Warwicki Ülikooli füüsik on esitanud galaktikat hõlmava lahenduse, selgitamaks üht silmapaistvamat mõistatust osakestefüüsikas, jättes samas otsad lahtiseks keerdküsimuse puhul, miks elas meie Universumi sünni üle erinevas koguses ainet ja antiainet. Füüsikutele meeldiks korralik Universum nõnda universaalsete füüsikaseadustega, et iga osake ja selle antiosake käituksid ühtmoodi. Sellegipoolest on viimastel aastatel eksperimentaalsete vaatluste käigus täheldatud silmapaistvaid erinevusi […]
Ameerika esindajatekoda pikendas 100W hõõgniitpirnide kasutusaega
Ameerika Ühendriikide (USA) Esindajate Koda pikendas 100W (vatt) hõõgniitpirni keelu jõustumise tähtaega üheksa kuu võrra. Varasema 1. jaanuari asemel tuleb tuli kustutada ja paremaga asendada 30. septembril aastal 2012. Hõõgniitpirni kasutamiselt kõrvaldamise tähtaja pikendamine on osa USA 2012. aasta riiklikust vee- ja energiaprogrammi rahastuseelnõust. Eelnõu jõustumisel lõppes hõõgniitpirnide asendustegevuse rahastamine, mille algatas 2007. aastal riiliku […]
Caltechi uurimus: vertikaalteljelised tuulegeneraatorid horisontaalteljelistest 10x efektiivsemad
Siiani on tuuleenergia tootmisel domineerinud horisontaalse teljega tuulegeneraatorid. Nende suurust saab seadistada nii, et need ulatuksid kõrgele õhku, kus tuul puhub kiiremini ning toodab ühe generaatori kohta palju energiat (isegi 10 megavatise võimsusega tuulegeneraator ei ole enam kauges tulevikus), kuid Caltechi teadlaste sõnul võivad paremaks valikuks osutuda hoopiski vertikaalteljelised tuulegeneraatorid . Hiljutises generaatorite asukohtate ja võimsuste kohta […]
Esmakordselt jäädvustati komeedi hävimine Päikeses
Komeedi hävimine Päikeses. Pilt: NASA/SDO/AIA NASA Solar Dynamics Observatory (Päikese Dünaamika Observatoorium) jäädvustas 6. juulil 2011. aastal AIA kujutise formeerija abil ekstreemses ultraviolettkiirguses üht Päikese poole sööstvat komeeti lagunemas umbes 15-minutise ajavahemiku jooksul. Komeedi orbiidi nurk viis selle risti üle Päikese esikülje. Kuumuse ja kiirguse tõttu hävis komeet täielikult. Tõenäoliselt kuulus komeet Kreutzi Päikese suunas […]
Jaapani tehislaul
Jaapani Kagawa Ülikooli teadlased on valmistanud inimese hääleaparaati matkiva seadme. Keele, ninaõõne, häälepaelte ja resonantstoruga varustatud tehiskõri on suuteline akustilise tagasiside abil õppima hääldust. Üheks teadustöö väljundiks on robotile laulu selgeks õpetamine. Esialgsed pisut kentsakad laulukatsetused on videoportaalis YouTube näha siin. Teadustööga lähemaks tutvumiseks on avatud kodulehekülg.
Valgusimpulsside elektroonika metallteravikel
Max Plancki Kvantoptika Instituudis juhiti esmakordselt elektronide emissiooni metallteravikult femtosekund-laserite abil. Elektronide emissiooni juhtimine femtosekund-laserite (laserid, mis võimaldavad tekitada ülilühikesi 10-15 sekundilisi impulsse – tõlkija märkus) abil võimaldab aatomisiseseid protsesse vallandada atosekundilisel (10-18s) ajaskaalal. Peter Hommelhoffi juhitud uurimisgrupp on uut meetodit rakendanud tahkistele, näiteks üliteravatele metallteravikele. Teadlased näitasid, et laseri suhteliselt väikese intensiivsuse puhul on […]
25 teslat – uus magnet tegi oma debüüdi
Hiljuti tegi debüüdi spetsiaalselt valmistatud ja 2,5 miljonit dollarit maksma läinud ,,lõhestatud magneti” (ingl. k. split magnet) süsteem, mida saab kasutada teadusuuringute revolutsioneerimisel. Rekordiomanik töötab 25 tesla juures, mis ületab kergesti sellist tüüpi magnetite eelmist rekordit, mis püstitati 1991. aastal Prantsusmaal: 17,5 teslat. Lisaks 43-protsendisele efektiivsuskasvule on uue magneti keskosas lisaks 1500 korda rohkem ruumi, […]
Täiskasvanud tähtede fatalistlik tants
Valged kääbused on näiteks meie Päikese sarnaste tähtede ärapõlenud tuumad. Astronoomid avastasid hiljuti kahest valgest kääbusest koosneva pari, mis suurel kiirusel spiraalselt ümber üksteise liiguvad. Hetkel on valged kääbused üksteisele nii lähedal, et oma orbiitidele teevad nad ringi peale kõigest kolmeteistkümne minutiga, kuid nad liiguvad järk-järgult üksteisele veelgi lähemale. Umbes 900 000 aasta pärast, mis […]
Koolapurkidest superlääts
,,Akustiline metamaterjal” võib küll eksootilisena kõlada, kuid Prantsusmaa teadlased valmistasid ühe sellise materjali vaid koolapurkidest. Võrestikuna asetatult käituvad koolapurgid heli jaoks superläätsena, fokusseerides helilaineid palju väiksematesse piirkondadesse, kui nende meetripikkused lainepikkused tüüpiliselt võimaldavad. Purgid käituvad kui resonaatorid, pannes helivaljuse tipnema vaid paari sentimeetri laiuses ruumis. See suurenenud täpsus võib aidata parandada akustiliste täiturite süsteeme. Loe […]
Nanotorud silmale nähtavamaks
Kui vaadata süsinik nanotorusid palja silmaga, siis ei näe midagi peale musta pulbri, kuid Euroopa Liidu poolt rahastatavad teadlased töötasid välja uue viisi, mille abil neid mitmeotstarbelisi nanotehnoloogilisi ehituskivisid saaks paremini näha. Nanotorusid on raske panna valgust kiirgama, sest need on suurepärased elektrijuhid ning püüavad nende lähedusse asetatud teiste luminestsentsete keemiliste materjalide energiat kinni, kirjutab […]
Universum võis juba sündides pöörelda
Füüsikud ja astronoomid on kaua arvanud, et universum omab peegelsümmeetriat. Michigani Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud hiljutine uurimus väidab aga, et Suure Paugu kuju võis olla seniarvatust palju keerulisem, ning et varane universum pöörles ümber telje. Et eeldatavat peegelsümmeetriat testida, katalogiseerisid füüsikaprofessor Michael Longi ja tema viis õpilast kümnete tuhandete spiraalgalaktikate pöörlemissuuna tänu Sloani Digitaalsele […]
Galaktikate ehitamine
Galaktikat põrkuvad tihti üksteisega kokku. Näiteks meie enda Linnutee galaktika ning selle lähim naaber Andromeeda galaktika liiguvad üksteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis; ennustuste kohaselt liituvad need kaks galaktikat umbes nelja miljardi aasta pärast. Kuid teadlastele ei paku huvi ainult meie galaktika. Arvatakse, et need võimsad vastastikmõjud aitavad tekitada tähti, toita galaktikate tuumades istuvaid […]
Päikeseenergia kahekordne rekord
UNSW päikeseelementide uurijate kahekordne maailmarekord lubab muuta päikeseenergia taskukohasemaks, sest uus tehnoloogia annab minimaalse lisakuluga märgatavat suurema efektiivsuse. Patenteeritud laserprotsessi abil saavutasid teadlased mais oma 19,3 protsendilise efektiivsusega masstoodang-ränipõhise päikeseelemendiga uue maailmarekordi. Juunis parandasid nad oma tulemust 19,4 protsendi peale, kirjutab Physorg.com. Selliste elementide varaseim rekord oli 18,9 protsenti. Uued elemendid on hästi võrreldavad 18 […]
Aerosooliosakeste elektriline laadumine bipolaarses ioonatmosfääris
Atmosfääriõhk on keerulise koostisega. Peale gaasiliste komponentide leidub õhus ka hõljuvaid kondenseerunud aine osakesi, aerosooliosakesi, mis oma mõõtmetelt on gaasimolekulidest oluliselt suuremad. Aerosooliosakeste mõõtmeskaala on lai, läbimõõtudega 1,5 nanomeetrist kuni kümnete mikromeetriteni. Üheks huvipakkuvaks eriküsimuseks aerosooli uurimisel on olnud osakeste elektrilaengud. Juba XX sajandi alguses jõuti teadmiseni, et aerosooliosakeste elektrilaengud tekivad osakeste juhuslikel kokkupõrgetel veelgi […]
Toatemperatuuril töötav kvantmälu
Inglismaa füüsikud leiutasid footonipõhise toatemperatuuril töötava kvantmälu. Läbimurre võib aidata valmistada kvantvahevõimendi (quantum repeater device), mis võimaldaks pidada kvantinformatsiooni kaugsidet. Footonitega andmeedastuse eeliseks on tõsiasi, et footonid võivad läbida pikki vahemaid astumata seejuures ainega vastastikmõjusse. Vähene interaktsioon keskkonnaga võimaldab kvantbittidel ehk kvibititel (quibit – tõlkija keelend) jääda teiste omasugustega paardunud olekusse, mis on andmeedastuses äärmiselt […]
Cassini pildid Saturni tormist
See suur Saturni põhjapoolkera raputav torm möödub iseendast, tehes planeedile ringi peale. Antud foto on pildistanud NASA Cassini kosmoselaev ning selle värvid on tõetruud. Loe lähemalt: ,,Cassini Captures Images and Sounds of Saturn Storm“
Teadlased loodavad heita pilku teismelisele Universumile
Teadlased teavad, missugune nägi Universum välja beebieas. Nad teavad, missugune see on täna. Nad ei tea aga noore Universumi välimust. Tänu tehnoloogia arengule loodavad teadlased täiustada fotoalbumit ning luua pildi kosmose arenemisest kohaks, milles saab areneda elu nagu Maal. Nad loodavad saada need esmakordselt nähtud kuvandid instrumendiga, mis on ootuste kohaselt 10 000 korda senistest mõõtevahenditest […]
Maksimaalse efektiivsusega magnetmälud ja loogikalülitused
Tulevikuarvutite magnetilised mikroprotsessorid tarbivad Kalifornia Berkeley ülikooli analüütikute sõnul füüsikaliselt vähimat võimalikku energiat ja saavutavad maksimaalse efektiivsuse. Kaasaegsete ränipõhiste mikroprotsessorite kiibid töötavad elektrivoolul, mida põhjustab liikuvate elektronide voog. Elektritakistuse tõttu eraldub aga protsessoritelt soojust. Nanomeetri mõõtkavas magnetdipoolidel põhinevatel mikroprotsessoritel seevastu voolutarve puudub. Uuenduslikud magnetmälu-kiibid kiirgaksid vaid 18 millielektronvoldi suurusjärgus energiat ümbritseva keskkonna temperatuuri iga kraadi […]
Tuli kosmoses
Tuli käitub kosmoses teistmoodi kui Maal. Sandra Olson NASA Glenn’i uurimustöö keskusest demonstreerib seda erinevust oma kunstilise kujutise abil. Kunstiteos koosneb kolmest erinevast mikrogravitatsioonis esinevate tuleleekide kuvandite kihist. Iga pilt on loodud kosmoselaeva õhuvoolus mikrogravitatsiooni keskkonnas tselluloosipaberil levivast tulest. Erinevad värvid esindavad mitmesuguseid tuleleegis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Siniseid alasid põhjustab kemoluminestsents. Valged, kollased ja oranžid […]
EFS Täppisteaduste Suvekool
Tänavune EFS Täppisteaduste Suvekool leidis aset 27.-29. juunil Nelijärve puhkekeskuses. Üritus erines aga tavapärasest seepoolest, et koos toimus tegelikult 4 üritust: EFS Suvekool, Energiaakadeemia, GLOBE Kaugseire Suvekool ja muidugi ka ESTCUBE’i meeskonna kokkusaamine. Rahvast oli seega rohkelt ning kel oli huvi, võis külastada ka teiste ürituste loenguid. EFS Suvekooli programmis esinesid Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor […]
Avastati Universumi kaugeim kvasar
Euroopa astronoomide rühm on eesotsas ESOVLT (European Southern Observatory’s Very Large Telescope) ja hulga teiste teleskoopide abil leidnud seniavastatuist kaugeima kvasari. Kauge tähistaeva hele taevakeha on seniavastatutest varase Universumi heledaim. Avastust kajastav artikkel ilmub täna ajakirjas Nature. “Leitud kvasar on oluline otsetee varase Universumi loosse. Tegemist on väga haruldase leiuga, mis aitab meil supermassiivsete mustade […]
Tuntud tindiprinterite tehnoloogia võib anda päikeseenergeetikale uue suuna
Tindiprinterid on odavad seadmed, mis on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt muutnud kodu ja kontoritöö ilmet, võib varsti kasu lõigata ka päikesepaneelide tootmine. Oregoni Ülikooli OSU (Oregon State University) insenerid on avastanud uue viisi CIGS (loe lähemalt siit) tüüpi päikesepaneelide valmistamiseks kasutades selleks tindiprinterite tehnoloogiat. Meetod võimaldab 90 % ulatuses vähendada seni raisku läinud toormaterjali hulka, […]
Prootoni spinn-üleminek on jälgitav
Teel prootoni sisemaailma parema tundmise poole mõõtsid saksa teadlased esimest korda üksiku lõksustatud prootoni spinn-üleminekuid. Teadlaste töö on oluline samm edasi prootoni magnetiliste omaduste tundmaõppimisel. Arendatud tehnoloogia võimaldab mõõta ka antiprootoni spinn-üleminekuid. Teadmised antiprootonitest heidavad uut valgust aine ja tumeaine vahekorrale Universumis. Prootoni fundamentaalne omadus on omaimpulsimoment ehk spinn, mis käitub justkui väike püsimagnet. Spinn […]
Uus maailmarekord: seni tugevaim magnetväli
Nädal aega tagasi püstitati HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) laboris magnetinduktsiooni suuruse uus maailmarekord, 91.4 T (tesla, magnetinduktsiooni ühik). Rekordini viis Dresdeni HLD (High Magnetic Field Laboratory Dresden) teadlaste, eesotsas Sergei Zherlitsyniga, valmistatud eriline elektromagnetpool. Paarsada kilo kaaluv pool suudab nimetatud välja alal hoida vaid mõned millisekundid, ent seegi aeg võimaldab teadlastel kasulikku tööd teha. „Me ei […]
NASA kosmoselaev paljastas Kuu nii, nagu ei kunagi varem
Siin on esitatud võrdlus 2005. aastal loodud tervikliku Kuu tõusukaardi (vasakul) ja uue, 2010. aastal Lunar Reconnaissance Orbiteri genereeritud pildi vahel. NASA avaldas selle kuvandi 21. juunil 2011. aastal. Kosmoselaev kaardistas kuu pinna enneolematu detailsusega ning loodud pilt “muutis igaveseks meie vaadet kuule,” teatas NASA. Allikas
Plasma: probleem mullidega
Mitme miljoni kraadi juures keeva plasma kontrollimine on tuumade sünteesi – meie tulevase suure energialootuse – väljakutse. EPFL’I (Ecole Polytechnique Federale de Lausanne) Plasmafüüsika Uurimiskeskus avaldas äsja kaks teadusartiklit, mis edendavad teadmisi selles vallas. Kui plasmasid saaks kontrollida, võiks ühel päeval olla võimalik kasutada tuumasünteesi energiaallikana. Nagu tähtedeski, keeb see ülikuum aine aga pidevalt, mis muudab […]
Kuidas hoida üksikuid eksoplaneete hubasena? – Tuleb lisada tumeainet
Tumeaine, mis arvatakse eksisteerivat oma gravitatsiooniliste mõjude tõttu Universumile, on teadlaste jaoks siiani mõistatuslik. Uus uurimus aga väidab, et tumeaine võib aidata elul areneda ning püsima jääda kaugetel planeetidel väljaspool meie päikesesüsteemi. Kui mõelda sellele, mis toetaks elu teisel planeedil, pole tumeaine tõenäoliselt esimene mõte, mis pähe tuleb. Dan Cooper ja Jason Steffen aga arvavad, […]
Uurijad avastasid uue allika “rohelise” elektri tootmiseks
Minnesota Ülikooli uurijad avastasid hiljuti uue ainesulami, mis muudab soojuse otse elektriks. See revolutsiooniline energia muundamise meetod on oma arengu algusjärgus, kuid see võib omada laialdast mõju keskkonnasõbraliku elektri tootmisele jääksoojuse allikatest. Uurijad väidavad, et ainet on potentsiaalselt võimalik kasutada soojuse püüdmiseks auto heitgaasist, mis ainet soojendaks, ning elektri tootmiseks hübriidauto aku laadimiseks. Teised võimalikud […]
Betelgeuse leegid
See pilt dramaatilisest udukogust ümber erepunase hiidtähe Betelgeuse loodi VISIR-i infrapuna kaameraga ülesvõetud kuvanditest Euroopa Lõuna Observatooriumi Väga Suurel Teleskoobil. Selle tähelt irduvaid leeke meenutav struktuur tekib siis, kui täht oma mateeriat kosmosesse väljastab. Varasemad NACO instrumendiga tehtud vaatlused on reprodutseeritud keskmise ketta näol. Keskel asuva väikese punase ringi diameeter on Maa orbiidist umbes neli […]
NASA missioon: Päike ja planeedid tekkisid arvatust erinevalt
NASA 2004. aasta Genesis missiooni poolt toodud näidiseid analüüsinud teadlaste sõnul võisid Päike ja sellele lähimad planeedid tekkida seniarvatust erinevalt. Andmed paljastasid erinevusi Päikese ja planeetide hapniku ja lämmastiku, mida leidub meie päikesesüsteemis kõige rohkem, sisalduses. Kui erinevus on väike, võib selle mõistmine viia meie päikesesüsteemi arengu mõistmiseni, kirjutab ScienceDaily.com. ,,Me leidsime, et Maa, kuu […]
Suurimad kosmilised struktuurid teooriate jaoks “liiga mahukad”
Kosmoses leidub suurel hulgal hiiglaslikke galaktikate hüperparvesid, väidab uus kosmose kaart. See võib tähendada seda, et gravitatsioon või tumeaine – või ehk isegi midagi täiesti tundmatut – käitub tõepoolest väga eripäraselt. Me teame, et universum oli kohe pärast oma sündi sile. Kosmilise mikrolaine taustkiirguse mõõtmised paljastavad vaid väheseid paikkondseid tiheduse variatsioone. Seejärel võttis gravitatsioon asja […]
Pilguheit tabamatule lainefunktsioonile
Kvantmehaanika tavapärases tõlgenduses sisaldab lainefunktsioon maksimaalset võimalikku teavet süsteemi seisundi kohta. See määrab erinevate tulemuste saamise võimalikkuse juhul, kui mõõtmine viiakse läbi süsteemi seesuguste dünaamiliste muutujatega, nagu näiteks selle asukoht või impulss. Lainefunktsiooni mõõtmine pole aga lihtne ülesanne. Heisenbergi määramatuse printsiibi tõttu on tundunud võimatuna mõõta kvantsüsteemi ilma seda hävitamata enne, kui lainefunktsioon on täielikult […]
Saturni jäise kuu pinna all võivad olla ookeanid
Viis aastat tagasi avastasid teadlased, et Saturni kuul Enceladusel on geiseri-sarnased udusambad, mis koosnevad veeaurust ja jääosakestest. Need sambad pärinevad soolvee reservuaaridest, väidab uus uurimus, mis ilmus teadusajakirjas Nature. ,,Me avastasime, et udusammas kihistub jää struktuuris,” sõnas Frank Postberg, Heidelbergi Ülikooli astrofüüsik. ,,Ning mida madalamale liikuda, seda soolarikkamaid terakesi võib leida.” Dr. Postberg ja tema […]
Teadlased leidsid grafeeni valmistamiseks lihtsa viisi
Põhja-Illinoisi Ülikooli teadlased väidavad, et nad on avastanud lihtsa viisi, mille abil saab toota suuremas koguses grafeeni. Teadlased raporteerisid teadusajakirjas Journal of Materials Chemistry, et nende uus meetod muundab süsinikdioksiidi otse paarikihiliseks grafeeniks(mille paksus on vähem kui 10 aatomit), põletades selleks puhast magneesiumi metalli kuivjääs, kirjutab Physorg.com. ,,On teaduslikult tõestatud, et magneesiumi metalli põletamine süsinikdioksiidis […]
Leiti universumi suurim voolutugevus
Kahe miljardi valgusaasta kaugusel asuv kosmiline purse kannab seni nähtutest kõrgeimat voolutugevust: 1018 amprit, mis on võrreldav triljoni välgunoolega. Toronto Ülikooli teadlane Philipp Kronberg koos kolleegidega mõõtis ümber 3C303-ks nimetatava galaktika olevate raadiolainete paigutust. Selle galaktika tuumast purskab välja hiiglaslik juga. Teadlased täheldasit suurt muutust joaga lõikuvate raadiolainete paigutuses. ,,See on ühemõtteline vihje elektrivoolust,” sõnas Kronberg. […]
Venitatav elektroonika: juhtmeta sensor mõõdab ja sisestab intensiivsed kehaliigutused arvutisse
Uppsala teadlane Zhigang Wu on koos kaastöötajatega töötanud välja juhtmeta sensori, mis kannatab ka venitamist. Sensor on näiteks võimeline mõõtma intensiivseid kehaliigutusi ning saatma infotmatsiooni ilma juhtmeta otse arvutisse. Hetkel on tuntuimad muudetava kujuga elektroonilised süsteemid vedelast metallist robotid – nagu Terminaatori filmides. Seni eksisteerib see aga vaid meie kujutlusvõimes. Hapra tavapärase elektroonika väänamine, voltimine ja […]
Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada
Kaks Ameerika Ühendriikide astrofüüsikut väidavad, et nad on vastanud olulise planeetide moodustumist puudutava küsimuse: miks ei lükata noori planeete enda kaastähtede sisse, enne kui neil tekib võimalus kasvada? Selgub, et nende seal hoidmiseks on vaja väheke kaaslasi, ütlevad teadlased, kes väidavad, et läbi kivist koosneva ketta liikuvad planeedid võivad takistada üksteise vajumist tähe sisse. ,,Kõik […]
‘plasmon joonlaud’ mõõdab pisikesi vahemaid kolmes dimensioonis
Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaa teadlased esitasid hiljuti maailma esimest 3D “plasmon joonlauda”. Senini on sesugused nanoskaalas mõõteseadmed piiratud vaid ühes dimensioonis pikkuste mõõtmisega, mis tähendab seda, et nende abil ei saanud jälgida bioloogilistes ja pehmetes ainetes 3D protsesse. Uus sensor võib osutuda kasulikuks bioloogiliste näidiste struktuurimuutuste, näiteks proteiinide pakkimise ja DNA vastastikmõjude jälgimisel. Metallid […]
Hubble: hämmastav pilt Kentaur A galaktikast
NASA/ESA Hubble’i losmoseteleskoop tegi pilti galaktikast Centauri A. Hubble’i suur kaugus uuritavast objektist ning kõrgtehnoloogilised kuvamisvahendid paljastavad dramaatilise pildi voogavast dünaamilisest galaktikast. Galaktika Centauri A, tuntud ka kui NGC 5128, on kuulus oma tugevate tumeainest koosnevate tolmutriipude poolest. Antud foto on seni tehtud piltidest kõige detailsem. Siin pildil on kombineeritud mitmelainepikkuselisi kujutisi, kaardistades galaktika tolmuse […]
Järjekordne kolme allikat kasutav elektrigeneraator
Ühendkuningriigis asuva Boltoni Ülikooli teadlased töötasid välja taastuval energial põhineva elektrigeneraatori, mis kasutab ära kolme allikat: Päikest, tuult ja vihma. ,,Me tahtsime luua midagi sellist, mis võtaks energiat erinevatelt elementidelt,” sõnas Elias Siores, üks uurimuse läbi viinud teadlasi. Uus tehnoloogia kasutab 10-sentimeetrise pikkusega piesoelektrilise polümeeri ribasid, mis on kaetud õhukese ja painduva fotogalvaanilise kilega. Keraamiliste […]
Isejoonduvate grafeenitransistoride ja vooluahelate valmistamine areneb
Grafeen, mis on ühe aatomkihi paksune grafiitne süsinik, omab potentsiaali muutmaks olmeelektroonikat kiiremaks ja väiksemaks. Materjali suuremahuline tootmine on keeruline, tarbijate nõudlus väiksemate ja kiiremate elektroonikakomponentide järele on aga üha kasvamas. UCLA (University of California, Los Angeles) teadlased avaldasid 2010. aasta septembris, et on varasemad takistused ületanud ja suudavad grafeentransistore toota kiiremini kui varem. Uued […]
Supervedelike segamine
Kui fermione piisavalt külmutada, võivad need paarduda, moodustades bosoneid ning koonduda kollektiivsesse madalaima energiaga seisundisse – Bose-Einsteini kondensaati. Heelium-3 aatomite puhul moodustub supervedelik, mis voolab ilma hajutamiseta – juhul, kui vool ei ole nii energiline, et see lõhuks paare või hävitaks madalaima energia seisundi koherentsi. Praeguseni võisid teoreetikud iseloomustada rahulikku voolust fermionilistes supervedelikes, kuid mitte […]
Neutriinod muudavad Jaapanit läbides,,lõhna” – uurimused valgustavad, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest
Olles tulistanud neutriinode kiire läbi väikese lõigu Maast Jaapani all, väidavad füüsikud, et on tabanud osakesi muutmas oma liiki uudsel viisil. Need vaatlused võivad ühel päeval aidata selgitada, miks Universum koosneb ainest mitte antiainest. T2K eksperiment viidi läbi Jaapani Idarannikul Japan Prootonite Kiirendi Uurimisasutuses, tulistades müüon-neutriino kiirt maa all läbi 185 miili ehk 295 […]
Vesinikust ülijuhtmetall?
Ülijuhtide otsinguil on vesiniku metalliks pressimine olnud teaduse huviorbiidis aastaid. Otsingud said alguse teoreetikute mudelitest, mille kohaselt on metalliseerunud vesinik ülijuht. Varem võimatuna tundunud eesmärk on leidmas uusi lahendusi. Arvatakse, et Jupiteri ja Saturni tugeva gravitatsiooniväljaga sisemuses on vedelmetallilist vesinikku külluses. Seni pole aga Maal suudetud vesiniku metalliseerimiseks vajalikke rõhkusid saavutada. Suunatud lööklainetega on teatud […]
Supermassiivsete mustade aukude salaelu
Astronoomid on varajast universumit vaadeldes leidnud, et supermassiivsete mustade aukude algmed olid galaktikates olemas juba vähemalt 700-800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku minimaalselt 30% galaktikates ning arenesid sellest ajast peale nendega käsikäes. Päikesest tuhandeid kuni miljardeid korda raskemad supermassiivsed mustad augud (SMA) ei ole tänapäeva universumis enam midagi harukordset. Arvatakse, et need paiknevad pea iga […]
Ajaloolised esimesed selged pildid elusa inimsilma kepikestest ja kolvikestest
Teadlased raporteerisid hiljuti, et esmakordselt on saadud selge ja otsene pilt elus silmas olevatest valgustundlikest rakukestest ehk kepikestest. Tänu kohalduvale optikale(adaptive optics ehk AO), samale tehnoloogiale, mida astronoomid kasutavad kaugete tähtede ja galaktikate uurimiseks, saavad teadlased näha läbi silma väliskesta poolt tekitatava tumeda moonutuse ning tuua nähtavale silma rakulise struktuuri enneolematu selgusega. See innovatsioon, millest […]
Beebitähed sünnivad ‘uinuvatele’ vanematele
Cardiffi Ülikooli astronoomid usuvad, et noore tähe pikk ‘uinak’ võib päästa valla väiksemate tähtede ning nende ümber tiirlevate planeetide teise generatsiooni tekke. Juba kaua on arvatud, et materjali juurdeteke noortes tähtedes pole pidev vaid toimub perioodiliselt, lõppedes lühikeste energia väljapursetega neilt tähtedelt, kirjutab ScienceDaily.com. Siiski on seda tähetekke mudelites võrdlemisi ignoreeritud. Cardiffi Ülikooli astrofüüsikud Dr […]
GE kombineerib maagaasi, tuule- ja päikeseenergia
Hübriid-elektritehas oleks kõige odavam ja kergem viis taastuva energia kasutamise suurendamiseks maailmas. General Electrics teatas esimesest elektrijaamast, milles kombineeritakse tuule- ja päikeseenergia maagaasiga – 530-MW jõujaam, mis hakkab tööle Türgis 2015. aastal. Elektrijaama muudab praktiliseks paindlik kõrge efektiivsusega maagaasi süsteem, mille kasutamise plaanid tegi firma teatavaks kaks nädalat tagasi, ning soojusenergia süsteem, mille on loonud […]
Nanotrükk võimaldab valmistada suurte pindaladega metamaterjale
Illinoi Ülikooli teadlased on leiutanud uue negatiivse murdumisnäitajaga kolmedimensionaalse metamaterjali ehk NIM-i (NIM -negative index metamaterial) tootmise meetodi. Saavutus on märkimisväärne, sest varasemaga võrreldes on võimalik materjali toota kiiremini ja suuremale pindalale. Metamaterjalid on tehisstruktuurid, millel on looduses leitava materjaliga võrreldes iseäralikud omadused. Näiteks omavad NIM-id negatiivset murdumisnäitajat. See tähendab, et metamaterjali läbiv valgus murdub […]
Neeru rakust valmistati esimene “elus” laser
Hiljuti valmistati esmakordselt bioloogilisest rakust laser. Seejuures elas laseri valmistamiseks kasutatud inimese neeru rakk eksperimendi üle. Tulevikus võib seesuguseid “elusaid lasereid” luua elusates loomades, mis võimaldaks potensiaalselt vaadelda sisemisi kudesid enneolematu detailsusega. Käesolev laser pole aga esimene ebatavaline laser. Eelnevalt on proovitud valmistada tuumareaktorite mõjul töötavaid lasereid tarretisest. Kuid kuidas on võimalik anda see veider […]
NASA sondid: päikesesüsteemi ääres asuvad magneetilised mullid
Inimkonna ajaloos kaugeimal kosmoses asuvalt süvakosmoselaevalt NASA Voyagerilt kogutud vaatlusandmete põhjal on välja pakutud, et meie päikesesüsteemi äär ei pruugi olla sujuv, vaid võib olla täidetud magneetiliste mullide turbulentse merega. Kasutades uut arvutimudelit Voyagerilt saadud andmete analüüsiks, avastasid teadlased, et Päikesest kaugel asuv magneetiline väli koosneb umbes 100 miljoni miili laiustest mullidest. Mullid moodustuvad magnetvälja […]
Tuulepuhang Päikesel
Päike päästis valla keskmise suurusega protuberantsi suurejoonelise aine väljapurskega kroonist (coronal mass ejection) 7. juunil, 2011. aastal. Suur osakeste pilv tõusis seenekujuliselt üles ning kukus taas alla, kattes pealtnäha ligi poole Päikese pinna suuruse ala. NASA Päikese Dünaamika Observatoorium (Solar Dynamics Observatory) jäädvustas käesoleva pildi ekstreemsel ultraviolettkiirgusel, mille abil saab näha väga suurt jaheda gaasi purset. See on […]
Maapealsed marsonaudid, üks aasta isolatsiooni
Pildilolevad mehed on veetnud üksteise seltsis aasta, viibides kogu selle aja Mars500 eksperimendi kitsastes kambrites Moskva Biomehaanika instituudis (IBMP -Russia’s Institute of Biomedical Problems). ESA (European Space Agency) Mars500 projekti eesmärk on uurida pikkade kosmoselendude mõju inimese füsioloogiale ja vaimsele tervisele. Välismaailmaga saavad katsealused suhelda vaid sülearvuti teel. Andmesidesse on programmeeritud päris lendu matkiv ajaline […]
Osakestemaailma avastused Tevatronis on vaieldavad
Ameerika Fermilabi kaks teadlaste töörühma on osakestekiirendist Tevatron saadud andmete osas eriarvamusel. Üks osapooltest leiab, et on avastatud uus osake (võimalik Higgsi boson – tõlkija märkus). Teise osapoole sõnul see nii ei ole. Käesoleva aasta aprillis teatasid Tevatroni CDF eksperimendi (The Collider Detector at Fermilab, projekti nimetus – tõlkija märkus) teadlased, et on viimase kaheksa […]
Põlevkivitööstuse kõrvalproduktist valmistatud kunstlihased
Enamik inimeste ehitatud mootorid on suured ja valjud, aga samas tugevamad ja ehituselt palju lihtsamad kui inimlihased. Teadlased töötavad juba pikemat aega niinimetatud tarkade materjalide kallal, mis võimaldaks luua midagi inimlihastele sarnanevat. Taolistel pehmetel, hästi painduvatel, miniatuursetel ja vaikselt töötavatel materjalidel oleks rakendust näiteks biomeditsiinis, robootikas, kosmosetööstuses ja mujalgi. Tänaseks on erinevate uurimisgruppide poolt välja […]
Astronoomid andsid tähe vanuse määramisele uue vaatenurga
Nagu mõned inimesedki, võivad tähed olla oma vanuse suhtes salalikud. Üks astronoomide meeskond on hiljuti teinud olulise esimese sammu uue meetodi välja arendamiseks tähe vanuse hindamisel selle pöörlemise kaudu. “Kuna tähe pöörlemine aeglustub aja jooksul stabiilselt, saab seda kasutada justkui kellana tähe vanuse üle otsustamiseks,” väidab astronoom Søren Meibom Harvard-Smithsoniani Astrofüüsika Keskusest. Meibom esitles oma […]
Kui kosmoses saaks kõlada muusika
NASA kosmosesond „Voyager 1“ koos pildiloleva kuldse plaadiga, millele on muuhulgas salvestatud vastsündinu nutt ja Mozarti öökuninganna aaria, on päikesesüsteemist väljumas. NASA hoiab sondiga regulaarset sidet. Pardalolevad jõuallikad võimaldavad signaale edastada ja vastu võtta vähemalt aastani 2025. Hetkel asub „Voyager 1“ Maast ligi 17,5 miljardi kilomeetri kaugusel, liikudes seejuures kiirusega 3,5aü aastas (ligikaudu 525 miljonit […]
Paljastati footonite salajane elu
Esmakordselt on rahvusvaheline uurijate meeskond kaardistanud üksikute footonite täielikud trajektoorid kuulsas Young’i kahe pilu eksperimendis. Tulemused viivad olulise sammu võrra lähemale vastavate muutujate mõõtmiseni kvantsüsteemis, mida on praeguseni peetud võimatuks Heisenbergi määramatuse printsiibi tõttu. Kahe pilu eksperimendis läidetakse valguskiir ekraanile läbi kahe pilu, mille tulemusena tekib ekraanile interferentspilt. Paradoksaalselt ei saa otsustada, kumba pilu üksikud […]
Lillesarnased defektid grafeenis
Nendel piltidel on kujutatud lillesarnaseid defekte grafeenis. Pildid a ja c on saadud skaneeriva tunnelmikroskoobi abil ning pilt b loodi arvutimudeli põhjal. Hiljutise uurimuse põhjal võivad need defektid vähendata mehaanilist pinget grafeeni struktuuris, võimaldades aatomitel vabamalt asetseda. Selline pinge võib tekkida grafeeni kasvatamisel või grafeenlehe venitamisel. Loe lähemalt Teadusartikkel: “Grain boundary loops in graphene“
Räni nanosambad juhivad infrapunavalgust
Hiina ja Ameerika ühendriikide teoreetikud väidavad, et räni nanosammastele pealelastavat infrapunakiirgust saab kallutada kuni 90 kraadi võrra, kui see läbi materjali liigub – ja seda ilma mingi peegeldumiseta. See avastus annaks pärast eksperimentaalset kinnitamist uue lähenemise optiliste kiirte juhtimisele, mis tavaliselt nõuab spetsiaalselt valmistatud metamaterjale. Teadlaste sõnul saaks sammastikku kasutada kiirte juhtimiseks fotoonilistes vooluringides, aidates […]
Korduv rõhu alla asetamine tugevdab nanokomposiitset materjali
Uus nanokomposiitne materjal, mille avastasid Rice’i Ülikooli teadlased, on huvitav seetõttu, et muutub pärast mitmekordset rõhu alla asetamist tugevamaks. Materjal on valmistatud vertikaalselt asetatud nanotorudest, mis on kombineeritud polüdimetüülsiloksaaniga(PDMS) – inertse, kummisarnase polümeeriga. Pärast mitmekordset rõhu alla asetamist(3,5 miljonit tsüklit umbes ühe nädalase perioodi jooksul), leiti materjal olevat 12% jäigem kui enne. Materjali tööstusliku kasutamise […]
Järjekordne hüpe õhukeste kilede päikesepatareide tehnoloogias
Empa(Šveitsi riikliku teaduslaboratiooriumi) teadlased saavutasid uue rekordi õhukeste kilede päikesepatareide efektiivsuses. Painutatavad päikesepatareid on tehtud vask-indium-gallium-diseleniidist(CIGS) ning nende patareide energiamuundamise efektiivsus on 18,7 protsenti. Eelmine rekord, 17,5 protsenti, saavutati vaid aasta eest(ning sama uurimisrühma poolt). See tähendab rohkem kui 6-protsendilist edasiminekut vaid aasta jooksul. Kuigi see ei viita pikemaajalisele tendentsile, on see siiski positiivne areng, […]
Koobaltiga dopeerimise ja kuumutamise mõju sool-geel meetodil valmistatud õhukeste TiO2 kilede omadustele
Viimase paari aastakümne jooksul on TiO2 pälvinud palju tähelepanu. Paljude muude kasulike rakenduste kõrval võimaldab TiO2 luua näiteks nn. isepuhastuvaid aknaklaase. Seejuures „isepuhastumise“ protsess toimub kaheastmelisena: esimeses astmes päikesevalguse mõjul lagundatakse mustus (nn. fotokatalüütiline protsess) ja teises astmes vihmavesi peseb laguproduktid maha. Kuna aknaklaas on valguse mõjul muutunud superhüdrofiilseks (s.t. veetilkasid ei moodustu, vaid vesi […]
Galaktikate kokkupõrgete atlas
Viie miljardi aasta pärast põrkub meie Linnutee galaktika kokku Andromeeda galaktikaga. See on nii hävitamise kui ka loomise momendiks. Üheks sulades kaotavad galaktikad oma indentiteedid. Samal ajal põrkavad kokku kosmilised gaasi- ja tolmupilved, vallandades uute tähtede tekke. Et mõista meie minevikku ja kujutada ette tulevikku, peame me mõistma mis juhtub siis, kui galaktikad kokku põrkavad. […]
Uurides ekstreemsete neutrontähtede päritolu
Neutrontähed on uskumatult tihedad jäänused kunagistest palju massiivsematest tähtedest, mis supernoova plahvatuses surid. Nende keskmine tihedus on tavaliselt üle miljardi tonni teelusika kohta, mis on isegi tihedam kui prootonitest ja neutronitest koosneva aatomi tuum. Et niisuguseid suuri tihedusi Maal kuidagi reprodutseerida ei anna, siis on need objektid suurepärasteks maavälisteks laboratooriumiteks, kus uuritakse aine ja eksootiliste […]
Boornitriid võib aidata säilitada grafeeni sisemisi omadusi
Michael Crommie ja Alex Zettli juhitavad uurimisgrupid teevad koostööd leidmaks substraate, mida kasutades säiliksid grafeeni sisemised omadused. Nende uurimistöö tulemused grafeeni ja boornitriidi vastastikmõju kohta ilmus hiljuti teadusajakirjas Nano Letters. ,,Igasugune substraat mõjutab grafeeni omadusi, mistõttu selle sisemiste omaduste uurimiseks tuleks kasutada rippuvas olekus grafeeni,” sõnas Régis Decker, artikli peaautor. ,,Rippuv grafeen on aga skaneeriva […]
Kolme kiire segu
Tina-safiir laseri kolme laine kokkusegamine mittekollineaarses automaat-korrelaatoris. Kiired sisenevad alt vasakult. Allikas
Nanomüra esmakordne mõõtmine
Nanotehnoloogia esirinnas mõtlevad teadlased välja miniatuurseid masinaid, mis teeksid ära suure töö – alates haiguste ravist kuni päikesekiirtest energia ammutamiseni. Mida kaugemale selle tehnoloogia piire aga lükatakse, seda väiksemaks ja tundlikumaks need masinad muutuvad, mistõttu juba üksikute aatomite käitumine võib kogu seadme toimimist häirida. Esmakordselt mõõtsid ja iseloomustasid Caltechi teadlased need aatomtasandi võnked, mis statistilist […]
Astronoomid avaldasid detailseima 3D mudeli meie universumist
Teadlased eemaldasid katte kõige täiuslikumalt nähtava universumi(kaart ulatub kuni 380 miljoni valgusaasta kaugusele) 3D kaardilt. Kaardi valmistamiseks kulus üle 10 aasta, samuti on see märkimisväärne seetõttu, et kaart ulatub varasematest vaatlustes lähemale Galaktilisele tasandile – alale, mida üldiselt varjab tolm. Galaktikalt tulev valgus on punanihkes, see tähendab universumi paisumise tõttu pikemate lainepikkuste poole kaldunud. Mida […]
Teadlased: Kuus on sama palju vett kui Maas
Kuu sees on vett ja seda lausa nii palju, et kohati konkureerib see Maas leiduva vee hulgaga. Browni Ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, kus esmakordselt mõõdeti kuu sulamikogumite sisaldusi. Need mõõtmised näitasid, et mõningates kuu vahevöö osades on vett sama palju kui Maa vahevöö ülaosas. Kuu sulamikogumid on väikesed sulanud kivimite kerakesed, mis on lukustatud […]
Spitzer avastas tekkiva tähe ümber vihmasaju
Vastavalt NASA Spitzeri Kosmoseteleskoobi vaatlustele langevad väikesed, oliviiniks nimetatava rohelise mineraali kristallid tekkivale tähele justkui vihmapiisad. See on esimene kord, kui selliseid kristalle tekkiva tähe ümber olevates tolmustes gaasipilvedes täheldatakse. Loe lähemalt: “Spitzer sees crystal ‘rain’ in outer clouds of infant star“
Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi
Tartu Observatooriumi teadlased Maret Einasto, Juhan Liivamägi, Elmo Tempel, Enn Saar, Erik Tago, Jaan Einasto ja Peeter Einasto koos kaasautoritega Tuorla Observatooriumist ja Valencia Ülikooli Observatooriumist avaldasid kaks artiklit, milles nad uurivad superparvede morfoloogiat ning galaktilist koostist. Nendes töödes kasutati Juhan Liivamäe poolt Sloani digitaalse taevaülevaate andmete põhjal koostatud superparvede kataloogi. Lähemalt uuriti Sloani Suure […]
Intel hakkab kasutama 3D transistore ’’Tri-Gate’’
4. mail 2011. aastal teatas Intel, et on teinud läbimurde transistoride arengus. Esimest korda ajaloos, peale SiO2 kasutuselevõttu 50 aastat tagasi asendatakse tööstusliinil tasapinnalise kanaliga transistorid kolmedimensionaalsetega. Uut disainitud 3D transistori nimetas Intel „Tri-Gate“ ehk kolme paisuga transistoriks. Uus 22-nm noodiga Inteli protsessor tuleb müüki nimetuse all „Ivy Bridge“. Vaata ka Inteli videot: http://www.engadget.com/2011/05/04/intel-will-mass-produce-22nm-3d-transistors-for-all-future-cpus/ 3 […]
Marsi kulgur Opportunity jätab maha äratuntavad jäljed
Pildi vasakul äärel on selgelt näha NASA Marsi kulguri Opportunity äratuntavad jäljed. Pilt on tehtud Opportunity navigatsioonikaameraga 1. aprillil 2011. Muster tekib Opportunity uue meetodi tõttu, millega kulgur kontrollib tagurpidi sõites autonoomselt teel olevaid takistusi ja ohte. Võrdluseks: vahemaa paralleelsete vasakute ja paremate rataste jälgede vahel on umbes 1 meeter. Loe lähemalt: ,,PIA14129: Autonomous Hazard […]
Universumi imede vaatlemine
Äsjapaigaldatud Alfa Magnetiline Spektromeeter-2(Alpha Magnetic Spectrometer-2 ehk AMS) on näha Rahvusvahelise Kosmosejaama tüürpoordi tugisõrestikus. AMS on suurim teaduslik koostööprogramm, mis orbiidil liikuvat laboratooriumi kasutab, kirjutab Physorg.com. Uurimust sponsoreerib Ameerika Ühendriikide Energiaministeerium ja 16 riiki üle maailma. Üle 600 füüsiku üle maailma saavad osaleda uue füüsika detektori poolt saadetavate andmete töötlemisel. AMS ülesanne on otsida vastuseid […]
Universumis vabalt liikuvad planeedid
Rahvusvaheline teadlasterühm avastas kümme planeeti, mis paistavad tähtedevahelises ruumis vabalt liikuvat. Planeedid on igasugustest ematähtedest nii kaugel, et nad ei pruugigi üldse tähe ümber tiirelda ning võivad piiramatult kosmoses ringi liikuda. Teadlaste arvates võib selliste hulkurplaneetide arvu ja tavaliste tähtede hulga suhe olla peaaegu 2:1 ning nende olemasolu võib kinnitada päikesesüsteemide tekke arvutisimulatsioone, kirjutab Physorg.com. […]
Teadlased avaldasid Einsteini Teleskoobi plaanid
Teadlased said valmis plaanid järgmise generatsiooni gravitatsioonilainete observatooriumi jaoks, uus observatoorium saab olema 100 korda tundlikum kui praegused seadmed. Einsteini Teleskoobiga on plaanis teha otseselt kindlaks gravitatsioonilainete olemasolu ning päritolu ja olemus. See saab praegustest gravitatsioonilainete detektoritest erinema selle poolest, et asub maa all. Lähiajal hakatakse pihta Einsteini Teleskoobi tehniliste jooniste valmistamisega, nende valmimisajaks on […]
Parim pilt musta augu osakestejugadest
Centaurus A on hiiglaslik, meist 12 miljoni valgusaasta kaugusel asuv elliptiline galaktika. Selle keskmes pesitseb must auk, mille mass on ligikaudu 55 miljonit Päikese massi. Tänu TANAMI projektile on teadlased koostanud seni parima pildi musta augu poolt tekitatavatest osakeste jugadest. Pildil on näha isegi kuni 15 valguspäeva suuruseid objekte. Loe edasi: “Radio Telescopes Capture Best-Ever Snapshot […]
Teemant-aerogeel: Uus teemant on kergem kui kunagi varem
Kombineerides suurt rõhku kõrge temperatuuriga, õnnestus Livermore’i teadlastel luua nanokristalliline teemant-aerogeel, mille abil saaks parandada nii teleskoopide kui ka prillide optilisi omadusi. Teemant-aerogeel valmistati tavapärasest süsinikupõhisest aerogeeli prekursorist laserkuumutatud teemant-alasi kambris, kirjutab ScienceDaily.com. Teemant-alasi kamber koosneb kahest vastamisi asetatud teemantist, millede vahele on asetatud kokkusurutud katseobjekt. Nii on võimalik panna väikest(kümned mikromeetrid või väiksemad) katseobjekti […]
Fotosüntees versus fotoelemendid – kumb on efektiivsem?
Washingtoni Ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, milles võrreldi fotosünteesi ja fotoelemente. Uurimusest selgus, et kahest variandist efektiivsem on fotoelemendid(kuigi see sõltub efektiivsuse definitsioonist). Samas märgiti, et tänu sünteetilisele bioloogiale võib leiduda ka mitmeid viise fotosünteesi efektiivsemaks muutmiseks. Kui tavapärastes fotoelementides toodetakse elektrone siis kui võimalik, peab taimede fotosüntees suutma taime järjepidevalt elus hoida. Seetõttu on […]
Kosmosesüstik Endeavour põkkus ISS-iga
Kosmosesüstik Endeavour saabus Rahvusvahelisse Kosmosejaama (International Space Station ehk ISS) täna kell 12:15 Kesk-Euroopa suveaja CEST järgi. Loe lähemalt: “Endeavour docks with Space Station“
Puhaste TiO2 ja dopeeritud YAlO3:Ce3+ kristallide optiliste omaduste modelleerimine
Töös (vt Algallikas) kombineeritakse kahte sõltumatut komplementaarset arvutusmeetodit (millest üks on poolempiiriline, teine aga ab initio, st lähtub algprintsiipidest) mõningate rakenduslikult aktuaalsete dielektriliste ja pooljuhtkristallide (YAlO3:Ce3+ ja TiO2) optiliste omaduste modelleerimiseks. YAlO3:Ce3+ on materjal, mis leiab eelkõige rakendamist stsintillaatorites (st seadmetes, mis registreerivad ioniseerivat kiirgust). Käesolevas uurimuses püstitati täiustatud teooria hindamaks seda tüüpi materjalide neelamisvõimet […]
Õhukeste ruteeniumikilede aatomkihtsadestamine etüültsüklopentadienüül-pürrolüülruteeniumist ja hapnikust.
Arvutimälude (nii püsimälude kui dünaamiliste juhupöördmälude) uute tehnoloogiliste põlvkondade arendamise ja tootmisliinile viimise käigus on juba aastaid tagasi loobutud tasapinnaliste infobitte “0” ja “1” säilitavate kondensaatorite kasutusest. Selle asemel on tulnud kolmedimensionaalsed (3D) struktuurid, ehk kondensaatorid tehakse põhimõtteliselt pikkade kitsaste silindrite kujulistena nii, et neid mahuks üksteise kõrvale võimalikult rohkem ja nad samas siiski mahutaksid […]
Kuuma Jupiteri pöörab ümber massiivne kaaslane
Ameerika Ühendriikide teadlased usuvad, et on saanud teada miks ligi veerand “kuumadest Jupiteridest” oma tähe ümber vastassuunas tiirlevad. Antud avastus esitavad väljakutse meie praegusele arusaamale planeetide tekkest ning võib anda vihjeid meie päikesesüsteemi sarnaste süsteemide esinemissagedusest. Tänaseks on avastatud rohkem kui 550 eksoplaneeti – planeeti, mis tiirlevad Päikese asemel mõne muu tähe ümber. Mitmeid neist […]
Kääbusgalaktika NGC 4214 – tähetekke laboratoorium
Kääbusgalaktikas NGC 4214 on rohkelt noori tähti ja gaasipilvi. Fakt, et NGC 4214 asub umbes 10 miljoni valgusaasta kaugusel Canes Venatici(Jahipenide) tähtkujust ning et selles leidub suurel hulgal erinevas arengujärgus tähti, muudab selle ideaalseks tähtede tekke ja arengu uurimise laboratooriumiks. Antud värvipilt on tehtud 3. detsembril 2009. aastal Wide Field Cameraga. Loe lähemalt
Grafeen võib paljastada aegruumi struktuuri
Grafeeni aatomvõrestik võib kahe füüsiku sõnul kirjeldada aegruumi struktuuri ning seletada elektroni spinni olemasolu. Grafeen on aatomi paksune kiht kuusnurkselt asetsevatest süsinike aatomitest. Sõltuvalt oma asendist selles võrestikus võib elektron asuda ühes kahest võimalikust kvantolekust – omadus, mida nimetatakse pseudospinniks ning mis on matemaatiliselt sarnane elektroni sisemise spinniga, kirjutab NewScientist.com. Enamike füüsikute arvates pole see […]
Antiheelium-4: füüsikud napsasid raskeima antiaine rekordi
RHIC(Relativistic Heavy Ion Collider Experiment)’i STAR’i eksperimendis valmistati kaheksateist seni raskeima antiaine antiheelium-4 tuuma. ,,Juba praegu on STARi käes raskeimate antiosakeste rekord – eelmisel aastal identifitseeriti anti-hüpertriiton, mis koosneb kolmest antiosakesest. Nelja antinukleoniline antiheelium-4 tekib veel tuhat korda väiksema sagedusega. Et teha kindlaks 18 vajalikku eksemplari, tuli teadlastel töötada läbi miljardite kullaosakeste põrgete andmed, ” […]
Cassini pildid: Saturni rõngad
See pilt tehti 22. aprillil 2011. aastal ning Maale saabus see 23ndaks aprilliks. Kaamera oli suunatud Saturni poole umbes 2 182 231 kilomeetri kauguselt ning pilt tehti CB2 ja CL2 filtrite abil. Pilti pole kalibreeritud ega ka veel heaks kiidetud. Heaks kiidetud ja kalibreeritud pilt arhiveeritakse NASA Planetary Data System’is 2012. aastal. Täisresolutsiooniga pilt on […]
Tartu tähetorn avab oma 200. sünnipäeval uksed muuseumina
Kolmapäeval, 27. aprillil tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva ning avab uksed moodsa muuseumina kõigile huvilistele. Avamispäeval toimuvad tähetorni ees ja sees planetaariumietendused, näitemäng ja töötoad igas eas teadushuvilistele. Õhtusel vabaõhukontserdil esinevad ülikooli sümfooniaorkester ning ansambel Mahavok. Alates 28. aprillist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani kl 10–18. Uues muuseumis saab näha oma silmaga üht maailma kuulsamat […]
Läbimurre terasest tugevama paberi valmistamisel
Teadlased raporteerisid märkimisväärsetest tulemustest grafiidil põhineva paberi paksusega ning ülitugeva komposiitmaterjali väljatöötamisel. Teadlased ning neid juhendanud professor Guoxiu Wang said töö käigus grafeenpaberiga korratavaid testtulemusi ning nanostruktuuri näidiseid. Uus materjal võib tuua revolutsiooni nii auto-, lennuki- , optika- kui ka elektritööstusesse, kirjutab Physorg.com. Grafeenpaber(GP) on materjal, mida saab selle algsest toormaterjal grafiidi olekust töödelda, ümber […]
Jahutamine kuumuse abil
Kvantsüsteemi saab jahutada hetkelise kuuma mittekoherentse valguskiirega. Selline on Saksamaa teoreetiliste füüsikute üllatav järeldus, milles nad näitasid, et jahtumise kiirust saab mõnikord kiirendada, kui panna süsteem kontakti kuuma kehaga. Laboris veel testimata skeem võib viia kvantseadmete jahutamise lihtsustamiseni. Alates 1980ndatest aastates on füüsikud aatomgaaside jahutamiseks kasutanud koherentset laservalgust. See meetod töötab, sest aatomid neelavad ja […]
Geisritega kuu jätab Saturnile oma jälje
Saturni kuu Enceladus annab välja elektrivoolu, mis ulatub kuni rõngastega planeedini, moodustades planeedi atmosfääris helendava jälje. Cassini kosmoselaeva poolt tehtud ultraviolett-pildid tõid jälje hästi esile – see eristub selgelt planeedi polaarvalgusest. Jälg asub Saturni põhjapooluse lähedal – just seal, kuhu Enceladuselt tulnud elektronid jõuaksid, sest nende trajektoor kaldub planeedi magnetväljas, kirjutab NewScientist.com. Kust need elektronid […]
Astronoomid uurivad ebatavalist asteroidi
Pildil on kujutatud protoplaneedi Vesta mudel, mis on koostatud praegu olemasolevatest parimatest eeldustest protoplaneedi pinna väljanägemise kohta. Mudel valmistati osana NASA Dawn’i missiooniks harjutamisel. Loe lähemalt: “Astronomers study unusual asteroid“
Uued avastused grafeeni magnetismi alal
Marylandi Ülikooli teadlased avastasid viisi kuidas hoida kontrolli all grafeeni magnetilisi omadusi. Uus meetod võib viia uute rakendusteni magnetilises salvestuses ja magnetmäludes. Oma uurimustöös leidsid teadlased, et grafeeni puuduvad aatomid ehk nn “augud” käituvad kui väikesed magnetid – neil on magnetmoment. Lisaks astuvad need magnetmomendid tugevalt vastasmõjusse grafeenis voolu kandvate elektronidega, põhjustades madalal temperatuuril märgatava […]
Metamaterjalis simuleeritud Suur Pauk näitab ajareisi võimatust
Jälgides valguse liikumist metamaterjalis, simuleerisid teadlased aegruumi paisumist alates Suurest Paugust. Uued andmed aitavad paremini mõista aja liikumist vaid ühes suunas ning vihjavad ka tõsiasjale, et ajas rändamine on võimatu. Oma uurimuses ehitasid elektrikud Igor Smolyaninov ja Yu-Ju Hung Marylandi Ülikoolist metamaterjali, asetades plastikribad mustriliselt kuldsubstraadile, mida seejärel laseriga valgustati. Et elektromagnetilise ruumi(mis kirjeldab metamaterjale) […]
Maa kosmosest vaadatuna: Antarktika poolsaar
Pildil on maaseire satelliidi ENVISATi tehtud foto Antarktika Poolsaare põhjaosast, mis ulatub lõunapolaarjoonest edasi kuni 1050km kaugusele Lõuna-Ameerika tipust. Mägise poolsaare 1000 kilomeetri pikkune haare asub Bellingshauseni Mere ning Weddelli Mere vahel. Loe edasi: “Earth from Space: Antarctic Peninsula“
Liikuvad elektronid magnetiseerivad grafeeni
Ühendkuningriigi teadlased avastasid grafeenil veel ühe kasuliku omaduse – materjali saab magnetiseerida, juhtides sellest läbi elektronide voolu. Antud efekt võib osutuda kasulikuks spintroonilistes või kvantinformatsiooni seadmetes, mis kasutavad ära elektronide spinni. Antud uurimustöö viisid läbi grafeeni avastamise eest 2010. aastal Nobeli preemia saanud füüsikud Andre Geim ja Konstantin Novoselov koostöös USA, Venemaa, Jaapani ja Hollandi […]
Päikeseenergia ilma päikeseelementideta: valguse varjatud magnetiline efekt võib selle tegelikkuseks muuta
Michigani Ülikooli teadlaste avastatud üllatav valguse magnetiline efekt võib viia päikeseenergiani, mis ei vaja tavapäraseid pooljuhtidel põhinevaid päikeseelemente. Teadlased leidsid viisi kuidas valmistada “optilist akut”. Töö käigus pöörasid nad peapeale sajandivanuse tõekspidamise füüsikas. “Liikumise võrrandeid võib päev otsa vaadata, kuid sellist võimalust tähele ei paneks. Meile kõigile on õpetatud, et seda ei juhtu,” sõnas Stephen […]
Hüvasti elektronid? Voolavatest aatomitest valmistatud vooluring
Aeg jootekolb pensionile saata? Kõrvaloleval pildil kujutatud aatomtroonilises vooluringis ei liigu ringi mitte elektronid vaid aatomid. Selliste vooluringide abil võiks tulevikus luua uusi, ülitundlikke güroskoope. Ka varem on suudetud panna aatomeid liikuma ühest punktist teise. Et panna neid aga liikuma ringi, jahutas Kevin Wright koos kolleegidega maha 100 000 naatriumi aatomit nii, et nad moodustasid […]
Poola teadlased väidavad suurt edusammu grafeeni tootmises
Poola teadlased väidavad, et on avastanud uue meetodi, mille abil saab toota terveid grafeenikihte – seesugune edusamm aitaks grafeeni laboratooriumitest välja otse igapäevaellu. ,,See on oluline samm grafeenipõhiste transistorite tootmise suunas,” sõnas professor Jacek Baranowski Elektroonilise Materjalitehnoloogia Instituudist Varssavis. ,,Uus meetod põhineb epitaksia nimelise tehnika kasutamisel ränikarbiidil gaasilises keskkonnas, mis on rõhu all,” sõnas Baranowski. Epitaksia […]