FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

Arvi Freiberg: Kõige tähtsam energeetika

by

Maailma asju liigutavat kaks jõudu – sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt täis. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus, on pidevas toidunäljas. Toidu hankimise nimel on läbi ajaloo peetud lugematul arvul sõdu. Ja kardetavasti tuleb neid ette […]

Tartu Ülikool annab teadusportaalile Novaator uue stardi

by

Pressiteade: Teadusuudiste portaal Novaator on tänasest saanud endale uue kodu www.novaator.ee, kus on senisest laiem teemadering ning rohkem võimalusi teaduse põnevat maailma avastada. Huvilisteni tuuakse nüüd uudiseid nii loodus­-, täppis- kui sotsiaalteaduste valdkondadest, nii Eestist kui välismaalt. Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta, räägib, kuidas Eestis on levinud psühholoogiliste testide kasutamine, mis ei näita […]

Talboti efekt sisaldab endas rohkem, kui muidu arvatud

by

Nähtus, kus levib ka tema teele asetatud tõkete taha on ammu teada. Ka see, et esialgne pilt hakkab perioodiliselt korduma  Aga nüüd on hiljutin eartikkel on käsitlenud lähivälja difrakstiooni seoseid mitmesuguste huvtavate valdkondadega – tegurdamine, kvantosakene kastis, … taaselustumine aatomites. Autorid on valmis teinud termini valgusvaip. Või kvantvaip

Laserikiirega on võimalik aatomeid ja molekule pöörata

by

Kui aatomite ja molekulide nihutamine erinevate teravikmikroskoopia meetoditega on üsna palju juttu olnud, siis nüüd on Hiina teadlased tulnud välja meetodiga, kuidas saab molekule pöörata. Selleks konstrueeritakse erilised "valgushammasrattad", mis siis gaasilises oleksu aine molekule keeravad.

Helen Quinn: Mis on teadus?

by

Kõneldes teadusest mitteteadlastele, näiteks õpilastele või avalikkuse ees laiemalt, kipuvad teadlased eeldama, et nende arusaam teadusest langeb kokku kuulajate omaga, ometi olen kogenud, et see ei pruugi nii olla. Väljendudes võimalikult lihtsalt – teadlased mõistavad teadust nii protsessina, mille käigus uuritakse looduse käitumist ja omadusi kui ka teadmiste koguna, mis uurimistöö tulemusena sünnib. Samas näib, […]

Eesti Füüsika Selts: oktoober 2009

by

Niisiis, oktoober 2009 on jäänud minevikku. Mõned märksõnad: Füüsikaõpetajate võrgustik: 6.-7 novembril toimub Voore Puhkekeskus EFS füüsikaõpetajate sügisseminar. Kutsed on välja saadetud kõigile füüsikaõpetajatele, kava on kokku pandud. Loodetavasti suudame oma täna eksisteerivat füüsikaõpetajate võrgustikku oluliselt laiendada, et oleks võimalik pakkuda asjakohast infot, koolitusi ja seminare, mis lõppkokkuvõttes peaksid parandama füüsikahariduse olukorda Eestis. Seminaril tuleb […]

Robert P. Crease: Elu piirialal

by

Traditsiooniliselt peetakse füüsikat teadusharuks, mille kõrgeimaks eesmärgiks on mõista, millest mateeria koosneb ning millised jõud neid osiseid koos hoiavad. Robert P Crease’i sõnul on reaalsus aga kordi keerulisem. Loe edasi …

Õnnitleme värsket akadeemikut Arvi Freibergi

by

Möödunud nädalal TA-s toimunud valimistega teatavasti lisandus — tervelt 23-aastase pausi järel — TÜ Füüsika Instituudis töötavate akadeemikute perre uus liige – Arvi Freiberg. Pakume võimalust huvilistel, eriti just pealekasvavast teadlaspõlvkonnast, tutvuda FI nõukogu esildise tekstiga, mis muuhulgas annab ettekujutuse sellest, milliste akadeemiliste näitajatega on šanssi saada akadeemikuks täppisteaduste alal. Vt TÜ FI esildist.

Kaks magistrikraadi

by

Ajast mil viimati enda tegudest aru andsin on möödas üle pooleteise kuu. Soojast augustikuisest Strasbourgist on saanud sügisene Tartu. September läks väga kiiresti – lausa uskumatult kiiresti. Planeerisin septembri puhkuseks, sest terve suve olin hõivatud internatuuriga Stuttgartis. Koju jõudes tegelesin enda hobidega, ehk oleks võinud rohkem mitte-midagi-tegemisele pühenduda, sest tundus, et kogu aeg oli kiirus […]

John Baez: Maa füüsikute käes

by

Teadlased on hakanud tasapisi mõistma kui oluline on tegelikult see roll, mida kokkupõrked teiste taevakehadega, meteoriidipommitused ja muud katastroofid meie planeedi arengus mänginud on. Järgnevas artiklis heidabki John Baez pilgu meie kahvatusinise täpi vägivaldsesse minevikku. Loe edasi …

Hakkame katsetama veebipõhist hakkajate laste individuaalõpet

by

Tartu Ülikool hankis litsentsi Adobe Connection Pro tarkvarale, mille abil saab nn virtuaalklassis õpetada üheaegselt kuni sadat kusiganes arvuti taga istuvat last. Nagu ikka, me ei arva end mingit imerelva leidnud olevat. Teame, et tehniliselt on tarkvara väga hea. Aga kas sellisel viisil õpetamine ka piisavalt efektiivne on? Igal juhul on asi katsetamist väärt. Sestap […]

Keeletehnoloogiast

by

Juba mõnda aega tagasi toimus  Eesti keeletehnoloogide konverents. Käisime vaatamas. Tegelikult tahaks ju kasutada kõiksuguseid keeletehnoloogilisi … vidinaid, nagu kõnetuvastus, masintõlkimine, kõnesüntesaator, intelligentne veeb … aeg-ajalt siit ja sealt meediakanalist ka kostub (põhiliselt ametnike) hääli, et kohe-kohe saab see kõik võimalikuks. Kui aga kuulata tegijate endi esinemisi ning nendega sel teemal rääkida, siis asjad edenevad […]

Nobeli füüsikapreemia läks digitaalajastu teerajajaile

by

Juuresolevatel piltidel kujutatud kolm meest, Charles K. Kao, Willard S. Boyle ja George E. Smith, jagavad selleaastast Nobeli füüsikapreemiat avastuste eest, milleta praegune tehnoloogiaajastu oleks hoopis teist nägu. Kiire internetiühendus ja digikaamerad on eelduseks kasvõi siinse uudise piltide vaatamiseks; selle eest võlgneme tänu suuri andmeedastusmahte võimaldavale kiudoptilisele andmesidele ja piltide jäädvustamises revolutsiooni teinud CCD-sensoritele. Nüüd, […]

Teadus- ja innovatsioonimeedia konverentsil, esimene

by

Veel enne konverentsi toimus meie ja ürituse korraldajate vahel alljärgnev diskussioon. Kõigepeal oli kutse ……………. Lp Kaido Reivelt! Olete oodatud teadus- ja innovatsioonimeedia konverentsile “Bermuda kolmnurk”, mis toimub 9. septembril 2009. a Tallinnas Nordic hotellis Forum(Viru väljak 3). Registreerumine on juba avatud. 2008. aasta aprillis toimund konverentsi “Teadus – tumm või tummine?” järel on teaduse […]

Võimas laser tekitab vees plahvatuse

by

USA mereväe uurimislaboris on välja töötamisel tehnoloogia laseri-impulsside abil tugevate rõhulainete tekitamiseks ookeanivees. Niisugused lained pole midagi muud kui vees leviv heli ja seda kasutatakse näiteks kajalokatsiooniks, kus veealuste objektide asukohad määratakse neilt peegeldunud heli analüüsides. Uus lähenemine loob täiendvaid võimalusi nii kajalokatsiooni, kui ka allveeside ja -navigatsiooni vallas, sest rõhulainet saab tekitada mitmesaja meetri […]

Aatomjõumikroskoobi abil püüti pentatseeni struktuur pildile

by

Saksamaa Keemia Seltsis 1890. aastal peetud kõnes ütles Friedrich Auguste Kekule, et ta avastas benseeni molekuli struktuuri pärast ühte unenägu, milles madu hammustas ühtäkki iseennast sabast ja moodustas nii ringi. Kuuest süsinikuaatomist koosnevad ringid on tänaseni keemias üliolulised, kui aromaatsete ühendite ehituskivid. Nüüd on füüsikutel õnnestunud viiest niisugusest rõngast koosnevat pentatseeni molekuli aatomjõumikroskoobi abil enneolematult […]

Unustatud pillid äratatakse uuele elule

by

Mineviku elu-olu tundmaõppimiseks oleks õpikute lugemisest hoopis vahvam rännata ajas tagasi ja ise vaadata, mida inimesed sõid, kuidas riietusid, kuidas vaba aega veedeti. Õpikutekst on nigel aseaine teatrielamusele või ammu kadunud pillide kõlale. Arheoloogiliste leidude ja säilinud kirjasõna vahendusel teame paljudest muusikainstrumentidest, mis lahkusid jäädavalt koos viimase meistriga; praeguseks muuseumide klaaskappidesse korrapäraselt paigutatud konserveeritud killud […]

Hammaste kontrollimine märkamatuks

by

Juba meie vanaemad oskasid serviisist välja praakida niisugused nõud, milles olid silmale tabamatud mikropraod. Selleks tuli tassi vaid lusikaga koputada ja kuulata, kas helin on "hele" ja kaunis või kiirelt sumbuv ja "tuhm". Praktikas on see nipp ammu tuntud, kuid alles hiljuti katsetati põhimõttelt sarnast tehnoloogiat hambaemaili seisundi hindamiseks. Nimelt on hambaemaili olulisteks parameetriteks kihi […]

Tagasi Strasbourgis

by

Täna jõudsin edukalt tagasi Strasbourgi, et ISU õpingutele joon alla tõmmata. Väga kodune tunne on, samad muusika saatel peatuste nimesid teatavad trammid, prantsuse inimesed ja vanad Strasbourgi tänavad. Käisin ka pangas raha asju korda ajamas, meeldiv prantsuse bürokraatia – ehkki paberi määrimist on palju, on teenindajad sõbralikud, isegi südamlikud. Esmalt peatun linna servas asuvas noorte […]

Kutse temaatilisele arutelule teisipäeval, 25.08.09

by

Kutsume teid 25.augustil toimuvale, Tiigrihüppe SA poolt kureeritavale audio-visuaalset distantsõpet käsitlevale arupidamisele. Teemadeks on e-klass ja videosillad koolides, õpetaja, koolijuhi ja IT-spetsialisti seisukohalt: E-klass (või AVD – audio-visuaalne distantsõpe) on infotehnoloogiline süsteem, mis võimaldab õpetajal koolitunde läbi viia, ise kohal olemata. Erinevalt videoloengust saavad osapooled üksteisele jooksvalt küsimusi esitada. Veelgi enam, õpetajal on võimalus kasutada […]

Praktika Stuttgartis

by

Lubasin täna kirjutada enda õppetööst Stuttgartis. Päev on justkui võlu väel õhtusse jõudnud, aga kirjutama polegi saanud. Oli väga palav päev – üle 30 kraadine kuumus, saatsin täna postipakiga osa oma asju koju ja valmistusin muul moel koju tulekuks. Hea ülevaate minu tööst siin annab kindlasti lõputöö kaitsmise presentatsioon: voormansik_internship_irs

Internatuur Stuttgartis

by

Minu välislähetus Stuttgartis on kohe läbi saamas. Reedel läkitasin oma praktikatöö Strasbourgi poole teele, ehitan veel ettekannet. Teen seda hoolega kõiki Kosmoseülikoolis õpitud tarkusi arvesse võttes. Presentatsioon peab tulema maitsekas, selge, lihtne, kuid mitte igav. Mida ma siin nägin, uut õppisin ja meelde jätsin?

Millega asendada hõõgpirnid?

by

Kas säästupirn või LED? Valgustusele kuluva elektrienergia vähendamiseks on Euroopa Liidus otsustatud loobuda hõõgpirnidest kõige levinuma tehisvalgusallikana. Populaarseimaks alternatiiviks  on praegu kompaktluminofoor-, ehk säästupirnid, kuid veelgi vähem elektrienergiat tarbivad valgusdiood-, ehk LED-valgustid. Selle temaatikaga seondub palju    Joon. 1: Erinevatele temperatuuridele vastavad Stefan-Boltzmanni spektrid. 3000K korral kiiratakse suur osa energiast nähtamatu soojuskiirgusena. Päikese spektrile kõige […]

Muljeid Stuttgartist

by

Minu internatuur Stuttgarti Ülikooli kosmosetehnoloogide juures on kohe läbi saamas. Homme postitan siia kokkuvõtte oma tegevusest ja mõtetest, mis mul siin õppides tekkisid. Elust-olust Vaihingeni ülikoolilinnakus kirjutasin lähemalt enda ajaveebis.

Nanokapslite abil loodi iseparanevad pinnakatted

by

Inseneridele on suureks väljakutseks jäljendada elusorganismide võimet vigastusi parandada. Eriliseks eeskujuks võib selles vallas pidada inimese nahka, millelt väiksemad kriimustused kaovad jäljetult vaid mõne päevaga. Sarnaste omadustega pinnakatted oleksid omal kohal kulumiskindlate detailide valmistamisel eriti vastutusrikaste mehaanikasõlmede tarvis ja kohtadesse, kus detaili asendamine uuega või selle parandamine on raskendatud – näiteks kosmoseaparaatides. Saksamaa Fraunhoferi Instituudi […]

Eesti korraldab 2012.a. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi

by

23.07.2009 sai allkirja haridus- ja teadusministri käskkiri, mis kinnitab rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi korraldamise Eestis 2012.a. Allkirjastatud eeskiri sündis selleks loodud juhtkomitee töö tulemusena. Korraldamisega hakkab tegelema Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. Rahastamise tagab HTM. Dokumendiga käib kaasas ka tegevuskava. Loodetavasti kõik laabub.

Videoülekanded koguvad kasutajaid

by

Nüüd juba igal pool: * Juunikuus oli IAEA (International Atomic Energy Agency) konvernets, kus haridusteemalisel sessioonil mitmel korral mainiti veebipõhist õpet kui üht võimalust; * Ülemaailmne GLOBE-liikumine jättis ära oma Kanadasse planeeritud konverentsi (masu!) ja peab selle asemel veebikonverentsi; * ASEPS (Asia-Europe Physics Summit) kannab end üle internetis (EVO baasil) * Järjest rohkem avaldatakse soovi […]

Orbitaalmehaanika

by

Alates esmaspäevast olen süüvinud orbitaalmehaanika küsimustesse. Eesmärk on lihtne ja konkreetne: leida odavaim ja kergemini teostatav viis Lunar Mission BW1 tütarsatelliidi Kordylewski pilve saatmiseks. Ehkki pealtnäha lihtne on selle korralik lahendamine aeganõudev ja kaunis keeruline ülesanne. Alustuseks on mul kasutada Oliver Zeile koostatud STK (Satellite Toolkit) stsenaarium BW1 põhisatelliidi Kuu orbiidile saatmiseks. Satelliit alustab enda […]

Ka teradest tekivad tilgad

by

Miks käituvad klaaskuulikesed sarnaselt vedelikega? Kui veekraani aeglaselt lahti keerata, hakkab see kõigepealt tilkuma. Igapäevaelust oleme sellega nii harjunud, et ehk pole tulnud pähegi küsida, miks ei võiks vesi kohe imepeenikest juga moodustada ja mis määrab tilkade suuruse. Põhjus pole sugugi ilmne ja seisneb pindpinevusjõu ja veepinnal vältimatult leiduvate ebatasasuste koostoimes. Samal põhjusel jaguneb langev […]

Seal, kus keegi varem käinud pole

by

Olen Stuttgartis praktikal harukordses olukorras. Minu ülesandeks on valmistada ette Kuu missiooni “BW1” (Lunar Mission BW1). Lisaks tavapärasele ümber Kuu tiirlemisele ja temast sadade fotode tegemisele on “BW1” ka täiesti unikaalne ülesanne – saata kuupsatelliidi suurune pikosatelliit sinna, kus keegi varem käinud pole. Millest jutt käib? Newtoni gravitatsiooni seadusest on ilmselt paljud kuulnud. Võeti see […]

Michael Nielsen: Avatud teadus

by

Internetipõhiseid suhtlusvõrgustikke ja andmebaase on tohutul hulgal, kuid miks enamik teadlasi seal pakutavaid võimalusi nii harva kasutavad? Järgnevas artiklis selgitab Michael Nielsen, kuidas senist internetipõhise koostöö kultuuri tõhusamaks muuta. Loe edasi …

Avalik teadus

by

fyysika.ee-s ilmus tõlkeartikkel, mis arutleb teaduse ja internetimeedia omavahelise suhestumise teemadel ja avatud teadusest: http://www.fyysika.ee/teadus/avatud_teadus/

Jaan Einastole anti mainekas rahvusvaheline auhind

by

Tuntumaid Eesti teadlasi kosmoloog ja akadeemik Jaan Einasto pälvis väärika Marcel Grossmanni autasu. Marcel Grossmanni nimelise autasu on varem saanud valitud teadlased teoreetilise füüsika ja kosmoloogia radadelt. Käesoleval aastal lisatakse Jaan Einasto samasse nimekirja mitmete Nobeli preemia laureaatidega, aga ka niisuguste nimedega kui Stephen Hawking, John Wheeler ja Roger Penrose, tema teedrajava panuse eest tumeaine […]

Tiigrihüppe ideelaadal on näha ka videoõpe a la Kihnu

by

Reedel, 12.06 toimuval Tiigrihüppe Ideelaadal on väljas ka tehniline lahendus, mille abil Kihnu kooli füüsikatunde tehti. Oleme ka ise seal, suhtlemiseks ja uute kontaktide sõlmimiseks. Anname ka teada, et 1.juulile on planeeritud nõupidamine, kus AVD-ga seonduvad küsimused laiapõhjalist käsitlemist leiavad. Esindatud on kõik osapooled – õpetajad, koolijuhid ja IT-spetsialistid. Üritame leida vastust küsimusele “Millist e-kooli […]

Kuidas on meil lood füüsikaõpetajatega

by

On justkui üldteada fakt, et füüsikaõpetajatega on Eestis lood kehvasti ja hingestatud, head füüsika õpetamist kohtab koolides harva. Eestis on ka olemas Eesti Hariduse Infosüsteem, EHIS. Asjast täpsema ülevaate saamiseks pöördusime andmete saamiseks sinna. Tulemus: EHIS-e andmetel õpetab Eesti koolides füüsikat 607 kvalifitseeritud füüsikaõpetajat, puudus on füüsikaõpetajast vaid ühes koolis. Kõik on justkui hästi? Vanemad […]

Audio-visuaalne kaugõpe asub ennast otsima

by

Arvatavasti on saabunud aeg, kus audio-visuaalne kaugõpe (AVD) jõuab koolijuhtide, õpetajate ja IT-inimeste teadvusesse, kui reaalne võimalus lapsi õpetada.  See omakorda annab võimaluse algatada arutelusid ja diskussioone, mille tulemusel võiks selgida, mis võiks olla ja kuidas välja näha AVD Eesti koolides. Üritame siin blogis protsessil silma peal hoida ja võimalusel ka ise panustada.

Läbi aegade suurim tunnustus Eesti keskkooliõpilase teadustööle

by

Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Riinu Ots võitis USA-s peetud noorte teadusmessil (ISEF) oma uurimistööga teise preemia keskkonnateaduste kategoorias, mis on seni parim tulemus Eesti õpilase teadustööle. Lisaks sai ta Hiina Teaduse ja Tehnoloogia Assotsiatsiooni eripreemia, milleks on tasuta osalemine juulis toimuval Hiina noorte teaduskonkursil. Reno linnas Nevadas peetud konkursil, mis kujutab endast sisuliselt USA õpilastööde […]

Heledaimad parvegalaktikad aitavad mõista galaktikaparvede teket

by

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=3): R. Coziol ja kaasautorid Mehhikost koostöös Erik Tagoga Tartu Observatooriumist uurisid galaktikaparvede heledaimaid galaktikaid ning nende tähtsust galaktikaparve tekkimisel. Galaktikaparved on dünaamiliselt seotud süsteemid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest galaktikatest ning galaktikatevahelisest kuumast gaasist. Vastavalt tänapäevasele kosmoloogilisele mudelile moodustuvad sellised parved väiksemate galaktikagruppide liitumisel. Numbrilised simulatsioonid on näidanud, et galaktikaparved […]

Üliklaas on siiski olemas?

by

Uued katseandmed kõnelevad üliklaasi olemasolu poolt. Ained hakkavad väga madalate temperatuuride juures tihtipeale kummaliselt käituma – kummaliselt selles mõttes, et nende omadused on nii erilised, et inimene ei oskagi neid ette kujutada. Niisuguseid imelisi omadusi tähistatakse erinevate üli-liiteliste sõnadega: ülijuhtivus, ülivoolavus. Hiljem on neile lisandunud ülitahkis ja üliklaas. Mõlemas viimatimainitud aineolekus esineb ülivoolavus – osa […]

Küsimustele vastab astronaut Frank De Winne

by

Rahvusvahelises Orbitaaljaamas pole dušši. Kuidas seal viibivad astronaudid siis hügieeni eest hoolitsevad? Mõisted "üleval" ja "all" kaotavad kosmoses tähenduse. Kuidas niisuguse keskkonnaga toime tulla? Nüüd ei pea neile ja teistelegi küsimustele vastuseid internetist otsima. Selle asemel saab ennast huvitava küsimuse Frank De Winne. Pilt: ESA esitada otse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronaudile Frank De Winnele, kasutades […]

Euroopa Füüsika Seltsi korraldatud füüsikahariduse foorumist Lätis Ratniekis

by

Euroopa Füüsika Feltsi korraldatud füüsikahariduse foorumist Lätis Ratniekis: Lisaks kohastele loengutele jagunes töö kolme rühma vahel. Esimene käsitles füüsikaharidust kõigile, teine füüsikaharidust huvilistele ja kolmas füüsikaharidus andekatele. Meie osalesime esimeses, kus tegeleti probleemiga kuidas ja mida õpetada füüsikast nendele, kellel füüsikat edasises elus otseselt vaja ei lähe. Noppeid meie kolleegidelt  Hispaaniast, Saksamaalt, Ungarist, Inglismaalt jm. […]

Lähedaste kvasarite ümbrus Sloani taevaülevaates

by

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=2): Heidi Lietzen ja kaasautorid Tuorla ning Tartu observatooriumitest uurisid Sloani galaktikate kataloogi abil seoseid kvasarite ja neid ümbritseva keskkonna vahel.Tä napäevase arusaama järgi on kvasarid ehk "kvaasi-stellaarsed objektid" aktiivse tuumaga galaktikad, kus kiirgus vabaneb aine akretsioonil galaktika keskel asuvale ülimassiivsele mustale augule. Kompaktne tuumaosa võib heleduselt ületada mitu suurusjärku kogu […]

Galaktikate jaotus Universumis sõltub globaalsest keskkonnast

by

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=1): Elmo Tempel, Jaan Einasto ja kaasautorid Tartu Observatooriumist analüüsisid galaktikate jaotust Universumis ning leidsid, et galaktikate jaotus sõltub oluliselt galaktika rollist grupis ning keskkonnast, kus galaktika paikneb. Analüüsist tuleneb, et Universumi kõige tihedamates piirkondades, superparvede tuumades, puuduvad peaaegu täielikult nõrgad galaktikad. Galaktikate jaotuse uurimine annab suurepärase võimaluse, kuidas paremini mõista […]

Sünteesiti suured ülijuhikristallid

by

Raual põhinevaid ülijuhtmaterjale saadi esmakordselt sentimeetrites mõõdetavate kristallidena. Viimasel ajal on teadusilmas palju ärevust tekitanud raual põhinevate uut liiki ülijuhtmaterjalide avastamine. Kui esmalt leiti, et LaFeAsO elektritakistus kaob temperatuuril 26K üle absoluutse nulli, siis juba mõned kuud hiljem tõusis kriitiline temperatuur 55 Kelvinini, kui lantaan asendati teiste haruldaste muldmetallidega. Peagi lisandus ülijuhtivaid rauaühendeid veelgi. Neid […]

Haruldase asteroidi killud langesid Nuubia kõrbesse

by

Läinud aasta 7. oktoobril nägid tunnistajad Sudaani põhjaosas Nuubia kõrbe kohal Maa poole sööstvat tulekera, mis küll plahvatas juba 37 kilomeetri kõrgusel ja seetõttu ei peetud ka tõenäoliseks maapinnale jõudnud kivimitükke leida, ent üllatuslikult suudeti hilisematel ekspeditsioonidel koguda pea neli kilo samast objektist pärinevaid meteoriidikilde. Selle taevakivi kukkumise loo teeb erakordseks asjaolu, et Maa poole […]

Teaduskeskus AHHAA teeb näituseid ja ehitab maja

by

AHHAA on igatahes uue hingamise leidnud, just viimasel kahel aastal. Sest õigupoolest on see üsna erakordne, kui hästi on Teadlaste Öö end akadeemilises kogukonnas teadvustanud ja kui aktiivselt väga erinevate valdkondade teadlased selles kaasa löövad. Ja näitustega on asjad jälle hästi – kaitsemüsteerium näiteks, kus väga hästi oli suudetud ära tabada õige, st piisavalt tegijaid […]

E-õppe olukorrast.

by

Veel üks mõte e-õppe konverentsilt: Tundub, et tänast e-õpet võib väga jämedalt võttes paigutada teljele, kus ühes otsas on erineva keerukusastmega süsteemid tekstide, piltide, videote ja slaidide üleslaadimiseks, teises otsas aga need, mis püüdlevad selle poole, et ühel või teisel kombel õpetajat asendada. Esimesena mainitud “otsa” näited: koolielu.ee, miksike.ee … igasugused blogid, suhtluskeskkonnad, repositooriumid, jne, […]

Käivitatakse maailma võimsaim laser

by

Maailma võimsaim laser pannakse peagi tööle, et laboritingimustes tehispäike süütada. Paljude teadushuviliste jaoks on ülimaks tänapäeva katseseadmeks saanud Suur Hadronite Põrkur CERNis. Siiski on ka teisi sama mastaapseid ettevõtmisi, mis samuti koondavad tippteadlasi üle maailma ühe võimsa eksperimentaalseadme ümber. Üheks niisuguseks on vastvalminud laserseade NIF (National Ignition Facility) Californias, USAs. Tegemist on kolme jalgpalliväljaku suuruse […]

Plaan toimib

by

Eelmisel nädalal saime teada 3. mooduli eksamite tulemused. On põhjust rahul olla. Esimese eksami eest sain 78%, mis on Kosmoseülikooli karmi hindamist arvestades väga hea tulemus. Teise eksami eest lausa 89,5%, mil oli terve Kosmoseülikooli parim tulemus. Esimene eksam kujutas endast 4-tunnist testi kogu õpitud materjali peale. Kuna Tartu Ülikooli magistritöö kirjutamine võttis eksamiteks valmistumiselt […]

Päike kaob taevast juba väga varsti

by

Aastatuhandeid väldanud vaatluste analüüs on viinud maailma teadlaste üldsuse ühisele vankumatule seisukohale, et päikesevalgusest jääme ilma juba täna! Jah, lõpp tuleb lähitundidel. Vaatlusandmed ja nende põhjal loodud mudel ennustavad teaduses harvaesinevalt suure kindlusega, et päikesevalgus jääb järk-järgult nõrgemaks ja juba kella kaheksa paiku õhtul kaob Eestis päikeseketas taevavõlvilt. Kuulduse kohaselt tabab õnnetus esmajärjekorras idapoolseid riike […]

Tartu Ülikooli ettevõtlussuhteid hakkab juhtima Erik Puura

by

TARTU ÜLIKOOL Pressiteade 30.03.2009 Aprillist tõhustab Tartu Ülikool oma oskuste ja võimaluste aktiivset tutvustamist koostööst huvitatud ettevõtetele -ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juhina alustab tööd Erik Puura, kes oma tegevuses on teadusprorektori otsealluvuses. Puura sõnul jääb ülikool ka edaspidi klassikaliseks õppe- ja teaduskeskuseks, kuid on loomulik, et tugevate baasteadmiste põhjalt arendavad rakenduslikud uurimisgrupid välja partnerluse ettevõtetega. Parimate […]

Täpsustus ….

by

Me tahame saata erinevatele inimestele (üliõpilased, lapsevanemad) küsimustiku, milles on kirjas füüsika gümnaasiumi põhikursuse (põhikursuses on 5 füüsikakursust senise 6 asemel) õpiväljundeid. Sihtrühma inimesed panevad need meie väljamõeldud õpiväljundid tähtsuse järgi ritta ja kui on ideid, siis lisavad õpiväljundeid (õpitulemusi) juurde. Praegu me kogume meie siselisti inimestelt gümnaasiumi õpiväljundeid.  Kui need õpiväljundid on kokku korjatud, […]

Uus õppekava: millest alustada

by

Alustuseks, HV: Arutelu peateema on, mida peaks sisaldama gümnaasiumi füüsika kohustuslikud kursused, mille arv saab tõenäoliselt olema viis. Tööd peaks alustama õpiväljunditest nagu tänapäeval öeldakse, ehk sellest, mida peaks üks tavaline inimene gümnaasiumist kaasa saama. Tavaliseks loen õpilast, kes ei pea füüsikat oma lemmikaineks. Panin kirja, mida pean oluliseks, kusjuures loend pole toodud tähtsuse järjekorras […]

Gümnaasiumide õppekava tegemisest: ettepanek

by

  Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18 50088 Tartu 27. 03. 2009 Füüsikale uue gümnaasiumide õppekava koostamine Austatud härra minister Lukas,  Haridus- ja Teadusministeerium on käivitanud uute riiklike õppekavade koostamise gümnaasiumidele. Kuna üheks eesmärgiks on reaalainete, sh füüsika õpetamise parandamine, samas aga nende ainete kohustuslikku mahtu on kärbitud, siis tuleb teha uus õppekava, millega tulevikus kaasuvad […]

Nanotorud pingutavad muskleid

by

Ehkki pöördliikumismootorid on paljudes rakendustes sobivaimad, ei ole nad otstarbekad näiteks kangimehhanismide juures, kus oleks hoopis ahvatlevam jäljendada liigeste abil ühendatud luid liigutavaid lihaseid. Selleks on aga tarvis materjali, mille kokkutõmbumist ja väljasirutumist saaks täpselt ja kiiresti juhtida. Niisuguste materjalide arendamisega on tegeletud juba paarkümmend aastat ja üheks reaalselt turundatavaks lahenduseks on saanud elektroaktiivsed polümeerid. […]

Kosmosetehnoloogiast on kasu ka kaevandustes

by

Euroopa Kosmoseagentuuris tegeletakse lisaks taevastele teadusküsimustele ka hoopis maisemate murede lahendamisega, millest on kasu koguni kaevandustes maa all. Euroopa Kosmoseagentuuri juures tegutsev ettevõtlusinkubaator on loodud selleks, et kosmosetehnoloogiast võrsunud äriideedele toitvat kasvulava pakkuda. Hiljuti ettevõtlusinkubaatori tiiva alt välja kasvanud spin-off firma EstrellaSat seirab koostöös kolme partnerettevõttega kaevandusmasinate ja nende operaatorite seisukorda Maa eri Hiidkallurid perifeerses […]

Energiasäästu- või turundusnipp?

by

Hispaania teadlased on valmistanud, patenteerinud ja turustanud seadme 100% OFF, mis aitab säästa kodumasinate ja -elektroonika ooteseisundis kulutatud energiat. Seadme tööpõhimõte on lihtne – voolutarbija ja toitekaabli vahele paigutatav mikroprotsessor mõõdab tarbitavat voolu ja vastav programm teeb vahet töötava seadme kõrgema voolutarbimise ja ooteseisundi (stand-by) väikese voolutarbimise vahel. Viimasel juhul lülitab protsessor seadme toite lihtsalt […]

Hõbeniidid otse tulevikku

by

Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab luua vaid mõne mikromeetrise läbimõõduga painduvaid kolmemõõtmelis hõbedast struktuure. Elektroonikaseadmed muutuvad üha väiksemaks ja vastavalt peavad kahanema ka kõigi komponentide mõõtmed. Teisalt peab olema võimalik komponente omavahel ühendada ja mikromeetri suurusjärgus pole see ülesanne enam sugugi nii lihtne kui trükkplaadi söövitamine või juhtmete kasutamine. Ajakirja Science värskes numbris tutvustatakse tehnoloogiat, mis […]

Optilise andmeside katsetusel leiti seletamatu atmosfääriefekt

by

Üks võimalus andmesideks lühikestel vahemaadel on otsene visuaalne ühendus. See toimib näiteks naabermajade akendel teineteisele lehvitavate inimeste vahel. Suuremat andmeedastusmahtu võimaldab teabe saatmine laserivalguse abil, kuid siin tuleb juba rangemini arvesse võtta vahepealse keskkonna mõju signaali kandva valguse levikule. Arvestama peab õhu, sealhulgas õhuniiskusega, aga ka vihma ja uduga. Seni ei ole jõutud ühtsele seisukohale, […]

Naatrium muutub kõrgel rõhul läbipaistvaks

by

Kõrgel rõhul kaotab naatrium metallilised omadused ja saab läbinähtavaks Hariliku toatemperatuuri ja õhurõhu juures on naatrium pehme ja läikiv metall. Ehk mõni lugeja mäletab kooli keemiaklassist klaaspurki, kus õlikihi all lebas pehme metallitükk, mis õhu käes kiiresti tuhmiks tõmbus ja veega kokku puutudes koguni plahvatada võis. Vastne eksperiment näitab, et kõrgetel rõhkudel käitub see metall […]

Akadeemiline füüsikaolümpiaad 2009

by

Akadeemilise füüsikaolümpiaadi korraldavad TÜ Füüsika Instituut ja TÜ Teaduskool koostöös Eesti Füüsika Seltsiga. Olümpiaadist võivad osa võtta kõik Tartu Ülikooli üliõpilased (kaasa arvatud doktorandid), sõltumata nende õppevormist ja õppeastmest.

Eksamid ja magistritöö

by

3. moodul on osutunud nii tihedaks, et saan alles nüüd enda tegemistest kirjutada. Taaskord palju huvitavaid loenguid ja ettevõtete külasusi, kuid ka senisest rohkem praktilist iseseisvat tööd. Loengute kuulamise ja eksamiteks õppimise kõrvalt tegelesin ka magistritöö kirjutamise ning vastavate katsete tegemisega.  Kõrvalolev pilt on satelliitside operaatori SES külastuselt Luksemburis.

Robotite võistlus jaanuaris

by

Jaanuari keskel toimus ISU-s robotite ehitamise võistlus, mis oli lõbusaks vahepalaks tõsisele auditoorsele tööle. Ülesandeks oli ehitada robot, mis märgistatud alalt piiratud aja jooksul võimalikult palju “kalliskive” korjab ja samal ajal kiviplokkidest takistusi väldib. Kasutada oli Lego NXT komplekt, mis lihtsustas meie tööd oluliselt. Ei pidanud tehniliste probleemide lahendamisega pead vaevama, saime keskenduda peamisele – […]

Antarktika jääst võidi leida supernoovade jäljed

by

Poolustejää süvapuurimised lubavad heita pilgu Maa ajalukku ja seda kasutatakse näiteks mineviku kliima uurimiseks. Teisalt on juba kolmekümne aasta eest välja pakutud võimalus otsida jääst jälgi astronoomilistest suursündmustest nagu supernoovaplahvatused. Seni ei ole selles vallas üheseid tulemusi saadud. Siingi kirjeldatud artikkel alles ootab avaldamist ajakirjas Nature, kuid tulemused on sellegipoolest põnevad. Oletatavasti põhjustavad supernoovaplahvatustega kaasnevad […]

Kullast niidistik paistab läbi ja juhib elektrivoolu

by

Kaasaegne elektroonikatööstus kasutab näiteks lameekraanide tootmisel suures mahus kilesid, mis peavad ühtaegu olema läbipaistvad ja voolu juhtima. Levinuimaks niisuguseks materjaliks on ITO – indiumi ja tina oksiidide tahke lahus. Et aga indium on haruldane ja kallis, on tarvis leida alternatiivseid võimalusi sarnaste omadustega kattekihtide loomiseks. Ajakirjas Physical Review Letters kirjeldavad Jaapani, Singapuri ja Austraalia teadlased […]

Väikesed molekulid ujuvad vastuvoolu

by

Hiljuti läbi viidud katses ilmutasid polümeerimolekulid lahuses liikudes senitundmatut efekti, jagunedes suuruse järgi vastavalt lahusti temperatuurijaotusele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelmolekulidest, milles ühesugused lõigud korduvad. See asjaolu teeb nad ideaalseks uurimisobjektiks, kui soovitakse vaadelda sarnaste keemiliste omadustega, kuid erineva massi ja suurusega osakeste liikumist. Konkreetses katses kasutati tolueenis lahustunud polüstüreeni, kusjuures leidus Polüstüreenivahtu kasutatakse õrnade esemete […]

Ka üksik molekul võib toimida elektrijuhtmena

by

Uuriti üksikute polümeeriahelate elektrijuhtivust. Üheks oluliseks eesmärgiks nanotehnoloogias on üksikutest molekulidest elektrijuhtide loomine, et neid juba keerukamates elektriskeemides nanojuhtmetena kasutada. Selle juures on möödapääsmatuks eelduseks hästi tunda üksikute molekulide elektrilisi omadusi. Varem on elektron-tunnelmikroskoobi abil mõõdetud juhtivast materjalist alusele kinnitunud üksikute fullereenimolekulide elektrijuhtivust [2]. Fullereenimolekulid on paraku pallikujulised ja ehk Dibromofluoreeni struktuur (A) ja tunnelmikroskoobi […]

Nafta leiukohti otsitakse satelliitide abil

by

Vastvalminud Maa gravitatsioonikaart on varasematest täpsem ja annab lootust efektiivsemalt nafta leiukohti ära tunda. Uute energiaallikate otsinguile vaatamata pole nafta puurimisele veel alternatiivi ja aina kahanevad naftavarud sunnivad esmalt otsima paremaid viise nafta leiukohtade avastamiseks. Üheks viljakamaks meetodiks selles vallas Maa gravitatsioonikaart. Suuremat versiooni (5.9MB) saab vaadata siit. Pilt: AlphaGalileo.org on Maa gravitatsioonivälja täppismõõtmine. Nafta […]

Loodi teemandist parem abrasiivmaterjal

by

Prantsuse teadlased sünteesisid hiljuti boorist ja süsinikust kristalli, millel on teemandiga sarnane struktuur, kuid paremad omadused kasutamiseks abrasiivmaterjalina ja kõrgtemperatuursetes elektroonikaseadmeis. Loodud kristallis on iga viie süsiniku aatomi kohta üks boori aatom. Varem ei ole õnnestunud nii suure boorisisaldusega teemandikristalli luua, sest lähtesegud kipuvad kõrgetel rõhkudel jagunema boorkarbiidiks ja Vasakul teemant ja tema kristallstruktuur, paremal […]

USA ja Euroopa hakkavad ühiselt Jupiteri uurima

by

NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur ESA plaanivad kahte koordineeritud missiooni Jupiteri ja tema kuude uurimiseks. Varem on kumbki agentuur kavandanud iseseisvaid missioone Jupiteri ja Saturni juurde, kuid nädala eest lepiti Washingtonis kokku, et otstarbekam on ühisel jõul esmalt Jupiteri avastada. Et asi segasem oleks, hakkab Europa Jupiter ja tema kuud. Pilt: NASA nime kandvat kuud uurima […]

Vulkaanikraater laboris

by

Kraatrid tekivad näiteks meteoriitide langemisel ja vulkaanipursetel, aga ka teraliste ainete liikumisel tööstusprotsessides. Vaatamata arvukatele uuringutele ei tunta kraatrite tekkimise mehhanismi veel kuigi üksikasjalikult. Seda lünka meid ümbritseva mõistmises aitavad täita teadlased Prantsusmaalt, kelle uurimus käsitleb kraatrite teket vette uputatud klaasgraanulitest kihis põhjast tõusva gaasi mõjul. Märkimist väärib asjaolu, et katses kasutatud vahendid on kättesaadavad […]

Tuleviku plastpakendid võivad olla nanokihilised

by

Kui harilik lateksist õhupall täita heeliumiga, tühjeneb see peagi, sest lateksi molekulid paiknevad õhupalli seinas piisavalt hõredalt ja korrapäratult, et väikesed heeliumi molekulid mahuvad nende vahelt läbi. Sel põhjusel kaetakse heeliumi-õhupallide sisepind erilise tihedama kummi kihiga või kasutatakse üldsegi imeõhukese alumiiniumikihiga pallimaterjali. Sarnane puudus kimbutab ka karastusjookide pudeleid ja teisi pakendeid, mis peaksid sisu väliskeskkonnast […]

Veesulpsatused said uue seletuse

by

Kas olete kunagi suhkrutükki kohvitassi visates käised määrinud? Kui nii, oli põhjuseks arvatavasti peen vedelikujuga, mis paiskus üles pärast suhkrutüki langemist. Teadlased on alles nüüd saanud vettpidavaid tõendeid ühe seletuse kasuks teiste ees. Ajakirjas Physical Review Letters kirjeldavad füüsikud Twente ja Sevilla Ülikoolidest katset ja selle põhjal loodud arvutisimulatsiooni, mis näitavad, kuidas täpselt liigub vesi […]

Viburujur sai rekordiliselt väikese mootori

by

Viimaste aastate tehnoloogiaarengud on toonud üha lähemale võimaluse ehitada imetillukesi motoriseeritud roboteid. Üheks lootustandvaks rakenduseks neile on operatsioonide teostamine otse inimese veresoontes, kuhu ligipääs kateetri abil on raskendatud. Niisugused robotid vajavad paraku veelgi pisemaid mootoreid ja seni on suureks takistuseks olnud just vähem kui millimeetriste mõõtmetega mootorite väljatöötamine. Nüüd on Austraalia teadlased valmis ehitanud piesoelektrilisel […]

Kas Kuul oli kuum tuum? Kivi mäletab.

by

Teadlased ei tea tänini kindlalt, kas Kuul on olnud vedel tuum ja selle tekitatud globaalne magnetväli. Nüüd on avaldatud ühe 1972 Apollo 17 missiooni käigus Maale toodud kivimiproovi analüüs, mis räägib metalse tuuma olemasolu poolt. Mõned kivimid tajuvad välist magnetvälja sarnaselt sellele, kuidas infot kõvakettale salvestatakse. Pisikesed magnetilised domeenid käituvad välise välja olemasolu korral nagu […]

Uus vaade katlakivi tekkele

by

Kaltsiumkarbonaati tunneb iga eestlane – kes paekivina pankrannikul, kes tahvlikriidina, kes katlakivina kohvikeetjas. Teadlased tunnevad kaltsiumkarbonaati kui lihtsa struktuuriga anorgaanilist ainet, mis küll suuri üllatusi pakkuda ei tohiks. Siiski ilmnes, et see koolikeemiaõpikute üks põhjalikumalt kirjeldatud ühend käitub veest välja sadestudes hoopis huvitavamalt kui õpikutes kirjas. Õpikute seletuse järgi lahustub kaltsiumkarbonaat mingil määral vees, st. […]

Areng

by

Õppimine on hakanud Kosmoseülikoolis ülesmäge minema. Eelmisel nädalal saime teada 2. mooduli eksamite tulemused. 17. detsembri eksami sain 82% ja olin sellega parimate seas. Teise päeva eksami sain 79%, mis oli ka selgelt üle keskmise tulemus. Oktoobri lõpus tehtud plaan kõik konspektid läbi kirjutada töötas suurepäraselt. Püüan eksamiteks õppimisega samas vaimus jätkata ja magistritöö talvega […]

Uus aasta.

by

Külmade selgete öödega algas minu uus aasta Eestis. Nüüd olen taas Strasbourgis tagasi ja valmis õppetööga jätkama. 5. jaanuaril on esimene koolipäev, mis järjekordse rühmatööga uhkelt sisse juhatatakse!:-)

Virtuaalõpiku esimene versioon saab DVD peale

by

Eesti Füüsika Selts tiražeerib koolidele jagamiseks oma füüsika virtuaalõpiku DVD. Järgnevalt hakkame seda uuendama vastavalt õpiku sisu täienemisele. Loodetavasti kulub kellelegi ära … 🙂 Huvilistel palume kontakteeruda e-maili aadressil kaido@fyysika.ee