Valgeteks kääbusteks nimetatakse tähti, milles Päikese massile vastav kogus ainet on pakitud Maa-suurusesse palli. Astronoomid avastasid hiljuti hämmastava kahest valgest kääbusest, mis iga 39 minuti järel üksteisest mööduvad, koosneva süsteemi. See on lühima perioodiga valgete kääbuste paar mida hetkel teatakse. Paari miljoni aasta jooksul põrkuvad tähed kokku ja moodustavad üheainsa tähe. Loe edasi: “Two Dying […]
Siiani täpseim kvantmõõtmine ületas Heisenbergi piirangu
Füüsikud sooritasid seni täpseima kvantmõõtmise, ületades Werner Heisenbergi järgi nime saanud teoreetilise piirangu. Kõike täpsemad võimalikud kvantmõõtmised tehakse interferomeetri abil, mis kasutab ära valguse ja aine lainelist olemust. Selle meetodi abil suunatakse kaks identset osakestekiirt detektorisse erinevaid radu pidi, kusjuures üks kiir asub oma teekonnal huvipakkuva objektiga vastastikmõjusse. Nende lainete hilisemal taaskombineerumisel tekib interferentsmuster, mis […]
MESSENGER saatis Merkuuri orbiidilt esimesed pildid
2011. aasta 28. märtsil kell 22.20 õhtul Eesti aja järgi tegi kosmoselaev MESSENGER ajaloolise ülesvõtte Merkuurist. Jutuks olev pilt on esimene pilt, mille on teinud Päikesesüsteemi kõige sisemise planeedi orbiidil olev kosmoselaev. Järgneva kuue tunni jooksul tegi MESSENGER veel 363 pilti ning alustas seejärel andmete saatmist Maale. Pildi ülaosas domineeriv kiireline kraater kannab nimetust Debussy. […]
Uus entroopial põhinev aku saab energiat merevee ja puhta vee soolsuse erinevusest
Stanfordi Ülikooli teadlase Dr. Yi Cui ja Penn Osariigi Ülikooli teadlase Dr. Bruce Logani juhitud teadlasterühmal õnnestus töötada välja entroopial põhinev aku, mis saab energiat merevee ja puhta vee soolsuse erinevusest. Teadusajakirjas Nano Letters avaldatud teadusartiklis kirjeldavad nad petlikult lihtsat protsessi, kus entroopia akut kasutatakse püüdmaks energiat, mis looduses vabaneb jõevee suubumisel merevette. Senini oli […]
Avastati siiani raskeim antiaine tuum
New Yorgis asuval Relativistliku Raskete Ioonide Põrgatajal(Relativistic Heavy Ion Collider ehk RHIC) töötavad füüsikud valmistasid esmakordselt antiheelium-4 tuuma, mis on Maal nähtud antiainest seni raskeim. Antiaine tuumad koosnevad antiprootonitest ja antineutronitest kuid kõigist erinevaist kahe- ja kolmekvargilistest kombinatsioonidest, mis osakeste põrgetel tekkida võivad on haruldane, et mitu antiprootonit ja -neutronit üksteisele antituuma tekkeks piisavasse lähedusse […]
Jaapani radioaktiivse saasta levimisest
Kelle pakub huvi Jaapani radioaktiivse saasta võimalik levi Eestisse ja selle mõju, võivad saada selle kohta informatsiooni Keskkonnaameti Kiirguskeskuse kodulehelt http://www.kiirguskeskus.ee/ Varase hoiatamise seirevõrgu 10 automaatjaamast koosneva gammakiirguse mõõtevõrgustiku reaalaja andmetele kahjuks otse enam ligi ei pääse. http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=135#FPMap0 Eesti ja teiste Euroopa riikide atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEP (EUropean Radiological Data Exchange) […]
Uus Marsi kulgur saab testis tunda Marsi tingimusi
Pildil on näha ettevalmistused Marsi Teaduslabori kulguri Curiosity üheks testfaasiks. 2011. aasta märtsis asetleidev testimine 7,6 meetrise diameetriga kosmost simuleerivas kambris töötati välja katsetamaks kulguri töötegevusi Marsi pinnal olevate keskonnatingimustega sarnases olukorras. Loe lähemalt: “Next Mars Rover Gets a Test Taste of Mars Conditions“
Kas ruum on kui maleruudustik?
UCLA teadlased otsustasid töötada välja parema transistori kuid leidsid hoopis uue viisi kuidas mõelda ruumi struktuuri üle. Ruumi peetakse üldiselt lõputult jagatavaks – iga kahe punkti keskele jääb alati veel üks punkt. Hiljutises, ülikiirete grafeenipõhiste transistorite väljatöötamist kirjeldavas artiklis näitasid aga UCLA Füüsikaosakonna ja California NanoSüsteemide Instituudi teadlased et kui jagada ruum diskreetseteks piirkondadeks nagu […]
Vladimir Dogiel: “Mulliteema läheb kuumaks!”
Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikide teadlaste poolt Fermi gammakiirte teleskoopi kasutades avastatud gammakiirte mullide päritolusse hakkab tasapisi selgus saabuma. Samas ei maksa ootusi veel liiga kõrgeks avada, arvab üks uue teooria autoritest, P. N. Lebedevi nimelise füüsikainstituudi doktor Vladimir Dogiel.
Linnutee gammakiirte mulle võib tekitada must auk
Meie galaktika keskel asuvasse musta auku langevad tähed võivad selgitada kahe suure gammakiirte mulli tekkelugu. Mullid avastati eelmisel aastal NASA Fermi kosmoseteleskoobi abil. Mullid ulatuvad Linnutee täheketta pinnast 25 000 valgusaasta kaugusele, seda mõlemas suunas. Rohkem kui 100 000 tähte asuvad mustast august valgusaasta ulatuses. Hong Kongi Ülikooli teadlane Kwong Sang Cheng ning kolleegid arvutasid […]
Enceladuse põhjaalad
Cassini kosmoselaev jälgib Saturni geoloogiliselt aktiivse kuu Enceladuse põhjapoolseid laiuskraade, pildil on kauguses näha ka planeedi rõngad. Vaade on suunatud Enceladuse(läbimõõduga 504 kilomeetrit) Saturni poolse külje vastaspoole põhjapoolsetele laiuskraadidele. Enceladusel on põhjakraad suunatud ülesse ning 21 kraadi vasakule kaldu). Loe lähemalt: “Photo: Northern Reaches of Enceladus“
XLI Eesti füüsikapäevad ja XXXIII füüsikaõpetajate päevad
XLI Eesti füüsikapäevad ja XXXIII füüsikaõpetajate päevad toimuvad 22.-23. märtsil Tartus, Tähe 4 õppehoones. Füüsikapäevade kavaga on võimalik tutvuda aadressil http://www.fyysika.ee/fyysika/fp/ .
Euroopa Füüsikaühingu pöördumine seoses Jaapani katastroofiga
Euroopa Füüsikaühing on avaldanud pöördumise seoses Jaapani katastroofiga, kus kutsub üles mitte tegema ennatlikke järeldusi seoses Fukushima tuumajaamas toimuvaga. Pöördumises märgitakse, et tuumajaama kaitsesüsteemid töötasid nii nagu ette nähtud ning suuremaid lekkeid on suudetud vältida. Euroopa tuumajaamad asuvad piirkonnas, kus sedavõrd tugevaid maavärinaid ja tsunamisid ei saa toimuda, samas on tuumaenergia endiselt üks loodussäästlikumaid. Lugege […]
Äsjaavastatud pruun kääbus on ülijahe
Me kipume arvama et tähed, isegi ebaõnnestunuimad neist ehk pruunid kääbused, on tapvalt kuumad. Hiljuti avastatud pruun kääbus aga lükkab selle ettekujutuse ümber – tema temperatuur on võrreldav toatemperatuuriga. Pruunid kääbused moodustuvad kollapseerunud gaasipilvedest, kuid nad pole piisavalt massiivsed et hoida alal tuumareaktsioone. Selle asemel säravad nad lühikest aega punaka tooniga, mida põhjustab tekkinud soojus, […]
Värvipilt Marsi kulguri Opportunity asukohast
NASA Marsi kulgur Opportunity on peaaegu lõpetanud oma kolm kuud kestva uurimustöö varem Santa Mariaks nimetatud kraatris. Enne kulguri naasemist oma maisele rännakule, on orbiidil liikuv kaamera sellest ka pilti teinud. Loe lähemalt: “Color View from Orbit Shows Mars Rover Beside Crater“
Kokkupõrke jäljed Marsil
Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Express’i nimeline missioon on teinud uusi pilte piklikust kokkupõrkekraatrist Marsi lõunapoolkeral. Asudes Huygensi jõgikonnast lõunas, võis see tekkida planeedile väikse nurga all langenud heitkehade tagajärjel. Kraatri pikkuseks on 78 kilomeetrit, sügavuseks 2 kilomeetrit ning selle ühe otsa laius on 10 kilomeetrit, teise otsa puhul aga 25 kilomeetrit. Loe lähemalt: “The Scars of […]
Kaaliumirikka atmosfääriga eksoplaneet
Kuum Jupiter – taevakeha, mis viisteist aastat tagasi oli täiesti tundmatu objekt – on Jupiteri suurune eksoplaneet, mis tiirleb nii lähedal ümber oma tähe, et selle atmosfääri temperatuur arvatakse olevat sadu kraade. Kui kuuma Jupiteri nähakse transiitivas süsteemis, pakub selle liikumine üle tähepinna võimalust uurida selle atmosfääri, sest tähelt tulev valgus läbib Maale liikudes planeedi õhukest […]
Gravitatsiooni vasakukäelisus võib olla taevasse kirjutatud
Kas gravitatsioon on vasakukäeline? Vastus sellele küsimusele võib anda vihjeid kauaotsitud kvantgravitatsiooni teooriale ning võib meie käeulatuses olla 2013. aastal. Üldrelatiivsus kirjeldab gravitatsiooni käitumist suurtel skaaladel. Väikeste vahemaade puhul on tarvis aga kvantgravitatsiooniteooriat ning kvantmehaanikat. Esmalt tuleb füüsikutel mõista aga garvitone, hüpoteetilisi kvantosakesi, mis gravitatsioonijõudu vahendavad. Suure tõenäosusega on neid nii vasaku- kui paremakäeliste variantidena: […]
Suurimad galaktikad kasvavad sammhaaval nagu lumehelbed
Elliptilised galaktikad võivad küll olla universumi monstrumid, kuid oma elu alustavad nad samuti kui lumehelbed. Juba kaua aega on arvatud et kõige massiivsemad galaktikad moodustuvad kahe väiksema spiraalgalaktika kokkupõrkel. Alternatiivse teooria kohaselt aga tekivad nad gaasipilve kokkuvajumisel, mille järel tekib tihe tähtedest koosnev tuum, mis aja jooksul kasvades väiksemaid galaktikaid endasse neelab. See protsess on […]
Ülipeenikesed ülijuhtivad kaablid
Standardite ja Tehnoloogia Riikliku Instituudi(National Institute of Standards and Technology ehk NIST)teadlased leidisid viisi valmistamaks kõrgtemperatuurilisi ülijuhtivaid voolukaableid, mis suudavad juhtida sama palju voolu kui olemasolevad ülijuhtivad kaablid kuid on seejuures ligi 10 korda väiksema diameetriga. Uusi õhukesei kaableid saaks rakendada elektrilises vooluedastuses ning need võivad viia uute tugevate magnetite vääljatöötamiseni. Loe lähemalt: “Super-thin Superconducting […]
Uut tüüpi optilised fiibrid
Penn’i Osariigi Ülikooli keemiaprofessori John Baddingu juhendamisel töötasid teadlased välja esimese optilise fiibri, mille südamik koosneb tsinkseleniidist – helekollasest sulamist, mida saab kasutada pooljuhina. Optilise fiibri uus tüüp, mille abil saab valgusega efektiivsemalt ja vabamalt ringi käia, lubab avada uusi uksi laialdases laser-radari tehnoloogias. Sellist tehnoloogiat saaks rakendada paremate kirurgiliste ja meditsiiniliste, militaarsete vastumeetmeliste ja […]
Gaasirikkad galaktikad kinnitavad muudetud gravitatsiooniteooria ennustust
Uusimad gaasirikaste galaktikate kohta saadud andmed sobituvad täpselt muudetud gravitatsiooniteooria (modified theory of gravity ehk MOND) ennustustega, väidab Marylandi Ülikoolis astronoomiaprofessori Stacy McGaugh’i juhtimisel läbi viidud uus analüüs. See, hiljutiseim edukas MONDi ennustus tõstatab uusi küsimusi hetkel valitseva universumi kosmoloogilise mudeli täpsuse kohta, kirjutab McGaugh märtsis ilmuvas Physical Review Letters’is ilmuvas teadusartiklis. Modernne kosmoloogia ütleb […]
Geoloogilistes vedelikes avastati uus väävli vorm
Väävel on Maa elementidest rohkuselt kuues ning mängib mitmetes bioloogilistes ja geoloogilistes protsessides võtmerolli. Prantsuse-Saksa teadlaste töörühm tegi laboratooriumis läbi viidud mõõtmiste abil kindlaks geoloogilistes vedelikes leiduva väävli uue vormi: S3– ioon. See avastus muudab väävli geoloogilise transpordi olemasolevad teooriad küsitavaks ning võib anda viise leida uusi väärtuslike metallide, näiteks kulla ja vase, maardlaid. Loe […]
Füüsikud töötasid välja skaleeritava grafeeni valmistamise meetodi
Pennsylvania Ülikoolis läbi viidud uurimuses demonstreeriti järjepidevamat ning tasuvamat grafeeni valmistamise meetodit, mida saab skaleerida sobivaks tööstuslikule tootmisele. Pennsylvania teadlastel õnnestus valmistada kõrgekvaliteedilist grafeeni, mis on 95% protsendi ulatuses kõigest ühe aatomkihi paksune, kasutades selleks kergesti kättesaadavaid materjale ning tootmisprotsesse, mida saab muuta sobivaks tööstuslikuks tootmiseks, kirjutab Physorg.com. ,,Ma tean mõningaid uurimusi, kus saavutati 90%, […]
Eesti Vabariigi teaduspreemia akadeemik prof Vladimir Hižnjakovile
Õnnitleme akadeemik prof Vladimir Hižnjakovi Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise ja tulemusliku teadustöö eest saamise puhul ! Akadeemik Vladimir Hižnjakov on väljapaistev teadlane, kelle viis aastakümmet väldanud töö teoreetilise füüsika valdkonnas kuulub eriala klassikasse. Tema arendatud teadusvaldkond on muljetavaldavalt lai: tahkiste ja klaaside optilisted omadused ja spektrid, eksitonid ja polaronid, kõrgtemperatuurne ülijuhtivus, mittelineaarne kvantoptika ja kvantdünaamika […]
C60 võib moodustada uut tüüpi geeli
C60, sfääriline süsiniku molekul, mida tuntakse ka buckminsterfullereeni nime all, on teadlasi oma unikaalsete omaduste ja potentsiaalsete rakenduste tõttu nanotehnoloogias ja elektroonikas juba kaua intrigeerinud. Nüüd on teadlased leidnud, et C60-l võib olla veel üks ebatavaline omadus: kindlates tingimustes võib see moodustada ühekomponendilise geeli. Siiani koosnevad kõik teadaolevad geelid kahest komponendist: ühtlaselt jaotatud ainest(kolloid) ning […]
Eksperimentaalsed andmed suurendavad supertahkiste olemasolu tõenäosust
Supertahkised ja supervedelikud on kvantmehaaniliste nähtuste ühed kõige eksootilisemad näited. Supervedelikud voolavad ilma viskoossuseta ning vedeliku ja anuma seinte vahel ei toimu voolamisel mingit hõõrdumist, sest nende aatomid ‘kondenseeruvad’ ülikoherentsesse aineolekusse. Ka supertahkiseid iseloomustavad koherentsed nähtused, kuid seda nende kristallvõrestiku võretühikutes mitte tahkise enda aatomite vahel. Tahke heelium-4 kangi pöörlemisinertsi vähenemisel selle samaaegsel jahutamisel väga […]
Metamaterjal purustas oma murdumisnäitajaga rekordi
Korea teadlased valmistasid uue, siiani kõige ekstreemsema positiivse murdumisnäitajaga metamaterjali – tervelt 38,6. Metamaterjal töötab tetrahertsilistel sagedustel ning teadlaste arvates võiks see leida kasutust mitmetes rakendustes kaasa arvatud kõrgresolutsiooniliste kujutiste saamisel. Allikas “Metamaterial breaks refraction record“
Teadlased valmistasid maailma esimese antilaseri
Hämmastavas füüsikat pahupidikeeravas avastuses valmistas grupp Yale’i Ülikooli teadlasi “antilaseri,” mis neelab peaaegu täiuslikult pealelangevad koherentsed valguskiired. Leiutis põhineb eelmisel suvel publitseeritud teoreetilisel uurimusel, milles Douglas Stone koos oma Yale’i kolleegidega väitis, et selline süsteem võib olla võimalik seadmes, mille nad nimetasid koherentseks perfektseks neelajaks(coherent perfect absorber ehk CPA). Selle asemel et genereerida laseriga koherentseid […]
Esimene molübdeniidtransistor
Šveitsi teadlased valmistasid molübdeniidi helvestest kõigest ühe molekuli paksuse töötava transistori, mis on maailma esimene omataoline. Koosnedes molübdeenist ja väävlist, on sellel pooljuhtmaterjalil otsene keelutsoon, mis tähendab et see võib teatud footonseadmete valmistamisel ränist parem olla. Teadlased arvavad isegi seda, et molübdeniidist võib imematerjali grafeeni jaoks saada tõsine võistleja selle kasutamisel tuleviku elektroonikaskeemides. Loe edasi: […]
Teadlased valmistasid maailma esimese programmeeritava nanoprotsessori
Harvardi ülikoolis koostööd tegevad teadlased ja insenerid ning firma MITRE Corporation töötasid välja ning demonstreerisid hiljuti maailma esimest programmeeritavat nanoprotsessorit. Läbimurdeline arvutisüsteemi prototüüp on suureks sammuks edasi keerukamate, sünteesitud nanomeetrilises skaalas komponentidest kokku pandavate arvutisüsteemide suunas. Samuti on see edasiarengu märgiks seetõttu, et neid üliväikseid nanoskeeme saab elektrooniliselt programmeerida täitma suurel hulgal põhilisi aritmeetilisi ja loogikafunktsioone, […]
Marsi põhjapooluse maastik muutub aktiivselt
Uute NASA satelliidi piltide põhjal tehtud uurimuse kohaselt muutuvad Marsi põhjapooluse liivaluited, mille kohta pikalt arvati, et need on jäätunud, nii järskude kui ka pikaajalisemate sammudena. Loe edasi: “Northern Mars Landscape Actively Changing” Teadusartikkel: “Seasonal Erosion and Restoration of Mars’ Northern Polar Dunes“
Teadlased näitasid et klaas sulab absoluutse nulli juures
Tel Avivi Keemia Ülikooli Professor Eran Rabani ning kolleegid Columbia Ülikoolist avastasid uue, klaasi valmistamiseks kasutatavate vedelike juures täheldatava kvantmehaanilise efekti. Nad tegid kindlaks, et klaasi on võimalik sulatada – mitte seda kuumutades vaid jahutades seda ligi absoluutse nullini. Sellel uuel elementaarsel uurimuses, mis avaldatakse teadusajakirjas Nature Physics, on praegu piiratud praktilised rakendused, sõnas professor […]
Uus mootor kasutab soojuse elektriks muutmisel ära helilaineid
Seade kasutab suurema efektiivsuse tagamiseks termoakustikat. Uus firma töötas välja uut tüüpi mootori, mis toodab energiat sama efektiivselt kui kütuseelement kuid mis maksab ligi poole vähem kui sisepõlemismootor. Kanadas, Vancouveris asuv firma Etalim väidab, et selle välja töötatud korvpalli suurune mootor parandab energiatootmise ökonoomsust energia ja soojus koostootmiseks kodudes ning viisi, mille abil ära kasutada […]
Maa ümber tiirleb esimene Päikesepurjete abil liikuv kosmosesond
NASA NanoSail-D-st sai esimene Päikese jõul liikuv kosmoselaev, mis ümber Maa tiirleb. Esmalt jäi pisike kosmoselaev kinni, kui teadlased seda 2010. aasta lõpul FASTSAT’i satelliidist eraldada püüdsid. Paari päeva eest aga eemaldus see satelliidist spontaanselt ning alustas oma teekonda ümber Maa. NanoSail-D sond on umbes leivakarbi suurune, selle purje pindala on kümme ruutmeetrit. NASA plaanib […]
Nanoosakesed suurendavad termoelektrilist efektiivsust
Ameerika Ühendriikide teadlased valmistasid uue kõrgtemperatuuri materjali, mis on teiste termoelektrikutega võrreldes soojuse energiaks muutmisel ligi 60% efektiivsem. Uus nanokomposiitmaterjal on stabiilne temperatuuridel kuni 700 °C, tänu millele saaks seda kasutada autode kütuseefektiivsuse tõstmiseks, kasutades ära sõiduki heitgaaside soojusenergiat. Materjalidena, mis muudavad soojuse otse energiaks, kõlavad termoelektrikud globaalse energiatarbimise vähendamisel vägagi kasulikuna. Lisaks autodes kasutamisele saaks […]
Seni kiireima kaadrisagedusega holograafvideo
Video: Holographic TV MIT teadlased demonstreerisid hiljuti seni kiireima kaadrisagedusega dünaamilist hologrammi, mille abil saab taasluua reaalajas muutuvaid 3D kujutisi. See läbimurre toob 3D televisiooni meile üha lähemale, seda ajal, mil 3D kino on juba suure populaarsuse saavutanud. Loe lähemalt “Holographic video comes up to speed“
Kosmose avalik nägu
Kuigi kõik, mis siinsete suletud uste taga toimub ei ole ülisalajane, on turvaväravate taha jäänud külastajatel võimalik ringi vaadata kohalikul kosmose püsinäitusel – Space Expo’l [link]. Space Expo on Euroopa esimene kosmosele pühendatud püsinäitus ja omamoodi visiitkaart Euroopa Kosmoseagentuurile, sest kohalikele töötajatele on sõpradele/tuttavatele kõige lihtsam oma tööga seonduvat just seal näidata. Selliste isehakanud giididega […]
Teadlased lahendasid kaksikpilu katse mõningad saladused
Kaksikpilu katse ning kvantfüüsikas üldse üheks suurimaks müsteeriumiks on fakt, et elektronid käituvad teisiti kui katset otseselt jälgida. Kahe piluga takistusest läbi liikuvad elektronid tekitavad interferentismustri, kuid lisades katsesse detektori, mis jälgib, kumma pilu elektron läbib, muster kaob. Töötades uue detektoriga välja kaksikpilu katse modifitseeritud variandi, leidsid uurimuse läbi viinud Itaalia teadlased vihje miks elektronid […]
Nanoskaalas köis: samm lähemale keerulistele iseorganiseeruvatele nanomaterjalidele
Teadlased Ameerika Ühendriikide Energiaministeeriumi Lawrence Berkeley Riiklikust Laboratoorimist asetasid ühele teljele polümeere, mis seejärel iseeneslikult end nanoskaalas köieks põimisid. Struktuuri kompleksus sarnaneb olemuselt bioloogiliste süsteemide keerukusele. See uurimus on uusim areng loodust matkivate keerukate kuid ka raskeid tingimusi, näiteks kuuma ja kuivust taluvate struktuuridega iseorganiseeruvate nanoskaalas materjalide seas, kirjutab Physorg.com. Kuigi uurimus on alles varajases […]
Uued magnetid lahendaksid mitmeid probleeme
Teadlased valmistavad uusi komposiitmaterjale, tänu millele saaks töötada välja tugevamaid magneteid, millede valmistamiseks on tarvis väiksemas koguses haruldasi muldmetalle. Tugevamad ja kergemad magnetid võivad turule jõuda juba paari järgmise aasta jooksul, tänu milledele saaks valmistada efektiivsemaid automootoreid ning tuulegeneraatoreid. Teadlased vajavad seesugust uut materjali, sest praegu kasutatavad parimad magnetid koosnevad paljuski haruldastest muldmetallidest e. lantanoididest, […]
Ülijuhtiva materjali ootamatud omadused
2008. aastal teatas rahvusvaheline teadlasterühm, et nende uuritav üterbiumil põhinev eksootiline uus ülijuht ilmutab ebatavalisi omadusi, mis võivad muuta teadlaste seniseid arusaamu ning ülijuhtides ja arvutites kasutatavate elektroonikaseadmete materjalide valmistamise viise. Siiski jäi materjali eripärast käitumist põhjustav võtmeomadus tookord vaatamata teadlaste paljudele katsetele ja mõõtmistäpsusele lahti seletamata. Materjali saladuse seletamiseks otsustasid uurimisgruppi kuulunud Tokyo Ülikooli […]
Iseorganiseeruvad struktuurid, mis võivad viia uute materjalide väljatöötamiseni
Illionisi Ülikooli ja Northwesterni Ülikooli teadlased demonstreerisid loodusest inspireeritud struktuure, mis moodustavad lihtsatest ehituskividest, sfääridest, korrapäraseid struktuure. Spiraalsed ‘supermolekulid’ koosnevad aatomite või molekulide asemel hoopiski väikestest kolloidkerakestest. Sarnaseid meetodeid saaks kasutada uute, keerukate kolloidmolekulide funktsionaalsusega materjalide valmistamiseks, vahendab ScienceDaily.com. ,,Me saame nüüd valmistada terve hulga tarkasid materjale, avades nii ukse seesugusele funktsionaalsusele, mille olemasolu me […]
Relatiivsusel töötavad autoakud
Prantsuse füüsik Gaston Plante leiutas plii-happe aku 1859. aastal – ligi 50 aastat enne Einsteini kuulsat relatiivsusteooriat. Hiljuti leidsid aga teadlased, et plii-happe aku, mida kasutatakse tihti autodes, tugineb suurelt just relatiivsuse efektidele. Teadlased arvutasid välja, et 1,7 – 1,8 volti plii-happe aku 2,1-st voldist(seega 80-85%) saadakse relatiivsuse efektide tõttu. Uurimuse läbi viinud füüsikud ja […]
Uus aerogeel materjal: kolme jalgpalliväljaku katmiseks piisab vaid sõrmeotsatäiest
Teadlased töötavad välja uut ülikerget, uskumatult tugevat ning hämmastavalt suure pindalaga vormi ‘jäisest suitsust’ , mis on tuntud kui maailma kergeim tahke materjal. Uut, mitmeseinalistest süsinik-nanotorudest aerogeeli(multiwalled carbon nanotube (MCNT) aerogel) saaks kasutada reostusainete ning mürgiste ainete sensorites, keemilistes reaktorites ning elektroonikakomponentides, kirjutab Physorg.com. Lei Zhai ning kolleegid selgitasid, et ränidioksiidist või muudest materjalidest valmistatud aerogeele […]
Päikese energial liikuv auto purustas varasema rekordi
UNSW Sunswift’i Päikese jõul liikuv auto on oma nime vääriline. Nimelt purustas ta hiljuti varasema Guinessi Maailmarekordi, saades nii maailma kiireimaks Päikese energial liikuvaks sõidukiks. Sõiduki maksimumkiiruseks saadi rohkem kui 88 kilomeetrit tunnis, eelnev rekord ulatus kõigest 79 kilomeetrise tunnikiiruseni. Sõiduki disainisid ning ehitasid New South Walesi Ülikooli tudengid. See toodab umbes 1200 vatti energiat, […]
Itaaliasse hakatakse ehitama SuperB osakestepõrgutit
Itaalia valitsus andis lõpliku heakskiidu uue, 500 miljonit Eurot maksva mineva osakestepõrgutile, mis hakkab uurima väikesi kuid siiski olulisi erinevusi aine ja antiaine vahel. SuperB kompleks hakkab kokku põrgatama elektrone ja positrone, tekitamaks nii B-mesonite, D-mesonite ja tau-leptonite osakeste ja antiosakeste paare. Mõõtes väikesi erinevusi nende osakeste ja antiosakeste lagunemisel, loodetakse heita valgust müsteeriumile, mille […]
Nanotorude abil valmistatakse kasulike omadustega lõngasid
Pulbrist valmistatud fiibritel on mitmeid potentsiaalseid rakendusi. Mitmed olulised tehnoloogiad patarei elektroodidest ning ülijuhtivatest juhtmetest kuni katalüsaatoriteni kütuseelementides tuginevad materjalidele, mis koosnevad pulbriks tehtud osakestest, millega ümber käimine osutub tihti küllaltki keerukaks. Hiljuti said aga Texase Ülikooli teadlased hakkama uue saavutusega, mis võib tulevikus lihtsustada mitmeid seesuguseid tehnoloogiaid ning anda teed ka mitmetele uutele radikaalsetele […]
2010.a. huvitavamad satelliidifotod Eestist
AS Regio on pannud kokku galerii huvitavamatest satelliidifotodest, mis Eestist 2010.a. jooksul tehtud. Täname: Kaupo Voormansik
Odavam päikesepatareide tehnoloogia
Oxfordis asuv firma töötas välja uue päikesepatareide elementide tehnoloogia, kus kasutatakse odavaid, kergesti kättesaadavaid, mittemürgiseid ning roostevabasid materjale. Päikeselt energiat ammutavad elemendid trükitakse klaasile või muule pinnale, neid on saadaval erinevates värvitoonidest ning need on ideaalsed uutes hoonetes, kus päikeseelemente kasutatakse paneelide ja seinade klaasimisel, vahendab Physorg.com. Oxford Photovoltaics(Oxford PV) kombineeris varasemad uurimused kunstlikest fotosünteesivatest […]
Cassini uued pildid Rheast
Pühade ajal avaldas NASA uued Cassini kosmoselaeva tehtud pildid Saturni suurimast kuust Rheast. Piltidel on hästi näha pinnase mõranemist, mis lõikavad läbi kuu kraatrite, andes aimu kaua kestnud tektoonilistest protsessidest. Pilte saab näha järgnevatel aadressidel: http://www.nasa.gov/mission_pages/cassini/main/index.html http://saturn.jpl.nasa.gov/ http://ciclops.org/ Allikas
Väikesemõõtmeline süsinik-nanotorude sünteesi seade
Firma Nanoscience Instruments valmistas uue väikeste mõõtmetega, labori töölauale ja tõmbekappi mahtuva süsinik-nanotorude sünteesiks mõeldud seadme Nanotech Innovations SSP-354, mille abil saab valmistada kõrgekvaliteedilisi mitmeseinalisi süsinik-nanotorusid. Seade kasutab NASA välja töötatud injektsioon-keemilisel aursadestusel põhinevat protsessi. Süsteem võimaldab toota uurimustööks vajaliku kvaliteediga mitmeseinalisi süsinik-nanotorusid kõigest mõne tunniga. SSP-354 CNT süsteem töötati välja nii, et ta oleks […]
Elektronide pakkimine nanokarpi: mitme keha probleemi kontroll kvantvangistuse abil
Dr. Takashi Kuroda ning Marco Abbarchi juhitud töögrupil koostöös Hokkaidō Ülikooliga õnnestus hoida kontrolli all pooljuht-kvanttäpi paarist osakesest koosnevad kvantolekut ning muuta selle seoseenergiat. Tänu selle uurimustöö tulemustele võib tulevikus olla võimalik valmistada mittelineaarseid pooljuhtseadmeid, mis võimaldavad stabiilset voolu tüürimist vähese energiakuluga. Kui elektron ning prooton vaakumis üksteise lähedusse viia, tõmbuvad osakesed tänu Couloumbi jõule […]
Nanojuhe paneb kvantbitid spinnima
Delfti tehnikaülikooli töörühma uurimus pakub erirelatiivsust kasutades ootamatut lahendust, kuidas kvantarvutusteks hädavajalikku elektronide spinni kiiresti ning suure täpsusega kontrollida. Tulevik on kvantarvutite päralt. Selles on kindlad enamik füüsikuid. Kvantarvutus põhineb kvantmehaanika määramatustel, mille läbi kaotavad tavapärane ühtedel ning nullidel rajanevad bitid oma tähenduse. Üksik ‘kvantbitt’ on tegelikult nende mõlema superpositsioon ehk võib võtta suvalise väärtuse […]
Galaktika kujundajad üksindust ei pelga
Michigani ülikooli astronoomide sooritatud uued vaatlused lisava kaalu teooriale, et universumi massiivseimad ja seega seda kõige rohkem muutvad tähed võivad tekkida ükskõik kus ning ei vaja selleks suuremate täheparvede tuge. O -ja B-klassi tähed on hiiglaslikud. Vaadeldud tähed kaaluvad Päikesest kuni 150 korda rohkem ning nende kiiratav ultraviolettkiirgus ja ekstreemne päikesetuul mõjutab valgusaastate kaugusel asuvate […]
Füüsikud: Kvanttäpid ei olegi täpid
Teadlased Kvantfotoonika Grupist(Quantum Photonics Group) DTU Fotonik’ust koostöös Kopenhaageni Ülikooli Niels Bohri Instituudiga üllatasid teadusmaailma avastusega, mille kohaselt valguskiirgus tahkiselistest footonemitteritest ehk nn. kvanttäppidest on siianiarvatust fundamentaalselt erinev. Uus pilguheit võib pakkuda olulisi rakendusi kvantinfromatsioon-seadmete efektiivsemaks muutmisel. Tänapäeval on võimalik toota ning kohandada üliefektiivseid valgusallikaid mis kiirgavad vaid ühe footoni korraga. Selliseid emittereid nimetatakse kvanttäppideks […]
Nanotorud käituvad kui optilised antennid
Just nagu raadiosaatjad edastavad ning võtavad vastu raadiolaineid suudavad süsinik-nanotorud vastu võtta ning edastada valgust nanoskaalas, leidsid Cornelli teadlased. Süsinik-nanotorudest võivad ühel heal päeval saada ideaalsed optilised hajutavad juhtmed – pisikesed, peaaegu nähtamatud antennid, mis suudavad kontrollida, neelata ning kiirata kindlatel värvustel valgust nanoskaalas, kirjutab Physorg.com. Teadlased kasutasid oma uurimuses Rayleigh valguse hajumist – sama […]
Selle aasta parimad pildid
Pildid ei ole esitatud mingis kindlas järjekorras. Pildid on valitud veebilehekülgede physicsworld.com ning newscientist.com aasta piltide artiklitest. Allikad: Newscientist: “2010 review: 12 best pictures of the year“ Physicsworld: “Our favourite pictures of 2010“
Esimene kvantmasin
Teadlaste valmistatud seade, mille liikumist saab kirjeldada vaid kvantmehaanika, võib tulevikus panna proovile meie reaalsusetaju. See masin ei pruugi küll osutuda nii kasulikuks kui Ford T, kuid oma põhimõtte uudsuselt ületab sel aastal esmakordselt avalikkuse ette toodud pisike masin Henry Fordi kuulsad autod ning ka kõik muud masinad. Siiani on kõik masinad liikunud klassikalise mehaanika seaduste […]
Miniatuursed mustad augud pagevad stringiteoreetikute püünistest
Möödunud nädalal teatasid Suure Osakeste Põrguti (LHC) füüsikud, et on selleks aastaks lõpetanud miniatuursete mustade aukude otsimise, mis oleks avastamisel kinnitanud eksootilisemate füüsika teooriate õigsust ning viinud lähemale kvantmehaanika ja üldrelatiivsuse paaripanekule. Enne LHC esimest käivitamist külvas internetifoorumites paanikat võimalus, et osakestepõrguti hakkab oma töö käigus tootma miniatuurseid musti auke. Kuigi need pole võimelised paljalt […]
Kõnetuvastus läbi veebi
Kõnetehnoloogia, sealhulgas kõnetuvastus on tükk looduse uurimise teadust, mis on kahtlemata oluline veebi- ja arvutiasjanduse arengus. Ja eesti keelt ei oska keegi teine peale eestlaste arvutile selgeks õpetada. Sestap refereerime siin alljärgnevat teadet … ning kutsume üles meelde tuletama signaalitöötluse põhitõdesid … äkki tuleb mõni hea mõte pähe … niisiis: Nüüd saab lasta oma eestikeelseid kõnesalvestusi veebi […]
Maa viimane kasvuspurt
Massiivsed planetesimaalid, mõned kuni 3200 kilomeetrise diameetriga – võisid kunagi põrkuda kosmoses asuvate teiste objektidega, ehk isegi ka Maa, Marsi või Kuuga. Pildil on kunstniku ettekujutus kosmoses asetleidvast kokkupõrkest. Pilt: NASA/JPL-Caltech Miks on Kuu sisemuses vesi ning miks tekkis 40-t protsenti Marsi pinda kattev Borealise reservuaar? Ja mis põhjustas vähemasti osa Maa kaldest, ilma milleta […]
Jaht Higgsi bosonile võib lükata edasi LHC sulgemist
Füüsikud kaaluvad lükata aasta võrra edasi LHC plaanitud sulgemisaega, aastasse 2012. Lisaaega kasutades saaksid teadlased otsida edasi märke Higgsi bosoni olemasolust. ,,Suur avastus võib olla kõigest nurga taga, mistõttu me tahame samas tempos jätkata,” sõnas Ian Shipsey Purde Ülikoolist Indianast. Shipsey juhib uurimisgruppi, mis töötab LHC-s kaugmeetodil, Fermilabis Illinoisis, kus asub ka konkureeriv kiirendi Tevatron. […]
Tsüklon Saturnil on kestnud juba üle viie aasta
Teadlased Baskimaa Ülikoolist on jälginud Saturnil asuvat tsüklonit juba üle viie aasta. Seega on see tsüklon Päikesesüsteemi Hiidplaneetidelt seniavastatutest kõige pikema elueaga. Uurimuse läbiviimisel kasutati Cassini kosmosesondi tehtud pilte. ,,Tavaliselt tsüklonite eluiga nii pikk ei ole, mistõttu oli väga huvitav leida üks Saturnil, mis on kestnud juba mitu aastat,” sõnas uurimuse peaautor Teresa del Rio-Gaztelurrutia. […]
Maailma väikseim patarei: nanojuhtmest anoodi jälgimine reaalajas
Sandia Riiklike Laboratooriumite(Sandia National Laboratories) teadlane Jian Yu Huang koos kolleegidega valmistasid maailma väikseima patarei esmaversiooni. Selle anoodiks on kõigest üks nanojuhe, mille paksus on vaid üks seitsmetuhandik inimese juuksekarva omast. Anoodi omaduste paremaks uurimiseks, valmistati pisike korduvlaetav liitium-ioon patarei läbivkiirguse elektronmikroskoobi sisse. ,,Selle eksperimendi abil saame uurida patarei laadimist ja tühjakslaadimist reaalajas ning aatomskaalalise […]
Kuidas valmistada pliiatsi ja kleeplindi abil grafeeni
Igasuguse taustaga inimestele arusaadavas videos seligtav füüsik ja teleteadustaja Jonathan Hare kuidas valmistada grafiitpliiatsi ja kleeplindi abil grafeeni. Lihtne katse näitab kuidas grafeen on ligipääsetav kõigile teadusliku huviga inimestele. Video: graphene Allikas
Nanotorudest kumm on veniv ka kõrgetel temperatuuridel
Jaapani teadlased töötasid välja uue viskoelastse materjali mis püsib stabiilsena hämmastavalt suures temperatuurivahemikus, -196 °C kuni 1000 °C. See on esimene sellesarnane materjal, kuna tavaliselt lähevad seesugused materjalid kõrgete temperatuuride juures katki ning muutuvad madalate temperatuuride puhul rabedaks. Tsukuba AIST-i teadlane Ming Xu ja kolleegid avastasid nanotorude uue erakordse omaduse – viskoelastsuse suure temperatuurivahemiku korral, kirjutab […]
Leiti grafeeni nõrkus
Columbia Ülikooli teadlane Chris Marianetti soovis leida grafeenist valmistatud seadmete nõrkuse. Marianetti uurimus keskendub aatomskaalas materjalide käitumise modelleerimisele. Antud uurimuses tundis ta huvi just grafeeni vastu, vahendab Physorg.com. Marianetti töö seisnes grafeeni purunemistingimuste uurimises. Ta leidis, et kui grafeen asetada igas suunas ühtlase survepinge alla, muutub selle struktuur mehaaniliselt ebastabiilseks. Süsiniku aatomite kärjesarnane struktuur hakkab […]
Eksoplaneedi GJ 1412b atmosfäär koosneb tõenäolisest veeaurust. Intervjuu Jacob Bean’iga
Esmakordselt super-Maa tüüpi eksoplaneedi atmosfääri analüüsinud astronoomid jõudsid järeldusele, et meile suhteliselt lähedal asuv planeet on tõenäoliselt kaetud veeauru või ülitiheda vesiniku vinega. Eelmise aasta lõpus avastatud GJ 1214b-ks nimetatud eksoplaneet tiirleb oma punasest kääbusest ematähele niivõrd lähedal, et lootus sealt elu leida on olematu. Sellegipoolest on see oma Maast 6,5 korda suurema üks väiksemaid […]
Hämmastavad vedelikud… voolamise füüsika (videoga)
Lööge kõvasti ning see mõraneb kui tahkis… aga kallutage seda õrnalt ning ta voolab kui vedelik. See on uue Nottinghami Ülikoolis avastatud „komplekse vedeliku“ intrigeeriv omadus. Need leiud on tootmise seisukohalt äärmiselt kasulikud, sest nende vedelike omadustest ning käitumisest aru saamisest sõltub igapäevaste vedelike nagu näiteks hambapasta ja kosmeetika töötlemine ja käitlemine. Füüsika ja Astronoomia […]
„Kõrva“ teritamine gravitatsioonilainete muusika kuulamiseks
Rühm NASA Reaktiivliikumise Laboratooriumi teadlasi ja insenere on maailma gravitatsioonilainete „kuulamisele“ sammukese lähemale toonud. Gravitatsioonilained on aegruumi virvendused, mille olemasolu ennustas 20. sajandi alguses esmakordselt Albert Einstein. JPL laboratooriumis (Pasadena, California) korraldatud uurimuses katsetati laseritesüsteemi, mis lendab kavandatava kosmoseprojekti LISA (Laser Interferometer Space Antenna ehk laserinterferomeetriga kosmoseantenn) pardal. Missiooni eesmärk on leida märke vaiksetest sosinasarnastest […]
Seminar “ARUKAD HOONED JA NENDE JUHTIMINE”
8-12. novembril toimus teine Energiasäästu nädal. Selle raames korraldas TÜ Füüsika Instituut semianari teemal “Arukad hooned ja nende juhtimine”. Seminar toimus 12. novembril Tartus, Nooruse 1, auditooriumis 121. Seminarist jäi järele videosalvestus, mida on ehk hea ja õpetlik vaadata/kuulata.
Teadlased imiteerivad nanokilede valmistamiseks loodust
Looduses suudavad liuskurlased vee peal kõndida, liblikad heidavad vee oma tiibadelt ning taimed püüavad kinni putukaid ja õietolmu. Teadlased Mereuuringute Laboratooriumist(Naval Research Laboratory) võtavad osa uurimusest, mille raames püütakse töötada välja pindasid, mis mõndasid seesuguseid looduses leiduvaid vetthülgavaid omadusi imiteerivad. Seesuguse tehnoloogia abil saab nii sõjaväelistel, meditsiinilistele kui ka energeetilistel eesmärkidel kasutatavate kattematerjalide taset märgatavalt […]
Cassini: Saturni kuu Rhea atmosfääris on hapnikku ja süsinikdioksiidi
Möödudes Saturni suuruselt teisest kuust Rheast tegi NASA kosmoselaev Cassini kindlaks õhukese atmosfäärikihi, mis sisaldab 70% ulatuses hapnikku ning 30% ulatuses süsinikdioksiidi, mille allikaks on kuu jääga kaetud pinnase keemiline lagunemine. Atmosfääri paksus on kõigest ligikaudu 100 km ning see on nii õhuke, et kui seal oleks Maag atmosfäärgia võrdne rõhk, siis mahuks kogu Rhea […]
Füüsikud leiutasid uue valgusallika: Bose-Einsteini kondensaadi superfootonid
Bonni Ülikooli füüsikud töötasid välja täiesti uue valgusallika, footonitest koosneva Bose-Einsteini kondensaadi. Seniajani arvati, et selline asi on võimatu. Antud meetod võiks sobida uute, röntgenkiirguse lainepikkustel töötavate laserisarnaste valgusallikate väljatöötamisel. Muude rakenduste hulgas saaks antud valgusallika abil ehitada võimsamaid arvutikiipe. Jahutades rubiidiumi aatomeid ning kontsentreerides nad väikesesse ruumi, ei saa neid järsku enam üksteisest eristada. […]
Andromeeda võis tekkida kahe galaktika kokkupõrkel
Uusimate arvutisimulatsioonide kohaselt tekkisid meie galaktilised naabrid Magalhãesi Pilved ning Andromeeda kahe galaktika massiivsel kokkupõrkel miljardeid aastaid tagasi. Linnutee asub alas, mida astronoomid nimetavad Kohalikuks Galaktikarühmaks. See koosneb umbes neljakümnest galaktikast, neist suurimateks ongi Andromeeda ja Linnutee galaktikad. Mõlemad on hiiglaslikud spiraalgalaktikad. Siiani arvati, et Andromeeda Galaktika(Messier 31), mis asub Maast ligi 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel, tekkis […]
Kadunud müts, ülekaalus reisikohver ja üheotsapilet Hollandisse
Kadunud müts, ülekaalus reisikohver ja üheotsapilet Hollandisse, niimoodi sai alguse minu teadustöö Euroopa Kosmoseagentuuri Tehnoloogiakeskuses, mida lühidalt kutsutakse ESTEC’iks Euroopa Kosmoseagentuuril on mitmeid rajatisi üle terve maailma, enamus tööd tehakse ära Euroopas, kus asuvad muuhulgas agentuuri peakontor Pariisis, astronautide keskus Kölnis, missioonide juhtimiskeskus Darmstadtis ja tehnoloogiakeskus Noordwijkis. Just sinna viimasesse, eestlaste jaoks natuke kohmaka hääldusega […]
NASA pilt Hartley 2 komeedist: lumetorm
Kaks nädalat tagasi möödus Hartley 2 komeedist ligi 700 kilomeetri kauguselt NASA Deep Impact kosmoselaev, püüdes pildile komeedi ‘lumetormi’. Piltidel on näha komeedi pinnalt lenduvaid heledaid jää- ja lumetükke. Teadlasi üllatas nähtuse juures fakt, et jäätükke ei viinud komeedi pinnalt eemale mitte Päikese poolt soojendatud veeaur vaid hoopiski süsinikdioksiidi hoovused. See on esimene kord, kui […]
Avastati soojade ülijuhtide uus omadus
Simon Fraseri Ülikooli füüsiku Jeff Sonieri juhitud uurimuses avastasasid TRIUMFi teadlased midagi, mis nende arvates võib suuresti takistada toatemperatuuriliste ülijuhtide valmistamist. 25 aastat on spekuleeritud, et probleemiks võib olla magnetism. Uue uurimuse kohaselt esineb kindlates lantaanipõhistes vaskoksiidmaterjalides nõrka magnetismi. See materjal on aga toatemperatuurile kõige lähedamal temperatuuril töötav ülijuht. Kui ülijuhid töötaksid toatemperatuuril, ei oleks […]
Teadlased valmistasid kindlaid lainepikkusi peegeldavad klaaskiled
Tselluloosi nanokristallide abil valmistasid Briti Kolumbia Ülikooli(UBC) keemikud klaaskiled, mida saab rakendada hooneehituse energiasäästlikkuses tänu nende võimele peegeldada valguse kindlaid lainepikkusi, nende hulgas ultraviolettkiirgust, nähtavat- ja ka infrapunavalgust. Need, hiljutises teadusajakirja Nature väljaandes kirjeldatud nanopoorsed kiled on kasutatavad ka optiliste filtrite ja sensoritene või ka ravimitööstuses vajalikus molekulide eraldamise protsessis, vahendab physorg.com. ,,See on esimene […]
CERNi teadlased püüdsid lõksu antivesiniku aatomeid
CERNi teadlased on esimesed, kes püüdsid kinni ning lõksustasid antiaine aatomeid piisavalt kauaks, et selle omadusi saaks detailselt uurida. Töötades laboratooriumi ALPHA eksperimendi kallal, õnnestus teadlastel lõksu püüda 38 antivesiniku aatomit umbes 170-ks millisekundiks. Järgmiseks sammuks on mõõta ära aatomite energiaspekter, mis peaks andma olulisi vihjeid selle kohta, miks on universumis palju rohkem ainet kui […]
Grafeeni Faraday nurk oodatust palju suurem
Rahvusvahelistest füüsikutest koosneva teadlasterühma sõnul saab magnetväljas asuvat üksikut grafeenkihti läbiva valguse polarisatsiooni pöörata peaaegu 6 kraadi võrra. See grafeeni uus omadus tuli ootamatult, sest nii suured pöörded esinevad tavaliselt palju paksemates materjalides. Teadlased usuvad, et uut omadust saab ära kasutada seadmetes, mis valgust magnet- ja elektriväljade abil ümber suunavad. Alexey Kuzmenko ning kolleegid Genfi […]
Teadlased valmistasid maailma väikseima ‘veepudeli’
Teadlased valmistasid mahuti, millesse mahub kõigest üks veemolekul. Anumaks on fullereeni puur ning fosfaatosa, mis käitub kui kork, mille abil vesi anumas püsib. Qianyan Zhang ning teised Pekingi ja Saksamaa instituutidest avaldasid oma uurimuse pisikesest fullereenipuurist teadusajakirja Angewandte Chemie viimases väljaandes. Kuigi eelnevad uurimused on näidanud, et fullereenpuuri saab teiste molekulide ümbritsemiseks kasutada, mõtlesid selle […]
Leiti noorim ja lähim must auk
Astronoomid leidsid NASA Chandra X-ray Observatoorimi abil tõendeid noorimast mustast august meie kosmilises naabruskonnas. See 30-aastane must auk annab ideaalse võimaluse seda tüüpi objekti arengu jälgimiseks algusest peale. 30-aastane object on SN 1979C, M100 galaktikas (Maast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel) asuva supernoova jäänus. SN 1979C avastas arvatavasti 1979. aastal amatöörastronoom. Uus must auk võib aidata teadlastel massiivsete […]
Kvantmälu kui sidevõrkude tulevik
Kopenhaageni Ülikooli Niels Bohri Instituudi uurijatel on õnnestud kahe “põimunud” valguskiire abil kvantinformatsiooni salvestada. Kvantmälu ehk kvantinfo ladustamine on vajalik kvantsidevõrgustike loomiseks. Uued leiud on avaldatud ajakirja Nature Physics 7. novembri numbris. Kvantvõrgud suudavad andmete turvalisust paremini kaitsta kui praegu kasutusel olevad traditsioonilised sidevõrgud. Kvantside nurgakiviks on kahe kvantsüsteemi, näiteks kahe valguskiire, omavaheline põimumine. Põimumine tähendab, […]
Naljakad teadusuudised
Ühel hommikul kuulsin Kuku raadiost, kuidas juhatati sisse järgmist, teadusuudistele pühendatud lõiku. Kuulajatele lubati “naljakaid teadusuudiseid”. Mõned päevad varem osalesin ERR ja SA Archimedes poolt korraldatud konverentsil “Teadusrikkuse levialas”, nii et sõna langes ettevalmistatud pinnasesse, kratsisin kukalt … naljakaid? Aegu tagasi räägiti teadlastest nende elevandiluust tornides. Nad ei suhelnud kellegagi, ajasid oma suurt ja tähtsat […]
Nanostruktuursed materjalid tõrjuvad vett enne, kui see jäätuda jõuab
Harvardi Ülikooli teadlased töötasid välja ning demonstreerisid jäävabasid nanostruktureeritud materjale mis sõna otseses mõttes tõrjuvad veetilgad enda pinnalt enne, kui need jäätuda jõuavad. Pildil on näha jää akumuleerumine lamedal alumiiniumplaadil(A), siledal florineeritud räniplaadil(B) ning mikrostruktuursel florineeritud räniplaadil(C). Loe lähemalt: “Nanostructured materials repel water droplets before they have a chance to freeze (w/ Video)” Teadusartikkel: “Design […]
Tulevik: kärjelise struktuuriga päikeseenergiat ammutavad aknad
Materjaliteaduse uusim läbimurre Ameerika Ühendriikides ning Taiwanis võib viia uut tüüpi Päikeseenergiat ammutava akna välja töötamiseni. Äsjaloodud läbipaistev materjal püüab efektiivselt footoneid, mille abil tänu aine kärjelisele struktuurile, milles pooljuhtpolümeeride omadused segunevad süsinikurikka fullereeni omadega,genereeritakse elektrienergiat. Kui polümeer P1 footonid kinni püüdab, kombineeruvad materjali elektronid ja seotud olekusse, mida nimetatakse eksitonideks. Fullereenide roll on see […]
FERMI leidis Linnuteel hiiglaslikud superstruktuurid
NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoop on leidnud Linnutee galaktika keskmes eelnevalt märkamatuks jäänud superstruktuurid. Mõlemate müstiliste struktuuride läbimõõt on 25,000 valgusaastat ning eritavad jätkuvalt suurima energiaga valguskiirgust – gammakiiri. Mullikujuline ülesehitus võib viidata, et need tekkisid, kui galaktika keskmes asuva musta augu purskel saates avakosmosesse vesinikgaasi ning tolmu. Samas ei välistata nende tekkimist paar miljonit aastat […]
Teadusuurimuste kontrolli läbipaistvusest
Autor: Joerg Heber Teadusajakirja toimetajana on üks minu põhilisi kohustusi organiseerida avaldamiseks saadetud teadusartiklitele kohase ekspertiisi andmine.Ma palun eriala asjatundjatel uurimus üle vaadata ning selle tehnilise õigsuse kohta arvamust avaldada. Samuti hinnata, milline tähtsus ning mõju uurimusel olla võiks. Nimetatud ekspertidel on autori identiteet teada, mil autoritele nende uurimuste ülevaatajate nimesid ei avaldata. Selline tava […]
Eesti Füüsika Selts: september-oktoober 2010
September-oktoober 2010: Tähe Perepäevad 2010, EFS Täppisteaduste Sügiskool, Füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade projekt, Teadusbussi seminar. Tulemas: 10.-11. detsembril toimub GLOBE õpetajate sügisseminar. XLI Eesti füüsikapäevad ja XXXIII füüsikaõpetajate päevad toimuvad teisipäeval ja kolmapäeval, 22.-23. märtsil 2011 Tartus. Põhjamaade füüsikute kokkusaamine (Nordic physics meeting) toimub 29. – 31. märtsil 2011 Helsinkis.
Tuumaterroriste on kerge jälitada
USA teadlaste uurimuse kohaselt piisab tuumapommi plahvatuse tagajärjel tekkinud räbu analüüsist, et selgeks teha, millest pomm koosnes ja kust see pärit oli. Esimesest aatomipommi plahvatusest Alamogordo õhujõudude baasi lähedal asuvas kõrbes 16. juulil 1945 on möödas veidi üle 65 aasta. „Trinity’ks“ ristitud tuumapommi plahvatus oli kõigest katsetus. Kõigest paar nädalat hiljem heideti kahele Jaapani linnale, […]
Nädal universumis 3.november – 9.november
Astrofüüsika ja Gravitatsioon Uued Gravitatsiooniläätsed Negrello, M., & et al. (2010). The Detection of a Population of Submillimeter-Bright, Strongly Lensed Galaxies Science, 330 (6005), 800-804 DOI: 10.1126/science.1193420 Sisukokkuvõte: Me kasutasime Herscheli Astrofüüsilise Lairiba Terahertsi Uuringu käigus kogutud varaseid andmeid näitamaks, et lairiba uuringutega, mis tuvastavad millimeetrist väiksemaid lainepikkusi, on võimalik lihtsalt ning kergelt gravitatsiooniläätse poolt […]
Miniatuursed SUURED PAUGUD Suures Hadronite Põrgutis (LHC)
Pühapäeva hommiku varajastel tundidel registreeriti CERNi Suures Hardonite Põrgutis (LCH) esimesed kokkupõrked plii-ioonide vahel. Osakeste täielik vahetamine prootonitest pliiks võttis pärast LCH-st viimaste prootonkiirte väljutamist aega neli päeva, sest masin tuli kiirte erinevuste tõttu ümber seadistada. Rolf-Dieter Heueri, CERNi üldjuhi sõnul näitab osakeste väljavahetamise kiirus, et LCH kiirendi head töövõimet. Säärane areng tähistab ALICE eksperimendi põhilise füüsikaprogrammi […]
Uus viis kaugeid galaktikaid lähedalt vaadelda
Meeskond, kuhu kuuluvad ka University of Hertfordshire astronoomid, avastas kosmiliste suumobjektiivide seadistamiseks uue viisi, mis võimaldab astronoomidel Universumi kaugustes asuvaid galaktikaid lähemalt vaadelda. Euroopa Kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseteleskoobiga avastatud kosmilised läätsed võimaldavad astronoomidel näha nende teisiti uurimiseks liiga kaugel asuvaid galaktikaid. See annab tähtsat infot galaktikate muutumise kohta kosmose ajaloo jooksul. Herscheli teleskoop vaatleb kaug-infrapunavalgust, mida […]
Painduv metamaterjal
Ühendkuningriigi teadlased said hakkama uut tüüpi materjali valmistamisega, mille sisse saab asetada objekte, misjärel objektid ja ka materjal ise nähtamatuks muutuvad. Kuigi materjalist on vähe kasu inimeste ja suurte objektide varjamises, saaks teadlaste sõnul selle abil siiski peita väiksemaid esemeid ning samuti muuta kontaktläätsed veelgi paremateks. Loe lähemalt: “Flexible metamaterial springs to life“
Neutraalne positroonium hajub nagu laetud osake
Positroonium on elektroni ja selle antiosakese positroni aatomisarnane seotud olek, mille laeng kokku on neutraalne. Ühendkuningriigi teadlasi paneb aga kukalt kratsima uus katseinformatsioon, mille kohaselt astub positroonium ainega vastasmõjusse justkui oleks see üksainus elektron, ning mille mass ja positroni laeng ei paista mingit rolli mängivat. Väidetakse, et positroonium on neutraalseist aatomeist kõige kergem. Sarnaselt tavalise […]
CERNi suveüliõpilaseks!
Eesti Vabariigi ja CERNi koostööprogrammi raames kuulutatakse välja konkurss kuuele stipendiumile osalemaks CERNi suveüliõpilaste programmis 2011. a. juulis-augustis. Stipendium katab kõik elamiskulud Genfis ja edasi-tagasi lennupiletid. Osaleda võivad kõigi Eesti ülikoolide tudengid, magistrandid ja doktorandid, samuti väljaspool Eestit õppivad Eestist pärit tudengid. CERNi suveüliõpilaste programm sisaldab loenguid füüsikas ja infotehnoloogias ning praktilist tegevust. Kõik osalejad […]
Liikuvad hologrammid astuvad sammu argielule lähemale
Arizona ülikooli teadlaste poolt välja töötatud hologrammide kirjutamise tehnika viib mänguasja staatuse omandanud leiutise peaaegu ulmefilmide tasemele. Hologrammid võivad tunduda justkui leiutis mõnest ulmefilmist. Kaugete tähtede taha saadetav kangelase rääkiv kolmemõõtmeline kujutis annab olemuselt selleks ka piisavalt põhjust, kuid Tähesõdadest tuttavad hologrammid on argipäeva osaks saamisele suure sammu võrra lähemal. Peaaegu reaalajas vahetuvad hologrammpildid juba […]
Nädal universumis 26. oktoober – 2. november
Astrofüüsika ja gravitatsioon Hubble üritab tulevikku näha NASA/ESA pressiteatest: Hubble’i kosmoseteleskoobi Laiariba nr. 3 tehtud mitmevärviline foto kujutab hiiglasliku kerasparve Omega Centauri keskregiooni. Kõik pildil olevad tähed liiguvad tegelikult juhuslikes suundades nagu mesilasparv. Astronoomid kasutasid Hubble’i erakordseid võimeid, et mõõta tähtede positsiooni 2002. ja 2006. aastal. Tehtud mõõtmiste alusel on võimalik ennustada tähtede liikumist tulevikus. […]