Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased protsessi, milles nad kasutasid lämmastikuga dopeeritud grafeenist selge kujutise saamiseks nelja meetodi kombinatsiooni. Nad näitasid, et üksikud lämmastiku aatomid asendasid kahedimensionaalses struktuuris süsiniku aatomeid; umbes pooled lämmastiku aatomite poolt annetatud elektronidest jagunesid üle kogu grafeeni võrestiku, muutes seega grafeenlehe elektroonilist struktuuri vaid väikestel kaugustel – umbes kahe süsiniku aatomi […]
Voltimine tugevdab grafeeni veelgi
Teadlased leidsid hiljuti, et grafeeni nanoribade kokkuvoltimine struktuurideks, mida nimetatakse inglise keeles grafoldiks(ingl. k gra – grafeen, fold – volt, voltima), teeb selle imematerjali veelgi tugevamaks. Hiinas asuvate Fuijani Tavaülikooli ja Xiameni Ülikooli teadlased avaldasid hiljuti teadusajakirjas Nanotechnology artikli, milles kirjeldatakse grafeenipõhiste nanomaterjalide uut valmistamist. ,,Hetkel tegelevad paljud teadlased grafeeni dopeerimise, alkeemia ja muuga. Me […]
Kas Higgsi boson seletaks universumi suurust?
Ilma Higgsi bosonita poleks meie universum selline nagu ta on. See legendaarne osake mängib olulist rolli kosmoloogias ning paljastab ka teise sellega lähedalt seotud osakese olemasolu. CERNis käib Higgsi bosoni avastamise võidujooks. See osakestefüüsika püha graal aitaks seletada, miks on suurel enamusel elementaarosakestest mass. EPFLi teadlaste sõnul aitaks müstiline osake meil mõista ka universumi arengut […]
Higgsi bosoni otsingute lõppvaatus
Viimasel osal teadlaste loodud fundamentaalsest osakestefüüsika mudelist on alles vaid üksikud peidupaigad. Arvatakse, et see osa – elementaarosake nimega Higgsi boson – annab ainele massi, kuid seni pole detektorid seda avastanud. Siiski on Suurel Hadronite Põrgutil (Large Hadron Collider) töötavad teadlased välistanud suure hulga massidest, mis Higgsi bosonil olla võiks, jättes alles vaid kitsa riba, […]
Avastati planeet, mis tiirleb ümber kahe tähe
NASA Kepleri missioon andis ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et eksisteerib korraga kahe tähe ümber tiirlev planeet. Planeet asub Maast 200 valgusaasta kaugusel ning selle olemasolu demonstreerib meie galaktika planeetide mitmekesisust. Kahe tähe ümber tiirlevate planeetide olemasolule on viidanud ka varasemad uurimused, kuid kindlad tõendid sellest puudusid. NASA Kepler aga avastas selle planeedi, mis nimetati Kepler-16b’ks, […]
Grafeen aitab kontrollida terahertsiseid laineid
Raadiolainete ja infrapunavalguse vahele jäävad terahertsised (THz) elektromagnetlained. Lisades vaid nanokoguses grafeeni, leidsid teadlased parema viisi terahertsise saatja kiirguse kontrollimiseks. Indianas asuva Notre Dame’i Ülikooli teadlased kasutasid ära veel ühte grafeeni imepärastest omadustest, et kontrollida paremini võrdlemisi ohjeldamatut elektromagnetlainete spektri osa: terahertsist vahemikku, kirjutab Physorg.com. Terahertskiirgus pakub ahvatlevaid rakendusi sidevahendites, meditsiiniliste kujutiste saamises ning keemilises […]
Korrastatus ei ole alati efektiivseim lahendus
Mõnikord ei ole korrastatus sugugi vajalik. Rühm teadlasi demonstreerisid hiljuti, et kiht suvalise asetusega nanotraate(ingl k nanowire) suurendab päikeseelemendi efektiivsust neelates rohkem valgust kui korrastatud struktuuriga element. Päikeseelementide efektiivsuse suurendamise võidujooksus ei pruugi aja ja muude ressursside kulutamine tavalistele räniplaatidele asetatavate pisikeste nanotraatide korrastamiseks olla seda vaeva väärt, kirjutab Physorg.com. Rahvusvaheline teadlasterühm demonstreeris esmakordselt, et […]
Nanoskaalas spinnlained võivad tulevikus mikrolaineid asendada
Grupp Göteborgi Ülikooli ja Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi teadlasi demonstreerisid, et nanoskaalas spinnlainete kohta esitatud teooriad on vaatlustega kooskõlas. See teade avab tee mikrolainete asendamiseni mitmetes rakendustes, kaasa arvatud mobiiltelefonides ja juhtmevabades võrkudes, komponentidega, mis on palju väiksemad, odavamad ning mis nõuavad vähem energiat. ,,Me oleme esimesed, kes kinnitasid eksperimentaalselt teoreetilisi ennustusi, mis tehti esmakordselt ligi […]
Püüe efektiivsust suurendada tõi uue nanosöövitusprotseduuri
Šveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi teadlaste peamine moto on järgnev: ,,Teeme vähesega rohkem.” Nende eesmärgiks on toota päikeseelemente, mis oleksid tavapärastest fotoelementidest tuhat korda õhemad. Elementide energiamuundamise efektiivsuse tõstmiseks töötasid nad välja uue nanosöövitustehnika. Kuigi räni on üks kõige suuremas koguses leitav element, on liivast räni saamiseks vajatav energiahulk tohutu. Just seetõttu ning ka selleks, et tootmiskulusid […]
Fermi taevakaart
See kogu taevalaotust kattev kaart, mis koostati NASA Fermi Gammakiirguse Kosmoseteleskoobi(NASA’s Fermi Gamma-ray Space Telescope) kahe aasta jooksul kogutud andmete põhjal, näitab, milline näeb taevas välja rohkem kui 1 miljardi elektronvoldiste(1 GeV) energiate juures. Heledamad värvid tähistavad eredamaid gammakiirguse allikaid. Võrdluseks: nähtava valguse energiad on umbes 2-3 elektronvoldi juures. Hajunud helendus täidab kogu taevalaotuse ning on […]
Avastati ,,nähtamatu” planeet
Teadlased avastasid planeedi, mis hilineb viis minutit – see tundus astronoomidele väga põnev, sest see tähendab seda, et kuskil lähedal asub teinegi planeet. NASA Kepleri kosmoselaev avastas planeedi, mis jääb oma orbiidil vaheldumisi hiljaks või jõuab kohale liiga vara, sest teine, ,,nähtamatu” planeet mõjutab seda. See on esimene kord, mil varem tundmatu planeet sel viisil […]
Uus sulam võimaldab päikesevalguse abil vesinikku saada
Kentucky ja Louisville’i Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et odavat pooljuhtmaterjali saab ,,kohendada” ning selle abil siis veest päikesevalguse abil vesinikku genereerida. Teadlaste sõnul on nende avastus arvutimodelleerimise teaduste jaoks suur läbimurre – sel võib tuleviku energiatootmisele põhjapanev mõju olla. Oma kaasaegsete arvutuste abil demonstreerisid teadlased, et 2 protsendilise antimoni(Sb) sisaldusega galliumnitriid(GaN) sulamil on just sellised elektrilised […]
Läbimurre tuuleenergias: tugevaimad ent ka kergeimad tuulegeneraatori labad tänu süsinik nanotorudele
Tänu suurematele labadele saab ammutada rohkem energiat, kuid need on samuti raskemad ning seega vähem efektiivsed. Case Western Reserve’i Ülikooli teadlane väidab aga, et suudab selle probleemi lahendada süsinik nanotorude abil. Süsinik nanotorude lisamine generaatori labasid muidu moodustavatesse plastikutesse võib oluliselt muuta nende omadusi. Antud uurimustöö kohaselt oleksid tuleviku generaatorite labad kergemad, suuremad ning ammutaksid […]
Uus nanoparameeter lahendab räni omaduste dilemma
Aalto Ülikooli teadlaste poolt tehtud uus avastus võib mõjutada tuleviku nanoseadmete ehitust. Suurema tükina on mitmed materjalid – nende seas ka räni – sama haprad kui klaas. Nanoosakesena võib sama materjali aga suruda kokku pooleni oma ruumalast ilma seda purustamata. Rahvusvaheline teadlastegrupp, keda juhtis professor Roman Novak, tegi sellega seoses uue avastuse, kirjutab Physorg.com. Teadlased […]
Grafeeni ootamatu kleepuvus võib viia huvitavate nanotehnoloogiliste seadmeteni
Grafeen, mida peetakse niigi hetke kuumimaks nanomaterjaliks, muutus just veelgi huvitavamaks, väidab uurimus. Uued andmed, millede kohaselt grefeenil on üllatavalt tugevad kleepuvad omadused, aitavad juhtida grafeenitootmise ning grafeenipõhiste mehaaniliste seadmete, näiteks resonaatorite ja gaasi eraldavate membraanide arengut. Eksperimendid näitasid, et grafeeni erakordne paindlikkus võimaldab sel kohaneda ka kõige siledamate aluspindade pindadega, kirjutab Physorg.com. ,,Kõige huvitavamaks […]
Mustad augud ja pulsarid võivad vihjata lisadimensioonidele
Ülimalt keeruline on sundida musta auku millestki lahti laskma. Selle haare võib aga aeglaselt nõrgeneda, kui universumil on lisadimensioone. Seda teooriat võivad meil aidata proovile panna pulsarid. Stringiteooria, mis püüab ühendada kõiki teadaolevaid jõude, nõuab lisaks meile igapäevaselt tuttavatele kolmele dimensioonile veel lisadimensioone. Selle teooria proovilepanek on aga keeruliseks osutunud, kirjutab Physorg.com. John Simonetti ning […]
,,Ühes-potis” süntees – lihtsam ja kiirem tee efektiivsete päikeseelementideni
Päikeseelementi jõudva valguse toimel tekkivate vabade laengute rekombineerumise ära hoidmine on eesmärgiks kõigile inseneridele, kes üritavad oma päikeseenergia seadmetega maksimaalset efektiivsust saavutada. Selle saavutamise üheks viisiks on ehitada elemendi sisse positiivset(p) ja negatiivset(n) tüüpi pooljuhi vahele heterosiire, mis võimaldab valguse tekitatud positiivsetel ja negatiivsetel laengutel elemendist heterosiirde liitekohas vastassuundades lahkuda. Mingyong Han ning kolleegid töötasid […]
Kütuseelement, mis puhastab vett ja toodab elektrit samaaegselt
Yanbiao Liu ja kolleegid Shanghai Jiao Tongi Ülikoolist töötasid välja seadme, mis puhastab vett ning toodab samaaegselt ka elektrit. Valgust energiaallikana kasutades valmistasid teadlased fotokatalüütilise kütuseelemendi, mille anood on valmistatud titaandioksiidi nanotorudest ning katood plaatinast. Valgusenergia lõhustab reovees oleva orgaanilise materjali ning protsessi käigus vabanevad elektronid, mis liiguvad läbi katoodi ning toodavad seeläbi elektrit. Heitvesi […]
Uued pildid päikesetuulest
NASA STEREO kosmoselaeva kogutud andmete abil töötasid Southwesti Uurimisinstituudi ja USA Riikliku Päikeseobservatooriumi teadlased välja esimesed detailsed kujutised päikesetuule struktuuridest erinevatel hetkedel, mil koronaalsest massipurskest pärinevad plasma ja muud osakesed rändasid 93 miljonit miili ning põrkasid kokku Maaga. Loe lähemalt: “New Images Reveal Structures of the Solar Wind as It Travels Toward and Impacts Earth” […]
Grafeeni kaksikkiht – samm edasi grafeenipõhiste elektroonikaseadmete suunas
Nobeli preemia saanud teadlased professor Andre Geim ja professor Kostya Novoselov on teinud suuri edusamme grafeeni uurimises ning selle hämmastavate elektrooniliste omaduste paljastamisel. Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjutavad teadlased oma uurimusest, mis on tehtud grafeeni lähisugulase – grafeeni kaksikkihi – kohta. Teadlased Manchesteri, Nikmegeni ja Moskva Ülikoolidest uurisid detailselt grafeeni kaksikkihi elektronide vastasmõju efekte selle […]
Kosmiline hüüumärk
VV 340 ehk Arp 302 sarnaneb õpikunäitega kokkupõrkavatest galaktikatest nende vastasmõju algusstaadiumis. Küljega meie poole olev ülemine galaktiga kannab nime VV 340 North ning alumine, näoga meie poole suunatud galaktiga on VV 340 South. Miljonite aastate pärast need kaks galaktikat liituvad, seda paljuski sarnaselt sellele, kuidas Linnutee ja Andromeeda galaktika miljardite aastate pärast ühinevad. Andmed […]
Jaht gravitatsioonilainetele
Põrkuvad neutrontähed ja mustad augud, supernoovad, pöörlevad neutrontähed ja teised vapustavad kosmilised sündmused…Einstein ennustas, et neil kõigil on midagi ühist – aeg-ruumi moodustava aine võnked. Sel suvel ühendasid Euroopa teadlased jõud, et tõestada Einsteini õigsust ning leida tõendeid gravitatsioonilainete olemasolu kohta. Euroopa kaks maapealset gravitatsioonilainete detektorit GEO600 (Saksamaa/UK koostööprojekt) ja Virgo (Itaalia/Prantsusmaa/Hollandi/Poola/Ungari koostööprojekt) viivad ühisprojekti […]
Marsi kulgur jõudis hiiglasliku iidse kraatri äärele
Orbitaalsete vaatlusandmete kohaselt on Endeavour’i servadel asuvad kivimid umbes 3,5 miljardi aasta vanused ning pärinevad seega varaseimast ja niiskeimast faasist Marsi ajaloos, mil vesi uuristas laiasid orge üle kogu planeedi pinna. Kuni senini ei ole ei (nüüd töötamise lõpetanud) kulgur Spirit ega ka Opportunity selgelt sellest ajastust pärinevaid kivimeid uurinud. Loe lähemalt: “Mars rover reaches […]
Aasta parimad astronoomiafotod
Järgmisel kuul kuulutatakse välja 2011. Aasta Astronoomia Fotograaf. Järgnevalt toome ära 6 sellele tiitlile esitatud fotot. Allikas
Kosmoselaeva Juno õhkutõus
NASA loodud päikeseenergial töötav Juno kosmoselaev tõusis Florida Cape Canaverali Õhujõudude Baasist õhku reedel kell 9:25 PDT (Eesti aja järgi kell 18:25), et alustada oma viis aastat kestvat teekonda Jupiterile. Insenerid said kosmoselaevaga ühendust ning kinnitasid, et selle päikesepaneelid asetusid edukalt paika. Loe lähemalt: “NASA’s Juno Spacecraft Launches to Jupiter“
Kinnitati veel kahe Kepleri planeedi olemasolu
Kohe pärast ühe Kepleri planeedi olemasolu kinnitamist avalikustas Hobby-Eberly Teleskoop veel ühe planeedi leidmise. Teinegi observatoorium, nimega Nordic Optical Telescope, kinnitas oma esimese Kepleri planeedi avastamist, kuid see planeet kuulub kaksiksüsteemi, andes meile uusi teadmisi, mis võivad sundida astronoome vaatama üle ning parandama hinnanguid meie Päikesesüsteemi väliste planeetide omaduste kohta. Esimese neist avastatud planeetidest leidis […]
Footoni vaatepunktist
Footoni vaatepunktist kiiratakse see ühel hetkel ja neelatakse seejärel koheselt. See kehtib footoni kohta, mis kiiratakse Päikese tuumas – see võib uuesti neelduda pärast kõigest millimeetri murdosa pikkust teekonda. Samuti kehtib see footoni kohta, mis on meie vaatepunktist rännanud üle 13 miljardi aasta pärast seda, kui see universumi mõne esimese tähe pinnalt kiirati. Seega näib, […]
Lähivõtted Vestast, meie raskuselt teisest asteroidist
NASA Dawn missioon saatis Vesta orbiidilt Maale uusi pilte, mis annavad tunnistust vaheldusrikkast ja dramaatilisest maastikust. Loe lähemalt: “Close-ups of Vesta, our second-heaviest asteroid“
Maa esimene ,,Trooja” asteroid
Astronoomid, kes uurisid NASA Wide NASA’s Wide-field Infrared Survey Explorer (WISE) missioonil tehtud vaatlusi, avastasid esimese teadoleva ,,Trooja” asteroidi, mis tiirleb koos Maaga ümber Päikese. Loe lähemalt: “NASA’s WISE Finds Earth’s First ‘Trojan’ Asteroid“
Edusamm liitium-õhk akude energiatiheduses
MIT teadlased tegid mitu avastust, tänu millele saaks oluliselt parandada akude energiatihedust praeguste liitium-ioon akudega võrreldes mitmekordseks. Liitium-õhk akude eelis seisneb salvestamises, milleks kasutatakse poorsed süsiniku elektroodid raske tahke elektroodi asemel. Õhus olev hapnik reageerib akus oleva liitiumi metalliga, et energiat salvestada ja vabastada. Väga avatud struktuur teeb sellise kõrge efektiivsuse saavutamise võimalikuks. Akude arendamises […]
Aine-antiaine sümmeetria sai uut kinnitust
Rahvusvaheline meeskond, milles tegid kaasa ka Max Plancki Kvantoptika Instituudi teadlased, täpsustas elektroni ja antiprootoni masside suhet enneolematu täpsusega. Kaasaegse kosmoloogia kohaselt tekkis Suures Paugus ainet ja antiainet võrdsetes kogustes. Füüsikud arendavad välja teooriaid, millede abil seletada tõsiasja, et nähtav universum paistab nüüd olevat moodustunud ainult ainest. Eksperimentaalfüüsikud valmistavad samas tehislikult antiprootoneid, et uurida aine […]
Grafiit + vesi = energiasalvestuse tulevik
Kahe tavalise materjali – grafiidi ja vee – kombinatsiooni abil võib valmistada energiasalvestuse süsteeme, millede efektiivsus on võrreldav liitium-ioon akudega, kuid mis laaduvad uuesti kõigest sekundite jooksul ning omavad lõputut eluiga. Dr. Dan Li Monashi Ülikoolist ja tema uurimisgrupp on juba pikemat aega töötanud grafeeni kallal, ning nad leiavad, et kui seda materjali sobivalt kohandada, […]
Kõrgkvaliteedilise grafeeni valmistamise võtmeks võib olla vesinik
Uus lähenemine grafeeni kasvatamisele vähendab tunduvalt probleeme, mis teadlastele varem muret on põhjustanud ning silub teed grafiidi kristallilise vormi kasutamisele keerukates tuleviku elektroonikaseadmetes. Oak Ridge’i Riikliku Laboratooriumi Energiaosakonna teadlaste uurimus demonstreerib seda, et grafeenterakeste kuju ja suuruse määrab ära pigem vesinik kui süsinik, kirjutab Physorg.com. ,,Vesinik mitte ainult ei algata grafeeni kasvu vaid kontrollib ka […]
Teadlased avastasid uued veelained
Kõigutades täpselt madala veekihiga täidetud anumat, võisid teadlased jälgida laine sellist käitumist, mida kunagi varem nähtud pole. Oma uues teadusartiklis kirjeldavad teadlased Jean Rajchenbach, Alphonse Leroux, and Didier Clamond Nice-Sophia Antipolise Ülikoolist kahe uut tüüpi seisulaine jälgimist vees. Ühte neist lainetest ei ole üheski teises keskkonnas täheldatud. Oma uurimuses kirjeldavad teadlased kahe uue laine avastamislugu. […]
NASA: lähivõte asteroid Vestast
NASA kosmoselaev Dawn edastas pärast asteroidi Vesta orbiidile asumist esimese lähivõtte sellest. 15. juulil sai Dawnist esimene sond, mis sisenes Marsi ja Jupiteri vahelises põhilises asteroidivöös asuva objekti orbiidile. Loe Lähemalt: “NASA’s Dawn Spacecraft Returns Close-Up Image of Giant Asteroid Vesta“
Caltechi uurimus: vertikaalteljelised tuulegeneraatorid horisontaalteljelistest 10x efektiivsemad
Siiani on tuuleenergia tootmisel domineerinud horisontaalse teljega tuulegeneraatorid. Nende suurust saab seadistada nii, et need ulatuksid kõrgele õhku, kus tuul puhub kiiremini ning toodab ühe generaatori kohta palju energiat (isegi 10 megavatise võimsusega tuulegeneraator ei ole enam kauges tulevikus), kuid Caltechi teadlaste sõnul võivad paremaks valikuks osutuda hoopiski vertikaalteljelised tuulegeneraatorid . Hiljutises generaatorite asukohtate ja võimsuste kohta […]
25 teslat – uus magnet tegi oma debüüdi
Hiljuti tegi debüüdi spetsiaalselt valmistatud ja 2,5 miljonit dollarit maksma läinud ,,lõhestatud magneti” (ingl. k. split magnet) süsteem, mida saab kasutada teadusuuringute revolutsioneerimisel. Rekordiomanik töötab 25 tesla juures, mis ületab kergesti sellist tüüpi magnetite eelmist rekordit, mis püstitati 1991. aastal Prantsusmaal: 17,5 teslat. Lisaks 43-protsendisele efektiivsuskasvule on uue magneti keskosas lisaks 1500 korda rohkem ruumi, […]
Täiskasvanud tähtede fatalistlik tants
Valged kääbused on näiteks meie Päikese sarnaste tähtede ärapõlenud tuumad. Astronoomid avastasid hiljuti kahest valgest kääbusest koosneva pari, mis suurel kiirusel spiraalselt ümber üksteise liiguvad. Hetkel on valged kääbused üksteisele nii lähedal, et oma orbiitidele teevad nad ringi peale kõigest kolmeteistkümne minutiga, kuid nad liiguvad järk-järgult üksteisele veelgi lähemale. Umbes 900 000 aasta pärast, mis […]
Koolapurkidest superlääts
,,Akustiline metamaterjal” võib küll eksootilisena kõlada, kuid Prantsusmaa teadlased valmistasid ühe sellise materjali vaid koolapurkidest. Võrestikuna asetatult käituvad koolapurgid heli jaoks superläätsena, fokusseerides helilaineid palju väiksematesse piirkondadesse, kui nende meetripikkused lainepikkused tüüpiliselt võimaldavad. Purgid käituvad kui resonaatorid, pannes helivaljuse tipnema vaid paari sentimeetri laiuses ruumis. See suurenenud täpsus võib aidata parandada akustiliste täiturite süsteeme. Loe […]
Nanotorud silmale nähtavamaks
Kui vaadata süsinik nanotorusid palja silmaga, siis ei näe midagi peale musta pulbri, kuid Euroopa Liidu poolt rahastatavad teadlased töötasid välja uue viisi, mille abil neid mitmeotstarbelisi nanotehnoloogilisi ehituskivisid saaks paremini näha. Nanotorusid on raske panna valgust kiirgama, sest need on suurepärased elektrijuhid ning püüavad nende lähedusse asetatud teiste luminestsentsete keemiliste materjalide energiat kinni, kirjutab […]
Universum võis juba sündides pöörelda
Füüsikud ja astronoomid on kaua arvanud, et universum omab peegelsümmeetriat. Michigani Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud hiljutine uurimus väidab aga, et Suure Paugu kuju võis olla seniarvatust palju keerulisem, ning et varane universum pöörles ümber telje. Et eeldatavat peegelsümmeetriat testida, katalogiseerisid füüsikaprofessor Michael Longi ja tema viis õpilast kümnete tuhandete spiraalgalaktikate pöörlemissuuna tänu Sloani Digitaalsele […]
Galaktikate ehitamine
Galaktikat põrkuvad tihti üksteisega kokku. Näiteks meie enda Linnutee galaktika ning selle lähim naaber Andromeeda galaktika liiguvad üksteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis; ennustuste kohaselt liituvad need kaks galaktikat umbes nelja miljardi aasta pärast. Kuid teadlastele ei paku huvi ainult meie galaktika. Arvatakse, et need võimsad vastastikmõjud aitavad tekitada tähti, toita galaktikate tuumades istuvaid […]
Päikeseenergia kahekordne rekord
UNSW päikeseelementide uurijate kahekordne maailmarekord lubab muuta päikeseenergia taskukohasemaks, sest uus tehnoloogia annab minimaalse lisakuluga märgatavat suurema efektiivsuse. Patenteeritud laserprotsessi abil saavutasid teadlased mais oma 19,3 protsendilise efektiivsusega masstoodang-ränipõhise päikeseelemendiga uue maailmarekordi. Juunis parandasid nad oma tulemust 19,4 protsendi peale, kirjutab Physorg.com. Selliste elementide varaseim rekord oli 18,9 protsenti. Uued elemendid on hästi võrreldavad 18 […]
Cassini pildid Saturni tormist
See suur Saturni põhjapoolkera raputav torm möödub iseendast, tehes planeedile ringi peale. Antud foto on pildistanud NASA Cassini kosmoselaev ning selle värvid on tõetruud. Loe lähemalt: ,,Cassini Captures Images and Sounds of Saturn Storm“
EFS Täppisteaduste Suvekool
Tänavune EFS Täppisteaduste Suvekool leidis aset 27.-29. juunil Nelijärve puhkekeskuses. Üritus erines aga tavapärasest seepoolest, et koos toimus tegelikult 4 üritust: EFS Suvekool, Energiaakadeemia, GLOBE Kaugseire Suvekool ja muidugi ka ESTCUBE’i meeskonna kokkusaamine. Rahvast oli seega rohkelt ning kel oli huvi, võis külastada ka teiste ürituste loenguid. EFS Suvekooli programmis esinesid Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi direktor […]
NASA missioon: Päike ja planeedid tekkisid arvatust erinevalt
NASA 2004. aasta Genesis missiooni poolt toodud näidiseid analüüsinud teadlaste sõnul võisid Päike ja sellele lähimad planeedid tekkida seniarvatust erinevalt. Andmed paljastasid erinevusi Päikese ja planeetide hapniku ja lämmastiku, mida leidub meie päikesesüsteemis kõige rohkem, sisalduses. Kui erinevus on väike, võib selle mõistmine viia meie päikesesüsteemi arengu mõistmiseni, kirjutab ScienceDaily.com. ,,Me leidsime, et Maa, kuu […]
Suurimad kosmilised struktuurid teooriate jaoks “liiga mahukad”
Kosmoses leidub suurel hulgal hiiglaslikke galaktikate hüperparvesid, väidab uus kosmose kaart. See võib tähendada seda, et gravitatsioon või tumeaine – või ehk isegi midagi täiesti tundmatut – käitub tõepoolest väga eripäraselt. Me teame, et universum oli kohe pärast oma sündi sile. Kosmilise mikrolaine taustkiirguse mõõtmised paljastavad vaid väheseid paikkondseid tiheduse variatsioone. Seejärel võttis gravitatsioon asja […]
Saturni jäise kuu pinna all võivad olla ookeanid
Viis aastat tagasi avastasid teadlased, et Saturni kuul Enceladusel on geiseri-sarnased udusambad, mis koosnevad veeaurust ja jääosakestest. Need sambad pärinevad soolvee reservuaaridest, väidab uus uurimus, mis ilmus teadusajakirjas Nature. ,,Me avastasime, et udusammas kihistub jää struktuuris,” sõnas Frank Postberg, Heidelbergi Ülikooli astrofüüsik. ,,Ning mida madalamale liikuda, seda soolarikkamaid terakesi võib leida.” Dr. Postberg ja tema […]
Teadlased leidsid grafeeni valmistamiseks lihtsa viisi
Põhja-Illinoisi Ülikooli teadlased väidavad, et nad on avastanud lihtsa viisi, mille abil saab toota suuremas koguses grafeeni. Teadlased raporteerisid teadusajakirjas Journal of Materials Chemistry, et nende uus meetod muundab süsinikdioksiidi otse paarikihiliseks grafeeniks(mille paksus on vähem kui 10 aatomit), põletades selleks puhast magneesiumi metalli kuivjääs, kirjutab Physorg.com. ,,On teaduslikult tõestatud, et magneesiumi metalli põletamine süsinikdioksiidis […]
Leiti universumi suurim voolutugevus
Kahe miljardi valgusaasta kaugusel asuv kosmiline purse kannab seni nähtutest kõrgeimat voolutugevust: 1018 amprit, mis on võrreldav triljoni välgunoolega. Toronto Ülikooli teadlane Philipp Kronberg koos kolleegidega mõõtis ümber 3C303-ks nimetatava galaktika olevate raadiolainete paigutust. Selle galaktika tuumast purskab välja hiiglaslik juga. Teadlased täheldasit suurt muutust joaga lõikuvate raadiolainete paigutuses. ,,See on ühemõtteline vihje elektrivoolust,” sõnas Kronberg. […]
Grupisurve aitab noortel planeetidel kasvada
Kaks Ameerika Ühendriikide astrofüüsikut väidavad, et nad on vastanud olulise planeetide moodustumist puudutava küsimuse: miks ei lükata noori planeete enda kaastähtede sisse, enne kui neil tekib võimalus kasvada? Selgub, et nende seal hoidmiseks on vaja väheke kaaslasi, ütlevad teadlased, kes väidavad, et läbi kivist koosneva ketta liikuvad planeedid võivad takistada üksteise vajumist tähe sisse. ,,Kõik […]
‘plasmon joonlaud’ mõõdab pisikesi vahemaid kolmes dimensioonis
Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaa teadlased esitasid hiljuti maailma esimest 3D “plasmon joonlauda”. Senini on sesugused nanoskaalas mõõteseadmed piiratud vaid ühes dimensioonis pikkuste mõõtmisega, mis tähendab seda, et nende abil ei saanud jälgida bioloogilistes ja pehmetes ainetes 3D protsesse. Uus sensor võib osutuda kasulikuks bioloogiliste näidiste struktuurimuutuste, näiteks proteiinide pakkimise ja DNA vastastikmõjude jälgimisel. Metallid […]
Hubble: hämmastav pilt Kentaur A galaktikast
NASA/ESA Hubble’i losmoseteleskoop tegi pilti galaktikast Centauri A. Hubble’i suur kaugus uuritavast objektist ning kõrgtehnoloogilised kuvamisvahendid paljastavad dramaatilise pildi voogavast dünaamilisest galaktikast. Galaktika Centauri A, tuntud ka kui NGC 5128, on kuulus oma tugevate tumeainest koosnevate tolmutriipude poolest. Antud foto on seni tehtud piltidest kõige detailsem. Siin pildil on kombineeritud mitmelainepikkuselisi kujutisi, kaardistades galaktika tolmuse […]
Järjekordne kolme allikat kasutav elektrigeneraator
Ühendkuningriigis asuva Boltoni Ülikooli teadlased töötasid välja taastuval energial põhineva elektrigeneraatori, mis kasutab ära kolme allikat: Päikest, tuult ja vihma. ,,Me tahtsime luua midagi sellist, mis võtaks energiat erinevatelt elementidelt,” sõnas Elias Siores, üks uurimuse läbi viinud teadlasi. Uus tehnoloogia kasutab 10-sentimeetrise pikkusega piesoelektrilise polümeeri ribasid, mis on kaetud õhukese ja painduva fotogalvaanilise kilega. Keraamiliste […]
Ajaloolised esimesed selged pildid elusa inimsilma kepikestest ja kolvikestest
Teadlased raporteerisid hiljuti, et esmakordselt on saadud selge ja otsene pilt elus silmas olevatest valgustundlikest rakukestest ehk kepikestest. Tänu kohalduvale optikale(adaptive optics ehk AO), samale tehnoloogiale, mida astronoomid kasutavad kaugete tähtede ja galaktikate uurimiseks, saavad teadlased näha läbi silma väliskesta poolt tekitatava tumeda moonutuse ning tuua nähtavale silma rakulise struktuuri enneolematu selgusega. See innovatsioon, millest […]
Beebitähed sünnivad ‘uinuvatele’ vanematele
Cardiffi Ülikooli astronoomid usuvad, et noore tähe pikk ‘uinak’ võib päästa valla väiksemate tähtede ning nende ümber tiirlevate planeetide teise generatsiooni tekke. Juba kaua on arvatud, et materjali juurdeteke noortes tähtedes pole pidev vaid toimub perioodiliselt, lõppedes lühikeste energia väljapursetega neilt tähtedelt, kirjutab ScienceDaily.com. Siiski on seda tähetekke mudelites võrdlemisi ignoreeritud. Cardiffi Ülikooli astrofüüsikud Dr […]
GE kombineerib maagaasi, tuule- ja päikeseenergia
Hübriid-elektritehas oleks kõige odavam ja kergem viis taastuva energia kasutamise suurendamiseks maailmas. General Electrics teatas esimesest elektrijaamast, milles kombineeritakse tuule- ja päikeseenergia maagaasiga – 530-MW jõujaam, mis hakkab tööle Türgis 2015. aastal. Elektrijaama muudab praktiliseks paindlik kõrge efektiivsusega maagaasi süsteem, mille kasutamise plaanid tegi firma teatavaks kaks nädalat tagasi, ning soojusenergia süsteem, mille on loonud […]
Lillesarnased defektid grafeenis
Nendel piltidel on kujutatud lillesarnaseid defekte grafeenis. Pildid a ja c on saadud skaneeriva tunnelmikroskoobi abil ning pilt b loodi arvutimudeli põhjal. Hiljutise uurimuse põhjal võivad need defektid vähendata mehaanilist pinget grafeeni struktuuris, võimaldades aatomitel vabamalt asetseda. Selline pinge võib tekkida grafeeni kasvatamisel või grafeenlehe venitamisel. Loe lähemalt Teadusartikkel: “Grain boundary loops in graphene“
Räni nanosambad juhivad infrapunavalgust
Hiina ja Ameerika ühendriikide teoreetikud väidavad, et räni nanosammastele pealelastavat infrapunakiirgust saab kallutada kuni 90 kraadi võrra, kui see läbi materjali liigub – ja seda ilma mingi peegeldumiseta. See avastus annaks pärast eksperimentaalset kinnitamist uue lähenemise optiliste kiirte juhtimisele, mis tavaliselt nõuab spetsiaalselt valmistatud metamaterjale. Teadlaste sõnul saaks sammastikku kasutada kiirte juhtimiseks fotoonilistes vooluringides, aidates […]
Korduv rõhu alla asetamine tugevdab nanokomposiitset materjali
Uus nanokomposiitne materjal, mille avastasid Rice’i Ülikooli teadlased, on huvitav seetõttu, et muutub pärast mitmekordset rõhu alla asetamist tugevamaks. Materjal on valmistatud vertikaalselt asetatud nanotorudest, mis on kombineeritud polüdimetüülsiloksaaniga(PDMS) – inertse, kummisarnase polümeeriga. Pärast mitmekordset rõhu alla asetamist(3,5 miljonit tsüklit umbes ühe nädalase perioodi jooksul), leiti materjal olevat 12% jäigem kui enne. Materjali tööstusliku kasutamise […]
Järjekordne hüpe õhukeste kilede päikesepatareide tehnoloogias
Empa(Šveitsi riikliku teaduslaboratiooriumi) teadlased saavutasid uue rekordi õhukeste kilede päikesepatareide efektiivsuses. Painutatavad päikesepatareid on tehtud vask-indium-gallium-diseleniidist(CIGS) ning nende patareide energiamuundamise efektiivsus on 18,7 protsenti. Eelmine rekord, 17,5 protsenti, saavutati vaid aasta eest(ning sama uurimisrühma poolt). See tähendab rohkem kui 6-protsendilist edasiminekut vaid aasta jooksul. Kuigi see ei viita pikemaajalisele tendentsile, on see siiski positiivne areng, […]
Galaktikate kokkupõrgete atlas
Viie miljardi aasta pärast põrkub meie Linnutee galaktika kokku Andromeeda galaktikaga. See on nii hävitamise kui ka loomise momendiks. Üheks sulades kaotavad galaktikad oma indentiteedid. Samal ajal põrkavad kokku kosmilised gaasi- ja tolmupilved, vallandades uute tähtede tekke. Et mõista meie minevikku ja kujutada ette tulevikku, peame me mõistma mis juhtub siis, kui galaktikad kokku põrkavad. […]
Uurides ekstreemsete neutrontähtede päritolu
Neutrontähed on uskumatult tihedad jäänused kunagistest palju massiivsematest tähtedest, mis supernoova plahvatuses surid. Nende keskmine tihedus on tavaliselt üle miljardi tonni teelusika kohta, mis on isegi tihedam kui prootonitest ja neutronitest koosneva aatomi tuum. Et niisuguseid suuri tihedusi Maal kuidagi reprodutseerida ei anna, siis on need objektid suurepärasteks maavälisteks laboratooriumiteks, kus uuritakse aine ja eksootiliste […]
Boornitriid võib aidata säilitada grafeeni sisemisi omadusi
Michael Crommie ja Alex Zettli juhitavad uurimisgrupid teevad koostööd leidmaks substraate, mida kasutades säiliksid grafeeni sisemised omadused. Nende uurimistöö tulemused grafeeni ja boornitriidi vastastikmõju kohta ilmus hiljuti teadusajakirjas Nano Letters. ,,Igasugune substraat mõjutab grafeeni omadusi, mistõttu selle sisemiste omaduste uurimiseks tuleks kasutada rippuvas olekus grafeeni,” sõnas Régis Decker, artikli peaautor. ,,Rippuv grafeen on aga skaneeriva […]
Kolme kiire segu
Tina-safiir laseri kolme laine kokkusegamine mittekollineaarses automaat-korrelaatoris. Kiired sisenevad alt vasakult. Allikas
Nanomüra esmakordne mõõtmine
Nanotehnoloogia esirinnas mõtlevad teadlased välja miniatuurseid masinaid, mis teeksid ära suure töö – alates haiguste ravist kuni päikesekiirtest energia ammutamiseni. Mida kaugemale selle tehnoloogia piire aga lükatakse, seda väiksemaks ja tundlikumaks need masinad muutuvad, mistõttu juba üksikute aatomite käitumine võib kogu seadme toimimist häirida. Esmakordselt mõõtsid ja iseloomustasid Caltechi teadlased need aatomtasandi võnked, mis statistilist […]
Astronoomid avaldasid detailseima 3D mudeli meie universumist
Teadlased eemaldasid katte kõige täiuslikumalt nähtava universumi(kaart ulatub kuni 380 miljoni valgusaasta kaugusele) 3D kaardilt. Kaardi valmistamiseks kulus üle 10 aasta, samuti on see märkimisväärne seetõttu, et kaart ulatub varasematest vaatlustes lähemale Galaktilisele tasandile – alale, mida üldiselt varjab tolm. Galaktikalt tulev valgus on punanihkes, see tähendab universumi paisumise tõttu pikemate lainepikkuste poole kaldunud. Mida […]
Teadlased: Kuus on sama palju vett kui Maas
Kuu sees on vett ja seda lausa nii palju, et kohati konkureerib see Maas leiduva vee hulgaga. Browni Ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, kus esmakordselt mõõdeti kuu sulamikogumite sisaldusi. Need mõõtmised näitasid, et mõningates kuu vahevöö osades on vett sama palju kui Maa vahevöö ülaosas. Kuu sulamikogumid on väikesed sulanud kivimite kerakesed, mis on lukustatud […]
Spitzer avastas tekkiva tähe ümber vihmasaju
Vastavalt NASA Spitzeri Kosmoseteleskoobi vaatlustele langevad väikesed, oliviiniks nimetatava rohelise mineraali kristallid tekkivale tähele justkui vihmapiisad. See on esimene kord, kui selliseid kristalle tekkiva tähe ümber olevates tolmustes gaasipilvedes täheldatakse. Loe lähemalt: “Spitzer sees crystal ‘rain’ in outer clouds of infant star“
Marsi kulgur Opportunity jätab maha äratuntavad jäljed
Pildi vasakul äärel on selgelt näha NASA Marsi kulguri Opportunity äratuntavad jäljed. Pilt on tehtud Opportunity navigatsioonikaameraga 1. aprillil 2011. Muster tekib Opportunity uue meetodi tõttu, millega kulgur kontrollib tagurpidi sõites autonoomselt teel olevaid takistusi ja ohte. Võrdluseks: vahemaa paralleelsete vasakute ja paremate rataste jälgede vahel on umbes 1 meeter. Loe lähemalt: ,,PIA14129: Autonomous Hazard […]
Universumi imede vaatlemine
Äsjapaigaldatud Alfa Magnetiline Spektromeeter-2(Alpha Magnetic Spectrometer-2 ehk AMS) on näha Rahvusvahelise Kosmosejaama tüürpoordi tugisõrestikus. AMS on suurim teaduslik koostööprogramm, mis orbiidil liikuvat laboratooriumi kasutab, kirjutab Physorg.com. Uurimust sponsoreerib Ameerika Ühendriikide Energiaministeerium ja 16 riiki üle maailma. Üle 600 füüsiku üle maailma saavad osaleda uue füüsika detektori poolt saadetavate andmete töötlemisel. AMS ülesanne on otsida vastuseid […]
Universumis vabalt liikuvad planeedid
Rahvusvaheline teadlasterühm avastas kümme planeeti, mis paistavad tähtedevahelises ruumis vabalt liikuvat. Planeedid on igasugustest ematähtedest nii kaugel, et nad ei pruugigi üldse tähe ümber tiirelda ning võivad piiramatult kosmoses ringi liikuda. Teadlaste arvates võib selliste hulkurplaneetide arvu ja tavaliste tähtede hulga suhe olla peaaegu 2:1 ning nende olemasolu võib kinnitada päikesesüsteemide tekke arvutisimulatsioone, kirjutab Physorg.com. […]
Teadlased avaldasid Einsteini Teleskoobi plaanid
Teadlased said valmis plaanid järgmise generatsiooni gravitatsioonilainete observatooriumi jaoks, uus observatoorium saab olema 100 korda tundlikum kui praegused seadmed. Einsteini Teleskoobiga on plaanis teha otseselt kindlaks gravitatsioonilainete olemasolu ning päritolu ja olemus. See saab praegustest gravitatsioonilainete detektoritest erinema selle poolest, et asub maa all. Lähiajal hakatakse pihta Einsteini Teleskoobi tehniliste jooniste valmistamisega, nende valmimisajaks on […]
Parim pilt musta augu osakestejugadest
Centaurus A on hiiglaslik, meist 12 miljoni valgusaasta kaugusel asuv elliptiline galaktika. Selle keskmes pesitseb must auk, mille mass on ligikaudu 55 miljonit Päikese massi. Tänu TANAMI projektile on teadlased koostanud seni parima pildi musta augu poolt tekitatavatest osakeste jugadest. Pildil on näha isegi kuni 15 valguspäeva suuruseid objekte. Loe edasi: “Radio Telescopes Capture Best-Ever Snapshot […]
Teemant-aerogeel: Uus teemant on kergem kui kunagi varem
Kombineerides suurt rõhku kõrge temperatuuriga, õnnestus Livermore’i teadlastel luua nanokristalliline teemant-aerogeel, mille abil saaks parandada nii teleskoopide kui ka prillide optilisi omadusi. Teemant-aerogeel valmistati tavapärasest süsinikupõhisest aerogeeli prekursorist laserkuumutatud teemant-alasi kambris, kirjutab ScienceDaily.com. Teemant-alasi kamber koosneb kahest vastamisi asetatud teemantist, millede vahele on asetatud kokkusurutud katseobjekt. Nii on võimalik panna väikest(kümned mikromeetrid või väiksemad) katseobjekti […]
Fotosüntees versus fotoelemendid – kumb on efektiivsem?
Washingtoni Ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, milles võrreldi fotosünteesi ja fotoelemente. Uurimusest selgus, et kahest variandist efektiivsem on fotoelemendid(kuigi see sõltub efektiivsuse definitsioonist). Samas märgiti, et tänu sünteetilisele bioloogiale võib leiduda ka mitmeid viise fotosünteesi efektiivsemaks muutmiseks. Kui tavapärastes fotoelementides toodetakse elektrone siis kui võimalik, peab taimede fotosüntees suutma taime järjepidevalt elus hoida. Seetõttu on […]
Kosmosesüstik Endeavour põkkus ISS-iga
Kosmosesüstik Endeavour saabus Rahvusvahelisse Kosmosejaama (International Space Station ehk ISS) täna kell 12:15 Kesk-Euroopa suveaja CEST järgi. Loe lähemalt: “Endeavour docks with Space Station“
Kuuma Jupiteri pöörab ümber massiivne kaaslane
Ameerika Ühendriikide teadlased usuvad, et on saanud teada miks ligi veerand “kuumadest Jupiteridest” oma tähe ümber vastassuunas tiirlevad. Antud avastus esitavad väljakutse meie praegusele arusaamale planeetide tekkest ning võib anda vihjeid meie päikesesüsteemi sarnaste süsteemide esinemissagedusest. Tänaseks on avastatud rohkem kui 550 eksoplaneeti – planeeti, mis tiirlevad Päikese asemel mõne muu tähe ümber. Mitmeid neist […]
Kääbusgalaktika NGC 4214 – tähetekke laboratoorium
Kääbusgalaktikas NGC 4214 on rohkelt noori tähti ja gaasipilvi. Fakt, et NGC 4214 asub umbes 10 miljoni valgusaasta kaugusel Canes Venatici(Jahipenide) tähtkujust ning et selles leidub suurel hulgal erinevas arengujärgus tähti, muudab selle ideaalseks tähtede tekke ja arengu uurimise laboratooriumiks. Antud värvipilt on tehtud 3. detsembril 2009. aastal Wide Field Cameraga. Loe lähemalt
Grafeen võib paljastada aegruumi struktuuri
Grafeeni aatomvõrestik võib kahe füüsiku sõnul kirjeldada aegruumi struktuuri ning seletada elektroni spinni olemasolu. Grafeen on aatomi paksune kiht kuusnurkselt asetsevatest süsinike aatomitest. Sõltuvalt oma asendist selles võrestikus võib elektron asuda ühes kahest võimalikust kvantolekust – omadus, mida nimetatakse pseudospinniks ning mis on matemaatiliselt sarnane elektroni sisemise spinniga, kirjutab NewScientist.com. Enamike füüsikute arvates pole see […]
Antiheelium-4: füüsikud napsasid raskeima antiaine rekordi
RHIC(Relativistic Heavy Ion Collider Experiment)’i STAR’i eksperimendis valmistati kaheksateist seni raskeima antiaine antiheelium-4 tuuma. ,,Juba praegu on STARi käes raskeimate antiosakeste rekord – eelmisel aastal identifitseeriti anti-hüpertriiton, mis koosneb kolmest antiosakesest. Nelja antinukleoniline antiheelium-4 tekib veel tuhat korda väiksema sagedusega. Et teha kindlaks 18 vajalikku eksemplari, tuli teadlastel töötada läbi miljardite kullaosakeste põrgete andmed, ” […]
Cassini pildid: Saturni rõngad
See pilt tehti 22. aprillil 2011. aastal ning Maale saabus see 23ndaks aprilliks. Kaamera oli suunatud Saturni poole umbes 2 182 231 kilomeetri kauguselt ning pilt tehti CB2 ja CL2 filtrite abil. Pilti pole kalibreeritud ega ka veel heaks kiidetud. Heaks kiidetud ja kalibreeritud pilt arhiveeritakse NASA Planetary Data System’is 2012. aastal. Täisresolutsiooniga pilt on […]
Läbimurre terasest tugevama paberi valmistamisel
Teadlased raporteerisid märkimisväärsetest tulemustest grafiidil põhineva paberi paksusega ning ülitugeva komposiitmaterjali väljatöötamisel. Teadlased ning neid juhendanud professor Guoxiu Wang said töö käigus grafeenpaberiga korratavaid testtulemusi ning nanostruktuuri näidiseid. Uus materjal võib tuua revolutsiooni nii auto-, lennuki- , optika- kui ka elektritööstusesse, kirjutab Physorg.com. Grafeenpaber(GP) on materjal, mida saab selle algsest toormaterjal grafiidi olekust töödelda, ümber […]
Jahutamine kuumuse abil
Kvantsüsteemi saab jahutada hetkelise kuuma mittekoherentse valguskiirega. Selline on Saksamaa teoreetiliste füüsikute üllatav järeldus, milles nad näitasid, et jahtumise kiirust saab mõnikord kiirendada, kui panna süsteem kontakti kuuma kehaga. Laboris veel testimata skeem võib viia kvantseadmete jahutamise lihtsustamiseni. Alates 1980ndatest aastates on füüsikud aatomgaaside jahutamiseks kasutanud koherentset laservalgust. See meetod töötab, sest aatomid neelavad ja […]
Geisritega kuu jätab Saturnile oma jälje
Saturni kuu Enceladus annab välja elektrivoolu, mis ulatub kuni rõngastega planeedini, moodustades planeedi atmosfääris helendava jälje. Cassini kosmoselaeva poolt tehtud ultraviolett-pildid tõid jälje hästi esile – see eristub selgelt planeedi polaarvalgusest. Jälg asub Saturni põhjapooluse lähedal – just seal, kuhu Enceladuselt tulnud elektronid jõuaksid, sest nende trajektoor kaldub planeedi magnetväljas, kirjutab NewScientist.com. Kust need elektronid […]
Astronoomid uurivad ebatavalist asteroidi
Pildil on kujutatud protoplaneedi Vesta mudel, mis on koostatud praegu olemasolevatest parimatest eeldustest protoplaneedi pinna väljanägemise kohta. Mudel valmistati osana NASA Dawn’i missiooniks harjutamisel. Loe lähemalt: “Astronomers study unusual asteroid“
Uued avastused grafeeni magnetismi alal
Marylandi Ülikooli teadlased avastasid viisi kuidas hoida kontrolli all grafeeni magnetilisi omadusi. Uus meetod võib viia uute rakendusteni magnetilises salvestuses ja magnetmäludes. Oma uurimustöös leidsid teadlased, et grafeeni puuduvad aatomid ehk nn “augud” käituvad kui väikesed magnetid – neil on magnetmoment. Lisaks astuvad need magnetmomendid tugevalt vastasmõjusse grafeenis voolu kandvate elektronidega, põhjustades madalal temperatuuril märgatava […]
Metamaterjalis simuleeritud Suur Pauk näitab ajareisi võimatust
Jälgides valguse liikumist metamaterjalis, simuleerisid teadlased aegruumi paisumist alates Suurest Paugust. Uued andmed aitavad paremini mõista aja liikumist vaid ühes suunas ning vihjavad ka tõsiasjale, et ajas rändamine on võimatu. Oma uurimuses ehitasid elektrikud Igor Smolyaninov ja Yu-Ju Hung Marylandi Ülikoolist metamaterjali, asetades plastikribad mustriliselt kuldsubstraadile, mida seejärel laseriga valgustati. Et elektromagnetilise ruumi(mis kirjeldab metamaterjale) […]
Maa kosmosest vaadatuna: Antarktika poolsaar
Pildil on maaseire satelliidi ENVISATi tehtud foto Antarktika Poolsaare põhjaosast, mis ulatub lõunapolaarjoonest edasi kuni 1050km kaugusele Lõuna-Ameerika tipust. Mägise poolsaare 1000 kilomeetri pikkune haare asub Bellingshauseni Mere ning Weddelli Mere vahel. Loe edasi: “Earth from Space: Antarctic Peninsula“
Liikuvad elektronid magnetiseerivad grafeeni
Ühendkuningriigi teadlased avastasid grafeenil veel ühe kasuliku omaduse – materjali saab magnetiseerida, juhtides sellest läbi elektronide voolu. Antud efekt võib osutuda kasulikuks spintroonilistes või kvantinformatsiooni seadmetes, mis kasutavad ära elektronide spinni. Antud uurimustöö viisid läbi grafeeni avastamise eest 2010. aastal Nobeli preemia saanud füüsikud Andre Geim ja Konstantin Novoselov koostöös USA, Venemaa, Jaapani ja Hollandi […]
Päikeseenergia ilma päikeseelementideta: valguse varjatud magnetiline efekt võib selle tegelikkuseks muuta
Michigani Ülikooli teadlaste avastatud üllatav valguse magnetiline efekt võib viia päikeseenergiani, mis ei vaja tavapäraseid pooljuhtidel põhinevaid päikeseelemente. Teadlased leidsid viisi kuidas valmistada “optilist akut”. Töö käigus pöörasid nad peapeale sajandivanuse tõekspidamise füüsikas. “Liikumise võrrandeid võib päev otsa vaadata, kuid sellist võimalust tähele ei paneks. Meile kõigile on õpetatud, et seda ei juhtu,” sõnas Stephen […]
Hüvasti elektronid? Voolavatest aatomitest valmistatud vooluring
Aeg jootekolb pensionile saata? Kõrvaloleval pildil kujutatud aatomtroonilises vooluringis ei liigu ringi mitte elektronid vaid aatomid. Selliste vooluringide abil võiks tulevikus luua uusi, ülitundlikke güroskoope. Ka varem on suudetud panna aatomeid liikuma ühest punktist teise. Et panna neid aga liikuma ringi, jahutas Kevin Wright koos kolleegidega maha 100 000 naatriumi aatomit nii, et nad moodustasid […]
Poola teadlased väidavad suurt edusammu grafeeni tootmises
Poola teadlased väidavad, et on avastanud uue meetodi, mille abil saab toota terveid grafeenikihte – seesugune edusamm aitaks grafeeni laboratooriumitest välja otse igapäevaellu. ,,See on oluline samm grafeenipõhiste transistorite tootmise suunas,” sõnas professor Jacek Baranowski Elektroonilise Materjalitehnoloogia Instituudist Varssavis. ,,Uus meetod põhineb epitaksia nimelise tehnika kasutamisel ränikarbiidil gaasilises keskkonnas, mis on rõhu all,” sõnas Baranowski. Epitaksia […]
Kaks surevat tähte sünnivad uuesti ühena
Valgeteks kääbusteks nimetatakse tähti, milles Päikese massile vastav kogus ainet on pakitud Maa-suurusesse palli. Astronoomid avastasid hiljuti hämmastava kahest valgest kääbusest, mis iga 39 minuti järel üksteisest mööduvad, koosneva süsteemi. See on lühima perioodiga valgete kääbuste paar mida hetkel teatakse. Paari miljoni aasta jooksul põrkuvad tähed kokku ja moodustavad üheainsa tähe. Loe edasi: “Two Dying […]
Siiani täpseim kvantmõõtmine ületas Heisenbergi piirangu
Füüsikud sooritasid seni täpseima kvantmõõtmise, ületades Werner Heisenbergi järgi nime saanud teoreetilise piirangu. Kõike täpsemad võimalikud kvantmõõtmised tehakse interferomeetri abil, mis kasutab ära valguse ja aine lainelist olemust. Selle meetodi abil suunatakse kaks identset osakestekiirt detektorisse erinevaid radu pidi, kusjuures üks kiir asub oma teekonnal huvipakkuva objektiga vastastikmõjusse. Nende lainete hilisemal taaskombineerumisel tekib interferentsmuster, mis […]
MESSENGER saatis Merkuuri orbiidilt esimesed pildid
2011. aasta 28. märtsil kell 22.20 õhtul Eesti aja järgi tegi kosmoselaev MESSENGER ajaloolise ülesvõtte Merkuurist. Jutuks olev pilt on esimene pilt, mille on teinud Päikesesüsteemi kõige sisemise planeedi orbiidil olev kosmoselaev. Järgneva kuue tunni jooksul tegi MESSENGER veel 363 pilti ning alustas seejärel andmete saatmist Maale. Pildi ülaosas domineeriv kiireline kraater kannab nimetust Debussy. […]
Uus entroopial põhinev aku saab energiat merevee ja puhta vee soolsuse erinevusest
Stanfordi Ülikooli teadlase Dr. Yi Cui ja Penn Osariigi Ülikooli teadlase Dr. Bruce Logani juhitud teadlasterühmal õnnestus töötada välja entroopial põhinev aku, mis saab energiat merevee ja puhta vee soolsuse erinevusest. Teadusajakirjas Nano Letters avaldatud teadusartiklis kirjeldavad nad petlikult lihtsat protsessi, kus entroopia akut kasutatakse püüdmaks energiat, mis looduses vabaneb jõevee suubumisel merevette. Senini oli […]
Avastati siiani raskeim antiaine tuum
New Yorgis asuval Relativistliku Raskete Ioonide Põrgatajal(Relativistic Heavy Ion Collider ehk RHIC) töötavad füüsikud valmistasid esmakordselt antiheelium-4 tuuma, mis on Maal nähtud antiainest seni raskeim. Antiaine tuumad koosnevad antiprootonitest ja antineutronitest kuid kõigist erinevaist kahe- ja kolmekvargilistest kombinatsioonidest, mis osakeste põrgetel tekkida võivad on haruldane, et mitu antiprootonit ja -neutronit üksteisele antituuma tekkeks piisavasse lähedusse […]
Uus Marsi kulgur saab testis tunda Marsi tingimusi
Pildil on näha ettevalmistused Marsi Teaduslabori kulguri Curiosity üheks testfaasiks. 2011. aasta märtsis asetleidev testimine 7,6 meetrise diameetriga kosmost simuleerivas kambris töötati välja katsetamaks kulguri töötegevusi Marsi pinnal olevate keskonnatingimustega sarnases olukorras. Loe lähemalt: “Next Mars Rover Gets a Test Taste of Mars Conditions“
Kas ruum on kui maleruudustik?
UCLA teadlased otsustasid töötada välja parema transistori kuid leidsid hoopis uue viisi kuidas mõelda ruumi struktuuri üle. Ruumi peetakse üldiselt lõputult jagatavaks – iga kahe punkti keskele jääb alati veel üks punkt. Hiljutises, ülikiirete grafeenipõhiste transistorite väljatöötamist kirjeldavas artiklis näitasid aga UCLA Füüsikaosakonna ja California NanoSüsteemide Instituudi teadlased et kui jagada ruum diskreetseteks piirkondadeks nagu […]