FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

NASA kosmoseprogramm lubab inimese Marsile viia 2030. aastate keskpaigaks.

by

Obama värskenduskuuri läbinud kosmoseprogramm lõi kriitikute vahele kiilu, kuid inimesi lähimatel aastakümnel Kuule siiski ei vii. Üleile Kennedy Kosmosekeskusesse lennanud Barack Obama üritas oma kriitikutega suhteid siluda, tehes oma algsetes plaanides mõningaid järeleandmisi ning lubas, et Marss jääb NASA prioriteediks. “Aastaks 2025 peaks olema valmis pikkadeks kosmoselendudeks mõeldud kosmoselaev, mis võimaldaks astronaute Kuust kaugemale saata,” […]

Tabamatu soojus muudab tuleviku kliimamustrid määramatuks

by

Rohkem kui pool Maani jõudvast Päikese soojuskiirgusest kaob pärast atmosfääri sisenemist piiratud võimalustega satelliitide ning ookeanivaatlusplatvormide tõttu jäljetult, mis toob ebakindluse tuleviku kliimamuutuste ennustamisse. Boulderi rahvusliku atmosfääriuurimiskeskuse (NCAR) teadlased hoiatavad, et praegused satelliitsensorid, ookeaniplatvormid ning teised vaatlusvahendid ei pruugi olla piisavad kogu kliimasüsteemi jälgimiseks. Maani jõudev soojuskiirgus võib talletuda ookeanisügavustesse või mujale, kus selle avastamine […]

Grafeen värvitundlikes päikeseelementides

by

Grafeenile harjaste lisamine võib olla võti odavate päikeseelementide efektiivsuse suurendamiseks. USA keemikud on välja töötanud uudse grafeenipõhise värvaine, mis käitub kui fotoelektronide allikas, muutes selle kasutuskõlblikuks värvitundlikes päikeseelementides(dye-sensitive solar cell ehk DSSC), odavaks alternatiiviks ränist elementidele. Värvitundlikud päikeseelemendid kasutavad footonitest energia ammutamiseks valgustundlikke lahuseid titaaniumdioksiidiga kaetud alusetel. Valgus ergastab värvaines olevaid elektrone ning need kõrge energiaga elektronid […]

Paindlik päikeseenergia on teel

by

Õige pea tootmisliinidele jõudvad kleebitavad päikeseelemendid võivad tuua suuri muutusi päikesevalgusest energia ammutamise ärisse. Päikesevalgusest ammutatud energia: helge tulevikulootus või petlik ootus? Päikeseenergiale leidub nii mitmeidki halvustajaid, kes pigem viimast arvaksid. Fotoelemendid on liiga kallid, nende valmistamiseks kulub suurel hulgal materjali ja energiat, ütlevad nad. Lisaks on need ka ebaefektiivsed, muutes vaid ligi 20 protsenti pealelangevast valgusest […]

Tartu plasmafüüsikud aitavad Läänemerd päästa

by

PlasTEP-i projektis osalev Füüsika Instituudi gaaslahenduslabor üritab koos viieteistkümne välispartneriga luua plasmal baseeruva tehnoloogia prototüübid, mis tulevikus aitaksid vähendada Läänemere ümbruse vee -ning õhusaastet. Umbes kolm aastat tagasi otsisid PlasTEP-i programmi eestvedajad endale Eestist seoses kavandatava projektiga partnereid. Gaaslahenduslaboril oli aga reaalne kogemus saasteühendite eemaldamise osas olemas ning nende hiljutise uurimistöö temaatika ühildus projektiga ideaalselt. […]

Viirustega vesinikku tootma?

by

MIT teadlased on leidnud uue viisi, kuidas imiteerida taimede poolt kasutatavat vee molekuli lõhustamisprotsessi, et seda tulevikus energiaallikana kasutada. Vesiniku vee molekulist kätte saamine on üks võimalus, kuidas päikeseenergiat efektiivselt ära kasutada. Kuna Päike alati ei paista, pakuvad vesiniku alusel kütuseelemendid või vedelad kütused võimalust, kuidas ka pilvise ilmaga rohelist energiat tarbida. Teised teadlased on […]

Elu Titanil oleks haisev ja plahvatusohtlik

by

Ekstreemsed miinuskraadid ning päikesevalguse vähesus sunniks elumolekule Titanil võtma märksa ebatavalisemaid vorme kui Kuldtsoonis. Saturni suurim kaaslane Titan on Maast äärmiselt erinev, ent siiski peetakse seda üheks potentsiaalseks paigaks, kus lisaks Maale võib Päikesesüsteemis elu leiduda. Kuu paksu ja oranži atmosfääri moodustab peamiselt lämmastik.Kuna Titan on Päikesest umbes kümme korda kaugemal kui Maa, valitseb seal […]

Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele

by

Kosmos. Sadu valgusaastaid Päikesest. Pruuni kääbuse ümber tiirleb midagi, mis heidab kinda tänapäeval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Mis peamine – teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas müstilist objekti kutsuda. Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil ning abiprofessor Kevin Luhmanil ei tulnud ilmselt alguses mõttessegi, et nende uurimus võib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides Sõnni tähtkuju […]

Grafeenkilede tootmisprobleemi ületamine

by

Grafeen on potentsiaalne tuleviku elektroonikatööstuse superstaar. Tänu ebatavaliselt hästi liikuvatele elektronidele, mis suudavad materjali läbida pea valguse kiirusel – 100 korda kiiremini kui elektronid läbivad räni – saaks grafeeni kasutada ülikiiretes transistorites või arvuti mälukiipides.  Grafeeni ebatavaline meekärje sarnane struktuur on väga painduv ning mehaaniliselt vastupidav, samuti on sel unikaalsed optilised omadused, mis teevad selle kasutatavaks […]

Grafeeni edusammud uue põlvkonna rakenduste suunas

by

Vaid aatomkihi paksune materjal grafeen säilitab oma hea soojusjuhtivuse ka substraadile kinnitatult – omadus, mille olemasolu on kriitilise tähtsusega, et muuta laborileiutised kasutuskõlblikuks komponendiks suure hulga nanoelektrooniliste seadmete jaoks. Ajakirja Science 9. aprilli numbris ilmunud artiklis teatab rühm insenere ning teoreetilisi füüsikuid Texase Ülikoolist, Bostoni kolledžist ning Prantsusmaa  Aatomienergia Komisjonist, et üliõhuke grafeen juhib soojust rohkem […]

Mendeljevi tabeli puuduv 117. element lõpuks leitud

by

USA ning Vene füüsikud on loonud üliraske 117. elemendi, mis täidab lünga seni vaadeldud elementide vahel. Avastatud elemendi eluiga kinnitab teooriaid, mis ennustavad, et ülirasked elemendid asuvad koos oma isotoopidega nn. stabiilsuse saarel. Teadlaste töörühm sünteesis uue elemendi liites oma vahel kaltsiumi ning  haruldase raske elemendi berkeeliumi. Sellekohane uurimistöö avaldatakse järgmises ajakirja Physical Review Letters […]

Cryosat-2 hakkab kosmosest sääski otsima

by

Neljapäeval Baikonauri kosmodroomilt orbiidile saadetava Cryosat-2 satelliidi tööülesannete hulka kuuluvad lisaks pooluste aladel tehtavatele jääpaksuse mõõtmistele ka hüdroloogiauuringud ning intrigeerivalt Aafrika malaariapuhangutele lahenduse leidmine. ESA on avalikustanud kaardi piirkondadega, kus Cryosat mõõtmisi sooritab. Ootuspäraselt moodustavad suurima osa neist Antarktika ja Arktika jääkilbi mõõtmised. Kuna satelliit on varustatud radari-altimeetria aparatuuriga on sooritatavad mõõtmised äärmiselt täpsed ning […]

Uued teadmised grafeeni-metalli vastastikmõjudest

by

Hiljutise uurimistöö käigus leidsid teadlased Brookhaven National Laboratory’st mitmeid hämmastavaid detaile grafeeni elektriliste ja optiliste omaduste kohta jälgides grafeeni kiht-kihi haaval ‘kasvamist.’  Tänu nende uurimusele võib grafeenist saada materjal, mida kasutatakse tulevikus arvutite, digitaalsete ekraanide ja elektrooniliste sensorite väljatöötamisel. ,,Grafeen on materjal millel on tõesti potentsiaali asendada elektroonikatööstuses kasutatavat räni,” lausus Peter Sutter, materjaliteadlane Brookhaveni Rakenduslike […]

Pigem efekt kui defekt – samm lähemale väiksemate, kiiremate grafeenipõhiste seadmeteni

by

Kuuldes sõna ‘defekt’ mõtleme me sellest kui lahendust vajavast probleemist. Ühes hiljutises uurimuses aga tekitasid Lõuna Florida Ülikooli teadlased defekti, mis võib ise olla lahenduseks probleemile üha uute elektroonikaseadmete väljatöötamisel.  Ajakirjas Nature Nanotechnology ilmunud artiklis kirjeldatakse professorite Matthias Batzilli ja Ivan Oleyniku juhitud teadlasterühma uudset lahendust, mis seisneb grafeenile lisadefekti tekitamises. Et grafeen oleks kasutatav sellistes elektroonilistes rakendustes nagu näiteks […]

EFS aastapreemia 2009

by

Selle aasta Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia anti Toomas Rõõmule ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) terahertsi ning madalate temperatuuride töörühmale, maailmatasemel terahertsspektroskoopia laboratooriumi ülesehitamise ja eduka käivitamise eest. See on tunnustus enam kui kümne aasta pikkusele dr. Urmas Nageli ja dr. Rõõmu ning 2002. aastal doktorandina alustanud dr. Dan Hüvoneni tööle. THz kiirgus võngutab […]

Reis Marsile ja tagasi Moskva tagahoovis

by

Selle aasta suvel alustavad kuus kosmonauti Moskva Biomeediliste Probleemide instituudis (IBMP) 520 päevast reisi Punasele planeedile ja tagasi seejuures tegelikkuses Maalt lahkumata. Kahest eurooplasest, neljast venelasest ja ühest hiinlasest koosnev meeskond alustab sellel suvel Mars500 projekti raames Moskvas asuvas Biomeediliste Probleemide instituudis teekonda Marsile. Selleks ajaks sõelutakse hetkel programmis osalevast neljast eurooplasest välja kaks, kes […]

Grafeenipõhised uudsed OLED ekraanid

by

Stanfordi Ülikooli teadlased on välja töötanud täiesti uudse kontseptsiooni orgaaniliste valgusdioodide(OLEDide) valmistamiseks, kus läbipaistvaks juhtmaterjaliks on mõned nanomeetrid grafeeni. See saavutus sillutab teed laiaulatuslikuks odavaks OLEDide masstootmiseks plastikalusele, mida on võimalik kokku rullida nagu tapeeti ning ‘kleepida külge’ pea igale pinnale. Tänu oma suurepärasele pildi-kvaliteedile, väikesele energiavajadusele ning õhukesele struktuurile on OLEDide tehnoloogiat arendatud juba pea 20 aastat, kuid alles […]

Valmis esimene grafeenist fotodetektor

by

IBM-i teadlased on saanud valmis esimese grafeenist tehtud fotodetektori. Seadet, mis on võimeline ülitäpselt avastama optilist andmevoolu kiirustel kuni 10Gbit/s, saaks tulevikus kasutada uut sorti vooluringide valmistamiseks, mis kasutaksid informatsiooni töötlemiseks ja edastadamiseks nii valgus- kui ka elektrivoolu. Fotodetektorid on seadmed, mis detekteerivad valgust muutes optilise signaali elektrivooluks. Fotodetektoreid kasutatakse laialdaselt näiteks kommunikatsioonivahendites, fototöötluses ning andurites. Kaasaegsed fotodetektorid […]

Eesti Füüsika Selts: märts 2010

by

Eesti Füüsika Selts märtsis 2010, edasi ja tagasi: Füüsikapäevad on läbi, elagu füüsikapäevad! Pilte võib vaadata aadressil … Eesti Füüsika Selts on avanud registreerimise loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) õpikodade programmi, kus nutikad lapsed saavad eksperimendil baseeruvat eriõpet ka põhikooli või gümnaasiumi õppekava alusel. Seonduv info füüsikaõpetajatele on veebilehel http://www.fyysika.ee/koolidele/ninatargad/, õpilased saavad täita registreerumiseks tarvilikku ankeeti aadressil […]

ITER: katseline termotuumareaktor valmib ‘kõigest’ veidi vähem kui 10 aasta pärast

by

Vanemad füüsikud mäletavad, et ITER-i  või selle sarnase võimsusega termotuumareaktori ehitamine on olnud alati 20 aasta kaugusel, veebruari lõpus lükati praegust tähtaega taas kümne kuu võrra edasi. Samal ajal on hakatud kahtlema ühe reaktori kütuse komponendi – triitiumi – jätkuvuses tuleviku kommertselektrijaamade jaoks. Uute plaanide kohaselt peaks ITER termotuumareaktor tööle hakkama novembris 2019, ent uus […]

Suur Osakeste Põrguti – See on elus!

by

CERN-i Suur Osakeste Põrguti alustab täna osakeste põrgutamist. Vaata  LHC esimest otseülekannet: Large Hadron Collider Live! 15:04 CERN-i pressiteade on avaldatud ___ 9:00  Täna alustatakse LHC kompleksis osakeste põrgutamist koguenergiaga 7TeV. Senine saavutatud rekord on Tevatroni põrgutis koguenergiaga 2TeV. 9:49 Kella üheksa paiku laaditi kiirendi prootonitega. LHC on juba mitmeid kordi saavutanud kiirte energiaks 3,5 […]

Teadlased võisid rikkuda hetkeks füüsikaseadust

by

Brookhaveni rahvusliku laboratooriumi teadlased võisid hetkeks rikkuda kvark-gluoon plasmat luues paarduvusseadust. Sellest hoolimata jätkus reaktsioon võrdse ning vastassuunalise reaktsiooniga ning energiajäävust ei rikutud. Siiski loodi eksperimendi käigus Relativistlikus Raskete Ioonide Põrgutis (RHIC) sekundi murdosaks aegruumi mull, kus paarduvus enam ei kehtinud. Paarduvust arvati kaua olevat fundamentaalne füüsikaseadus, nimelt väidab see, et universum ei ole ei […]

Eesti füüsika annab aru: Peeter Saari

by

Teaduse teekaardist ja Eesti teaduse rahastamisest Objektiivselt on praeguse Eesti teaduse seisukord hea, suuresti tänu kunagi tehtud õigetele otsustele, mis puudutab finantseerimist ja teaduse orientatsiooni. Ilma Euroopa rahadeta on Eesti riik võtnud vastu mitmeid otsuseid teaduse rahastamiseks. Poolteist aastat tagasi toimus tippkeskuste konkurss, millest küll füüsikud ja astronoomid eriti osa ei saanud. Viimasel ajal toimus […]

Eesti füüsika annab aru: Anu Reinart

by

Tartu observatoorium Ma usun, et Tartu observatoorium pälvib lähiajal rohkesti tähelepanu. Suuresti tänu sellele, et Eesti riik on astunud suuri samme Euroopa Kosmoseagentuuriga liitumiseks. Eelmise aasta novembris kirjutati alla leping, mille tagajärjel arvati meid ESA-ga koostööd tegevate riikide hulka. Teisest küljest on Tartu observatooriumil ette näidata pikk ajalugu astronoomia ja kaugseire vallas ning kindlasti plaanime […]

Eesti füüsika annab aru: Raivo Stern

by

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituut KBFI põhitegevust kandvad majad on Tallinnas kahes kohas. Kesklinna majas (Teatri väljak 3) paikneb teoreetilise füüsika osa, kus tegeletakse valdavalt kõrgete energiate füüsikaga. Seetõttu oleme tihedalt seotud ka CERN-iga ning ootame kärsitult LHC esimesi tulemusi. KBFI peamaja on Akadeemia tee 23, Mustamäe teaduslinnaku taga, kus oleme olnud juba tükk aega […]

Eesti füüsika annab aru: Ilmar Kink

by

Nanotehnoloogia arenduskeskusest NanoTAK asustati 2004. aastal ning on mõeldud Eestis tehtavate nanotehnoloogia alaste uuringute tegemiseks. Oma täieliku töörütmi omandas organisatsioon 2005. aastaks. Tegu on iseseisva uurimisasutuse, mis täidab nišši erafirmade ja ülikooli akadeemilise poole vahel. Seega tegeleb ta ettevõtetele suunatud tehnoloogiate arendamisega. 2009. aastal tegi Ettevõtluse Sihtasutus otsuse jätkata NanoTAKi finantseerimist aastani 2015, seejuures muutub […]

Eesti füüsika annab aru: Ergo Nõmmiste

by

Uue FI maja projekt Maja on planeeritud ehitada Maarjamõisa väljale, kuhu kunagine ülikooli arengukava nägi ette kogu LOTE struktuuri rajamist. Keemiahoone ja Tehnoloogia instituut on juba valmis, lisaks ehitatakse sinna tulevikus ka Siirdemeditsiinikeskus. Füüsikahoone ehitamiseks tuli eelnevalt teha tõukefondidele eeltaotlus. Meie õnneks vahetus nende taotluste tegemise ajal ka rektoraat, nimelt poleks see vana rektoraadiga ilmselt […]

Grafeen lahenduseks vesiniku ladustamisel

by

Tänu oma juhtivuslikele, soojuslikele ning optilistele omadustele on grafeenist saanud viimaste aastate ‘staar-materjal,’ sest ta on kasutatav suures hulgas sensorites ning pooljuhtseadmetes. Oma algsel kujul ei ole grafeen aga vesiniku ladustamiseks sobiv, leidsid teadlased NIST Center for Neutron Research’ist. Kuid kui asetada oksüdeeritud grafeenlehekesed kihiti, kus kihte ühendaksid molekulid nii, et vahele jääks ka piisavalt vaba ruumi, […]

Potentsiaalikal kliimapäästmisvahendil kriips peal?

by

Merepõhja rauaga rikastamine atmosfääris CO2 hulga vähendamiseks võib kaasa tuua mürgise planktoni vohamise. Kanada Lääne-Ontario ülikooli ökoloogi Charles Tricki juhitud töörühma leiud seavad kahtluse alla praeguste plaanide otstarbekuse süsihappegaasi tarbivate organismide kasvu kiirendamisest „See on tõsine näide sellest, et mil me arvame, et teame, mis keskkonnas toimub, me seda siiski tegelikult ei tea. Igas mastaapses […]

Nanokujutiste kandmine grafeenile

by

 Ajakirjas Nano Letters ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased grafeeni elektrooniliste omaduste varieerimist pööratavas protsessis, kus omadusi on võimalik modifitseerida ka piiratud alas. Selleks on kasutatud üksteise järel vesinik-passiveerimist ning elektronstimuleeritud vesiniku desorptsiooni skaneeriva tunnelmikroskoobi abil. Grafeen on praktiliselt ideaalilähedane kahemõõtmeline juht, mis koosneb ühest lehekesest kuusnurkselt paiknevatest süsiniku aatomitest. Kasutades vesinik passiveerimist on võimalik grafeeni elektrilisi omadusi […]

Edusammud grafeeni masstootmise suunas

by

 Hiljuti on teadlased teinud suuri edusamme lahendamaks probleeme, mis takistavad grafeeni masstootmist, mis teeks grafeenist tõsise konkurendi elektroonilistes seadmetes praegu kasutuses olevale ränile.. Tootmisprobleeme käsitlev artikkel ilmus ajakirjas Nano Letters, koostööd tegid teadlased Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Venemaa teadusinstituutidest.  Victor Aristov ja kolleegid rõhutavad, et grafeen võiks tulevikus asendada räni ülikiiretes arvutiprotsessorites ning muudes seadmetes. Grafeeni masstootmise takistuseks […]

Hulkuv täht kokkupõrkekursil Päikesesüsteemi välisservaga

by

Päikessüsteemi lähedusse sattuv täht Gliese 710 võib 1,5 miljoni aasta pärast häirida väliplaneetide orbiite ning saata Päikesesüsteemi keskosa suunas tapva komeetide ning asteroidide saju. Kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Hipparcosi satelliidi andmeid hindas Peterburi Pulkovo Observatooriumi astronoom Vadim Bobylev Gliese 710 ja meie Päikesesüsteemi välisserva vahelise kokkupõrke tõenäosuseks 86%. Tema uurimus on ilmumisel ka ajakirjas Astronomy letters. […]

Uurimus kinnitab nii tumeaine olemasolu kui ka Einsteini teooria paikapidavust

by

California, Zürichi ja Princetoni ülikooli füüsikute poolt läbi viidud rohkem kui 70 000 galaktikat hõlmav uurimus kinnitab, et vähemalt 3,5 miljardi valgusaasta raadiuses Maast kehtivad üldrelatiivsusteooria poolt seatud piirangud. Analüüsides galaktikate kiirust ning paiknemist ja nende vahelise aine paigutust näitasid teadlased, et Einsteini teooria seletab lähiuniversumit paremini kui ükskõik mis teine alternatiivne gravitatsiooniteooria. See vihjab […]

Süsinik-nanotorud üllatavad jälle – järgmine samm uute energiasüsteemide poole

by

MIT teadlaste töörühm on avastanud uue nähtuse, mis põhjustab energiarikaste lainete läbi süsiniknanotorude liikumisel elektrivoolu tekke, mis võib viia uue elektritootmisviisini. Avastatud fenomeni võiks võrrelda ookeani poolt kantavate triivpuudega, mööda mikroskoopilist juhet liikuv soojusenergialaine põhjustab analoogselt elektronide liikuma hakkamise, tekitades sellega elektrivoolu. Protsessi kriitiliseks komponendiks on aga süsiniknanotorud, mis on seest õõnsad ning pelgalt mõne […]

Grafeenkihtide valmistamine kristallatsiooni abil

by

Selle avastamisest  saadik on grafeen jätkuvalt huvi äratanud. Mitmel erineval viisil grafiidist saadav grafeen on moodustatud ühest kihist kuusnurkselt paiknevatest süsiniku aatomitest. Oma ehituse tõttu pakub grafeen kõige rohkem huvi just nanostruktuuride vallas. Lisaks grafeeni tänu selle elektrilistele ja optilistele omadustele võimalik kasutada alternatiivina muudele materjalidele nii elektroonikas kui ka sensorites. Räägitakse ka grafeeni kasutamise […]

Elektrifitseeriv avastus: inimkeha liigutustest energiat genereeriv materjal

by

Teadlased on hiljuti teinud edusamme kõndimisest, hingamisest ja muudest loomulikest kehalistest liigutustest energia ammutamisel, et varustada energiaga näiteks mobiiltelefone ja südamestimulaatoreid. Ajakirjas Nano Letters ilmunud artiklis seletatakse painduvate, elusorganismis kohanduvate kummikilede väljatöötamist, mida saab kasutada siiratud või kaasaskantava energiatootjana. Näiteks saab materjali kasutada energia ammutamiseks  kopsude liikumisest hingamisel ning kasutada seda südamestimulaatori tööshoidmiseks, välistades seega […]

Nanotorudest küttekeha tuleviku energiaallikana

by

American Chemical Society ajakirjas Nano Letters ilmunud artikkel kirjutab võimalusest tulevikus keemiatehaste, autode ja päikesepatarei komplekside poolt tekitatud soojust ära tarvitada elektrienergia tootmiseks, kasutades selleks süsinik-nanotoru elektroodide põhjal  ehitatud kütusekehi. Uurimustöö viis läbi Dr.Ray Baugham , Alan G. MacDiarmid Nano Tech instituudi direktor, koostöös rahvusvahelise uurimisrühmaga. Tehastes või torujuhtmetes hetkel raisatava soojusenergia efektiivne ära kasutamine […]

Phobos: kosmiline vahepeatus

by

Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit Mars Express sondeerib kolmapäeva õhtul Marsi suurima kuu pinda pelgalt 67 km kõrguselt, andes uurijatele võimaluse heita pilk salapärase kuu sisemusse. Phobos ise võib aga lähitulevikus osutada järgmiseks vahepeatuseks Maa ja Marsi vahel. Jaanuar lõppes NASA kosmoseagentuuri jaoks mustades toonides, kuna Barack Obama viis läbi valusa otsuse kärpida agnetuurile suunatavaid rahavoogusid. Kuigi […]

Stipendiumikonkurss füüsikaõpikute kirjutamiseks

by

Konkursi eesmärgiks on luua eeldused uute, kaasaegsete füüsikaõpikute sünniks, mis oleksid ka võimalikult vabalt kasutatavad e-õppe ja audio-visuaalsete materjalide ja õpiobjektide loomisel. Konkursi väljakuulutamise ajendiks on asjaolu, et täna kasutuses olevate õpikute kasutamine 21. sajandi kooli arendamises on keeruline (kui mitte võimatu), kuna kirjastustel puudub huvi ja soov sellesuunalist koostööd teha. Stipendiumi suurus sõltub asjaoludest […]

Eesti Füüsika Selts: veebruar 2010

by

Selle kuu uudised ja teated: 22.-23. märtsil toimuvad Tartus, Tähe 4 õppehoones XL Eesti füüsikapäevad ja XXXII füüsikaõpetajate päevad (NB see on esmaspäev ja teisipäev!) Füüsikapäevade kava avaneb sellelt lingilt. 22. märtsil toimub Eesti Füüsika Seltsi üldkogu. Paluksime kõigil Eesti Füüsika Seltsi liikmetel osa võtta või volitada mõnd teist EFS liiget ennast üldkogul esindama, saates […]

Y.Vilenchik, E.Peled ja D.Andelman: Naftasõltuvusest priiks

by

Vesiniku kasutamine autokütusena võib näida hetkel veel küll üsna kauge tulevikuna, kuid Yaakov Vilenchik, Emanuel Peled ning David Andelman kinnitavad, et kliimamuutustega võitlemise ajastul on see siiski täiesti realistlikuks alternatiiviks bensiinile ja diislikütusele. 2008. aasta suvel lakke tõusnud naftahinnad sundisid pea igat maalast oma rahakotti kergendama. Kõige rängema hoobi said sõidukijuhid, sest bensiini hind tanklates […]

Immigratsioon Linnuteel – neljandik kerasparvedest tulnuklikku päritolu

by

Umbes neljandik Linnutee kerakujulistest täheparvedest on Swinburne Tehnikaülikooli uurimuse kohaselt olnud kunagi eraldiseisvad kääbusgalaktikad. Royal Astronomical Society kuukirjas avaldatud professor Duncan Forbesi uurimus näitab, et paljud meie galaktika kerasparved on sündinud kusagil mujal ning aja jooksul Linnuteega ühinenud. Samuti osutab uuring, et meie galaktikas võib leiduda seni kahe kinnitatud kunagise kääbusgalaktika asemel neid vähemalt kaheksa. […]

Metallkontaktide paigutamise efektist elektronide transpordile grafeenis

by

Kasutades laiaulatuslikke superarvuti arvutusi analüüsisid teadlased hiljutises uurimuses metallkontaktide grafeenile paigutamise mõju elektronide transportimise omadustele, varieerides ühenduskoha pikkust, laiust ning suunda. Antud uurimustöö on esimene kvantitatiivne uurimus elektronide transpordist läbi metall-grafeen ühenduskoha, mis analüüsib detailselt ka varasemaid mudeleid. Informatsioon selle kohta, mil viisil metallkontaktide paigaldamine mõjutab elektronide transporti grafeenis on oluline seda materjali uurivatele teadlastele […]

NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks

by

  NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi tehtud uurimus reastab globaalse soojenemise põhjused majandussektorite alusel ning annab aimu kliimamuutuste tulevikust. Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades […]

Grafeenist ‘nanovõrgul’ potentsiaali muuta elektroonikaseadmete tulevikku

by

Grafeenil, ühe aatomkihi paksusel meekärje struktuuriga süsiniku võrestikul on potentsiaali leida tulevikus kasutust raadiotes, arvutites, telefonides ning muudes elektroonikaseadmetes. Kuid selle rakendamist takistab fakt, et pool-metallilisel grafeenil puudub keelutsoon, mistõttu ei saa seda hästi kasutada kui pooljuhti, et võimendada või lülitada elektroonilisi signaale. Kuigi grafeenlehekesi nanoribadeks lõigates võib tekitada suurema keelutsooni ning seeläbi seadmete töövõimet […]

Bloom Energy tõi avalikkuse ette tuleviku kütuseelemendi

by

Kolmapäeval tõi firma Bloom Energy avalikkuse ette uue innovatiivse kütuseelemendi, mis lubab toimetada ka kõige kaugematesse maailmanurkadesse puhast ja taskukohast energiat. Oma ametliku debüüdi tegid Bloom’i serverid eBay hoones, mida need energiaallikad nüüd osaliselt töös hoiavad. Serverid on kokku pandud kütuseelementidest, mis omakorda on valmistatud ränist – materjalist, mida leidub rikkalikult liivas. “Bloom’i kütuseelementide tehnoloogial […]

Maailma tundlikuim neutriinoeksperiment kogub hoogu

by

Jaapanlaste poolt juhitud rahvusvahelise T2K eksperimendi teadlased teatasid teisipäeval, et nad on teinud suure sammu salapäraste neutriinovõnkumiste põhjuste mõistmiseks. „T2K“ (Tokai-to-Kamioka, J.J.O.) eksperimendis tekitatakse Tokai osakestekiirendis (J-PARC) tihe neutriinode kiir, mis sihitakse Kamiokande maa-alusese neutriinodedetektori poole. 24.veebruaril teatasid eksperimendis osalevad füüsikud, et nad on esimest korda edukalt tulistanud ning registreerinud neutriinode kiire 295 kilomeetri kaugusel […]

Grafeentransistor tegi uue kiirusrekordi

by

Ameerika Ühendriikides valmis hiljuti maailma kiireim grafeentransistor, äralõikesagedusega 100GHz. Transistori ehitanud teadlaste arvates on tulevikus võimalik seadme mõõtmeid vähendada ja optimiseerida nii, et see oleks kiireim kõigist harilikest ränipõhistest transistoritest. Uus transistor leiaks kasutust mikrolaine-kommunikatsiooniseadmetes ning pilditöötlustehnoloogiates. Et elektronid suudavad liikuda kõigest ühe süsiniku aatomkihi paksuses grafeenis ülisuurel kiirusel, on seda tulevikus võimalik kasutada paljudes elektroonikaseadmetes. […]

ESA kitsendab valikut – võistlustules jätkab 3 M-klassi missiooni

by

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) langetas eelmisel neljapäeval otsuse, milliste M-klassi missioonide võimalikkuse uurimisega tuleval aastal jätkata. ESA Science Programme Committee (SPC) kiitis heaks kolme projekti nn. defineerimisfaasi sisenemise. Tegu on järgmise sammuga pikas valikus, millised kaks missiooni tõepoolest ka käiku lähevad. Kolmeks valitud ettepanekuks osutusid Eukleides, Planetaarsete möödumiste ja tähtede heleduse kõikumise uurija (PLATO) ja Päikese […]

Hannes Tammet – äikesekantsler Zeusi paremal käel

by

Emeriitprofessor Hannes Tammetile (72) endale tegelikult väga ei meeldi, et teda Zeusi kantsleriks kutsutakse. Kuigi ei saa salata, et ta on selle ka auga täielikult välja teeninud. Tammeti atmosfääri ioonide ja aerosoolide tekke ning evolutsiooni alal tehtud uurimistöödetsükkel on vaid üks piisk karikas, et teda päris olümposlastega samale pulgale tõsta. Seda sama arvas ka riigi […]

RHIC näitab vaakumit väändununa

by

Esimest korda on eksperimentaalselt kinnitatud vaakumis ilmnevaid lühikese elueaga gluoonpööriseid. Parimal juhul on nende abil võimalik seletada, kust harilik aine suurema osa oma massist saab. Tavaliste tuumade massi moodustavad prootonid ning neutronid, iga tuumaosake koosneb omakorda kolmest kvargist. Kvarkide enda mass moodustab nukleonide massist vaid tühised 1%, ülejäänud massiosa annab aga tugev jõud, mille vahendajateks […]

Teaduspreemia Prof. Hannes Tammetile

by

Kauaaegsele TÜ Füüsika Instituudi professorile Hannes Tammetile on määratud teaduspreemia täppisteaduste alal uurimuste tsükli «Atmosfääri aerosooli ja aeroioonide tekkeprotsesside ja evolutsiooni uurimine, aerioonide liikuvusspektromeetria meetodite ja aparatuuri arendamine» eest. Palju õnne preemia puhul! Vt lisaks http://www.postimees.ee/?id=223437

Suure Hadronite Põrguti insenerid valmistuvad kõrgeteks energiateks

by

Pärast kuudepikkusi ettevalmistusi on LHC (Large Hadron Collider, J.J.O.) järgmisel nädalal valmis põrgutama osakesi 7 TeV suuruse koguenergiaga. Plaanitust poole väiksema võimsusega töötav osakeste põrguti jätab aga 2012. aastal  tõenäoliselt oma traditsioonilise töötsükli vahele, andes sellega võimaluse Tevatroni kiirendi „luigelauluks.“ Suur Hadronite Põrguti kiirendab osakeste kimpe 3,5 TeV (teraelektronvoldise) energiani kahe järgmise aasta vältel, pärast […]

Poola Teaduste Akadeemia Füüsikainstituudi füüsikaalaste tööde konkurss

by

Poola Teaduste Akadeemia Füüsikainstituut organiseerib 2009/2010 õ-a XVIII korda rahvusvahelist füüsikaalaste tööde konkurssi keskkooliõpilastele “First Step to Nobel Prize in Physics.” Konkursil kutsutakse osa võtma kõiki füüsikahuvilisi noori, tööde esitamise lõpptähtaeg on 31.03.2010. Täpsem info veebilehelt: www.ifpan.edu.pl/firststep. Eesti saatkonnast Varssavist, e-mail: aader@mfa.ee, saab lisainformatsiooni ja paberkandjal brošüüri, mis tutvustab eelmise aasta võistlust sh on ära […]

Eestis ja Ameerikas: vahet pole?

by

Tartu Ülikoolis toimus 22.jaanuaril ettevõtjatele suunatud avatud uste päev, mille peaeesmärgiks oli laiema kontakti tekitamine kahe moodsas maailmas lahutamatu osapoole – ettevõtluse ning teaduse vahel. See omakorda võiks luua kasvulava uute innovaatiliste toodete leiutamiseks, mis elavdaks seeläbi Eesti majandust ning tõstaks selle konkurentsivõimelisust ka laiemas maailmas. Sõnu „innovatsioon“ ja „läbilöögivõime“ on viimasel ajal kasutatud massiliselt, […]

Hubble’i teleskoop toob selgust spiraalgalaktikate päritolusse

by

François Hammeri juhitud Euroopa astronoomide töörühm näitas, kuidas moodsa astronoomia ikoonideks saanud spiraalgalaktikad olid 6 miljardit aastat tagasi universumi “inetud pardipojad.” Nimelt viisid nad esmakordselt läbi täieliku galaktikatüüpide loenduse kahest meie universumi arenguetapist, koostades kaks Hubble’i seeriat, mis aitavad seletada galaktikate moodustumist. Teadlased kasutasid seeriate koostamise etalonideks 116 kohalikku galaktikat SDSS (Sloan Digital Sky Survey) […]

Uus tehnoloogia võib viia odavate prinditavate valguslehtedeni

by

Uue supermaterjali – grafeeni – kasutuselevõtuga on Rootsi ja Ameerika teadlased leidnud viisi uut tüüpi valgustuskomponentide tootmiseks, mis on odavad ning keskkonnasõbralikud Uurimus, mis sillutab teeb näiteks täielikult plastikust tehtavale helendavale tapeedile, avaldati ajakirjas ASC Nano Linköpingi, Umeå ja Rutgersi ülikooli teadlaste poolt 4.veebruaril. Äärmiselt õhukesi ning elektrit säästvaid orgaanilisi valgusdioode OLED-sid on hiljuti laialdaselt […]

NIF-i laserikatsetused kõrvaldasid kahtlusevarju termotuumareaktsiooni saavutamiselt

by

USA teadlaste väitel on nad viimaks teinud läbimurde laserite abil termotuumareaktsiooni saavutamiseks ning lubavad  stabiilse tuumasünteesi jaoks vajalikke tingimusi aasta lõpuks. Nende väiteid toetab 28. jaanuaril ajakirjas Science avaldatud artikkel, mille krooniks on uus maailmarekord laserienergia tiheduses. Hoolimata asjaolust, et NIF (National Ignition Facility, J.J.O) on oma algsest graafikust ligi viis aastat maas, tehes oma […]

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: jaanuar 2010

by

Kirjastuse Elsevier arvutivõrkude, -raudvara ja –arhitektuuri alaseid artikleid publitseerivate teadusajakirjade seas hetkel kõrgeima impact factor’iga ajakirjas Microelectronic Engineering ilmus Indrek Jõgi artikkel, [Microel. Eng. 87(2), 2010, 144-149] Atomic layer deposition of high capacitance density Ta2O5-ZrO2 based dielectrics for metal-insulator-metal structures Indrek Jõgi, Kaupo Kukli, Mikko Ritala, Markku Leskelä, Jaan Aariku, Aleks Aidla ja Jun Lu […]

Eesti Füüsika Selts: jaanuar 2010

by

Selle kuu uudised ja teated: TÜ Füüsika Instituut koostöös TÜ rektoraadiga on läbi kaalunud kõik võimalused Tartu Ülikooli Füüsikumi väljaarendamiseks ning leidis, et kõige sobivam FI asukoht on Viljandi mnt 42 krunt. Maarjamõisa linnakus paiknemine on funktsionaalsust ja interdistsiplinaarsust arvestades Füüsika Instituudile (FI) väga kasulik, sest linnakusse on koondunud enamus sidusvaldkondadest : keemia- ja materjaliteadus, biomeditsiin, […]

Plahvatavad tähed kiirendavad aineosakesi relativistlike kiirusteni

by

Rahvusvaheline teadlasterühm VLBI ühendinstituudist (JIVE) leidis 15. augustil 2007 avastatud supernoovat SN 2007gr uurides kaua oodatud tõendeid, et teatud tüüpi tähed põhjustavad supernoova plahvatusel relativistlike osakeste voo tekke, mis liigub valguse kiiruse lähedastel kiirustel.  Doktor Zsolti Paragi poolt juhitud töörühma uurimus avaldati ajakirjas Nature 28. jaanuaril. Esimest korda supernoova vaatluste ajaloo jooksul täheldati säärast osakeste […]

Superarvutid lubavad kiigata tuumareaktori sisemusse.

by

Uus Argonne’i rahvusliku laboratooriumi poolt loodud arvuti algoritm lubab jälgida tuumalõhustumist täpsemate detailideni kui eales varem. Rühm tuumainsenere ning arvutiteadlasi Argonne’i Rahvuslikuks Laboratooriumis arendavad neutroni transpordikoodi UNIC, mis lubab esimest korda märkimisväärse täpsuseni vaadelda, mis tuumareaktori sisemuses toimub. Antud programm on potentsiaalselt hädavajalik tuumareaktorite loomiseks, mis on ohutud, odavad ning keskkonnasõbralikud. Reaktori sisemuse geomeetria modelleerimiseks […]

NASA analüüs näitab ka viimase aastakümne kliimamuutusi tumedates toonides

by

21. jaanuaril avaldatud NASA uurimus leiab, et viimane aastakümne oli soojeim alates usaldusväärsete ilmavaatluste algusest 1880. aastal. Lisaks platseerub 2009. aasta keskmise pinnatemperatuuri järgi soojemate aastate edetabelis teisele kohale. Lõuna poolkeral oli aga möödunud aasta soojeim, mis eales mõõdetud. Kuigi 2008. aasta oli aastakümne jahedaim aasta tugeva troopilist Vaikset ookeani jahutava La Nina nähtuse tõttu, […]

Washingtoni ülikooli uurimus heidab valgust kääbusgalaktikate kujunemisele

by

Pärast miljonite superarvutite simulatsiooni tundide on Washingtoni ülikooli astronoomi Fabio Governato juhitud töögrupp tõenäoliselt leidnud lahenduse anomaaliale, mis on seniajani kimbutanud üle 20 aasta tagasi avaldatud külma tumeaine teooriat. 1984.aastal kolme USA füüsiku poolt avaldatud teooria suudab äärmiselt edukalt seletada, miks galaktikad ning täheparved ei paikne tänapäevases univerumis mitte ühtlaselt vaid pigem kärgstruktuurina. Selle kohaselt […]

Delfi: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti

by

Delfis ilmus lugu “Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti“. FYYSIKA.EE ohkab ja ühineb. Kui sellest probleemistikust midagi positiivset otsida, siis võiks ju öelda, et pimedate maailmas on nägijatel hea elada.  Aga see on väike lohutus, kui ühel päeval vihased rahvamassid kõik teadlased nõidadeks või valestimõtlejateks tembeldavad ning tuleriidale ajavad.

TÜ Füüsikumi uus hoone tuleb Maarjamõisa linnakusse

by

TÜ Füüsika Instituut koostöös TÜ rektoraadiga on läbi kaalunud kõik võimalused Tartu Ülikooli Füüsikumi väljaarendamiseks ning on leidnud, et kõige sobivam FI asukoht on Viljandi mnt 42 krunt. Maarjamõisa linnakus paiknemine on funktsionaalsust ja interdistsiplinaarsust arvestades Füüsika Instituudile (FI) väga kasulik, sest linnakusse on koondunud enamus sidusvaldkondadest – keemia- ja materjaliteadus, biomeditsiin, keskkonnatehnoloogia. Lisaks asub Maarjamõisa […]

Valitsus kinnitas uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad

by

Valitsus kinnitas 14.01.2009 istungil haridus- ja teadusministri esitatud uued põhikooli ning gümnaasiumi riiklikud õppekavad, millele üleminek algab 2011. aasta sügisel. Uute füüsika gümnaasiumi ja põhikooli õppekavade kallal on tublisti vaeva nähtud ja tegijate lootus on, et uus kava on sai parem kui vana. Aga määrava tähtsusega on loomulikult järgnev periood, kus uus õppekava peab saama […]

Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart

by

Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga käivitanud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi koostamise. Eesti ja maailma teaduse arengusuundumustest lähtuvalt kaardistatakse olemasolevate teaduse infrastruktuuride kaasajastamisvajadusi ning initsiatiive uute infrastruktuuride loomiseks. Teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest. Teekaarti täiendatakse regulaarselt (3-5 aasta tsükliga), et […]

Eesti Füüsika Selts kuulutab välja stipendiumikonkursi põhikooli ja gümnaasiumi füüsikaõpikute kirjutamiseks

by

Konkursi eesmärgiks on luua eeldused uute, kaasaegsete füüsikaõpikute sünniks, mis oleksid ka võimalikult vabalt kasutatavad e-õppe ja audio-visuaalsete materjalide ja õpiobjektide loomisel. Konkursi väljakuulutamise ajendiks on asjaolu, et täna kasutuses olevate õpikute kasutamine 21. sajandi kooli arendamises on keeruline (kui mitte võimatu), kuna kirjastustel puudub huvi ja soov sellesuunalist koostööd teha. Stipendiumi suurus sõltub asjaoludest […]

Eesti Füüsika Selts: detsember 2009

by

EFS uudised ja teated: Eesti Füüsika Selts kuulutab välja stipendiumikonkursi põhikooli ja gümnaasiumi füüsikaõpikute kirjutamiseks. Vt infot konkursi kohta. XXXX Eesti füüsikapäevad ja XXXII füüsikaõpetajate päevad toimuvad Tartus 22-23. märtsil 2010.  Ootame jätkuvalt ettekandesoove (tähtaeg on 08.01.2010) ning EFS aastapreemia, üliõpilaspreemia ning õpilaspreemia kandidaatide ülesseadmist (tähtaeg 15.02.2010). Täpsem info on füüsikapäevade kodulehel http://www.fyysika.ee/fyysika/fp/. Ilusat pühadeaega ja […]

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: detsember 2009

by

Seadmed, mis mõõdavad gaaside sisaldust meid ümbritsevas õhus – gaasisensorid – on kahtlemata vajalikud, mõelgem kasvõi hapniku ja süsihappegaasi sisaldusele meid ümbritsevas õhus.  Gaasisensorite arendamises on aktiivselt tegevad ka Eesti füüsikud. Plaatinaga kaetud Cr2O3 kiled takistuslike gaasisensorite materjalina A.Kasikov, A.Gerst, A.Kikas, L.Matisen, A.Saar, A.Tarre, A.Rosental Takistuslike gaasisensorite töö põhineb asjaolul, et pooljuhi pinnakihi juhtivus sõltub […]

Valguskaevud annavad valguse tulevikuarvutitesse

by

Tulevikus peaks arvutites ja arvutivõrkudes infot kandma valgus, mitte elektrivool. Olgu või sellepärast, et järjest suurenevate andmevoogude ülevalpidamiseks kulub juba tänasel päeval väidetavalt kuni kümnendik kogu tarbitavast elektrienergiast.  Physical Review Letters’i (PRL 103, 113901 (2009)) hiljutises artiklis antakse teada edusammudest üliväikeste valgusallikate ehitamises. Juuresoleval pildil on näha uuritud valgusallikas: see on 700 nm läbimõõduga auk […]

Leiutamisest, innovatsioonist ja Jaan Tatikast

by

Viimasel aastal (innovatsiooniaastal!) on meedias üsna sagedasti vastandatud loovust ja innovatsiooni tuupimisele. Justkui oleks meelde jätmine loova mõtte vastand ja läbinisti halb.  Mis on loovus ilma teadmisteta? Hiljuti kohtasin mänguasjapoes klaaskasti, mille sees ilutses Eesti noorte leiutajate koostatud sõiduvahendi mudel. See sõiduvahend oli väga sarnane ühes kuulsas telelavastuses nähtud Jaan Tatika leiutisega. Mõttes seda tükki kerides tekkis pähe […]

Üks arvamuste vahetus imevidinate teemadel

by

Alljärgnev diskussioon toimus füüsikute listis. Algatajaks Aigar Vaigu, seoses füüsikute listi saadetud imevidinate müügikuulutuse peale. Nimelt toimus selle aasta 7. detsembril Tartu Teaduspargi Inkubatsioonikeskuses micrim.eu tervisekiipide esitlus  Micro Fa ja ABM kiibid.

Kogume andmeid 2009.a. füüsikakroonika jaoks

by

Lugupeetud füüsikakroonik! Palume andmeid 2009. a. kohta järjekordse füüsikakroonika jaoks selleks, et Eesti Füüsika Seltsi aastaraamat õigel ajal välja anda, palun materjalid saata 8. jaanuariks 2010. Materjale võib saata e-mailiga aadressil helle.kaasik@ut.ee. Paberil trükitu saate saata aadressil: Helle Kaasik,  Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Riia 142, Tartu 51014. Kroonika struktuur muutunud ei ole: töökorraldus, väitekirjade kaitsmine, õppetöö – olulisemad muudatused, […]

Jon Cartwright: Teadusembargod

by

Kaks maailma suurimat teadusajakirja hoiavad oma uudiseid kontrolli all väljastades embargo all teaduslikest töödest pisikesi eelvaateid ning piirates samas teadlaste võimalusi ajakirjanikega suhelda. Jon Cartwright uurib, kas selline süsteem tuleb teadusalasele suhtlemisele kasuks või hoopis pärsib seda. Loe edasi …

Titaandioksiidi (TiO2:Sm) luminestsentsomadustest

by

Teatavasti märkimisväärse osa maailma energiatarbimusest moodustab valgustus, seetõttu püütakse välja töötada odavamaid ja suurema valgusviljakusega luminestsents- valgusteid. Viimased annavad valgust tänu sobiliku luminofoor- materjali helendumisele lühilainelise kiirguse (nt UV-kiirguse) toimel. Kuna tavalised elavhõbedalahendusel põhinevad luminestsentstorud kätkevad keskkonnariske, siis edasine suund on LED-lampide täiustamisel. Luminofoor peab olema eelkõige selline, mis neelab tugevasti primaarkiirgust ja konverteerib selle […]

Sõudepaatkonna optimaalne järjestus matemaatiku seisukohast

by

Kes peab tõmbama vasemalt, kes paremalt, et paat ei vingerdaks? Kes on korragi proovinud kahemehekanuuga sõita, teab kui raske on algajail paati otse juhtida. Ilmselt peavad ees- ja tagaistuja sõudma vaheldumisi paremalt ja vasakult ning kõigele vaatamata jääb paat vonklema. Praktika näitab, et kahest paati on pea võimatu otse juhtida, kui kumbki sõuab alati ühelt […]

Eesti Füüsika Selts: november 2009

by

Teated ja kalendrijutud novembris: Tere tulemast uutele EFS liikmetele – juhatuse otsusega on liikmeks võetud 49 inimest. XXXX Eesti füüsikapäevad ja XXXII füüsikaõpetajate päevad toimuvad Tartus 22-23. 03. 2010.  Ootame ettekandesoove (tähtaeg on 08.01.2010) ning EFS aastapreemia, üliõpilaspreemia ning õpilaspreemia kandidaatide ülesseadmist (tähtaeg 15.02.2010). Täpsem info on füüsikapäevade kodulehel http://www.fyysika.ee/fyysika/fp/. Aadressil www.fyysika.ee/foorum asub füüsikaportaali foorum. Sellesse […]

Kust pääseb valgus kergemini läbi, õhust või kuldplaadist?

by

Kümme aastat tagasi, 1998.a. avastati, et kui puurida õhukese metalllehe sisse imepisikesed augud, siis paistab sellest valgust läbi palju rohkem, kui arvata võiks. Nüüd on saksa teadlane Bruno Gompf ja tema kolleegid  leidnud, et väga õhukeste, poolläbipaistvate kilede korral sellist nähtust ei esine ning sellisesse kilesse aukude tegemine hoopis vähendab oluliselt valguse hulka mis kilest […]

Üks arvamuste vahetus kliimasoojenemise teemal

by

Alljärgnev on väljavõte füüsikute listis toiminud kliimasoojenemisteemalisest diskussioonist. ————————————————— Minu tellitud Cyclesi list tõi tõsiseid kahtlusi kliima soojenemise teooria suhtes. Toon viited: The report below should not anymore include the question mark, because now there is no doubt that all these scientists were falsifying real data and creating bogus data far and wide, all quite […]

Virtuaalõppe katsetamine: otsime huvilisi

by

On plaan korraldada käesoleva aasta detsembris 1-3 testtundi, kus me üritaks kuulajatele selle tarkvara kaudu midagi õpetada. Aga selleks on meil tarvis vabatahtlikke huvilisi, kes tahaksid neis tundides osaleda. Eelduseks on enam-vähem korralik internetiühendus (esmaseks testimiseks võiks minna youtube’i ja vaadata, kas sealsed videod mängivad ilma jõnksutamisega, kui jah, siis sellest peaks piisama). Arvuti ka […]

Õige küsimus muutis arusaama neutriinode reliktkiirgusest

by

Teaduse suuri saavutusi seostatakse tihti ühe inimese geniaalse mõttelennuga, kuid enamasti on niisugune vaade kohatu; valdav osa kaasaja teadusartikleid käsitleb suure hulga inimeste süstemaatilise töö tulemusi. Enamik teadusartikleid füüsikas sisaldavad uute katse- või vaatlustulemuste analüüsi. Siiski, on ka erandeid. Niisuguseks erandiks on kahtlemata äsja ilmunud artikkel mainekas ajakirjas Physical Review Letters, mis kasvas välja küsimusest, […]

Teaduspreemiad ikkagi antakse välja

by

Täna, s.o. 18.11.2009 ilmus Eesti Päevalehes teaduspreemiate kuulutus, mille järgi kuulutati välja kõik preemiad (1 väljapaistva saavutuse eest – 750000 krooni; 2 elutöö preemiat – a 600000 krooni; 8 valdkonna aastapreemiat – a 300000 krooni). Teaduspreemiate väljaandmisest taheti vahepeal loobuda, aga teadlaste jõuline protest pani minister Lukast oma otsust muutma. Tõsi küll, preemiaraha võetakse teadlaste […]

Sai teoks läbi aegade rahvarohkeim füüsikaõpetajate kohtumine

by

Voore Puhkekeskuses toimus 6.-7 novembril 2009 EFS füüsikaõpetajate sügisseminar, kuhu tuli kokku pretsedenditu arv füüsikaõpetajaid – 104. See on ligikaudu neljandik kõigist Eesti koolides füüsikat õpetavatest inimestest. Kohtumise eesmärgiks oli füüsikaõpetajate kogukonna laiendamine ja tugevdamine. On ju just füüsika õpetamine Eesti koolides see, mis ikka ja jälle kurval toonil jutuks tuleb. Ja kui me siin […]

Mida rääkis Peeter Saari seminaril „Ülikooli avatud uksed ajas ja ruumis“

by

Tartu Ülikooli kodulehel http://www.ut.ee/ avanevad videoloengud, kus saab muuhulgas vaadata 10. nov. toimunud seminaril „Ülikooli avatud uksed ajas ja ruumis“ meie kolleegi Peeter Saari poolt peetud (ca 25 min) ettekannet pealkirjaga “Merisea sündroom” kui haritlase väärtussüsteemi nõrkuse avaldus. Kuulajad saavad lõbusalt endale ja kolleegidele otsa vaadata ja diagnoosi panna…