Ülijuhtivate süsteemide müraomaduste kohta detailse teadmise saavutamine on tähtis samm kvantarvutite väljaarendamise suunas, mis võimaldaks uut tüüpi arvutustööd. Nende süsteemide imepisikeste elektrooniliste koostisosade, kiibil asuvate transistorite signaalid on aga nii väikesed, et muutuv müra tekitab interferentsi. Probleemile liitub tehnoloogia kvantfüüsikaliste seisundite tundlik loomus, mis on samuti mürale aldis. Nüüd on rahvusvaheline teadlaste meeskond edukalt mõõtnud […]
,,Vedeliku voolu keep” võib peita laevu voolava vee eest
Tuleviku laevad võivad olla võimelised liikuma vees ilma laineid tekitamata. Nii väidavad USA füüsikud, kes on esitlenud uut tüüpi ainet, mis laseb veel voolata ümber objekti nii, nagu seda polekski. Veel valmis ehitamata kavand võib parandada laevade ja allveelaevade energiakasutuse efektiivsust ning isegi ära hoida nende avastamist. “Meie loodud struktuuri peamine funktsioon on vedeliku voolu […]
Lähivõtted Vestast, meie raskuselt teisest asteroidist
NASA Dawn missioon saatis Vesta orbiidilt Maale uusi pilte, mis annavad tunnistust vaheldusrikkast ja dramaatilisest maastikust. Loe lähemalt: “Close-ups of Vesta, our second-heaviest asteroid“
Edusammud kõrgtemperatuursete ülijuhtide füüsika teoorias
Kõrgtemperatuursed ülijuhid on leidnud laialdast kasutust, näiteks magnetresonantstomograafia seadmetes. Füüsikalise arusaamiseni ei ole aga selle huvitava nähtuse kirjeldamisel jõutud. Suure sammu uute teadmiste suunas on astunud Califronia Ülikooli (UCSC) teadlased. Töö avaldati 29. juuli Physical Review Letters-is. Töö koosneb kahest artiklist, millest esimene kirjeldab uut teooriat nimega „Väga korreleeritud fermivedelikud“ (Extremely correlated Fermi liquids). Teine […]
Valmistati soojusel töötav fotoelektriline jõuallikas
Massachusetti Tehnikainstituudis (MIT) töötati välja uudne fotoelektriline seade, mis tarvitab elektri tootmiseks lähteenergiana soojust. Seade muundab soojuskiirguse kindla sagedusega valguseks, mis omakorda langeb elektrit tootvale fotogalvaanilisele rakule. Tekitatud valguse lainepikkust saab häälestada vastavalt raku tundlikkusele. Valik MIT välja töötatud ränist mikroreaktoreid. Iga osis sisaldab kaht vastastikust fotoonilist kristalli. Seadmesse kulgevad sisse- ja väljalasketorud, mille kaudu […]
Gaas voolamas musta augu suunas
Esmakordselt jäädvustati röntgenkiirte abil pildile kuuma gaasi vool musta augu suunas. NASA Chandra X-ray Observatooriumi vaatlused aitavad ületada kaht põhilisemat probleemi tänapäeva astrofüüsikas: kujundada arusaama mustade aukude kasvamisest ja aine käitumisest nende intensiivse gravitatsiooni mõjul. Kõnealune must auk asub Maast umbes 32 miljoni valgusaasta kaugusel asuva NGC 3115-na tuntud suure galaktika keskel. Suurel hulgal eelnevaid […]
Kas Suur Pauk võis olla kiire antiaine muutumine aineks?
Oletame, et ühel hetkel lakkab Universum laienemast ning hakkab iseendasse kokku vajuma, nagu Suure Paugu puhul juhtus, muutudes lõpuks ülimassiivseks mustaks auguks. Musta augu ekstreemne mass tekitab ülitugeva gravitatsioonivälja. Läbi nn. Schwingeri mehhanismi gravitatsioonilise versiooni, muundub see gravitatsiooniväli näivad osake-antiosake paarid ümbritsevast vaakumist reaalseteks osake-antiosake paarideks. Kui must auk koosneb ainest (antiainest), võib see vägivaldselt […]
Valgus levib, justkui ruum puuduks
Uurijad Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest on loonud optilise nanostruktuuri, mis lubab valguslaine seda läbida ilma võnkefaasi juurdekasvuta – justkui laine ei läbikski ruumiosa ja seda täitvat ainet. Seade võiks leida rakendust optoelektroonikas, teadlaste sõnul näiteks signaalide edastamisel selleks, et ära hoides nende signaalide moonutamist. Kuna valguslaine liigub lõpliku, ehkki väga suure kiirusega, hilineb laine võnkefaas […]
Füüsikud demonstreerisid aega varjavat seadet
Füüsik Moti Fridman demonstreeris koos kolleegidega Cornelli Ülikoolist nii-öelda aega peitvat seadet, mis on võimeline “varjama” aega 15 triljondiku sekundi vältel. Uurijad kirjeldavad arXiv’is avaldatud artiklis, kuidas neil õnnestus kiudoptilist kaablit läbivat valgust kokku suruda ning seejärel taas “lahti pakkida”, mis põhjustas ajalise viivituse tekitanud tühimiku. Erinevalt teistest tõestatud varjamise vahenditest, mis toimivad valguse paindumisel […]
Maa esimene ,,Trooja” asteroid
Astronoomid, kes uurisid NASA Wide NASA’s Wide-field Infrared Survey Explorer (WISE) missioonil tehtud vaatlusi, avastasid esimese teadoleva ,,Trooja” asteroidi, mis tiirleb koos Maaga ümber Päikese. Loe lähemalt: “NASA’s WISE Finds Earth’s First ‘Trojan’ Asteroid“
Edusamm liitium-õhk akude energiatiheduses
MIT teadlased tegid mitu avastust, tänu millele saaks oluliselt parandada akude energiatihedust praeguste liitium-ioon akudega võrreldes mitmekordseks. Liitium-õhk akude eelis seisneb salvestamises, milleks kasutatakse poorsed süsiniku elektroodid raske tahke elektroodi asemel. Õhus olev hapnik reageerib akus oleva liitiumi metalliga, et energiat salvestada ja vabastada. Väga avatud struktuur teeb sellise kõrge efektiivsuse saavutamise võimalikuks. Akude arendamises […]
Aine-antiaine sümmeetria sai uut kinnitust
Rahvusvaheline meeskond, milles tegid kaasa ka Max Plancki Kvantoptika Instituudi teadlased, täpsustas elektroni ja antiprootoni masside suhet enneolematu täpsusega. Kaasaegse kosmoloogia kohaselt tekkis Suures Paugus ainet ja antiainet võrdsetes kogustes. Füüsikud arendavad välja teooriaid, millede abil seletada tõsiasja, et nähtav universum paistab nüüd olevat moodustunud ainult ainest. Eksperimentaalfüüsikud valmistavad samas tehislikult antiprootoneid, et uurida aine […]
Stanfordi Ülikoolis valmistati läbipaistev patarei
Stanfordi Ülikooli teadlased valmistasid läbipaistva patarei. Uus seade on viimane puuduv komponent kileekraanide ja muude läbipaistvate seadmete valmistamisel. Tööd juhtinud Stanfordi materjaliteadlase professor Yi Cui sõnul pälvib patareide energiatiheduse ja töötsükli kestvuse arendamine palju tähelepanu, ent nende väline ilme on unarusse jäetud. Teadlased on varem valmistanud läbipaistvaid transistore ja üksikuid ekraanide komponente, ent mitte patareisid. […]
Valmistati haruldane elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal
Ameerika Ühendriikide Brookhaveni Rahvusvahelises Laboratooriumis vaadeldi seninägematut aine magnetiliste ja elektriliste omaduste kooseksisteerimist. Seda haruldast kombinatsiooni sisaldavaid materjale nimetatakse multiferroidideks. Multiferroidsed materjalid võivad saada tulevikus määravaks uue põlvkonna energiasäästlike mälu- ja loogikakiipide, aga ka sensortehnoloogiate arengus. Koostöös Leinbizi Tahkiste ja Materjalide Instituudi teadlastega avaldati tulemused Physical Review Letters-is. Ferromagneetikutel esineb püsiv magnetmoment, piltlikult mõtestades on […]
Uus 3D fotooniline kristall on elektriliselt ja optiliselt aktiivne
Illinoi Ülikooli teadlased on esmakordselt valmistanud optoelektrooniliselt aktiivse 3D fotoonilise kristalli. Teadusareng võib avada uued uksed päiksepaneelide, laserite- ja metamaterjalide maailmas. Fotoonilised kristallid suudavad tänu ainulaadsetele füüsikalistele omadustele valgust manipuleerida seninägematutel viisidel. Nende kristallvõre on võimeline esile kutsuma ebatavalisi füüsikalisi nähtusi ja mõjutama footonite käitumist viisil, mida tavalised optilised materjalid ei suuda. Tegemist on põnevate […]
Valmistati heli ühes suunas läbi laskev süsteem – akustiline diood
Helide summutamiseks või peegeldamiseks ehitatakse paljud hotellitoad, helistuudiod ja isegi kodud rohkem või vähem heli levikut pärssivatest materjalidest. Heli suunda juhtivad mehhanismid on aga lapsekingades. Suurema sammu helikontrolli suunas astusid Caltechi (Caliornia Institute of Technology) teadlased, kes valmistasid esimese häälestatava akustilise dioodi ehk seadme, milles heli levib vaid ühes suunas. Artikkel avaldati 24. juulil ajakirjas […]
Radioaktiivne kuuvulkaan
Värskete Kuu pinna piltide analüüs näitab, et Maa kaaslase pimedalt küljelt varem avastatud kõrge radiatsiooni allikas on vulkaanilist päritolu. Kuu pinnalt leitud kuumas täpis on kõrge tooriumi konsentratsioon. Huvipakkuv moodustis asub kahe väga suure ja vana kraatri Comptoni ja Belkovichi puutepunktis, mis avastati esmakordselt 1998. aastal ühe Kuu kaaslase gammaspektromeetri abil. Avastusele pandi nimeks Comton-Belkovichi […]
Kvasarite energiaallikaks on mustade aukude liikumine
Mustad augud ei püsi paigal, olgu nad üksi või paariti. Lisaks ümber telje pöörlemisele võivad nad ringi liikuda kodugalaktika tasandis. Brighami Noorte Ülikooli (Brigham Young University) astrofüüsikute kohaselt pärineb kvasaritele energia osaliselt just mustade aukude liikumisest. Kvasarid leiduvad massiivsete galaktikate keskmes, ülisuurte mustade aukude ümbruses. Nende spekter on mõõdetav terve elektromagnetlainete spektri ulatuses, omades seejuures […]
Päikeselaikude nõiduslikkus
Päikeselaigud on jahedad ja tumedad intensiivse magneetilise aktiivsusega piirkonnad, mis vastutavad kõige sagedamini päikesetormide eest. Kui võtta Päikese madalama atmosfääri vaatlused ultraviolettvalguses (17.-18. juulil 2011. aastal) ning piiluda digitaalselt läbi atmosfääri, vaatlemaks Päikese pinda filtreeritud valguses, näeme korrelatsiooni päikeselaikude ja eredamate aktiivsete piirkondade vahel pinna kohal. Silmused päikeselaikude kohal paljastavad magnetvälja jooni suundumas Päikesest väljapoole, […]
Pool Maa soojuskiirgusest on radioaktiivset päritolu
Ligi 50% Maast eralduvast soojusest pärineb radioaktiivsete elementide, näiteks uraani ja tooriumi, lagunemisest. Sellisele järeldusele jõudis rahvusvaheline Jaapanis asuva KamLAND (loe siit) detektori tulemusi analüüsinud füüsikute meeskond. Maa-sisestest lagunemisprotsessidest pärit antineutriinode voogu mõõtva seadme andmed on varasemate radioaktiivse soojuskiirguse teooriatega heas kooskõlas. Töö tulemused võimaldavad edasi arendada Maas tekkiva soojuse mudelprotsesse. Geofüüsika teooriate kohaselt levib […]
Grafiit + vesi = energiasalvestuse tulevik
Kahe tavalise materjali – grafiidi ja vee – kombinatsiooni abil võib valmistada energiasalvestuse süsteeme, millede efektiivsus on võrreldav liitium-ioon akudega, kuid mis laaduvad uuesti kõigest sekundite jooksul ning omavad lõputut eluiga. Dr. Dan Li Monashi Ülikoolist ja tema uurimisgrupp on juba pikemat aega töötanud grafeeni kallal, ning nad leiavad, et kui seda materjali sobivalt kohandada, […]
Kõrgkvaliteedilise grafeeni valmistamise võtmeks võib olla vesinik
Uus lähenemine grafeeni kasvatamisele vähendab tunduvalt probleeme, mis teadlastele varem muret on põhjustanud ning silub teed grafiidi kristallilise vormi kasutamisele keerukates tuleviku elektroonikaseadmetes. Oak Ridge’i Riikliku Laboratooriumi Energiaosakonna teadlaste uurimus demonstreerib seda, et grafeenterakeste kuju ja suuruse määrab ära pigem vesinik kui süsinik, kirjutab Physorg.com. ,,Vesinik mitte ainult ei algata grafeeni kasvu vaid kontrollib ka […]
Teadlased avastasid uued veelained
Kõigutades täpselt madala veekihiga täidetud anumat, võisid teadlased jälgida laine sellist käitumist, mida kunagi varem nähtud pole. Oma uues teadusartiklis kirjeldavad teadlased Jean Rajchenbach, Alphonse Leroux, and Didier Clamond Nice-Sophia Antipolise Ülikoolist kahe uut tüüpi seisulaine jälgimist vees. Ühte neist lainetest ei ole üheski teises keskkonnas täheldatud. Oma uurimuses kirjeldavad teadlased kahe uue laine avastamislugu. […]
NASA: lähivõte asteroid Vestast
NASA kosmoselaev Dawn edastas pärast asteroidi Vesta orbiidile asumist esimese lähivõtte sellest. 15. juulil sai Dawnist esimene sond, mis sisenes Marsi ja Jupiteri vahelises põhilises asteroidivöös asuva objekti orbiidile. Loe Lähemalt: “NASA’s Dawn Spacecraft Returns Close-Up Image of Giant Asteroid Vesta“
Uus moodus päikeseenergia salvestamiseks
MIT uurijate poolt välja arendatud uudne süsinik nanotorukeste rakendus näitab potentsiaali innovatiivse päikeseenergia salvestajana igal vajalikul hetkel kasutamiseks. Päikese kuumuse salvestamine keemiliseühendi kujul omab tähtsiad eeliseid elekriks muutmise või soojuse kogumise ees tugevalt isoleeritud konteinerisse, kuna keemilist ühendit saab põhimõtteliselt salvestada pikkade ajavahemike jooksul salvestatud energiat kaotamata. Selle lähenemise probleem on siiani seisnenud muutmiseks ja […]
Kosmilises mikrolainetaustas märgati tumeainet
Kosmilist mikrolainetausta uurivad astronoomid on paljastanud uue otsese tõendi tumeda energia, näivalt Universumi laienemist kiirendava mõistatusliku aine olemasolule. Uurimustulemused võivad lisaks aidata kaardistada tumeaine struktuuri Universumi suurimatel pikkusskaaladel. Kosmiline mikrolainetaust on õrn järelkuma Suure Paugu tagajärjel tekkinud Universumi sünnist. Umbes 400 000 aastat peale loomist oli Universum piisavalt jahtunud, lubamaks elektronidel liituda aatomituumadega moodustades aatomeid. See […]
Galaktika-suurune vääne ajas korrastab füüsikaseadusi rikkuvaid osakesi
Warwicki Ülikooli füüsik on esitanud galaktikat hõlmava lahenduse, selgitamaks üht silmapaistvamat mõistatust osakestefüüsikas, jättes samas otsad lahtiseks keerdküsimuse puhul, miks elas meie Universumi sünni üle erinevas koguses ainet ja antiainet. Füüsikutele meeldiks korralik Universum nõnda universaalsete füüsikaseadustega, et iga osake ja selle antiosake käituksid ühtmoodi. Sellegipoolest on viimastel aastatel eksperimentaalsete vaatluste käigus täheldatud silmapaistvaid erinevusi […]
Ameerika esindajatekoda pikendas 100W hõõgniitpirnide kasutusaega
Ameerika Ühendriikide (USA) Esindajate Koda pikendas 100W (vatt) hõõgniitpirni keelu jõustumise tähtaega üheksa kuu võrra. Varasema 1. jaanuari asemel tuleb tuli kustutada ja paremaga asendada 30. septembril aastal 2012. Hõõgniitpirni kasutamiselt kõrvaldamise tähtaja pikendamine on osa USA 2012. aasta riiklikust vee- ja energiaprogrammi rahastuseelnõust. Eelnõu jõustumisel lõppes hõõgniitpirnide asendustegevuse rahastamine, mille algatas 2007. aastal riiliku […]
Caltechi uurimus: vertikaalteljelised tuulegeneraatorid horisontaalteljelistest 10x efektiivsemad
Siiani on tuuleenergia tootmisel domineerinud horisontaalse teljega tuulegeneraatorid. Nende suurust saab seadistada nii, et need ulatuksid kõrgele õhku, kus tuul puhub kiiremini ning toodab ühe generaatori kohta palju energiat (isegi 10 megavatise võimsusega tuulegeneraator ei ole enam kauges tulevikus), kuid Caltechi teadlaste sõnul võivad paremaks valikuks osutuda hoopiski vertikaalteljelised tuulegeneraatorid . Hiljutises generaatorite asukohtate ja võimsuste kohta […]
Esmakordselt jäädvustati komeedi hävimine Päikeses
Komeedi hävimine Päikeses. Pilt: NASA/SDO/AIA NASA Solar Dynamics Observatory (Päikese Dünaamika Observatoorium) jäädvustas 6. juulil 2011. aastal AIA kujutise formeerija abil ekstreemses ultraviolettkiirguses üht Päikese poole sööstvat komeeti lagunemas umbes 15-minutise ajavahemiku jooksul. Komeedi orbiidi nurk viis selle risti üle Päikese esikülje. Kuumuse ja kiirguse tõttu hävis komeet täielikult. Tõenäoliselt kuulus komeet Kreutzi Päikese suunas […]
Jaapani tehislaul
Jaapani Kagawa Ülikooli teadlased on valmistanud inimese hääleaparaati matkiva seadme. Keele, ninaõõne, häälepaelte ja resonantstoruga varustatud tehiskõri on suuteline akustilise tagasiside abil õppima hääldust. Üheks teadustöö väljundiks on robotile laulu selgeks õpetamine. Esialgsed pisut kentsakad laulukatsetused on videoportaalis YouTube näha siin. Teadustööga lähemaks tutvumiseks on avatud kodulehekülg.
Valgusimpulsside elektroonika metallteravikel
Max Plancki Kvantoptika Instituudis juhiti esmakordselt elektronide emissiooni metallteravikult femtosekund-laserite abil. Elektronide emissiooni juhtimine femtosekund-laserite (laserid, mis võimaldavad tekitada ülilühikesi 10-15 sekundilisi impulsse – tõlkija märkus) abil võimaldab aatomisiseseid protsesse vallandada atosekundilisel (10-18s) ajaskaalal. Peter Hommelhoffi juhitud uurimisgrupp on uut meetodit rakendanud tahkistele, näiteks üliteravatele metallteravikele. Teadlased näitasid, et laseri suhteliselt väikese intensiivsuse puhul on […]
25 teslat – uus magnet tegi oma debüüdi
Hiljuti tegi debüüdi spetsiaalselt valmistatud ja 2,5 miljonit dollarit maksma läinud ,,lõhestatud magneti” (ingl. k. split magnet) süsteem, mida saab kasutada teadusuuringute revolutsioneerimisel. Rekordiomanik töötab 25 tesla juures, mis ületab kergesti sellist tüüpi magnetite eelmist rekordit, mis püstitati 1991. aastal Prantsusmaal: 17,5 teslat. Lisaks 43-protsendisele efektiivsuskasvule on uue magneti keskosas lisaks 1500 korda rohkem ruumi, […]
Täiskasvanud tähtede fatalistlik tants
Valged kääbused on näiteks meie Päikese sarnaste tähtede ärapõlenud tuumad. Astronoomid avastasid hiljuti kahest valgest kääbusest koosneva pari, mis suurel kiirusel spiraalselt ümber üksteise liiguvad. Hetkel on valged kääbused üksteisele nii lähedal, et oma orbiitidele teevad nad ringi peale kõigest kolmeteistkümne minutiga, kuid nad liiguvad järk-järgult üksteisele veelgi lähemale. Umbes 900 000 aasta pärast, mis […]
Koolapurkidest superlääts
,,Akustiline metamaterjal” võib küll eksootilisena kõlada, kuid Prantsusmaa teadlased valmistasid ühe sellise materjali vaid koolapurkidest. Võrestikuna asetatult käituvad koolapurgid heli jaoks superläätsena, fokusseerides helilaineid palju väiksematesse piirkondadesse, kui nende meetripikkused lainepikkused tüüpiliselt võimaldavad. Purgid käituvad kui resonaatorid, pannes helivaljuse tipnema vaid paari sentimeetri laiuses ruumis. See suurenenud täpsus võib aidata parandada akustiliste täiturite süsteeme. Loe […]
Nanotorud silmale nähtavamaks
Kui vaadata süsinik nanotorusid palja silmaga, siis ei näe midagi peale musta pulbri, kuid Euroopa Liidu poolt rahastatavad teadlased töötasid välja uue viisi, mille abil neid mitmeotstarbelisi nanotehnoloogilisi ehituskivisid saaks paremini näha. Nanotorusid on raske panna valgust kiirgama, sest need on suurepärased elektrijuhid ning püüavad nende lähedusse asetatud teiste luminestsentsete keemiliste materjalide energiat kinni, kirjutab […]
Universum võis juba sündides pöörelda
Füüsikud ja astronoomid on kaua arvanud, et universum omab peegelsümmeetriat. Michigani Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud hiljutine uurimus väidab aga, et Suure Paugu kuju võis olla seniarvatust palju keerulisem, ning et varane universum pöörles ümber telje. Et eeldatavat peegelsümmeetriat testida, katalogiseerisid füüsikaprofessor Michael Longi ja tema viis õpilast kümnete tuhandete spiraalgalaktikate pöörlemissuuna tänu Sloani Digitaalsele […]
Galaktikate ehitamine
Galaktikat põrkuvad tihti üksteisega kokku. Näiteks meie enda Linnutee galaktika ning selle lähim naaber Andromeeda galaktika liiguvad üksteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis; ennustuste kohaselt liituvad need kaks galaktikat umbes nelja miljardi aasta pärast. Kuid teadlastele ei paku huvi ainult meie galaktika. Arvatakse, et need võimsad vastastikmõjud aitavad tekitada tähti, toita galaktikate tuumades istuvaid […]
Päikeseenergia kahekordne rekord
UNSW päikeseelementide uurijate kahekordne maailmarekord lubab muuta päikeseenergia taskukohasemaks, sest uus tehnoloogia annab minimaalse lisakuluga märgatavat suurema efektiivsuse. Patenteeritud laserprotsessi abil saavutasid teadlased mais oma 19,3 protsendilise efektiivsusega masstoodang-ränipõhise päikeseelemendiga uue maailmarekordi. Juunis parandasid nad oma tulemust 19,4 protsendi peale, kirjutab Physorg.com. Selliste elementide varaseim rekord oli 18,9 protsenti. Uued elemendid on hästi võrreldavad 18 […]
Aerosooliosakeste elektriline laadumine bipolaarses ioonatmosfääris
Atmosfääriõhk on keerulise koostisega. Peale gaasiliste komponentide leidub õhus ka hõljuvaid kondenseerunud aine osakesi, aerosooliosakesi, mis oma mõõtmetelt on gaasimolekulidest oluliselt suuremad. Aerosooliosakeste mõõtmeskaala on lai, läbimõõtudega 1,5 nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Üheks huvipakkuvaks eriküsimuseks aerosooli uurimisel on olnud osakeste elektrilaengud. Juba XX sajandi alguses jõuti teadmiseni, et aerosooliosakeste elektrilaengud tekivad osakeste juhuslikel kokkupõrgetel veelgi […]
Toatemperatuuril töötav kvantmälu
Inglismaa füüsikud leiutasid footonipõhise toatemperatuuril töötava kvantmälu. Läbimurre võib aidata valmistada kvantvahevõimendi (quantum repeater device), mis võimaldaks pidada kvantinformatsiooni kaugsidet. Footonitega andmeedastuse eeliseks on tõsiasi, et footonid võivad läbida pikki vahemaid astumata seejuures ainega vastastikmõjusse. Vähene interaktsioon keskkonnaga võimaldab kvantbittidel ehk kvibititel (quibit – tõlkija keelend) jääda teiste omasugustega paardunud olekusse, mis on andmeedastuses äärmiselt […]
Cassini pildid Saturni tormist
See suur Saturni põhjapoolkera raputav torm möödub iseendast, tehes planeedile ringi peale. Antud foto on pildistanud NASA Cassini kosmoselaev ning selle värvid on tõetruud. Loe lähemalt: ,,Cassini Captures Images and Sounds of Saturn Storm“
Teadlased loodavad heita pilku teismelisele Universumile
Teadlased teavad, missugune nägi Universum välja beebieas. Nad teavad, missugune see on täna. Nad ei tea aga noore Universumi välimust. Tänu tehnoloogia arengule loodavad teadlased täiustada fotoalbumit ning luua pildi kosmose arenemisest kohaks, milles saab areneda elu nagu Maal. Nad loodavad saada need esmakordselt nähtud kuvandid instrumendiga, mis on ootuste kohaselt 10 000 korda senistest mõõtevahenditest […]
Maksimaalse efektiivsusega magnetmälud ja loogikalülitused
Tulevikuarvutite magnetilised mikroprotsessorid tarbivad Kalifornia Berkeley ülikooli analüütikute sõnul füüsikaliselt vähimat võimalikku energiat ja saavutavad maksimaalse efektiivsuse. Kaasaegsete ränipõhiste mikroprotsessorite kiibid töötavad elektrivoolul, mida põhjustab liikuvate elektronide voog. Elektritakistuse tõttu eraldub aga protsessoritelt soojust. Nanomeetri mõõtkavas magnetdipoolidel põhinevatel mikroprotsessoritel seevastu voolutarve puudub. Uuenduslikud magnetmälu-kiibid kiirgaksid vaid 18 millielektronvoldi suurusjärgus energiat ümbritseva keskkonna temperatuuri iga kraadi […]
Tuli kosmoses
Tuli käitub kosmoses teistmoodi kui Maal. Sandra Olson NASA Glenn’i uurimustöö keskusest demonstreerib seda erinevust oma kunstilise kujutise abil. Kunstiteos koosneb kolmest erinevast mikrogravitatsioonis esinevate tuleleekide kuvandite kihist. Iga pilt on loodud kosmoselaeva õhuvoolus mikrogravitatsiooni keskkonnas tselluloosipaberil levivast tulest. Erinevad värvid esindavad mitmesuguseid tuleleegis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Siniseid alasid põhjustab kemoluminestsents. Valged, kollased ja oranžid […]
Avastati Universumi kaugeim kvasar
Euroopa astronoomide rühm on eesotsas ESOVLT (European Southern Observatory’s Very Large Telescope) ja hulga teiste teleskoopide abil leidnud seniavastatuist kaugeima kvasari. Kauge tähistaeva hele taevakeha on seniavastatutest varase Universumi heledaim. Avastust kajastav artikkel ilmub täna ajakirjas Nature. “Leitud kvasar on oluline otsetee varase Universumi loosse. Tegemist on väga haruldase leiuga, mis aitab meil supermassiivsete mustade […]
Tuntud tindiprinterite tehnoloogia võib anda päikeseenergeetikale uue suuna
Tindiprinterid on odavad seadmed, mis on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt muutnud kodu ja kontoritöö ilmet, võib varsti kasu lõigata ka päikesepaneelide tootmine. Oregoni Ülikooli OSU (Oregon State University) insenerid on avastanud uue viisi CIGS (loe lähemalt siit) tüüpi päikesepaneelide valmistamiseks kasutades selleks tindiprinterite tehnoloogiat. Meetod võimaldab 90 % ulatuses vähendada seni raisku läinud toormaterjali hulka, […]
Prootoni spinn-üleminek on jälgitav
Teel prootoni sisemaailma parema tundmise poole mõõtsid saksa teadlased esimest korda üksiku lõksustatud prootoni spinn-üleminekuid. Teadlaste töö on oluline samm edasi prootoni magnetiliste omaduste tundmaõppimisel. Arendatud tehnoloogia võimaldab mõõta ka antiprootoni spinn-üleminekuid. Teadmised antiprootonitest heidavad uut valgust aine ja tumeaine vahekorrale Universumis. Prootoni fundamentaalne omadus on omaimpulsimoment ehk spinn, mis käitub justkui väike püsimagnet. Spinn […]
Uus maailmarekord: seni tugevaim magnetväli
Nädal aega tagasi püstitati HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) laboris magnetinduktsiooni suuruse uus maailmarekord, 91.4 T (tesla, magnetinduktsiooni ühik). Rekordini viis Dresdeni HLD (High Magnetic Field Laboratory Dresden) teadlaste, eesotsas Sergei Zherlitsyniga, valmistatud eriline elektromagnetpool. Paarsada kilo kaaluv pool suudab nimetatud välja alal hoida vaid mõned millisekundid, ent seegi aeg võimaldab teadlastel kasulikku tööd teha. „Me ei […]
NASA kosmoselaev paljastas Kuu nii, nagu ei kunagi varem
Siin on esitatud võrdlus 2005. aastal loodud tervikliku Kuu tõusukaardi (vasakul) ja uue, 2010. aastal Lunar Reconnaissance Orbiteri genereeritud pildi vahel. NASA avaldas selle kuvandi 21. juunil 2011. aastal. Kosmoselaev kaardistas kuu pinna enneolematu detailsusega ning loodud pilt “muutis igaveseks meie vaadet kuule,” teatas NASA. Allikas
Plasma: probleem mullidega
Mitme miljoni kraadi juures keeva plasma kontrollimine on tuumade sünteesi – meie tulevase suure energialootuse – väljakutse. EPFL’I (Ecole Polytechnique Federale de Lausanne) Plasmafüüsika Uurimiskeskus avaldas äsja kaks teadusartiklit, mis edendavad teadmisi selles vallas. Kui plasmasid saaks kontrollida, võiks ühel päeval olla võimalik kasutada tuumasünteesi energiaallikana. Nagu tähtedeski, keeb see ülikuum aine aga pidevalt, mis muudab […]
Kuidas hoida üksikuid eksoplaneete hubasena? – Tuleb lisada tumeainet
Tumeaine, mis arvatakse eksisteerivat oma gravitatsiooniliste mõjude tõttu Universumile, on teadlaste jaoks siiani mõistatuslik. Uus uurimus aga väidab, et tumeaine võib aidata elul areneda ning püsima jääda kaugetel planeetidel väljaspool meie päikesesüsteemi. Kui mõelda sellele, mis toetaks elu teisel planeedil, pole tumeaine tõenäoliselt esimene mõte, mis pähe tuleb. Dan Cooper ja Jason Steffen aga arvavad, […]
Uurijad avastasid uue allika “rohelise” elektri tootmiseks
Minnesota Ülikooli uurijad avastasid hiljuti uue ainesulami, mis muudab soojuse otse elektriks. See revolutsiooniline energia muundamise meetod on oma arengu algusjärgus, kuid see võib omada laialdast mõju keskkonnasõbraliku elektri tootmisele jääksoojuse allikatest. Uurijad väidavad, et ainet on potentsiaalselt võimalik kasutada soojuse püüdmiseks auto heitgaasist, mis ainet soojendaks, ning elektri tootmiseks hübriidauto aku laadimiseks. Teised võimalikud […]
Betelgeuse leegid
See pilt dramaatilisest udukogust ümber erepunase hiidtähe Betelgeuse loodi VISIR-i infrapuna kaameraga ülesvõetud kuvanditest Euroopa Lõuna Observatooriumi Väga Suurel Teleskoobil. Selle tähelt irduvaid leeke meenutav struktuur tekib siis, kui täht oma mateeriat kosmosesse väljastab. Varasemad NACO instrumendiga tehtud vaatlused on reprodutseeritud keskmise ketta näol. Keskel asuva väikese punase ringi diameeter on Maa orbiidist umbes neli […]
NASA missioon: Päike ja planeedid tekkisid arvatust erinevalt
NASA 2004. aasta Genesis missiooni poolt toodud näidiseid analüüsinud teadlaste sõnul võisid Päike ja sellele lähimad planeedid tekkida seniarvatust erinevalt. Andmed paljastasid erinevusi Päikese ja planeetide hapniku ja lämmastiku, mida leidub meie päikesesüsteemis kõige rohkem, sisalduses. Kui erinevus on väike, võib selle mõistmine viia meie päikesesüsteemi arengu mõistmiseni, kirjutab ScienceDaily.com. ,,Me leidsime, et Maa, kuu […]
Suurimad kosmilised struktuurid teooriate jaoks “liiga mahukad”
Kosmoses leidub suurel hulgal hiiglaslikke galaktikate hüperparvesid, väidab uus kosmose kaart. See võib tähendada seda, et gravitatsioon või tumeaine – või ehk isegi midagi täiesti tundmatut – käitub tõepoolest väga eripäraselt. Me teame, et universum oli kohe pärast oma sündi sile. Kosmilise mikrolaine taustkiirguse mõõtmised paljastavad vaid väheseid paikkondseid tiheduse variatsioone. Seejärel võttis gravitatsioon asja […]
Pilguheit tabamatule lainefunktsioonile
Kvantmehaanika tavapärases tõlgenduses sisaldab lainefunktsioon maksimaalset võimalikku teavet süsteemi seisundi kohta. See määrab erinevate tulemuste saamise võimalikkuse juhul, kui mõõtmine viiakse läbi süsteemi seesuguste dünaamiliste muutujatega, nagu näiteks selle asukoht või impulss. Lainefunktsiooni mõõtmine pole aga lihtne ülesanne. Heisenbergi määramatuse printsiibi tõttu on tundunud võimatuna mõõta kvantsüsteemi ilma seda hävitamata enne, kui lainefunktsioon on täielikult […]
Saturni jäise kuu pinna all võivad olla ookeanid
Viis aastat tagasi avastasid teadlased, et Saturni kuul Enceladusel on geiseri-sarnased udusambad, mis koosnevad veeaurust ja jääosakestest. Need sambad pärinevad soolvee reservuaaridest, väidab uus uurimus, mis ilmus teadusajakirjas Nature. ,,Me avastasime, et udusammas kihistub jää struktuuris,” sõnas Frank Postberg, Heidelbergi Ülikooli astrofüüsik. ,,Ning mida madalamale liikuda, seda soolarikkamaid terakesi võib leida.” Dr. Postberg ja tema […]
Teadlased leidsid grafeeni valmistamiseks lihtsa viisi
Põhja-Illinoisi Ülikooli teadlased väidavad, et nad on avastanud lihtsa viisi, mille abil saab toota suuremas koguses grafeeni. Teadlased raporteerisid teadusajakirjas Journal of Materials Chemistry, et nende uus meetod muundab süsinikdioksiidi otse paarikihiliseks grafeeniks(mille paksus on vähem kui 10 aatomit), põletades selleks puhast magneesiumi metalli kuivjääs, kirjutab Physorg.com. ,,On teaduslikult tõestatud, et magneesiumi metalli põletamine süsinikdioksiidis […]
Leiti universumi suurim voolutugevus
Kahe miljardi valgusaasta kaugusel asuv kosmiline purse kannab seni nähtutest kõrgeimat voolutugevust: 1018 amprit, mis on võrreldav triljoni välgunoolega. Toronto Ülikooli teadlane Philipp Kronberg koos kolleegidega mõõtis ümber 3C303-ks nimetatava galaktika olevate raadiolainete paigutust. Selle galaktika tuumast purskab välja hiiglaslik juga. Teadlased täheldasit suurt muutust joaga lõikuvate raadiolainete paigutuses. ,,See on ühemõtteline vihje elektrivoolust,” sõnas Kronberg. […]
Venitatav elektroonika: juhtmeta sensor mõõdab ja sisestab intensiivsed kehaliigutused arvutisse
Uppsala teadlane Zhigang Wu on koos kaastöötajatega töötanud välja juhtmeta sensori, mis kannatab ka venitamist. Sensor on näiteks võimeline mõõtma intensiivseid kehaliigutusi ning saatma infotmatsiooni ilma juhtmeta otse arvutisse. Hetkel on tuntuimad muudetava kujuga elektroonilised süsteemid vedelast metallist robotid – nagu Terminaatori filmides. Seni eksisteerib see aga vaid meie kujutlusvõimes. Hapra tavapärase elektroonika väänamine, voltimine ja […]
Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada
Kaks Ameerika Ühendriikide astrofüüsikut väidavad, et nad on vastanud olulise planeetide moodustumist puudutava küsimuse: miks ei lükata noori planeete enda kaastähtede sisse, enne kui neil tekib võimalus kasvada? Selgub, et nende seal hoidmiseks on vaja väheke kaaslasi, ütlevad teadlased, kes väidavad, et läbi kivist koosneva ketta liikuvad planeedid võivad takistada üksteise vajumist tähe sisse. ,,Kõik […]
‘plasmon joonlaud’ mõõdab pisikesi vahemaid kolmes dimensioonis
Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaa teadlased esitasid hiljuti maailma esimest 3D “plasmon joonlauda”. Senini on sesugused nanoskaalas mõõteseadmed piiratud vaid ühes dimensioonis pikkuste mõõtmisega, mis tähendab seda, et nende abil ei saanud jälgida bioloogilistes ja pehmetes ainetes 3D protsesse. Uus sensor võib osutuda kasulikuks bioloogiliste näidiste struktuurimuutuste, näiteks proteiinide pakkimise ja DNA vastastikmõjude jälgimisel. Metallid […]
Hubble: hämmastav pilt Kentaur A galaktikast
NASA/ESA Hubble’i losmoseteleskoop tegi pilti galaktikast Centauri A. Hubble’i suur kaugus uuritavast objektist ning kõrgtehnoloogilised kuvamisvahendid paljastavad dramaatilise pildi voogavast dünaamilisest galaktikast. Galaktika Centauri A, tuntud ka kui NGC 5128, on kuulus oma tugevate tumeainest koosnevate tolmutriipude poolest. Antud foto on seni tehtud piltidest kõige detailsem. Siin pildil on kombineeritud mitmelainepikkuselisi kujutisi, kaardistades galaktika tolmuse […]
Järjekordne kolme allikat kasutav elektrigeneraator
Ühendkuningriigis asuva Boltoni Ülikooli teadlased töötasid välja taastuval energial põhineva elektrigeneraatori, mis kasutab ära kolme allikat: Päikest, tuult ja vihma. ,,Me tahtsime luua midagi sellist, mis võtaks energiat erinevatelt elementidelt,” sõnas Elias Siores, üks uurimuse läbi viinud teadlasi. Uus tehnoloogia kasutab 10-sentimeetrise pikkusega piesoelektrilise polümeeri ribasid, mis on kaetud õhukese ja painduva fotogalvaanilise kilega. Keraamiliste […]
Isejoonduvate grafeenitransistoride ja vooluahelate valmistamine areneb
Grafeen, mis on ühe aatomkihi paksune grafiitne süsinik, omab potentsiaali muutmaks olmeelektroonikat kiiremaks ja väiksemaks. Materjali suuremahuline tootmine on keeruline, tarbijate nõudlus väiksemate ja kiiremate elektroonikakomponentide järele on aga üha kasvamas. UCLA (University of California, Los Angeles) teadlased avaldasid 2010. aasta septembris, et on varasemad takistused ületanud ja suudavad grafeentransistore toota kiiremini kui varem. Uued […]
Supervedelike segamine
Kui fermione piisavalt külmutada, võivad need paarduda, moodustades bosoneid ning koonduda kollektiivsesse madalaima energiaga seisundisse – Bose-Einsteini kondensaati. Heelium-3 aatomite puhul moodustub supervedelik, mis voolab ilma hajutamiseta – juhul, kui vool ei ole nii energiline, et see lõhuks paare või hävitaks madalaima energia seisundi koherentsi. Praeguseni võisid teoreetikud iseloomustada rahulikku voolust fermionilistes supervedelikes, kuid mitte […]
Neutriinod muudavad Jaapanit läbides,,lõhna” – uurimused valgustavad, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest
Olles tulistanud neutriinode kiire läbi väikese lõigu Maast Jaapani all, väidavad füüsikud, et on tabanud osakesi muutmas oma liiki uudsel viisil. Need vaatlused võivad ühel päeval aidata selgitada, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest. T2K eksperiment viidi läbi Jaapani Idarannikul Japan Prootonite Kiirendi Uurimisasutuses, tulistades müüon-neutriino kiirt maa all läbi 185 miili ehk 295 […]
Vesinikust ülijuhtmetall?
Ülijuhtide otsinguil on vesiniku metalliks pressimine olnud teaduse huviorbiidis aastaid. Otsingud said alguse teoreetikute mudelitest, mille kohaselt on metalliseerunud vesinik ülijuht. Varem võimatuna tundunud eesmärk on leidmas uusi lahendusi. Arvatakse, et Jupiteri ja Saturni tugeva gravitatsiooniväljaga sisemuses on vedelmetallilist vesinikku külluses. Seni pole aga Maal suudetud vesiniku metalliseerimiseks vajalikke rõhkusid saavutada. Suunatud lööklainetega on teatud […]
Supermassiivsete mustade aukude salaelu
Astronoomid on varajast universumit vaadeldes leidnud, et supermassiivsete mustade aukude algmed olid galaktikates olemas juba vähemalt 700-800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku minimaalselt 30% galaktikates ning arenesid sellest ajast peale nendega käsikäes. Päikesest tuhandeid kuni miljardeid korda raskemad supermassiivsed mustad augud (SMA) ei ole tänapäeva universumis enam midagi harukordset. Arvatakse, et need paiknevad pea iga […]
Ajaloolised esimesed selged pildid elusa inimsilma kepikestest ja kolvikestest
Teadlased raporteerisid hiljuti, et esmakordselt on saadud selge ja otsene pilt elus silmas olevatest valgustundlikest rakukestest ehk kepikestest. Tänu kohalduvale optikale(adaptive optics ehk AO), samale tehnoloogiale, mida astronoomid kasutavad kaugete tähtede ja galaktikate uurimiseks, saavad teadlased näha läbi silma väliskesta poolt tekitatava tumeda moonutuse ning tuua nähtavale silma rakulise struktuuri enneolematu selgusega. See innovatsioon, millest […]
Beebitähed sünnivad ‘uinuvatele’ vanematele
Cardiffi Ülikooli astronoomid usuvad, et noore tähe pikk ‘uinak’ võib päästa valla väiksemate tähtede ning nende ümber tiirlevate planeetide teise generatsiooni tekke. Juba kaua on arvatud, et materjali juurdeteke noortes tähtedes pole pidev vaid toimub perioodiliselt, lõppedes lühikeste energia väljapursetega neilt tähtedelt, kirjutab ScienceDaily.com. Siiski on seda tähetekke mudelites võrdlemisi ignoreeritud. Cardiffi Ülikooli astrofüüsikud Dr […]
GE kombineerib maagaasi, tuule- ja päikeseenergia
Hübriid-elektritehas oleks kõige odavam ja kergem viis taastuva energia kasutamise suurendamiseks maailmas. General Electrics teatas esimesest elektrijaamast, milles kombineeritakse tuule- ja päikeseenergia maagaasiga – 530-MW jõujaam, mis hakkab tööle Türgis 2015. aastal. Elektrijaama muudab praktiliseks paindlik kõrge efektiivsusega maagaasi süsteem, mille kasutamise plaanid tegi firma teatavaks kaks nädalat tagasi, ning soojusenergia süsteem, mille on loonud […]
Nanotrükk võimaldab valmistada suurte pindaladega metamaterjale
Illinoi Ülikooli teadlased on leiutanud uue negatiivse murdumisnäitajaga kolmedimensionaalse metamaterjali ehk NIM-i (NIM -negative index metamaterial) tootmise meetodi. Saavutus on märkimisväärne, sest varasemaga võrreldes on võimalik materjali toota kiiremini ja suuremale pindalale. Metamaterjalid on tehisstruktuurid, millel on looduses leitava materjaliga võrreldes iseäralikud omadused. Näiteks omavad NIM-id negatiivset murdumisnäitajat. See tähendab, et metamaterjali läbiv valgus murdub […]
Neeru rakust valmistati esimene “elus” laser
Hiljuti valmistati esmakordselt bioloogilisest rakust laser. Seejuures elas laseri valmistamiseks kasutatud inimese neeru rakk eksperimendi üle. Tulevikus võib seesuguseid “elusaid lasereid” luua elusates loomades, mis võimaldaks potensiaalselt vaadelda sisemisi kudesid enneolematu detailsusega. Käesolev laser pole aga esimene ebatavaline laser. Eelnevalt on proovitud valmistada tuumareaktorite mõjul töötavaid lasereid tarretisest. Kuid kuidas on võimalik anda see veider […]
NASA sondid: päikesesüsteemi ääres asuvad magneetilised mullid
Inimkonna ajaloos kaugeimal kosmoses asuvalt süvakosmoselaevalt NASA Voyagerilt kogutud vaatlusandmete põhjal on välja pakutud, et meie päikesesüsteemi äär ei pruugi olla sujuv, vaid võib olla täidetud magneetiliste mullide turbulentse merega. Kasutades uut arvutimudelit Voyagerilt saadud andmete analüüsiks, avastasid teadlased, et Päikesest kaugel asuv magneetiline väli koosneb umbes 100 miljoni miili laiustest mullidest. Mullid moodustuvad magnetvälja […]
Tuulepuhang Päikesel
Päike päästis valla keskmise suurusega protuberantsi suurejoonelise aine väljapurskega kroonist (coronal mass ejection) 7. juunil, 2011. aastal. Suur osakeste pilv tõusis seenekujuliselt üles ning kukus taas alla, kattes pealtnäha ligi poole Päikese pinna suuruse ala. NASA Päikese Dünaamika Observatoorium (Solar Dynamics Observatory) jäädvustas käesoleva pildi ekstreemsel ultraviolettkiirgusel, mille abil saab näha väga suurt jaheda gaasi purset. See on […]
Maapealsed marsonaudid, üks aasta isolatsiooni
Pildilolevad mehed on veetnud üksteise seltsis aasta, viibides kogu selle aja Mars500 eksperimendi kitsastes kambrites Moskva Biomehaanika instituudis (IBMP -Russia’s Institute of Biomedical Problems). ESA (European Space Agency) Mars500 projekti eesmärk on uurida pikkade kosmoselendude mõju inimese füsioloogiale ja vaimsele tervisele. Välismaailmaga saavad katsealused suhelda vaid sülearvuti teel. Andmesidesse on programmeeritud päris lendu matkiv ajaline […]
Osakestemaailma avastused Tevatronis on vaieldavad
Ameerika Fermilabi kaks teadlaste töörühma on osakestekiirendist Tevatron saadud andmete osas eriarvamusel. Üks osapooltest leiab, et on avastatud uus osake (võimalik Higgsi boson – tõlkija märkus). Teise osapoole sõnul see nii ei ole. Käesoleva aasta aprillis teatasid Tevatroni CDF eksperimendi (The Collider Detector at Fermilab, projekti nimetus – tõlkija märkus) teadlased, et on viimase kaheksa […]
Põlevkivitööstuse kõrvalproduktist valmistatud kunstlihased
Enamik inimeste ehitatud mootorid on suured ja valjud, aga samas tugevamad ja ehituselt palju lihtsamad kui inimlihased. Teadlased töötavad juba pikemat aega niinimetatud tarkade materjalide kallal, mis võimaldaks luua midagi inimlihastele sarnanevat. Taolistel pehmetel, hästi painduvatel, miniatuursetel ja vaikselt töötavatel materjalidel oleks rakendust näiteks biomeditsiinis, robootikas, kosmosetööstuses ja mujalgi. Tänaseks on erinevate uurimisgruppide poolt välja […]
Astronoomid andsid tähe vanuse määramisele uue vaatenurga
Nagu mõned inimesedki, võivad tähed olla oma vanuse suhtes salalikud. Üks astronoomide meeskond on hiljuti teinud olulise esimese sammu uue meetodi välja arendamiseks tähe vanuse hindamisel selle pöörlemise kaudu. “Kuna tähe pöörlemine aeglustub aja jooksul stabiilselt, saab seda kasutada justkui kellana tähe vanuse üle otsustamiseks,” väidab astronoom Søren Meibom Harvard-Smithsoniani Astrofüüsika Keskusest. Meibom esitles oma […]
Kui kosmoses saaks kõlada muusika
NASA kosmosesond „Voyager 1“ koos pildiloleva kuldse plaadiga, millele on muuhulgas salvestatud vastsündinu nutt ja Mozarti öökuninganna aaria, on päikesesüsteemist väljumas. NASA hoiab sondiga regulaarset sidet. Pardalolevad jõuallikad võimaldavad signaale edastada ja vastu võtta vähemalt aastani 2025. Hetkel asub „Voyager 1“ Maast ligi 17,5 miljardi kilomeetri kaugusel, liikudes seejuures kiirusega 3,5aü aastas (ligikaudu 525 miljonit […]
Paljastati footonite salajane elu
Esmakordselt on rahvusvaheline uurijate meeskond kaardistanud üksikute footonite täielikud trajektoorid kuulsas Young’i kahe pilu eksperimendis. Tulemused viivad olulise sammu võrra lähemale vastavate muutujate mõõtmiseni kvantsüsteemis, mida on praeguseni peetud võimatuks Heisenbergi määramatuse printsiibi tõttu. Kahe pilu eksperimendis läidetakse valguskiir ekraanile läbi kahe pilu, mille tulemusena tekib ekraanile interferentspilt. Paradoksaalselt ei saa otsustada, kumba pilu üksikud […]
Lillesarnased defektid grafeenis
Nendel piltidel on kujutatud lillesarnaseid defekte grafeenis. Pildid a ja c on saadud skaneeriva tunnelmikroskoobi abil ning pilt b loodi arvutimudeli põhjal. Hiljutise uurimuse põhjal võivad need defektid vähendata mehaanilist pinget grafeeni struktuuris, võimaldades aatomitel vabamalt asetseda. Selline pinge võib tekkida grafeeni kasvatamisel või grafeenlehe venitamisel. Loe lähemalt Teadusartikkel: “Grain boundary loops in graphene“
Räni nanosambad juhivad infrapunavalgust
Hiina ja Ameerika ühendriikide teoreetikud väidavad, et räni nanosammastele pealelastavat infrapunakiirgust saab kallutada kuni 90 kraadi võrra, kui see läbi materjali liigub – ja seda ilma mingi peegeldumiseta. See avastus annaks pärast eksperimentaalset kinnitamist uue lähenemise optiliste kiirte juhtimisele, mis tavaliselt nõuab spetsiaalselt valmistatud metamaterjale. Teadlaste sõnul saaks sammastikku kasutada kiirte juhtimiseks fotoonilistes vooluringides, aidates […]
Korduv rõhu alla asetamine tugevdab nanokomposiitset materjali
Uus nanokomposiitne materjal, mille avastasid Rice’i Ülikooli teadlased, on huvitav seetõttu, et muutub pärast mitmekordset rõhu alla asetamist tugevamaks. Materjal on valmistatud vertikaalselt asetatud nanotorudest, mis on kombineeritud polüdimetüülsiloksaaniga(PDMS) – inertse, kummisarnase polümeeriga. Pärast mitmekordset rõhu alla asetamist(3,5 miljonit tsüklit umbes ühe nädalase perioodi jooksul), leiti materjal olevat 12% jäigem kui enne. Materjali tööstusliku kasutamise […]
Järjekordne hüpe õhukeste kilede päikesepatareide tehnoloogias
Empa(Šveitsi riikliku teaduslaboratiooriumi) teadlased saavutasid uue rekordi õhukeste kilede päikesepatareide efektiivsuses. Painutatavad päikesepatareid on tehtud vask-indium-gallium-diseleniidist(CIGS) ning nende patareide energiamuundamise efektiivsus on 18,7 protsenti. Eelmine rekord, 17,5 protsenti, saavutati vaid aasta eest(ning sama uurimisrühma poolt). See tähendab rohkem kui 6-protsendilist edasiminekut vaid aasta jooksul. Kuigi see ei viita pikemaajalisele tendentsile, on see siiski positiivne areng, […]
Koobaltiga dopeerimise ja kuumutamise mõju sool-geel meetodil valmistatud õhukeste TiO2 kilede omadustele
Viimase paari aastakümne jooksul on TiO2 pälvinud palju tähelepanu. Paljude muude kasulike rakenduste kõrval võimaldab TiO2 luua näiteks nn. isepuhastuvaid aknaklaase. Seejuures „isepuhastumise“ protsess toimub kaheastmelisena: esimeses astmes päikesevalguse mõjul lagundatakse mustus (nn. fotokatalüütiline protsess) ja teises astmes vihmavesi peseb laguproduktid maha. Kuna aknaklaas on valguse mõjul muutunud superhüdrofiilseks (s.t. veetilkasid ei moodustu, vaid vesi […]
Galaktikate kokkupõrgete atlas
Viie miljardi aasta pärast põrkub meie Linnutee galaktika kokku Andromeeda galaktikaga. See on nii hävitamise kui ka loomise momendiks. Üheks sulades kaotavad galaktikad oma indentiteedid. Samal ajal põrkavad kokku kosmilised gaasi- ja tolmupilved, vallandades uute tähtede tekke. Et mõista meie minevikku ja kujutada ette tulevikku, peame me mõistma mis juhtub siis, kui galaktikad kokku põrkavad. […]
Uurides ekstreemsete neutrontähtede päritolu
Neutrontähed on uskumatult tihedad jäänused kunagistest palju massiivsematest tähtedest, mis supernoova plahvatuses surid. Nende keskmine tihedus on tavaliselt üle miljardi tonni teelusika kohta, mis on isegi tihedam kui prootonitest ja neutronitest koosneva aatomi tuum. Et niisuguseid suuri tihedusi Maal kuidagi reprodutseerida ei anna, siis on need objektid suurepärasteks maavälisteks laboratooriumiteks, kus uuritakse aine ja eksootiliste […]
Boornitriid võib aidata säilitada grafeeni sisemisi omadusi
Michael Crommie ja Alex Zettli juhitavad uurimisgrupid teevad koostööd leidmaks substraate, mida kasutades säiliksid grafeeni sisemised omadused. Nende uurimistöö tulemused grafeeni ja boornitriidi vastastikmõju kohta ilmus hiljuti teadusajakirjas Nano Letters. ,,Igasugune substraat mõjutab grafeeni omadusi, mistõttu selle sisemiste omaduste uurimiseks tuleks kasutada rippuvas olekus grafeeni,” sõnas Régis Decker, artikli peaautor. ,,Rippuv grafeen on aga skaneeriva […]
Kolme kiire segu
Tina-safiir laseri kolme laine kokkusegamine mittekollineaarses automaat-korrelaatoris. Kiired sisenevad alt vasakult. Allikas
Nanomüra esmakordne mõõtmine
Nanotehnoloogia esirinnas mõtlevad teadlased välja miniatuurseid masinaid, mis teeksid ära suure töö – alates haiguste ravist kuni päikesekiirtest energia ammutamiseni. Mida kaugemale selle tehnoloogia piire aga lükatakse, seda väiksemaks ja tundlikumaks need masinad muutuvad, mistõttu juba üksikute aatomite käitumine võib kogu seadme toimimist häirida. Esmakordselt mõõtsid ja iseloomustasid Caltechi teadlased need aatomtasandi võnked, mis statistilist […]
Astronoomid avaldasid detailseima 3D mudeli meie universumist
Teadlased eemaldasid katte kõige täiuslikumalt nähtava universumi(kaart ulatub kuni 380 miljoni valgusaasta kaugusele) 3D kaardilt. Kaardi valmistamiseks kulus üle 10 aasta, samuti on see märkimisväärne seetõttu, et kaart ulatub varasematest vaatlustes lähemale Galaktilisele tasandile – alale, mida üldiselt varjab tolm. Galaktikalt tulev valgus on punanihkes, see tähendab universumi paisumise tõttu pikemate lainepikkuste poole kaldunud. Mida […]
Teadlased: Kuus on sama palju vett kui Maas
Kuu sees on vett ja seda lausa nii palju, et kohati konkureerib see Maas leiduva vee hulgaga. Browni Ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, kus esmakordselt mõõdeti kuu sulamikogumite sisaldusi. Need mõõtmised näitasid, et mõningates kuu vahevöö osades on vett sama palju kui Maa vahevöö ülaosas. Kuu sulamikogumid on väikesed sulanud kivimite kerakesed, mis on lukustatud […]
Spitzer avastas tekkiva tähe ümber vihmasaju
Vastavalt NASA Spitzeri Kosmoseteleskoobi vaatlustele langevad väikesed, oliviiniks nimetatava rohelise mineraali kristallid tekkivale tähele justkui vihmapiisad. See on esimene kord, kui selliseid kristalle tekkiva tähe ümber olevates tolmustes gaasipilvedes täheldatakse. Loe lähemalt: “Spitzer sees crystal ‘rain’ in outer clouds of infant star“
Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi
Tartu Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivamägi, Elmo Tempel, Enn Saar, Erik Tago, Jaan Einasto ja Peeter Einasto koos kaasautoritega Tuorla Observatooriumist ja Valencia Ülikooli Observatooriumist avaldasid kaks artiklit, milles nad uurivad superparvede morfoloogiat ning galaktilist koostist. Nendes töödes kasutati Juhan Liivamäe poolt Sloani digitaalse taevaülevaate andmete põhjal koostatud superparvede kataloogi. Lähemalt uuriti Sloani Suure […]
Intel hakkab kasutama 3D transistore ’’Tri-Gate’’
4. mail 2011. aastal teatas Intel, et on teinud läbimurde transistoride arengus. Esimest korda ajaloos, peale SiO2 kasutuselevõttu 50 aastat tagasi asendatakse tööstusliinil tasapinnalise kanaliga transistorid kolmedimensionaalsetega. Uut disainitud 3D transistori nimetas Intel „Tri-Gate“ ehk kolme paisuga transistoriks. Uus 22-nm noodiga Inteli protsessor tuleb müüki nimetuse all „Ivy Bridge“. Vaata ka Inteli videot: http://www.engadget.com/2011/05/04/intel-will-mass-produce-22nm-3d-transistors-for-all-future-cpus/ 3 […]
Marsi kulgur Opportunity jätab maha äratuntavad jäljed
Pildi vasakul äärel on selgelt näha NASA Marsi kulguri Opportunity äratuntavad jäljed. Pilt on tehtud Opportunity navigatsioonikaameraga 1. aprillil 2011. Muster tekib Opportunity uue meetodi tõttu, millega kulgur kontrollib tagurpidi sõites autonoomselt teel olevaid takistusi ja ohte. Võrdluseks: vahemaa paralleelsete vasakute ja paremate rataste jälgede vahel on umbes 1 meeter. Loe lähemalt: ,,PIA14129: Autonomous Hazard […]
Universumi imede vaatlemine
Äsjapaigaldatud Alfa Magnetiline Spektromeeter-2(Alpha Magnetic Spectrometer-2 ehk AMS) on näha Rahvusvahelise Kosmosejaama tüürpoordi tugisõrestikus. AMS on suurim teaduslik koostööprogramm, mis orbiidil liikuvat laboratooriumi kasutab, kirjutab Physorg.com. Uurimust sponsoreerib Ameerika Ühendriikide Energiaministeerium ja 16 riiki üle maailma. Üle 600 füüsiku üle maailma saavad osaleda uue füüsika detektori poolt saadetavate andmete töötlemisel. AMS ülesanne on otsida vastuseid […]