FYYSIKA.EE

Loodusele ilmselt kahjuliku mõju kõrval pakub Külma sõja aegsete tuumapommikatsetuste jääkkiirgus teadlastele täpse dateerimisvahendi. Ehkki on kaheldav, kuidas 1950…60ndatel aastatel atmosfääri paisatud radioaktiivsed plahvatuste jäägid kõrgematele organismidele mõjuvad, võimaldab kõrgenenud radiatsioonifoon teadlastel mitmeid hiljutisi sündmusi täpselt dateerida. Teadaolevalt esmakordselt 1992 aastal kasutatud meetod sarnaneb arheoloogias rakendust leidva radioaktiivse süsiniku meetodiga. Viimane põhineb asjaolul, et elusatesse […]

Mitte kõik füüsikaavastused ei paku kohe käegakatsutavat praktilist rakendust, samas võib alul silma eest varjatud teadmine eesriide avanedes ootamatult eredalt teaduse tuppa paista, valgustades ka nurki, kus erinevad distsipliinid kohtuvad. Need poeetilised metafoorid sobivad kirjeldama saksa ja vene teadlaste ühistööd, mille tulemusel avastati autorite hinnangul uudne käitumine tahkismaterjalis. Harilikult on liitiumniobaat (LiNbO3) nähtavas valguses läbipaistev. […]

 Viimased kaheksa kuud pole meie päikesel olnud just palju plekke, augustis koguni mitte-ühtegi (NOAA väitel üks plekk siiski oli). Kas lugeda 21/22 augusti vahel Belgias registreeritud Päikese tumedamat laiku plekiks, määrab, kas me saame sajandi plekimiinimumi või kõigest viiekümne aasta miinimumi. Uute plekkide tekkimise sagedus ja aeg näitab kui ohtlik, meie planeedi tehiskaaslastele järgmine päikese […]

Vesinik on puhtaim alternatiivkütus fossiilsetele küttevahenditele. Vesinikku on meie koduplaneedil peaaegu piiramatutes kogustes, mistõttu erinevalt naftast ei pea me pelgama tema otsasaamist. Samas on vesiniku tootmine, näiteks veest või teistest keemilistest ühenditest, üsnagi energiamahukas. Selle protsessi optimeerimiseks ongi hakatud tõsisemalt uurima vesiniku tootmist bakterite abiga. Eelmisel nädalal toimunud Ameerika keemia seltsi kokkusaamisel Philadelphias tutvustas Amy […]

Albert Einsteini tööde üheks suurimaks pärandiks on väide, et mitte-miski ei või liikuda valguse kiirusest kiiremini. Nüüd teostas Šveitsi füüsik Nicolas Gisin eksperimendi, mis selle kahtluse alla seab. Gisin, kes on laiemale üldsusele ennekõike tuntud  Lahutatud tekkel. Eksperiment näitas, et osakeste sünnihetkel tekinud seotus säilis ka osakeste jõudmisel 18 km-ga eraldatud küladesse. Foto: NASA kui […]

Just sellisele järeldusele jõudis Kanada Quebeci Montreali ülikooli teadlased Yves Gingras, Matthew L. Wallace uurides Nobeli füüsikapreemia laureaatide tsiteeritavust läbi aegade. Kanada teadlased uurisid Nobeli preemia laureaate aastatest 1901 kuni 2007 ning võrdlesid nende tsiteeritavust enne ja pärast Nobeli preemia võitmist ning samuti nende tsiteeritavust võrreldes teiste nende aja teadlastega. Esmane analüüs näitas, et teadlased […]

Seoses CERNis käivitatava Suure Hadronite Põrgataja (LHC, Large Hadron Collider) meediakajastusega on palju tehtud juttu miniatuursetest mustadest aukudest, antiainest ja muust füüsikaeksootikast. Üheks üldsusesse juurdunud arusaamaks on saanud, et antiaine osakesed hariliku ainega kohtudes tingimata koheselt annihileeruvad, vabastades tohutu energiahulga. Niisugune pilt vajab täpsustamist. Juba nimetatud osakestefüüsika tippkeskuses CERN mõõdeti enam kui kümne aasta eest […]

Kui terve maailm jälgib Pekingi Olümpiamänge telepildi või raadiohääle vahendusel, valmistub Hiina raadiosignaali abil meie kodutähte uurima. Läinud kuul eraldas Sise-Mongoolia valitsus Pekingist 260 kilomeetrit loodes asuva stepiala Hiina Teaduste Geomagnetilise tormi ajal mõjutab Päikese aktiivsus oluliselt ka Maa magnetvälja. Akadeemia Rahvusliku Astronoomiaobservatooriumi projekti Hiina Spektraalne Raadioheliograaf (Chinese Spectral Radioheliograph, CSRH) tarbeks. Plaani järgi 2010 […]

Röntgenpildi tegemine on meile paljudele tuttav toiming pärast luumurdu, lisaks sellele kasutatakse röntgenkiirgust erinevate kristalliliste materjalide uurimiseks füüsikas. Nüüd on aga California ülikooli teadlaste grupp eesotsas Jianwei Miao-ga loonud meetodi, mille abil saab röntgenkiirguse abil uurida ka üksikuid viiruseid. Senini pole röntgenkiirgust orgaaniliste süsteemide uurimisel eriti kasutatud, kuna see eeldab et uuritav materjal, aine oleks […]

Rootsi Uppsala Ülikooli professori Rajeev Ahuja juhitud rahvusvaheline uurimismeeskond on suutnud demonstreerida atomistlikku mehhanismi vesiniku vabastamiseks magneesium-nanoosakestelt, mida peetakse paljulubavaks vesiniku salvestamise materjaliks. On selge, et tulevikuautot peavad loobuma bensiini ja sisepõlemismootorite  kasutamisest, et võidelda globaalse soojenemise ja kütusevarude lõppemisega. Üks peamisi võimalikke tehnoloogiaid on kütuseelemendid, mis kasutavad vesinikgaasi kütusena. Eelisteks on vesiniku suur hulk […]

Nanotehnoloogia sillutab teed efektiivsemate päikesepatareide suunas. Värske uuring näitab, et süsinik nanotorudest kile võib asendada kahte päikesepatareides kasutatavat kihti ning sealjuures suurendada efektiivusust ja alandada hinda. Teadlased on leidnud kummalise viisi, et nanotorusid sobivaks muuta: lisada defekte. Praegu on teatud tüüpi päikespatareides kasutusel läbipaistev oksiidikile, mis on kantud klaasile ja juhib elektrit. Lisaks on veel […]

Rahvusvahelises meeskonnas töötavd Suur-Britannia astronoomid on jõudnud verstapostini ühe suurima kaamera, mis on eales ehitatud, loomisel. Seade on mõeldud seni müstiliseks jäänud tumeda energia vaatlemiseks. Klaasitükid viie unikaalse läätse jaoks on transporditud USA-st Prantsusmaale, et neid seal lihvida ja anda lõplik kuju. Viiest läätsest suurima läbimõõt on üks meeter, mis teeb sellest ühe maailma suurima. […]

Loodusseadused on Universumi kaugetes osades samad, mis Maal. Seda kinnitab 20. juunil teadusajakirjas Science avaldatud teadusuuring, mille viis läbi rahvusvaheline astronoomide meeskond: Teiste hulgas osales ka Bonnis paikneva Max Plancki Raadioastronoomia Instituudi (MPIfR) teadlane Christian Henkel. Selgub, et füüsikateooriate üks olulisemaid numbreid – prootoni ja elektroni mass isuhe – on Maast 6 miljardi valgusaasta kaugusel […]

Kuigi klaas tundub tahke materjalina, ei sobitu selle molekulid ometi päris hästi korrapärasesse kolmemõõtmelisse struktuuri ning piisavalt pika aja möödudes võib täheldada klaasi voolamist. Materjali selline käitumine on tänaseni mõnevõrra segane olnud. Nüüd väidavad aga uurijad, et on kindlaks teinud, miks klaasil sellised omadused on. See võib sillutada teed uute materjalide jaoks, mis kombineerivad metallide […]

Ehitusmaterjalides üritatkse liigset pinget vältida. Transistorites ja teistes elektroonikakomponentides võib aga õigesti valitud mehaaniline pinge parandada laengukandjate liikuvust, pannes nad toimima kiiremini ja väiksemate energiakadudega. Siin toodud pilt on kahemõõtmeline kaart, mis kirjeldab pinget alusmaterjalile kinnitatud ränitransistoris. Sinised alad näitavad kohti, kus ränivõre on kokku surutud, kollaseid aga neid, kus venitatud. Martin Hÿtch Riiklikust Teadusuuringute […]

Floridast Cape Canaverali neemelt saadeti 12. juunil kell 00:05 kohaliku aja järgi kosmosesse gammakiirguse teleskoop nimetusega GLAST(the Gamma-ray Large Area Space Telescope). Seade hakkab tiirlema maapinnast 560 km kõrgusel, kus ta vaatleb gammakiirgust üle kogu Universumi. GLAST projektis osalenud füüsikud loodavad, et see aitab uurida kõige jõulisemaid sündmusi Universumis, heita pilku Universumi algusaegadele ja isegi […]

Üle 400 aasta on astronoomid päikest vaid eemalt uurinud. Nüüd on NASA otsustanud ise kohale minna. "Esimest korda me läheme ning külastame elavat ja hingavat tähte," ütleb Lika Guhathakurta NASA peakorterist. "See osa päiksesüsteemist on läbi uurimata ja uute avastuste tõenäosus on tohutu." Missiooni nimeks on Solar Probe + (päikesesond pluss). Tegu on kuumuskindla kosmoselaevaga, […]

Koperniku printsiip ütleb, et Maa ei ole universumi keskkoht ja meie kui vaatlejad ei asu erilisel kohal. Esimest korda avaldas selle 16. sajandil Mikolaj Kopernik, tänapäeval on see idee teadlaste poolt täielikult aktsepteeritud ja paljud teooriad põhinevad sellel. Samas toovad Robert Caldwell Dartmouthist ja Albert Stebbins Fermilabist välja, et seda printsiipi pole kunagi tervikuna tõestatud. […]

Neljast ülikoolist pärit teadlastest koosnev gravitasioonilainete uurijate meeskond on valitud osa võtma mainekast Kuningliku Ühingu Teaduse Suvenäitusest (Royal Society Summer Science Exhibition). Uurijad Glasgow, Birminghami, Cardiffi ja Southamptoni ülikoolist ühendavad jõud kolleegidega Albert Einsteini Instituudist ja projekteerijatega, et demonstreerida kõike põnevat, mis seondub Einsteini üldrelatiivsusteooriaga, mustade aukude ja gravitatsioonilainetega. Näitus pealkirjaga "Kas sa kuuled musti […]

Weizmanni Intsituudi keemiateaduskonna uurijad on koos Saksa kolleegidega teinud hämmastava avastuse: teatud kvantsüsteemide "kraadimine" korduvalt kindlate ajavahemike tagant viib selleni, et nad ei allu termodünaamika seadustele. Temodünaamika väidab, et suur soojusallikas ja palju väiksemad süsteemid peaksid vastastikmõjus vähemalt kesksmistatult jõudma järjest lähemale soojuslikule tasakaaalule. Professor Gershon Kurizki, doktor Noam Erez ja doktorant Goren Gordon keemilise […]

Kas peegli abil saab ajas rännata? Usutavasti hävitas Lihavõttesaare kunagise rikka ökosüsteemi sajandeid väldanud vastutustundetu metsaraie. Antropoloogid ja ajaloolased on põhjalikult uurinud sealset arheoloogilist pärandit ja sellele tuginedes saanud aimu saare kirevast ja traagilisest minevikust, mida tihti tuuakse hoiatavaks näiteks loodusvarade arutu ammutamise tagajärgedest. Paraku omab kirjasõna tänapäeva meediaküllastunud läänemaailmas väikest mõju, hoopis tõhusam oleks […]

Veel viis aastat tagasi uskusid füüsikud, et mustad augud on tõeliselt „mustad” st  et neist ei eraldu üldse kiirgust. Seda arvamust üritas muuta üks kuulsamaid elavaid füüsikuid – Stephen Hawking, tuues eelkõige kvantmehhaanilistest kaalutlustest lähtudesmustade aukude teooriasse  sisse nn Hawkingi kiirguse. Nüüd tegid Pennsylvania riikliku ülikooli teadlased Abhay Ashtekar, Victor Tavares ja Madhavan Varadarajan sarnase avalduse, […]

Kas kurg saab alustassilt pika noka abil juua ja miks see tähtis on? Teadlased tegelevad teatavasti keerukate probleemidega, mis igapäevaellu suurt ei puutu. Siiski ilmub ka tõsiteaduslikes väljaannetes, nagu seda on ajakiri Science, vahel artikleid pealtnäha triviaalsete nähtuste analüüsist. Nii uurisid kaks tippülikooli MIT (Massachusettsi Tehnoloogiainstituut) teadlast koos prantsuse kolleegiga lindude võimet pika noka abil […]

Eksperimentaalset kinnitust on leidnud uus meetod aatomite kimbu aeglustamiseks ja isegi seiskamiseks.  Me oleme koolis õppinud, et toatemperatuuril on gaasi aatomid meid ümbritsevas õhus pidevas soojusliikumises. See aga teeb nende uurimise keerukaks – kuidas uurida objekti, mis liigub paarsada meetrit sekundis ning põrkub teiste objektidega, muutes sealjuures põhjalikult oma olekut? Seepärast ongi kõik ideed osakeste liikumise aeglustamiseks ja […]

Soome kosmoloogi Mauri Valtoneni juhtimisel tehtud töö tulemina ennustati täpselt kauge galaktika keskmes asuva kvasari valgusvälgatust – sel moel saadi kaudset kinnitust gravitatsioonilainete olemasolule. Kvasar OJ287 on üks väga põnev ja äärmuslik vaatlusobjekt. Kaheteistaastase perioodiga kiirgab ta ilmaruumi kaks võimsat valgussähvatust. Tõenäoliselt on tegemist süsteemiga, kus 18 miljardi Päikese massiga musta augu ümber tiirleb temast […]

Hubble teleskoop avastas esmakordselt väljaspool Päikesesüsteemi oleva planeedi atmosfäärist jälgi orgaanilise aine olemasolust – Hubble leidis metaani jälgi umbes Jupiteri suuruselt planeedilt HD189733b lähtuvalt valguselt. Planeet HD189733b, mille atmosfääris nüüd teatakse olevat veeauru ja metaani asub meist 63 valgusaasta kaugusel, tähe nimega Vulpecula orbiidil. See planeet on oma tähele sedavõrd lähedal, et tema atmosfääri temperatuur arvatakse olevat ligi […]

Selgus, et NASA sond nimega Genesis on ikkagi ära mõõtnud hapniku isotoopide jaotuse päikesetuules.  2004.a. purunes Genesis kokkupõrkes maaga, kuna selle langevari ei avanenud. Nüüd on selgunud, et õnnetusele vaatamata suutsid teadlased rusudest sondi põhilise teadusliku eesmärgi saavutamiseks tarvilikud andmed välja lugeda. Nimelt kogus sond "päikesetuult" – päikeselt lähtuvate ioonide voogu – eesmärgiga teha kindlaks erinevate hapniku isotoopide […]

Kas mustasid auke on võimalik laboris uurida? Mustad augud on ühed tänapäeva füüsika põnevamad objektid, mille kirjeldamiseks on vajalikud nii Einsteini eri- kui üldrelatiivsusteooria. Ometi saab nende olemust tabada ka lihtsate sõnadega. Mida suurem on mingi (taeva)keha mass, seda raskem on temast eemalduda, gravitatsioonijõud tõmbab tagasi. Üldrelatiivsusteoorias mõistetakse selle jõu olemust aegruumi kõverusena. Seda piltlikult […]

Uued materjalid võivad asendada metallisulamid. Metallklaasid on materjalid, mis küll koosnevad samadest keemilistest elementidest kui metallisulamidki, ent neil puudub korrapärane kristallstruktuur. Sageli on metallklaasidel sulamitega võrreldes väga erinevad füüsikalised omadused, näiteks oluliselt parem kulumiskindlus ja kõvadus. Siiski ei ole niisugused materjalid seni suutnud vastavaid sulameid asendada kuivõrd nende nõrgaks küljeks on olnud vastupidavus tõmbele. Tõmbejõu […]

Michigani Ülikoolis on loodud seni võimsaim laser. Kui võimas see on ja milleks seda kasutada saaks? Laserikiire intensiivsus ütleb, kui palju energiat ta annab ajaühikus pinnaühiku kohta. Rekordlaser HERCULES ei genereeri tegelikult mitte kiirt, nagu me seda igapäevasest elust teama, vaid ülilühikesi impulsse, so laserkiire juppe. Ja iga selline impulss kannab endas tegelikult väga vähe energiat, vaid […]

Laiem kosmoseturismi võimalus on tõepoolest maha märgitud. Aga mis vahe on astronaudil ja kosmonaudil? Richard Branson avaldas 2008.a. alguses teadaande, mis ka Eesti meedias kajastamist leidis, et on kindel plaan valmis ehitada lennumasin, mille nimi on SpaceShip Two, mis hakkab mahutama kuni kuus reisijat ja kaks meeskonnaliiget ning millega peaks põhimõtteliselt kõigil soovijatel olema võimalus kosmoselendu […]

Olete kunagi vihastanud, kui teie mobiiltelefoni aku otsustab keset vestlust tühjaks saada? Üldsegi mitte kauges tulevikus võib olukorra päästa paar energilist käevibutust, seda muidugi juhul, kui teil on seljas nanotorudest valmistatud elektrit tootev särk. Zhong Lin Wang oma kolleegidega Georgia Tehnoloogiainstituudist USA-s on valmistanud nanotorude kimbu, mis genereerivad laenguid, kui neid üksteise vastu hõõrutakse. Kui […]

Oma ametiaja viimasel aastal esitas George W. Bush Kongressile eelarvekava, mis tõstab oluliselt mõnede füüsika valdkondade rahastamist (15%, 1,6 miljardit US dollarit). Selle kava eesmärgiks on järgneva kümne aastaga kahekordistada füüsika rahastamist, jagades 12 miljardit dollarit erinevate organisatsioonide vahel (National Scientific Foundation (NSF), the Department of Energy (DOE), Office of Science, the National Institute of Standards […]

Antenne ei pea tingimata ehitama metallist, selleks võiks kasutada ka ioniseeritud gaasi. Lennukite ja laevade silmadeks on radarid, nende abil on võimalik jälgida ümbritsevat ruumi väga suures ulatuses. Aga radarite metallantennid peegeldavad ka intensiivselt teiste radarite signaale, muutes endi kandjad "nähtavaks" ning see ei pruugi alati hea olla. Juba mõnda aega on spekuleeritud võimalusega ehitada nn plasmaantenne. […]