Paljud populaarsed füüsikateooriad nagu supersümmeetria ennustavad, et elektronidel on lisaks massile, laengule ja spinnile ka neljas omadus. Elektriline dipoolmoment. Elektronid on negatiivselt laetud elementaarosakesed. Ja need moodustavad aatomite ja ioonide ümber elektronkatteid. Sellise kirjelduse leiab elektronide kohta igast tänapäeva õpikust. Kui aga teadlastel Saksamaalt, Tšehhi vabariigist ja USA-st õnnestub Jülichi superarvuti JUROPA abil konstrueeritud uue […]
Prometheus tekitab hiiglaslikke lumepalle
Üks Saturni väiksemaid kuusid Prometheus tekitab gaasikera ümber tiireldes omaenda kaaslasi. Cassini satelliidi poolt tehtud pildid näitavad, et Prometheuse gravitatsioon häirib Saturni F-rõnga jääosakesi. Kui järgnenud säbarlainetus mööda rõngast levib, moodustuvad kuni 20 kilomeetrise diameetriga hiiglaslikud lumepallid. Mõningad nendest rebitakse järgnevate Prometheuse lähenemistel taas katki, kuid sellekuise ajakirja The Astrophysical Journal Letters ilmunud artikli kohaselt […]
Uuendatud gravitatsiooniteooria ei kinnita Suure Paugu toimumist
Suure Paugu teooria on vorminud meie arusaamist Universumi tekkeloost alates selle väljakäimisest 1927. aastal Georges Lemaitre’ poolt. Teooriat toetavad kõik teadlaste viimasel ajal tehtud vaatlused ja eksperimendid ning see põhineb Einsteini üldtunnustatud üldrelatiivsusteoorial. Siiski otsitakse pidevalt ka tõendeid Suure Paugu alternatiivide kehtivuse kohta. Viimased uudised sellet alalt tulevad astrofüüsikutelt Maximo Banadoselt ning Pedro Ferreiralt, kes taaselustasid 20 […]
Ainult Päikese jõul liikuv kosmoselaev IKAROS osutus edukaks
Jaapani kosmoseagentuuri JAXA kosmoselaev IKAROS liigub ametlike andmete järgi läbi kosmoseavaruste kasutades selleks ainult päikeseenergiat. Pärast edukat starti 21. mail avanes masina ligi 280 ruutmeetrine purje ilma tõrgeteta ning hiljuti sai kinnitust väide, et IKAROS kihutab läbi kosmose ainult Päikese jõul. Teadlased kontrollivad pidevalt masina kiirust purje nurga muutmise ajal, mis suurendab või vähendab päikeseelementideni jõudva […]
Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada
Lõuna-Korea teadlased leidsid imematerjal grafeenile veel ühe kasutusviisi. Redutseeritud grafeenoksiidist(RGO) ja magnetiidist valmistatud komposiitmaterjali abil on saab joogiveest arseeni eemaldada. Vedeliku puhastamiseks lisatakse vette magnetiit-RGO komposiitmaterjali, kus see arseeni endasse imab. Seejärel eemaldatakse komposiit veest kiiresti ja efektiivselt püsimagneti abil, kirjutab physicsworld.com. Arseen on üks kõige kantserogeensemaid elemente üldse ning sellega mürgitatud joogivesi on igapäevane oht […]
Peaaegu nii kõva kui teras
Vene teadlased Siemens Corporate Technology’s kasutavad erilisi süsinik-nanoosakesi, et alumiiniumi omadusi paremaks muuta. Nad lisavad sellele jalgpallikujulisi fullereeni molekule, et saada materjale, mis on ligikaudu kolm korda tugevamad kui tavalised sulamid, ent kaaluvad seejuures tunduvalt vähem. Loe lisaks: Nanowerk
Merkuur on elavam kui varem arvatud
Merkuur üllatab võimsate magnettormide ning hiljutiste märkidega vulkaanilisest tegevusest Ajakirja Science 15. juulil ilmunud trio-vahearuannete kohaselt on Päikesesüsteemi kõige sisemine planeet on tunduvalt elavam, kui eelnevalt arvatud. Kui Nasa MESSENGERI nime kandev sond kolmandat korda 2009. aasta septembris Merkuurist mööda lendas, leidis see tõendeid, et planeedi magnettormid on tunduvalt intensiivsemad ja lühiajalisemad kui Maal. Samuti […]
Jupiteri suurune komeet
Komeedid ei pruugi olla ainsad pikkade ja helendavate sabadega taevakehad. Täht, mis on Maast 153 valgusaasta kaugusel puhub aeglaselt planeet HD 209458 atmosfääri minema. See aga annab Jupiterist veidi väiksemale planeedile samasuguse efekti. NASA Hubble’i teleskoobi vaatluste kohaselt tiirleb planeet tähele nii lähedal, et päikesetuul kannab aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel […]
Salapärane Higgs leitud·?- Mitte nii kiiresti
Osakestefüüsika kogukonnas on viimase aja põhiliseks jututeemaks saanud Padua ülikooli füüsiku blogipostitus, kus ta kirjutab, et on kuulnud kuulujutte kerge Higgsi osakese avastamisest Fermi Rahvusliku Kiirendi Laboratooriumis. Füüsik ja blogija Tommaso Dorigo postitas eelmisel neljapäeval sissekande “Kuulujutud kergest Higgsist,” kus ta väidab, et kuulis kahest sõltumatust allikast, et Tevatroni kiirendi kollektiiv avaldab lähiajal tõendid kerge […]
Elektroonilised kiud kantavates elektroonikaseadmetes
Kantavatele arvutusseadmetele ollakse jälle samm lähemal, seda tänu Hiina Huazongi Teaduse ja Tehnoloogia Ülikoolile. Kiud on tegelikult pisike kondensaator, mis on painduvale riidekiule peale venitatud ning mida saab riide sisse pikkida. Tavalist rulli keeratud kondensaatorit kuumutades ja läbi ava surudes valmistas professor Jian Feng Gu töörühm pehme, painduva kiu, mille diameeter jääb 0,5 ja 1 millimeetri […]
Päikesevarjutus kattis Vaikse Ookeani pimedusega
11.juulil Kuu poolt varjutatud Päike nähtuna Lihavõttesaarelt, 3700 kilomeetrit Tšiili rannikust läänes. Täielik päikesevarjutus kattis pühapäeval pimedusega ligi 11,000 kilomeetri laiuse ala.
Nanogeneraatorid energiatehnoloogiates
Teadusajakirjas Nano Letters ilmus hiljuti artikkel, mis kirjeldas Stevens’i Tehnoloogiainstituudi professori Dr. Yong Shi välja töötatud nanogeneraatoreid. Dr. Shi töö keskendus miniatuursetele energiaammutamise tehnoloogiatele, millede abil saaks tulevikus töös hoida juhtmeta, kaasaskantavaid ning painduvaid elektroonikaseadmeid ja samuti siiratavaid biosensoreid. Generaatorid põhineksid piesoelektriliste nanojuhtmete ja nanokiudude tehnoloogiale, mis varustaksid seadmeid energiaga muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Dr. […]
Ülikiire elektriauto laadija saavutab 50% kõigest kolme minutiga
Jaapani firma JFE Engineering töötas välja ülikiire elektriauto laadija, millega laadides saavutatakse 50% kõigest kolme minutiga. Viie minutiga saab laetud juba 70%. Võrdluseks võib tuua, et teised kiirlaadijad saavutavad 80%-se laetuse 30 minutiga ning standardsed laadijad vajavad täielikuks laadimiseks lausa tervet ööd. Seesugune seade on ideaalne kaupluste juures kasutamiseks, kus autojuhid saaksid oma auto kiiresti ära […]
Efektiivne valguse jõul töötav nanomootor
Teadlased Lawrence Berkeley Laboratooriumist ning California Ülikoolist valmistasid uue nanomõõtmetega mootori, mis suudab ringi ajada endast ligi 4000 korda suuremat ketast. Mootorit hoiab töös nn. plasmooniline efekt, ning seadet saaks kasutada üliväikeste objektide, näiteks DNA, manipuleerimiseks või nanoelektromehaaniliste masinate toitmiseks. Oma 100 nanomeetrise läbimõõduga näeb mootor välja justkui pisike tuuleveski, mistõttu teadlased seda ‘valgusveskiks’ kutsuvad. […]
Prootonite raadius arvatust väiksem – osakestefüüsika filosoofia muutumas
Max Plancki instituudi teadlased raputasid kolmapäeval subatomaarse-teooria maailma pommuudisega, et nähtava aine põhiline komponent, prooton, on arvatust tunduvalt väiksem. Algselt üritas 32 liikmeline Randolf Pohli juhitud töörühm vaid kinnitada ja täpsustada seda, mis oli teadusmaailmale juba tükk aega teada olnud – mõõta vesiniku abil prootoni raadiust. Aastakümneid on osakestefüüsikud kasutanud lihtsaimat aatomit selleks, et uurida […]
Jaapani labor leidis sondi asteroidiproovide-kapslist tillukesi osakesi
Jaapani kosmoseagentuur JAXA kinnitas eile, et selle teadlased leidsid eelmisel kuul Maale maandunud kosmosesondi Hayabusa kapslist tolmuterasid, mis võivad olla pärit asteroidilt. Pärast seitsme aasta ning viie miljardi kilomeetri pikkust kosmoserännakut maandus sondi kuumuskindel kapsel 13. juunil Austraalia tühermaale. Missiooni eesmärgiks oli koguda kaugelt asteroidilt tolmuterakesi, mille tähtsus oleks võrreldav NASA Stardusti projektiga, mil koguti […]
Ülikõrgel rõhul valmistatud supermaterjal
Ülikõrge rõhu abil valmistasid Washingtoni Osariigi Ülikooli teadlased kompaktse, varemtundmatu materjali, millesse saab salvestada suuri energiakoguseid. ,,See on kõige kodenseeritum energiasalvestamise viis väljaspool tuumaenergiat,” sõnas Choong-Shik Yoo, WSU keemiaprofessor ning artikli üks peaautoreid. Vastav artikkel ilmus ajakirjas Nature Chemistry. Uurimus ise põhineb lihtsal teadusel, kuid Yoo sõnul näitab see mehaanilise energia salvestamise võimalikkust keemilise energiana […]
Hübriid-päikesepaneelide abil saab nii elektrit kui ka sooja vett
Päikesepaneelidel on üks suur viga: mida kuumemaks need lähevad, seda vähem efektiivsed nad on. Objekti jaoks, mis pidevalt päikese käes on, on see suureks puuduseks. Kuumad päikesepaneelid toodavad jahedamast tunduvalt vähem elektrit. Fotogalvaanilistest elementidest koosnev päikesepaneel kaotab umbes 0,5% efektiivsust iga Kelvini kohta. Selle probleemi lahendamiseks hakkas Türgi päikesepaneelide tootja Solimpeks valmistama hübriid-päikesepaneele, mis toodavad […]
Uus satelliit jälgimaks Maa orbiidil tiirlevat prahti ja teisi satelliite
Uus Ameerika Ühendriikide Õhujõudude satelliit hakkab edastama andmeid sadade satelliitide ning tuhandete kosmoseprahi tükkide asukohtadest, milledel potentsiaalne oht põrgata kokku Maa orbiidil tiirlevate seadmetega. See saab olema esimene omataoline kosmoses asuv satelliit, mis edastaks andmeid ööpäevaringselt. Kõigi plaanide kohaselt lennutatakse Space-Based Space Surveillance satelliit Vandenbergi Õhujõudude baasist kosmosesse 8. juulil ning see hakkab ööpäevaringselt jälgima jätkuvalt suureneva tihedusega liiklust Maa […]
Grafeen 2.0: unikaalse materjali uus valmistusmeetod
Arizona Osariigi Ülikooli Biodisaini Instituudi teadlane Nongjian Tao töötas välja uue meetodi grafeeni valmistamiseks, mis aitab kaasa materjali kasutuselevõtule ülikiiretes elektroonikaseadmetes. Koostöös kaasteadlastega Saksamaa Max Plancki Instituudist, Utah ning Pekingi Tsinghua Ülikoolist valmistas Tao kolmeteistkümnest benseenrõngast koosneva grafeentransistori, vahendab physorg.com. Superbenseeni ehk koroneeni molekulis on elektrooniline keelutsoon täiustunud – omadus, tänu millele võib olla võimalik […]
Kuult leiti grafiiti
Pärast 40 aastat tagasi astronautide poolt Kuult toodud kivi taasuurimist leidsid teadlased jälgi grafiidi olemasolust Kuul. Teadlased leidsid Apollo 17 meeskonna poolt Mare Serenitatisest ehk Vaikuse Merest 1972. aastal toodud kivist ligi 70 väikest grafiitnõelakest. Grafiit pärineb ilmselt 3,8 miljardit aastat tagasi toimunud meteoriidipõrkest Kuul, ütlesid teadlased. Uus uurimus võib heita valgust kosmilistele protsessidele, mis aegade jooksul Kuud […]
Standardmudel jääb kõigutamatuks – valgus keeldub ‘valesti’ käitumast
Füüsikud võivad nüüdseks ligi 100% kindlad olla, et valguseosakesed alluvad universumi moodustavate kahte tüüpi osakeste vahel tehtavale eristusele. Bosonite ja fermionite vahel olevat fundamentaalset erinevust on kaua aega eeldatud, ent pole kunagi täielikult tõestatud. Printsiip on üks peamine paljudest eeldusest, millele standardmudel ehk töötav reaalsuse üldistatud koopia rajaneb. Mudelit järgib terve põhivoolu füüsika ning on […]
Maa-sarnased planeedid on ematähtede raevu eest kaitstud
Astrobioloogide kartused M-tüüpi kääbustähtede ees võivad olla põhjendamatud, kuna planeedid on ootamatul kombel tõenäoliselt tapva radiatsiooni eest kaitstud. Enamik tähti Linnutee galaktikas ei ole sugugi mitte sellised nagu Päike, vaid tunduvalt külmemad, vägivaldsemad ning ettearvamatud. M-tüüpi kääbustähed saadavad tihti kosmosesse kõrge energiaga osakesi ja päikesepursked on sagedased. Kuna tähed ise on aga jahedamad, peavad potentsiaalselt […]
Programmeeritav materjal muudab kuju
Harvardi ja MIT teadlased töötasid välja programmeeritava materjali, mis toetub iidsele origami kunstile ning muudab kuju. Töörühm demonstreeris materjali programmeeritavaks voltumiseks kutsutavad meetodid, kus õhuke omavahel ühendatud kolmnurksetest osadest koosnev leht suudab muuta oma kuju, murdes end kokku paadiks või lennukiks – seda ilma mingi abita. Ajakirjas Proceedings of the Nationdal Academy of Sciences(PNAS) ilmunud artiklis kirjutavad […]
Võimsamad Liitium-ioon akud tänu nanotorudele
Vastavalt MIT teadlastele saab süsinik-nanotorudest valmistada suurepäraseid elektroode liitium-ioon akude jaoks, seeläbi suureneks nende väljundvõimsus tavapäraste seadmetega võrreldes pea kümme korda. Väidetavalt oleks selle tehnoloogia abil võimalik vähendada kaasaskantavate seadmete akude mõõtmeid. Pikemas perspektiivis viiks see tehnoloogia kõrgekvaliteediliste akude kasutamiseni suuremates rakendustes, näiteks hübriid-elektriautodes ning masinatööstuses, vahendab physicsworld.com . Liitium-ioon akud koosnevad kahest elektroodist: negatiivsest anoodist ja positiivsest […]
LHC suurendas põrkuvate osakeste arvu rekordtulemuseni
Suure Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, LHC) teadlased astusid sammu lähemale Universumi saladuste avastamisele. Nimelt kahekordistas suurima energiaga osakestepõrguti maailmas ajaühikus asetleidvate põrgete arvu. Füüsiku Andrei Golutvini sõnul toimub LHCs praegu ligi 10 000 osakeste põrget sekundis. Teadlaste sõnul tähistab see sündmus LHC saamist maailma võimsamaks osakestepõrgutiks, kirjutab BBC. Viimaste kuude jooksul on LHC teadlased järk-järgult suurendanud prootonkiirte energiat […]
Kergeimatele aineosakestele seati massipiirang
Kasutades Sloani digitaalse taevauuringu kataloogi (SDSS) andmeid leidsid kosmoloogid, et neutriinode mass ei saa ületada 0,28 eV-d (elektronvolti, toim.), mis on suuruselt umbes üks miljardik vesiniku aatomi massist. Peaaegu olematu massiga elementaarosakesed ei reageeri tavalise ainega peaaegu üldse. Näiteks inimkeha läbivad sekundi murdosa jooksul miljardid neutriinod. Ent tõenäosus, et üks nendest osakestest keha aatomituumaga vastastikmõjusse […]
Astronoomid avastasid eksoplaneedil supertormi
Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) astronoomid leidsid Väga Suurt Teleskoopi kasutades esimest korda tõendeid Päikesesüsteemist väljaspool asuval planeedil möllavast supertormist. Teadlased ütlesid, et planeet HD209458b on väga sarnane Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteriga, ent tunduvalt kuumem. Süsinikmonooksiid (vingugaas, toim.) liigub pidevalt tohutul kiirusel planeedi kuumemalt, tähe pool olevalt küljelt, jahedamale. Astronoomid arvutasid vaatluste käigus ka ühe teise “esimese” […]
Maa sisemusest pärinenud neutriinod võivad aidata mõista geoloogia sügavaimaid küsimusi
Gran Sasso rahvusvaheline töörühm avastas Maa sügavustest pärinenud subatomaarsed osakesed ning loodavad, et leiud aitavad geoloogidel mõista, kuidas planeedi sügavuses tekkiv energia mõjutab maavärinate ning vulkaanipursete esinemist. Maailma suurim tuumareaktor on ilmselt Maakera ise, mille kütuseks on uraan ning toorium. Ent siiski pole tänaseni täielikult selge, kui suurt rolli pidevalt lagunevad radioaktiivsed elemendid Maa kütmises […]
ISS-i meeskond pildistas kosmosest virmalisi
Rahvusvahelise Kosmosejaama meeskonna tehtud pilt virmalistest, mille põhjustas arvatavasti 24. mail toimunud Päikese koroona materjali purse. ISS asus foto tegemise ajal India Ookeani lõuna osa kohal. Kuigi harilikult on virmalised näha ainult pooluste lähedal, võivad tugevamad Maa magnetvälja mõjutavad magnettormid neid ekvaatori poole nihutada. Virmalised tekivad, kui päikesetuule ioonid põrkuvad ülaatmosfääris olevate hapniku -ja lämmastiku […]
Teadlased on tunnistajaks tähe sünnile
Hiljuti olid teadlased tunnistajaks arvatavalt universumi noorima tähe sünnile. Olles tähetekke algfaasis, hakkas objekt just enda poole tõmbama ainet ümbritsevast gaasipilvest. Vastavasisuline artikkel ilmus viimases Astrophysical Journal‘i väljaandes. Uurimuse autorid leidsid objekti tänu Submillimeter Array’le Hawail ning Spitzer’i Kosmoseteleskoopidele. L1448-IRS2E nime all tuntud objekt asub Perseus’e tähetekke regioonis, meist ligi 800 valgusaasta kaugusel, kuid siiski Linnutee Galaktikas, kirjutab […]
ITER otsib endiselt raha – ja heakskiitu
ITERi katselise termotuumareaktori projekti juhtivkogu lasi taas käest võimaluse 16 miljardit eurot maksva projekti heakskiitmiseks. Hiinas, Suzou linnas 16. ja. 17. juunil toimunud kohtumisel esitleti detailide rohket dokumenti, mis kirjeldas reaktori lõplikku disaini, ehitamise ajagraafikut ning maksumust.. Samas seati Euroopa Liidule lõpptähtaeg juuli viimaseks nädalaks, mil viimane peaks oma finantsraskused lahendama. EL katab reaktori maksumusest […]
MINOS’e eksperiment: neutriinodel ja antineutriinodel erinevad massid
Fermilab’i MINOS’e eksperimenti läbi viivad teadlased teatasid hiljuti üllatavatest tulemustest, mis võivad viidata neutriinode ning nende antiosakeste vahelistele fundamentaalsetele erinevustele. Kui järgnevad uurimused tulemusi kinnitavad, saavad teadlased rohkem infot ka aine ja antiane erinevuste kohta. MINOS’e eksperiment loodi uurimaks teooriat, mille kohaselt neutriinod saavad üksteiseks muunduda, protsess, mida tuntakse neutriino ostsillatsiooni nime all. Teooriat peeti alguses […]
Valmis efektiivseim päikesepaneel
Päikesepaneelide suurtootja Sanyo teatas hiljuti, et on hakkama saanud seni efektiivseima päikesepaneeli valmistamisega. Paneel kannab nime HIT-N230 ning see koosneb Intrinsic Thin-Layer(HIT) tüüpi heterosiirde päikeseelementidest. HIT seeria päikeseelemendid koosnevad üksikust õhukesest kristallilisest räniplaadikesest, mida ümbritsevad üliõhukesed amorfsed ränikihid. Selliseid elemente iseloomustab suur efektiivsus kõrgetel temperatuuridel ning suurem energiatootlikkus isegi kuumadel suvepäevadel. HIT seeria paneelide suur energiamuundamise efektiivsus […]
Ülejahutatud vihmapiisad ja reaktiivlennukid
Pilvekihte läbivad turbopropeller -ning reaktiivlennukid tekitavad teatud atmosfääritingimuste puhul ootamatuid lokaalseid lume -ja vihmasadusid. Nähtusega kaasnevad ka müstilistena tunduvate aukude teke. Turbopropeller lennuki labade otsad põhjustavad õhu kiiret paisumist, mistõttu keskkonna temperatuur langeb ning ülejahutatud veepiisad külmuvad. Külmunud veepiisad sajavad alla kas vihma või lumena. Reaktiivlennukid tekitavad õhu paisumisel tekkiva efekti, kui õhk ise on […]
Ränist nanosfäärid seavad kõvaketaste mahule uued piirid
MAFIN-i projektis osalenud teadlased saavutasid tillukeste nanosfääride abil andmete salvestamistiheduseks rekordilised 1000 GB ruuttolli kohta. Esimestest arvutitest saadik on võimalused andmete talletamiseks kasvanud lausa eksponentsiaalselt – tänaseks on tavatarbijatele kätte saadavad 1 TB (terabaidise) mäluga arvutid. Ja Western Digital teatas eelmise aasta novembris, et on loonud 2TB mahuga kõvaketta. Võib tunduda, et arengul piire ei […]
GOES-15 röntgenkiirte kaamera sai ‘käe valgeks’
Esimene 2.juunil GOES-15 SXI (Solar X-ray Imager) instrumendiga Päikesest tehtud pilt põhjustas NASA peakorteris aplausitormi. NASA ja USA Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni (NOAA) teadlased üritasid Geostatsionaarsel Orbiidil Töötava Keskkonna Satelliidi (GOES-i) röntgenkiirte kaamera täit funktsionaalsust saavutada juba hetkest, mil satelliit 20.märtsil geostatsionaarse orbiidi saavutas. Loe uudist PhysOrg-ist Vii end kurssi NASA GOES-i projektiga
Jaapani kosmosepuri avanes edukalt
Jaapani teadlased ütlesid reedel, et nende tuulelohekujulise “kosmosejahi” Ikarose puri avanes ilma probleemideta. H-IIA rakett viis kettakujulise satelliidi külge kinnitatud 200 ruutmeetri suurune membraani orbiidile mai keskpaigas. Missiooni eesmärgiks on näidata,et päikesevalgusel on piisavalt suurt tõukejõud, et seda tuleviku kosmosesõidukite liikuma panemiseks kasutada. Nimelt on Ikaros esimene satelliit, mis kasutab avakosmoses täielikult raketikütuse vaba tehnoloogiat. […]
Teadlased vaatlesid esimest korda reaalajas grafeeni muutumist C60-fullereeniks
Läbistuselektronmikroskoopiat kasutades olid Hispaania, Saksamaa ning Suurbritannia teadlased esmatunnistajateks grafeenlehtede muundumisele sfäärilisteks fullereenideks, inglise keeles tuntud kui ka ‘buckyballs,’ Buckminster fullerenes, eesti keeles ka C-60 fullereenina. Usutavasti annab eksperiment ka uut informatsiooni C-60 fullereenide tekkeprotsessi kohta, mis on aatomskaalas siiani saladuseks. ,,See on esimene kord kui keegi on otseselt fullereeni tekkimist jälginud,” sõnas Andrei Khlobystov […]
Aatomjõumikroskoobi teraviku abil saab grafeen-nanojuhtmeid ‘kirjutada’
Ameerika Ühendriikide ning Prantsusmaa teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodid grafeenist vooluringide valmistamiseks. Protsess seisneb voolu juhtivate grafeen-nanojuhtmete ‘kirjutamises’ grafeenoksiidile, kasutades selleks imepisikest kuumutatud teravikku. Meetodi abil saaks edukalt valmistada ka painduvaid elektroonikaseadmeid, vahendab physicsworld.com. Grafeenipõhiste seadmete rakendamiseks toodete valmistamisel peavad teadlased enne välja töötama meetodid, mis lubaksid toota grafeen-vooluringe suures koguses, kasutades selleks […]
Tumeainet võib-olla mitut eri sorti
USA teadlased on välja töötanud teooria, mille kohaselt lahendaks erinevate tumeainet otsivate eksperimentide vahelised vastuolud see, kui tumeaine koosneks kahte eri tüüpi osakestest. Kaks aastat tagasi leidis PAMELA satelliidi töörühm ühe kaalukaima tõendi tumeaine, mida arvatakse moodustavat 80·% kogu universumi ainest, olemasolust. PAMELA abil avastati külluslikult kosmilisi anti-elektrone ehk positrone, mida arvatakse tekkivat, kui tumeaine […]
Alpide liustikud ei hääbu vaid inimtegevuse tõttu
Looduslikud kliimatsüklid on Alpide jääkatte vähenemises mänginud suurt rolli. Alpide suurim liustik Valais’s on 20. sajandi jooksul muutunud rohkem kui kahe kilomeetri võrra lühemaks ning ka Šveitsi 1,500 väiksema liustikuga ei ole asjalood paremad. Liustike hääbumine ei ole aga hiljutise uurimuse kohaselt pelgalt inimtegevuse tulemus, lisanduvad looduslikud kliimamuutused. Tulemus kehtib tõenäoliselt ka maailma ülejäänud liustike […]
Teadlased valmistasid kunstliku ‘musta augu’
Hiina teadlased said edukalt hakkama elektromagnetilise mikrolaine sagedusi neelava seadme valmistamisega. Kuuekümnest kontsentrilisest metamaterjalidest rõngast koosnevast õhukesest silindrist valmistatud seade suudab neelata mikrolainekiirgust, seda on võrreldud ka astrofüüsikalise musta auguga. Ajakirja New Journal of Physics 3. juuni väljaandes ilmuv artikkel näitab, kuidas teadlased kasutasid ära metamaterjalide erilisi omadusi. Metamaterjalid on komposiitmaterjalid, mis suudavad painutada valgust ning […]
Vasest nanojuhtmete abil saab valmistada painduvaid ekraane ja päikeseelemente
Rühm Duke’i Ülikooli keemikuid täiustasid lihtsa meetodi pisikeste vasest nanojuhtmete valmistamiseks suures koguses. Odavad voolu juhtivad nanojuhtmed on piisavalt väikesed olemaks läbipaistvad, see aga teeb nad ideaalseks materjaliks õhukesetest kiledest päikeseelementide, lameekraan televiisorite ning arvutite ja painduvate displeide valmistamiseks. ,,Kujutage ette kasvõi kokkumurtavat iPad’i,” sõnas Benjamin Wiley, keemia abiprofessor Duke’is. Antud töörühma uurimus avaldati ajakirja Advanced Materials selle […]
Leiti vihjed elu olemasolust Saturni kuul
Hiljuti leidis kosmosesond Cassini kaks potentsiaalset vihjet elu olemasoluks Saturni kuul Titanil. Siiski peavad teadlased võimalikuks, et nende vihjete taga võivad olla ka mittebioloogilised keemilised reaktsioonid. Titanil on liiga külm, et selle pinnal saaks eksisteerida vedel vesi, kuid mitmed teadlased on osutanud, et kuu pinda palistavates vedela metaani- ja etaanijärvedes võib elutseda eksootilisi eluvorme. 2005. […]
Esimesed kujutised rasketest elektronidest
Kristalli elektronide asetuse ja vastastikmõju jälgimiseks loodud spetsiaalse mikroskoobi abil said teadlased hiljuti esimesed kujutised elektronidest, mil tundub teatud ekstreemsete tingimuste korral olevat erakordselt suur mass. See tehnika paljastab ebahariliku faasiülemineku põhjuse ühes kindlas materjalis ning avab ukse teistelegi nn. raskete fermionide omaduste ja funktsioonide uurimustöödele. Antud uurimus viidi läbi Brookhaveni Riiklikus Laboratooriumis, McMaster’i Ülikoolis ning […]
Mart Noorma ehk see on väga võimalik!
Bussi krabisevast kõlarist hakkab kostuma 90ndate aastate keskpaiga kantrihitt “Everything is possible*.” Bussijuht lisab gaasi. Umbes 43 minuti pärast kuulen ma sedasama LoTe õppeprodekaani Mart Noorma käest Eesti oma satelliidi kohta. Ja selle kohta, et kaheksanda klassi õpilastele on võimalik pelgalt mõne kätepaari abil seletada ära miljonite kilomeetrite kaugusel oleva tähe olemus. Tuleb lihtsalt veidi […]
Lisandiga grafeen
Hiljuti avastatud ränipõhiste elektroonikaseadmete valmistamisel kasulik orgaaniline molekul võib olla kasutatav ka grafeenipõhiste seadmete väljatöötamisel. Max Plancki Metalliuuringute Instituudi teadlaste vastavasisuline artikkel ilmus Physical Review B 1. juuni väljaandes. Üliõhukest süsinikukihti, tuntud ka kui grafeeni, saaks tulevikus kasutada suure hulga väikesemõõtmeliste ja efektiivsete elektroonikaseadmete valmistamisel. Kuid kasuliku komponendi valmistamiseks tuleb räni või grafeeni elektrilisi omadusi kontrolli […]
Soojem kliima võib Läänemere soolasemaks muuta
Teadlased on kaua aega uskunud, et soojem kliima suurendab Läänemerre suunduvate jõgede veehulka, muutes sellega merd magedamaks, kuid Göteborgi ülikooli uurimus näitab, et viimase 500 aasta jooksul on see Läänemerd hoopis vastupidiselt mõjutanud. Läänemeri on noor ja suhteliselt vähe soolane ning seetõttu on mereökosüsteem unikaalne ja äärmiselt tundlik, sisaldades nii mere -kui ka magevee liike. […]
Standardmudeli ‘kameeleon’ tabati kujumuutuselt – neutriinodel siiski on mass?
OPERA eksperimendi teadlased Itaalia Rahvusliku Tuumafüüsika Instituudi (INFN) Gran Sasso laboratooriumis teatasid esmaspäeval, et nad leidsid 730 km kaugusel asuvast Cerni kiirendist tulnud müü-neutriinode kiiresesmakordselt tau-neutriino Neutriinode mõistatus algas Nobeli preemia väärilise eksperimendiga, mille viis läbi USA teadlane Ray Davis 1960. aastatel. Davis märkas, et Maad tabab märksa vähem Päikeselt pärinevaid neutriinosid, kui toonased mudelid […]
Tsirkooniumoksiidist (ZrO2) mikrorullid – kas kõrgtehnoloogiline läbimurre?
Üks märkimisväärne tulemus, millega Tartu Füüsika Instituudi materjaliteadlased on viimasel ajal silma paistnud, on uudsete oksiidmaterjalist mikromõõdus rullide valmistamine sool-geel meetodil. Käesoleva kokkuvõtte autor, TÜ Füüsika Instituudi doktorant Sven Lange kaitseb 17.juunil sel teemal oma doktoritööd (Toim. A.Tamm). Sool-geel meetod kätkeb endas vajaliku keemilise koostisega meetaolise viskoosse metall-orgaanilise lähtematerjali mehaanilist vormimist ja sellele järgnevat keemilis-termilist […]
Lühikese elueaga tina on topeltmaagiline
Ameerika Ühendriikide ning Suurbritannia teadlased kinnitasid hiljuti, et lühiealine tina isotoop on eksklusiivse ‘kahekordselt maagiliste’ tuumade klubi uusim liige. See isotoop on neist jäigalt sfäärilistest tuumadest alles seitsmes, mille ‘maagilised’ omadused mõõtmiste kaudu kindlaks on tehtud. Antud eksperiment võib anda ka vihjeid raskete elementide tekkemehhanismide kohta massiivsete tähtede supernoovade plahvatustes. Juba kaua on teada olnud fakt, et prootonitel ja […]
Operatsioon “Top Kill” ebaõnnestus – USA suurim naftakatastroof kogub hoogu
Naftagigandi BP esindaja tunnistas laupäeval, et hiljutine Mehhiko lahe naftalekke peatamise katse ebaõnnestus. USA ajaloo suurim naftakatastroof algas 20. aprillil, kui puurimisplatvorm Deepwater Horizon plahvatas ning rusud merepõhja uppusid, tappes seejuures üksteist inimest. Iga päev on merre voolanud erinevate hinnangute kohaselt 12-19,000 barrelit toornaftat. BP on üritanud kohalikele ning valitsusele kinnitada, et ta teeb kõik […]
Suhkruvatimasinast inspireeritud nanokiudude valmistamise meetod
Harvardi Ülikooli bioinsenerid töötasid välja uue, ülikiire tsentrifuugi ning suhkruvatimasina ristsugutiseks nimetatava praktilise tehnoloogia nanokiudude valmistamiseks. Peaautori Mohammad Reza Badrossamay artiklis olev viide laadaplatsil müüdava suhkruvati valmistamise masinale on tahtlik, sest nende seade sõna otseses mõttes keerutab, venitab ja tõukab pöörlevat trumlit ja düüsi kasutades väljapoole 100-nanomeetriseid polümeeripõhiseid kiude. Ajakirja Nano Letters veebiväljaandes ilmunud artikli kohaselt on […]
Ehituskivid uut sorti optiliste vooluringide valmistamiseks
Kujutage ette uusi, hämmastavate ja eksootiliste optiliste omadustega seadmeid, unikaalseid kogu maailmas – ja seda kõike lihtsalt mõne osakestest koosneva ainetilga aurustamisel pinnale. Valmistades vedelikust keemilisel teel nanosfääride klastreid Harvardi Ülikooli teadlased koostöös Rice’i ja Texase Ülikooli teadlastega just selliste seadmete valmistamisega hakkama saidki. Ajakirjas Science ilmunud artikkel nende uurimusega demonstreerib lihtsaid, skaleeritavaid, seadistatavate optiliste omadustega seadmeid, millede kasutusalad […]
Kvantfotoelemendid võivad seatud efektiivsusepiirangutest mööda hiilida
Veidrasse kvantolekusse viidud aatomid võivad päikesepatareides päikesevalgust tunduvalt efektiivsemalt elektrienergiaks muuta, kui varasemalt arvatud. Termodünaamika seadused seavad päikespatareide maksimaalsele efektiivsusele piiri umbes 80·% läheduses, ütles töö autor Marlan Scully, Princetoni ülikoolist. Ent antud hinnang ei võta arvesse teatud kvantefekte. Scully poolt loodud uus mudel näitab, et energiaefektiivsust saab sõltuvalt süsteemi omadustest isegi kõrgemaks ajada. “Ma […]
Massiivsete mustade aukude ja kerasparvede salasuhted
Saksamaa ja USA astronoomid on avastanud veidra vihje, mis võib aidata mõista, kuidas galaktikad moodustuvad ja arenevad. Enamike suurte galaktikate, kaasa arvatud Linnutee, keskmes asub supermassiivse must auk. Samuti sisaldavad galaktikad kerasparvi, mis koosnevad tihedalt koos olevatest äärmiselt vanadest tähtedest. Siiski asuvad sellised kerasparved galaktika keskmest kaugel, seega oli nende vahelise korrelatsiooni avastamine võrreldav üllatusega, […]
Sidney Perkowitz: laserrelvadest Blu-rayni. Laseri 50 sünnipäev
,,Surmarelv!” ja ,,Kena idee, kuid mis sellest kasu on?” olid esimesteks reaktsioonideks laserite kohta. Praeguseks on laserid osa meie igapäevaelust, lihtsatest aparaatidest kuni popkultuurini välja. Enne kui pahatahtlik Empire filmist Star Wars Episode IV: A New Hope lasi tähelaeva Death Star’i laseriga õhku terve planeedi, olid laserid juba rohkem kui puhas fantaasia. Laserid muutsid juba siis meie […]
Üliõpilased genereerivad tuulevibratsioonidest energiat
Vibro-Wind Research Group töötab efektiivse ning odava meetodi kallal, mille eesmärgiks on muuta tuulevibratsioonid elektrienergiaks. Tuuline ilm paneb liiklusmärgid värisema ning puulehed võbelema. Just selliseid vibratsioone kasutabki ära Cornelli uurimisgrupp, muutes need elektrienergiaks uut moodi energialadustamissüsteemi jaoks. Frank Moon ‘i juhitud Vibro-Wind Research Group töötab välja efektiivset ning odavate hoolduskuludega tuulevibratsioonide elektrienergiaks muutmise meetodit. Teadlaste arvates asuksid […]
Grafaanil veel rohkemgi potentsiaali: kvanttäpid
Grafaan(ingl. keeles graphane, toim.) on praegu enimuuritav uus materjal kogu maailmas, vooluga on kaasa läinud ka Rice’i Ülikooli teadlased, kes on ehk sammu eeski. Rice’i ülikooli masinaehituse, materjaliteaduse ning keemia professori Boris Yakobsoni juhitud teadlased avastasid hiljuti, et eraldades kahedimensionaalselt grafaanlehelt kindlatest kohtadest vesinikuaatomeid, avanevad loomulikud puhta grafeeni alad, mis näevad välja ning ka käituvad kui kvanttäpid. Selline avastus […]
Jaapani kosmosejaht asub Veenuse poole purjetama
Reede varahommikul viis Jaapani rakett orbiidile Veenusele suunduva sondi ja kolmnurgakujulise kosmosejahi, mis kasutab energia saamiseks ainult Päikese energiat. Unikaalse kosmoselaeva orbiidile viinud rakett H-IIA startis Jaapani Tangeshima kosmodroomilt kell 6·:58 kohaliku aja järgi pärast kolme päevast halva ilma tõttu stardi edasilükkamist. Raketi tootnud firma Mitshubishi Heavy Industries’i projektijuhi Teruaki Kawai sõnul oli tegu peaaegu […]
Tulevikus võib paberelektroonika seadmeid energiaga varustada paber-superkondensaator
Kõiki neid teadlaste poolt valmistatavate pabertransistoreid ning paberdispleisid on nüüd võimalik töös hoida samuti paberil asuva energiaallika abil, seda tänu uue paber-superkondensaatori väljatöötamisele. Stanfordi Ülikoolis konstrueeritud paber-superkondensaator on valmistatud spetsiaalselt töödeldud paberile prinditud süsinik-nanotorudest. Teadlased loodavad, et selline sisseehitatud disain viib tulevikus odavate, äravisatavate paberelektroonikaseadmete tootmiseni. Paber-superkondensaatori kõik vajalikud komponendid on paberilehele sisse ehitatud, seda ühe aatomkihiliste seinadega […]
Uus meetod galliumarseniidist päikeseelementide valmistamiseks
Uue, valgustundlike pooljuhtide valmistamiseks kasutatava ,,ülekande-printimise” meetodi abil oleks võimalik valmistada ka päikesepatareisid, pimedas nägemise kaameraid ning suurt hulka muid seadmeid ja seda kõike palju efektiivsemalt kui varem. Selline muutus võiks olla läbimurdeks päikeseenergia tööstuses. Teadlased Illinoisi Ülikoolist töötasid välja uue ning odavama meetodi mikrokiipide valmistamiseks galliumarseniidist(GaAs), valgustundlik sulamist valmistatud pooljuht. Galliumarseniid on päikesevalguse muutmisel valguseks ränist […]
Kriitilisest käitumisest grafeenis
,,Üks lootusi, mis inimestel grafeeni suhtes on, on selle kasutamine elektroonikaseadmetes. Selles nähakse potentsiaalset räni asemikku, seda just tänu selle unikaalsetele omadustele,” sõnas Herb Fertig. Grafeen on hea voolujuht ning seda on kerge jahutada, mistõttu oleks see ideaalne pidevalt vähenevate mõõtmetega elektroonikaseadmetes kasutamiseks. Siiski on teadlastel grafeeni omadustest veel palju teada saada, kaasa arvatud tähtis oskus elektronide voolu […]
Samm universumi põhjuslikkuse mõistmisele lähemale – aine ja antiaine sümmeetria rikutud
Fermilabi Tevatroni kiirendis toimunud prooton-antiprooton kokkupõrkes tekkis vabanenud energia tagajärjel harilikku ainet 1·% võrra rohkem kui antiainet. Kui aine ja antiaine osakesed kõrgetel energiatel kokku põrkavad, vabaneb puhas energia, millest tekivad uued osakesed ja antiosakesed. Igapäev vaatlevad Fermilabi teadlased sadu miljoneid selliseid kokkupõrkeid. Sarnased universumi algusaegadel aset leidnud sündmused oleksid pidanud tootma ainet ja antiainet […]
Läätsetud mikroläätsed püüavad kulla ja kvanttäppide abil infrapunakiirgust
Nanotehnoloogiat kasutavad kullaga kaetud mikroläätsed parandavad infrapunakiirguse salvestamissignaali kuni 20 korda seejuures taustamüra suurendamata. Rensselaneri Polütehnilise Instituudi teadurid on loonud uued nanotehnoloogia-põhised mikroläätsed, mis kasutavad kulda, et infrapuna pildisalvestust võrreldes praeguse tehnikaga tunduvalt parandada. Uuendused võivad viia uue generatsiooni ülivõimsate satelliidikaamerate ning öönägemisseadmeteni. Kasutades kulla nanoskaalal ilmnevaid erilisi omadusi õnnestus teadlastel pigistada valgus detektori pinnal […]
Osakeste jaht LHC-s kogub hoogu
Hiljuti Charm ja Strange-Beauty (Võlu ja Veidra-Ilu) osakestepaari avastanud Suur Hadronite Põrguti võib hakata veelgi eksootilisemaid osakesi hakata otsima juba selle suve lõpul. Kahte 3,5 TeV (teraelektronvoldi) suuruse energiaga prootonikiirt põrgutava masina abil on alates 2009. novembrist tänaseks registreeritud juba rohkem kui pool miljardit kokkupõrke sündmust. Teadlased loodavad peaeesmärgiks peetava Higgsi bosoni, mida ennustatakse eksisteerivat […]
Marianne Heida ehk võrratuteks avastusteks ei pea tingimata professor olema
Sõnadega “Me oleme ühe veidra röntgenkiirte allika leidnud,” alustab Marianne Heida oma artiklit värskelt ilmunud ajakirjas The Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. Tõenäosus, et tegu on supermassiivse galaktikast välja lendava musta auguga, on üpris suur. Veidi väiksem on tõenäosus, et ühe sellise otsa võiks komistada bakalauruse tööd tegev tudeng. Vahetevahel veab. Jaan-Juhan Oidermaa: […]
Mitmekihiline grafeen püsib jahedana
Ameerika Ühendriikide teadlaste sõnul kahaneb materjali paksenemisel mitmekihilise grafeeni soojusjuhtivus. Vaatamata sellisele langusele on teadlased veendunud, et grafeen oleks väikeste elektrooniliste seadmete jahutamisel parem kui tavapärased vasest soojusjuhid. Samuti kinnitavad uurimustöö tulemused varasemaid uuringuid, mille kohaselt juhib grafeen soojust paremini kui ükski teine teadaolev materjal. 2008 aastal näitas Alexander Balandin koos oma kolleegidega California Ülikoolist, […]
Venemaa ja Itaalia plaanivad MIT abiga katselise termotuumareaktori ehitust
Massachusettsi tehnikaülikooli poolt juhitud Ignitor-reaktori projektist võib sündida esimene termotuumareaktor, mis ületab kriitilise plasma süütepunkti. Venemaa ja Itaalia on sõlminud koostöö lepingu Moskva lähedale uue termotuumareaktori ehitamiseks. Ignitorist võib saada esimene reaktor, mis saavutab süütepunkti, kus termotuumareaktsioon muutub isemajandavaks, selle asemel, et reaktsiooni käigus hoidmiseks väljast poolt pidevalt uut energiat nõuda. Reaktori disainis MIT füüsikaprofessor […]
Müstiliste kvantjõudude arvutamine lihtsustus
MIT teadlased on leidnud viisi, kuidas Casimiri jõud tõukuvaks muuta, mis pakub lahendust mikromasinate osade teineteise külge kleepumise vältimiseks. 1948. aastal avastatud Casimiri jõud on olemuselt keerukad kvantjõud, mis mõjutavad ainult teineteisele väga lähedal olevate objektide puhul. Nad on niivõrd väiksed, et insenerid on neid saanud viimase 60 aasta jooksul saanud ignoreerida. Paraku on elektromehaaniliste […]
Uus maailmarekord ajamõõtmise täpsuses
Teadlased Berliini Max Borni nimelise mittelineaarse optika ja lühikese aja spektroskoopia instituudis (MBI) on mõõtnud aega täpsusega 12 attosekundit (1.2 x 10-17 s,) mis tähendab uut maailmarekordit lühimas kontrollitavas ajaskaalas. Tänapäeva laserid suudavad tekitada kuni 100 attosekundi pikkuseid valgusimpulsse, millele ei ole kompromissitult ülilühikeste ajavahemike mõõtmisel vastast, kuna kasutavad mõõtmisteks valgust ennast. Nimelt on valgus […]
Astronoomid avastasid galaktikast välja lennutatava supermassiivse musta augu
Astronoomid on leidnud arvatava supermassiivse musta augu, mis suurel kiirusel kaugest galaktikast välja lendab. Utrechti Ülikooli tudeng Marianne Heida avastas oma viimase bakalauruse kraadi saamiseks tehtava projekti käigus veidra tähe, rohkem kui 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas. Avastuse tegemiseks pidi ta kõrvutama sadu tuhandeid juhuslikult valitud röntgenkiirguse allikaid miljonite galaktikate positsioonidega. Tavaliselt sisaldab iga […]
Grafeentransistorid nanoseadmetes
Juba aastaid on teadlased uurinud süsinik-nanotorude ning grafeeni omadusi eesmärgiga kasutada neid nanoeletroonilistes seadmetes. ,,Grafeenil ning nanotorudel põhinevatel seadmetel ei ole praegu mingit masstoodangu rakendust,” sõnas Zhenxing Wang. ,,Nüüd on neil võimalus näidata, milleks nad suutelised on.” Wang on üks Pekingi Ülikooli Nanoseadmete Füüsika- ja Keemialaboratooriumi teadlasi. Koos Zhiyong Zhangi, Huilong Xu, Li Dingi, Sheng […]
Ränist nanoauk-päikeseelemendid
Taastuvate energiaallikate kasvava nõudluse tõttu on fotogalvaanilised päikeseelemendid viimase kümnendi jooksul suure arengu läbi teinud. Alates 2002. aastast on fotogalvaaniliste seadmete tootmine terves maailmas iga kahe aasta järel kahekordistunud, mitõttu on see maailmas kiireimini kasvav energiatehnoloogia. Siiski on fotogalvaaniliste seadmete energiamuundamise efektiivsus liiga madal, et konkureerida hinnalt fossiilkütustega, mistõttu pole seda laialdaselt edasiarendatud. Soovides seda muuta töötasid teadlased […]
Paberkujul päikesepatareid
Päikesepatareide materjalid muutuvad ühe õhemateks ja õhemateks. Hiljuti teatasid MIT (Massachusetts Institute of Technology, toim.) teadlased, et on välja töötanud uue meetodi, mille abil on võimalik päikeseelemente printida paberile. Seesuguse meetodi efektiivsus on kordades madalam kui teistel päikeseelementidel. Paberist päikesepatareide efektiivsus on ligikaudu 1,5 kuni 2 protsenti, tööstuslike räniplaatidest päikesepaneelide oma aga umbes 15 kuni […]
Teslast inspireeritud tuulegeneraator
Uue labadeta tuulegeneraatori, mille ainsaks pöörlevaks osaks on turbiin/kardaanvõll, välja töötanud Solar Aero teadlaste andmetel suudaks see toota energiat sama hinnaga kui seda teevad kivisüsi põletavad elektrijaamad. New Hampshire’is asuv firma patenteeris hiljuti Fulleri tuulegeneraatori, mis on edasiarendus Nikola Tesla 1913. aastal väljastatud patendile. Labadeta tuulegeneraator on täielikult suletud võrdlemisi väikesesse keresse. Selle asemel, et […]
Grafeen tugevamate ja purunemiskindlamate materjalide valmistamisel süsinik-nanotorudest etem
Kolm hiljutist Rensselaeri Polütehnilises Instituudis tehtud uurimustööd näitavad miks on grafeen praegustest nanomaterjalidest just parim materjal tugevdamaks sulameid kõiges: alates tuuleturbiinidest kuni lennukite tiibadeni välja. Grafeeni sisaldavad metallisulamid on võrreldes süsinik-nanotorusid või muid nanoosakesi sisaldavatest sulamitest tugevamad, jäigemad ning vähem altid murduma. See tähendab et grafeeni võimaldaks luua nanokomposiitmaterjalide järgmise generatsiooni. ,,Ma olen töötanud nanokomposiitmaterjalidega ligi 10 aastat ning materjali mehaaniliste […]
Lekitatud helilindid paljastavad Kopenhaageni kliimakonverentsi dramaatilise viimase vaatuse
Saksa ajakiri Der Spiegel avaldas lekitatud helilintide väljavõtted, mis paljastavad Euroopa ja USA riigijuhtide kokkupõrked India ja Hiina osapooltega ÜRO läbikukkunud kliimakonverentsi viimastel tundidel. Reede hommik. Suletud uste taga toimuva kohtumisel osalevad 25 riigijuhti olid äsja saanud kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist piirava lepingu mustandi. Määramata olid veel 2020. ja 2050. aastaks seatavate emissioonide vähendamise täpsed protsendid. Konverentsi […]
NASA saadab septembris Rahvusvahelisse kosmosejaama “R2(D2)”
Astronaudid Rahvusvahelises kosmosejaamas saavad varsti endale uue kaastöölise – ja see ei olegi inimene. Tegu on hoopis ühejalalise humanoidrobotiga. Selle aasta septembris saadetakse Discovery kosmosesüstikuga ISS-i Robonaut 2 ehk lühidalt “R2,” millest saab esimene kosmosesse reisinud ning seal töötav humanoid robot. Robonaut 2 töötasid välja NASA ning General Motors ning näeb natukene Tähesõdade C-3PO moodi […]
Teadlased isoleerisid esimest korda ühesuguse spinniga positrooniumi aatomid
Puhastatud positroonium aitab ehitada gammakiirte lasereid ja toob termotuumaenergia sammukese lähemale. Positroonium meenutab oma olemuselt vesinikku aatomit, ainult, et prootoni ja elektroni asemel tiirlevad teineteise ümber hoopis elektron ja positron. Kuna ühe osapoole näol on tegemist eksootilise aineosakesega, on süsteemi eluiga äärmiselt lühike. Kolm aastat tagasi õnnestus California ülikooli teadlastel luua täiesti uus aine – […]
Paul Davies: Kõhedust tekitav vaikus
See, kas oleme universumis ainukesed, on üks meie põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis hakkas USA astronoom Frank Drake raadioteleskoobi abil uurima, kas meie poole võiks olla teel signaale maavälistest tsivilisatsioonidest. Maavälise elu otsimine sai tuntuks SETI […]
L. Garden, O. Lahav: Tumeenergia: paradigma vahetus
1998. aastal tuldi välja ideega, mille kohaselt koosneb meie universum tegelikult suuremas osas salapärasest tumeenergiast. Teenäitajaks said kaks uurimust, mis muutsid meie supernoovadest arusaamist kardinaalselt. Lucy Calder ja Ofer Lahav selgitavad järgnevas artiklis, kuidas tegelikult oli tumeenergia kontseptsioon olnud füüsikute mõtetes juba vähemalt kümme aastat varem ning ennustavad, kuhu paradigma muutus meid viia võib. Loe […]
Uue plaatinaga teel odavamate, efektiivsemate küttekehade poole
Teadlased Houstoni Ülikoolist ning Energeetikaministeeriumi SLAC Riikliku Kiirendi Laboratooriumist viisid plaatina uuele kujule, mida saaks tulevikus kasutada odavamate ja efektiivsemate kütuseelementide valmistamisel. 25 aprillil ajakirjas Nature Chemistry ilmunud artiklis kirjeldatud protsess võimaldaks laialdasemat kasutust sellistele seadmetele mis toodavad vesiniku abil saastevaba energiat. ,,See on suur edusamm,” sõnas Anders Nilsson, teadlane Stanfordi Materjali- ja Energiateaduste Instituudis. ,,Kütuseelemendid […]
Jäädvustati esimesed pildid aatomi spinnidest
Paljud teadlased on arvamusel et spintroonika(spin transport elektroonika) kiirelt arenev tehnoloogia hakkab lähiajal kiiremate, väiksemate ja efektiivsemate arvutite ning tehnovidinate valmistamisel asendama tavapärast elektroonikat. Vaatamata sellele pole keegi siiani aga spinni, elektronide kvantmehaanilist omadust, tegelikkuses üksikus aatomis näinudki. Seda kuni siiani. Veebipõhises teadusajakirjas Nature Nanotechnology ilmunud artiklis esitlesid Ohio ning Hamburgi Ülikoolide teadlased esimesi pilte spinnist. Teadlased kasutasid mangaani plaadil oleva koobalti […]
Euroopa superteleskoobi tulevane asukoht teada
Euroopa Lõunaobservatooriumi(European Southern Observatory, ESO) planeeritava miljard krooni maksma mineva superteleskoobi tulevaseks asupaigaks valiti ala Cerro Armazoneses Tšiilis. Euroopa Eriti Suure Teleskoobi(Extremely Large Telescope, E-ELT) asupaik valiti teisipäeval välja viie valiku seast, kaotajateks jäid veel 3 kohta Tšiilis ning üks La Palmas Kanaari saartel. Cerro Armazones, mis asub umbes 20km kaugusel ESO praegusest Paranal Observatooriumist, valiti välja […]
Anu Reinart: sihikindel täht Tõravere taevas
Anu Reinart on nüüdseks olnud Tartu Observatooriumi direktor juba peaaegu kuu aega. Ja tal on kindel siht ja nägemus. Selles veendusin ma niipea, kui ma mõni kuu varem tema kabinetti astusin – iga võimalikku lauapinda katsid observatooriumi peahoone juurdeehitus -ning renoveerimistöödekavandid. Fantastilise innuga asus ta kohe seletama, mis ja kuidas uuendatud hoones paiknema hakkab. Siiski […]
Mida on näha grafeeni sees?
USA teadlased Georgia Tehnikainstituudist ning Rahvuslikust Standardite ja Tehnoloogia Instituudist näitasid hiljuti et moiré mustrit, interferentskujutist, mis ilmub kahe või enama kihi üksteisele viltusel asetamisel, on võimalik kasutada teada saamaks kuidas grafeeni kihid üksteisele on asetatud ning avastata survestatud alasid. Oskus teha kindlaks grafeenkihtide asetuse suund ning leida survekohad on kasulik mõistmaks grafeeni mitmikkihtide elektroonilisi omadusi ning elektronide liikuvust selles. […]
Grafeenist nanorullid
Kas grafeeni on võimalik painutada, väänata ja kokku rullida? UC San Diego ning Bostoni Ülikooli füüsikud väidavad et saab. Ajakirjas Physical Review B ilmunud artiklis väidavad teadlased et grafeeni soodumust iseenda külge kleepuda ning ,,nanorulle” moodustada on võimalik elektrostaatiliselt kontrolli all hoida, tänu millele saaks tulevikus valmistada terve hulga uusi seadmeid. Erinevalt süsinik-nanotorudest, uudsete omadustega puhta […]
Austraalia laseritehnoloogia tooks tuumaenergeetikasse revolutsiooni maailma julgeoleku riskiga
Umbes 30 aastat tagasi üritasid tosin riiki, sealhulgas USA, Suurbritannia, LAV ja Jaapan, luua lasereid kasutavat tehnoloogiat uraani isotoopide eraldamiseks. Kõik toonased katsed ebaõnnestusid hoolimata miljardite dollarite suurustest investeeringutest ning suurtest inimressurssidest. Nüüd on aga Austraalia teadlased General Electric’u abiga valmis 2012. aasta alguseks ehitama esimest selletaolist kommerts-rikastamistehast, niipea kui Rahvusliku tuumaenergia komisjon selleks loa […]
Grafeen: milleks on konarused kasulikud
Hetkel on grafeen tõenäoliselt enim uuritav uus materjalisüsteem kogu maailmas. Selle hämmastavate mehaaniliste, keemiliste ning elektrooniliste omaduste tõttu oleks seda võimalik tulevikus rakendada paljudel aladel, näiteks mikroelektroonikas. Elektronidel on grafeenis eriti suur liikumisvabadus ning seetõttu võiks grafeen olla praegu kiirete arvutikiipide tootmisel kasutatava räni aseaineks. Teadusliku koostööna uurisid Hanoveri Leibnizi Ülikooli ning Füüsika-Tehnika Instituudi(Physikalisch-Technische Bundesanstalt, PTB) […]
NASA kosmoseprogramm lubab inimese Marsile viia 2030. aastate keskpaigaks.
Obama värskenduskuuri läbinud kosmoseprogramm lõi kriitikute vahele kiilu, kuid inimesi lähimatel aastakümnel Kuule siiski ei vii. Üleile Kennedy Kosmosekeskusesse lennanud Barack Obama üritas oma kriitikutega suhteid siluda, tehes oma algsetes plaanides mõningaid järeleandmisi ning lubas, et Marss jääb NASA prioriteediks. “Aastaks 2025 peaks olema valmis pikkadeks kosmoselendudeks mõeldud kosmoselaev, mis võimaldaks astronaute Kuust kaugemale saata,” […]
Tabamatu soojus muudab tuleviku kliimamustrid määramatuks
Rohkem kui pool Maani jõudvast Päikese soojuskiirgusest kaob pärast atmosfääri sisenemist piiratud võimalustega satelliitide ning ookeanivaatlusplatvormide tõttu jäljetult, mis toob ebakindluse tuleviku kliimamuutuste ennustamisse. Boulderi rahvusliku atmosfääriuurimiskeskuse (NCAR) teadlased hoiatavad, et praegused satelliitsensorid, ookeaniplatvormid ning teised vaatlusvahendid ei pruugi olla piisavad kogu kliimasüsteemi jälgimiseks. Maani jõudev soojuskiirgus võib talletuda ookeanisügavustesse või mujale, kus selle avastamine […]
Grafeen värvitundlikes päikeseelementides
Grafeenile harjaste lisamine võib olla võti odavate päikeseelementide efektiivsuse suurendamiseks. USA keemikud on välja töötanud uudse grafeenipõhise värvaine, mis käitub kui fotoelektronide allikas, muutes selle kasutuskõlblikuks värvitundlikes päikeseelementides(dye-sensitive solar cell ehk DSSC), odavaks alternatiiviks ränist elementidele. Värvitundlikud päikeseelemendid kasutavad footonitest energia ammutamiseks valgustundlikke lahuseid titaaniumdioksiidiga kaetud alusetel. Valgus ergastab värvaines olevaid elektrone ning need kõrge energiaga elektronid […]
Paindlik päikeseenergia on teel
Õige pea tootmisliinidele jõudvad kleebitavad päikeseelemendid võivad tuua suuri muutusi päikesevalgusest energia ammutamise ärisse. Päikesevalgusest ammutatud energia: helge tulevikulootus või petlik ootus? Päikeseenergiale leidub nii mitmeidki halvustajaid, kes pigem viimast arvaksid. Fotoelemendid on liiga kallid, nende valmistamiseks kulub suurel hulgal materjali ja energiat, ütlevad nad. Lisaks on need ka ebaefektiivsed, muutes vaid ligi 20 protsenti pealelangevast valgusest […]
Tartu plasmafüüsikud aitavad Läänemerd päästa
PlasTEP-i projektis osalev Füüsika Instituudi gaaslahenduslabor üritab koos viieteistkümne välispartneriga luua plasmal baseeruva tehnoloogia prototüübid, mis tulevikus aitaksid vähendada Läänemere ümbruse vee -ning õhusaastet. Umbes kolm aastat tagasi otsisid PlasTEP-i programmi eestvedajad endale Eestist seoses kavandatava projektiga partnereid. Gaaslahenduslaboril oli aga reaalne kogemus saasteühendite eemaldamise osas olemas ning nende hiljutise uurimistöö temaatika ühildus projektiga ideaalselt. […]
Viirustega vesinikku tootma?
MIT teadlased on leidnud uue viisi, kuidas imiteerida taimede poolt kasutatavat vee molekuli lõhustamisprotsessi, et seda tulevikus energiaallikana kasutada. Vesiniku vee molekulist kätte saamine on üks võimalus, kuidas päikeseenergiat efektiivselt ära kasutada. Kuna Päike alati ei paista, pakuvad vesiniku alusel kütuseelemendid või vedelad kütused võimalust, kuidas ka pilvise ilmaga rohelist energiat tarbida. Teised teadlased on […]
Elu Titanil oleks haisev ja plahvatusohtlik
Ekstreemsed miinuskraadid ning päikesevalguse vähesus sunniks elumolekule Titanil võtma märksa ebatavalisemaid vorme kui Kuldtsoonis. Saturni suurim kaaslane Titan on Maast äärmiselt erinev, ent siiski peetakse seda üheks potentsiaalseks paigaks, kus lisaks Maale võib Päikesesüsteemis elu leiduda. Kuu paksu ja oranži atmosfääri moodustab peamiselt lämmastik.Kuna Titan on Päikesest umbes kümme korda kaugemal kui Maa, valitseb seal […]
Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele
Kosmos. Sadu valgusaastaid Päikesest. Pruuni kääbuse ümber tiirleb midagi, mis heidab kinda tänapäeval levinuimatele planeetide moodustumise teooriatele. Mis peamine – teadlastel ei ole isegi aimu, kuidas müstilist objekti kutsuda. Magistrikraadi omandaval Kamen Todorovil ning abiprofessor Kevin Luhmanil ei tulnud ilmselt alguses mõttessegi, et nende uurimus võib kahtluse alla seada planeedi definitsiooni enda. Uurides Sõnni tähtkuju […]
Grafeenkilede tootmisprobleemi ületamine
Grafeen on potentsiaalne tuleviku elektroonikatööstuse superstaar. Tänu ebatavaliselt hästi liikuvatele elektronidele, mis suudavad materjali läbida pea valguse kiirusel – 100 korda kiiremini kui elektronid läbivad räni – saaks grafeeni kasutada ülikiiretes transistorites või arvuti mälukiipides. Grafeeni ebatavaline meekärje sarnane struktuur on väga painduv ning mehaaniliselt vastupidav, samuti on sel unikaalsed optilised omadused, mis teevad selle kasutatavaks […]