t(LROC), mis alles 2009. aastal koos NASA Lunar Reconnaissance Orbiter […]