Harvardi Ülikooli teadlased töötasid välja ning demonstreerisid jäävabasid nanostruktureeritud materjale mis sõna otseses mõttes tõrjuvad veetilgad enda pinnalt enne, kui need jäätuda jõuavad. Pildil on näha jää akumuleerumine lamedal alumiiniumplaadil(A), siledal florineeritud räniplaadil(B) ning mikrostruktuursel florineeritud räniplaadil(C). Loe lähemalt: “Nanostructured materials repel water droplets before they have a chance to freeze (w/ Video)” Teadusartikkel: “Design […]
Tulevik: kärjelise struktuuriga päikeseenergiat ammutavad aknad
Materjaliteaduse uusim läbimurre Ameerika Ühendriikides ning Taiwanis võib viia uut tüüpi Päikeseenergiat ammutava akna välja töötamiseni. Äsjaloodud läbipaistev materjal püüab efektiivselt footoneid, mille abil tänu aine kärjelisele struktuurile, milles pooljuhtpolümeeride omadused segunevad süsinikurikka fullereeni omadega,genereeritakse elektrienergiat. Kui polümeer P1 footonid kinni püüdab, kombineeruvad materjali elektronid ja seotud olekusse, mida nimetatakse eksitonideks. Fullereenide roll on see […]
FERMI leidis Linnuteel hiiglaslikud superstruktuurid
NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoop on leidnud Linnutee galaktika keskmes eelnevalt märkamatuks jäänud superstruktuurid. Mõlemate müstiliste struktuuride läbimõõt on 25,000 valgusaastat ning eritavad jätkuvalt suurima energiaga valguskiirgust – gammakiiri. Mullikujuline ülesehitus võib viidata, et need tekkisid, kui galaktika keskmes asuva musta augu purskel saates avakosmosesse vesinikgaasi ning tolmu. Samas ei välistata nende tekkimist paar miljonit aastat […]
Teadusuurimuste kontrolli läbipaistvusest
Autor: Joerg Heber Teadusajakirja toimetajana on üks minu põhilisi kohustusi organiseerida avaldamiseks saadetud teadusartiklitele kohase ekspertiisi andmine.Ma palun eriala asjatundjatel uurimus üle vaadata ning selle tehnilise õigsuse kohta arvamust avaldada. Samuti hinnata, milline tähtsus ning mõju uurimusel olla võiks. Nimetatud ekspertidel on autori identiteet teada, mil autoritele nende uurimuste ülevaatajate nimesid ei avaldata. Selline tava […]
Tuumaterroriste on kerge jälitada
USA teadlaste uurimuse kohaselt piisab tuumapommi plahvatuse tagajärjel tekkinud räbu analüüsist, et selgeks teha, millest pomm koosnes ja kust see pärit oli. Esimesest aatomipommi plahvatusest Alamogordo õhujõudude baasi lähedal asuvas kõrbes 16. juulil 1945 on möödas veidi üle 65 aasta. „Trinity’ks“ ristitud tuumapommi plahvatus oli kõigest katsetus. Kõigest paar nädalat hiljem heideti kahele Jaapani linnale, […]
Nädal universumis 3.november – 9.november
Astrofüüsika ja Gravitatsioon Uued Gravitatsiooniläätsed Negrello, M., & et al. (2010). The Detection of a Population of Submillimeter-Bright, Strongly Lensed Galaxies Science, 330 (6005), 800-804 DOI: 10.1126/science.1193420 Sisukokkuvõte: Me kasutasime Herscheli Astrofüüsilise Lairiba Terahertsi Uuringu käigus kogutud varaseid andmeid näitamaks, et lairiba uuringutega, mis tuvastavad millimeetrist väiksemaid lainepikkusi, on võimalik lihtsalt ning kergelt gravitatsiooniläätse poolt […]
Miniatuursed SUURED PAUGUD Suures Hadronite Põrgutis (LHC)
Pühapäeva hommiku varajastel tundidel registreeriti CERNi Suures Hardonite Põrgutis (LCH) esimesed kokkupõrked plii-ioonide vahel. Osakeste täielik vahetamine prootonitest pliiks võttis pärast LCH-st viimaste prootonkiirte väljutamist aega neli päeva, sest masin tuli kiirte erinevuste tõttu ümber seadistada. Rolf-Dieter Heueri, CERNi üldjuhi sõnul näitab osakeste väljavahetamise kiirus, et LCH kiirendi head töövõimet. Säärane areng tähistab ALICE eksperimendi põhilise füüsikaprogrammi […]
Uus viis kaugeid galaktikaid lähedalt vaadelda
Meeskond, kuhu kuuluvad ka University of Hertfordshire astronoomid, avastas kosmiliste suumobjektiivide seadistamiseks uue viisi, mis võimaldab astronoomidel Universumi kaugustes asuvaid galaktikaid lähemalt vaadelda. Euroopa Kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseteleskoobiga avastatud kosmilised läätsed võimaldavad astronoomidel näha nende teisiti uurimiseks liiga kaugel asuvaid galaktikaid. See annab tähtsat infot galaktikate muutumise kohta kosmose ajaloo jooksul. Herscheli teleskoop vaatleb kaug-infrapunavalgust, mida […]
Painduv metamaterjal
Ühendkuningriigi teadlased said hakkama uut tüüpi materjali valmistamisega, mille sisse saab asetada objekte, misjärel objektid ja ka materjal ise nähtamatuks muutuvad. Kuigi materjalist on vähe kasu inimeste ja suurte objektide varjamises, saaks teadlaste sõnul selle abil siiski peita väiksemaid esemeid ning samuti muuta kontaktläätsed veelgi paremateks. Loe lähemalt: “Flexible metamaterial springs to life“
Neutraalne positroonium hajub nagu laetud osake
Positroonium on elektroni ja selle antiosakese positroni aatomisarnane seotud olek, mille laeng kokku on neutraalne. Ühendkuningriigi teadlasi paneb aga kukalt kratsima uus katseinformatsioon, mille kohaselt astub positroonium ainega vastasmõjusse justkui oleks see üksainus elektron, ning mille mass ja positroni laeng ei paista mingit rolli mängivat. Väidetakse, et positroonium on neutraalseist aatomeist kõige kergem. Sarnaselt tavalise […]
Liikuvad hologrammid astuvad sammu argielule lähemale
Arizona ülikooli teadlaste poolt välja töötatud hologrammide kirjutamise tehnika viib mänguasja staatuse omandanud leiutise peaaegu ulmefilmide tasemele. Hologrammid võivad tunduda justkui leiutis mõnest ulmefilmist. Kaugete tähtede taha saadetav kangelase rääkiv kolmemõõtmeline kujutis annab olemuselt selleks ka piisavalt põhjust, kuid Tähesõdadest tuttavad hologrammid on argipäeva osaks saamisele suure sammu võrra lähemal. Peaaegu reaalajas vahetuvad hologrammpildid juba […]
Nädal universumis 26. oktoober – 2. november
Astrofüüsika ja gravitatsioon Hubble üritab tulevikku näha NASA/ESA pressiteatest: Hubble’i kosmoseteleskoobi Laiariba nr. 3 tehtud mitmevärviline foto kujutab hiiglasliku kerasparve Omega Centauri keskregiooni. Kõik pildil olevad tähed liiguvad tegelikult juhuslikes suundades nagu mesilasparv. Astronoomid kasutasid Hubble’i erakordseid võimeid, et mõõta tähtede positsiooni 2002. ja 2006. aastal. Tehtud mõõtmiste alusel on võimalik ennustada tähtede liikumist tulevikus. […]
Massiivseim neutrontäht kummutab müüdid eksootilistest osakestest
Massiivseim eales avastatud neutrontäht heidab kahtlusevarju mitmetele eksootilise osakeste teooriatele, kuid annab lisalootust üldrelatiivsusteooria ülima konstruktsiooni – gravitatsioonilainete – leidmiseks. Päikesest vähemalt viis korda suuremad tähed ei muutu oma eluea lõpus aeglaselt kahvatuks valgeks kääbuseks, vaid plahvatavad suurejoonelise supernoovana. Tähest järelejäänud aine kukub gravitatsiooni tõttu kokku ning sellest moodustub must auk, kui laenguta tuumaosakesed – […]
Tähed hoiavad kokku
See uus Hubble’i Kosmoseteleskoobiga tehtud pilt kujutab NGC 1806 kerasparve. See, kümnetest tuhandetest tähtedest koosnev parv asub Suures Magalhaesi Pilves ning esmakordselt nägi seda Briti astronoom John Herschel 1806. aastal. Antud konkreetne pilt on Hubble’i Advanced Camera for Surveys‘i Wide Field Channeli poolt erinevatel lainepikkustel tehtud fotode liitpilt. Pildid tehti läbi sinise, kollase ja punase […]
Vee abil grafeen-nanoelektroonika rakendusteni
Teadlased Rensselaeri Polütehnilisest Instituudist töötasid välja uue meetodi kontrollimaks grafeeni keelutsooni laiust vee abil, avades seega uusi uksi grafeenipõhistele transistoritele ning muudele nanoelektroonika seadmetele. Asetades grafeenkile niiskuse kätte, tekitasid Rensslaeri professor Nikhil Koratkar koos kaasteadlastega grafeenis keelutsooni – omaduse, mis on grafeentransistorite valmistamisel ülimalt tähtis, kirjutab physorg.com. Koratkari tüürühm demonstreeris keelutsooni tekitamist grafeenis muutes vee […]
Avastati üliraskete elementide kuus uut isotoopi
Rühm teadlasi Ameerika Ühendriikide Energiaministeeriumi Lawrence Berkeley Riiklikust Laboratooriumist avastasid kuus seniajani tundmatut üliraskete elementide isotoopi. Tekitades veel nimetamata uut isotoopi 114, olid teadlased tunnistajaks järjestikusele alfaosakeste kiirgamisele, mille tagajärjena tekkisid kopernikumi(element nr 112), darmstadtiumi(element nr 110), hassiumi(element nr 108), seaborgiumi(element nr 106) ning rutherfordiumi(element nr 104) isotoobid. Ahela lõpetas Rutherfordium tuuma spontaansel lõhustumisel. Uute […]
Kulla nanoosakesed panevad puulehed helendama
Taiwani teadlased on arvamusel, et suudavad lõpuks asendada tänavalambid pimedas helendavate puulehtedega, seda tänu kulla nanoosakestele, mis muudavad lehed bio-valgusdioodideks. Valgusdioodid ehk LED-id on palju energiaefektiivsemad kui tavapärased valgusallikad, kuid Taiwani teadlasterühm, keda juhib Yen Hsun Su Taipei Academia Sinicast, soovisid leida viisi muutmaks LEDid veelgi energiaefektiivsemateks kui nad hetkel on. Neil õnnestus sünteesida kulla […]
Nanomaterjalide ning molekulide rõhu all deformeerumise jälgimine võib viia tugevamate materjalideni
Tugevuse uurimisel ei ole grafiidil just parimad tulemused. Ülikõrgetel rõhkudel saab grafiidist aga teemant – teadaolevalt kõige kõvem materjal, mis on nii mitmeteski rakendustes erakordselt kasulik. Enamiks materjale, mis kõrgel rõhul deformeeruvad, taastavad pärast rõhu eemaldamist oma esialgse kuju, kaotades seega kõik kasulikud omadused, mida rõhu all olemine neile andis. Mõistes nii teoreetilisest kui ka […]
Soojusenergia nanotorudest
Kaaludes erinevaid energiasalvestamise viise osutuvad oluliseks nii mitmedki tegurid, olenevalt olukorrast näiteks energia- ja võimsustihedus. Üldiselt on energia saamiseks kasutusel patareid, suure võimsuse saamisel aga kondensaatorid. Oleks muidugi tore saada mõlemat korraga. MIT teadlased eesotsas Michael Stranoga uurisid energia salvestamise viise süsinik-nanotorudes, lisades neile kogu toru ulatuses kütust – keemilist energiat, mille saab hiljem ühte […]
Kuidas loomad ennast kuivatavad – füüsiku vaatepunkt
Aegvõtet kasutanud teadlased püüdsid leida märja koera raputuse taga peituvad füüsikat. Atlantas asuva Georgia Institute of Technology füüsik Andrew Dickerson tahtis kindlaks teha optimaalse kiiruse, millega koerad ning teised karvased loomad oma kasukat raputama peaksid, et sellest kõige efektiivsemalt vesi välja raputada. Dickersoni meeskond tegi kindlaks tingimused, mille puhul veetilgad kasukast eralduvad, võttes arvesse kesktõmbejõudu […]
Uuring kirjeldab lauale mahtuvat eredate ja koherentsete röntgenkiirte allikat
Koondatud kõrge energiaga röntgenkiirte tekitamine, mille abil saab uurida kõike alates molekulaarstruktuuridest lennukitiibade terviklikkuseni, võib uue uurimuse kohaselt lihtsamaks ning odavamaks muutuda. Ajakirja Nature Physics 24. oktoobril ilmunud numbris kirjeldavad Londonis asuvast Imperial College’ist, Michigani Ülikoolist ning Lissabonis asuvast Instituto Superior Téchnico Lisbon pärit uurijad lauale mahtuvat seadet, mis tekitab sünktrotron-röntgenkiiri, mille energia ja kvaliteet on […]
Kuu lõunapoolust katab suures koguses igijää
NASA Diviner Lunar Radiometer Experiment töörühma teadlased tegid kindlaks suures koguses vee jää olemasolu Kuu lõunapoolusel. Nende töö tulemuste kohta ilmus teadusajakirjas Science artikkel 22. oktoobril, uurimust rahastas NASA. Pildil on LRO pinnatemperatuure kajastav kaart Kuu lõunapoolusest. Andmeid koguti 2009. aasta Septembris ja Oktoobris, kui lõunapooluse temperatuurid olid lähedaimad kogu aasta maksimumväärtusele. Kaardil on näha […]
UDFy-38135539 – katsetades Väga Suure Teleskoobi võimete piire
Euroopa astronoomid kinnitasid neljapäeval ajakirjas Nature ilmunud artiklis oma Ameerika kolleegide aimdusi, et nad on avastanud 13,1 miljardi aasta kauguselt inimkonna jaoks teadaolevalt kõige kaugema kosmilise objekti. Galaktika võimaldab teadlastel heita pilk tingimustele, mis valitsesid vaid 600 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, vahetult suure kosmilise selginemise – reionisatsiooni – järel. Avastus kompab kahtlemata Väga Suure […]
Tants peenstruktuuri konstandi ümber
Avastati ootamatu magnetism
Oak Ridges asuva Rahvusliku Laboratooriumi Energiaosakonnas (Department of Energy’s Oak Ridge National Laboratory) tehtud teoreetiline töö on andnud lahenduse kahe erineva materjali vahelise ootamatu magnetismi mõistmiseks. Ajakirjas Nature Communications avaldatud tulemustel on, ORNL’i Materjaliteaduse ning Tehnoloogia Osakonnast (ORNL’s Materials Science and Technology Division) pärit kaasautori Satoshi Okamoto arvates, eriti tähtis koht arvutialadel elektrooniliste seadmete loomisel […]
Liikuvad monopoolsed magnetid püüti pildile: Uurijad teevad nähtavaks monopolide liikumise nanomagnetite moodustumisel
Uurijad on magneetilisi monopoole otsinud aastakümneid. Need on isoleeritud magnetlaengud, mis võivad sarnaselt elektriliste laengutega vabalt ringi liikuda. Magneetilised poolused esinevad tavaliselt ainult paarikaupa. Nüüd on aga uurijaterühmal Paul Scherreri Instituudist Šveitsist ning Dublinis asuvast University College-st õnnestunud luua monopoolused nanoskaala magneteid loovate kvaasiosakestena ning jälgida nende liikumist Swiss Light Source-s (SLS) mikroskoopi kasutades, et teha nähtavaks magneetilised struktuurid. Huvitava eksperimendi […]
Nanoosakeste tekkimist jälgiti esmakordselt reaalajas
Teadlasterühm Ameerika Ühendriikide Energiaministeeriumi Argonne’i Rahvuslikust Laboratooriumist(U.S. Department of Energy’s Argonne National Laboratory) ning Washingtoni Carnegie Instituudist olid esmakordselt tunnistajaks nanoosakeste sündimisele reaalajas. Uue revolutsioonilise meetodiga tekib teadlastel võimalus õppida tundma nanoosakeste tekke algstaadiume, mis on siiani tänu ebaadekvaatsetele sondeerimismeetoditele saladuseks jäänud. Samuti võib uus tehnoloogia kiirendada nanoosakeste kasutamist näiteks päikeseelementides, sensorites ning muudes kõrgtehnoloogilistes […]
Teadlased valmistasid grafeenipõhise võimendi
Rice’i Ülikooli teadlaste läbi viidud uurimustöö, mis kasutab ära grafeeni laiaulatuslikke võimeid, võib viia vooluringide rakendusteni, mis on hulga kompaktsemad ning paindlikumad kui praegu kasutatavad ränipõhised tehnoloogiad lubavad. Kolme terminaliga, ühetransistorilised grafeenipõhised võimendid võivad saada võtmeelementideks tuleviku elektroonikaseadmete vooluringides. Seesugust võimendit saab töö käigus positiivsete, negatiivsete või mõlemamärgiliste laengukandjate abil seada töötama ükskõik millisel kolmest […]
Põrkuva veetilga lihtne ilu
Teadlased Adrianus Aria ning Morteza Gharib California Tehnoloogiainstituudist kasutasid üli-hüdrofoobsele süsinik-nanotorudest pinnale langevate veetilkade pildistamiseks ülikiiret kaamerat. Veetilga suurust kontrolliti süstalpumba abil ning need lasti kukkuma lamedapinnalise nõela otsast. Tilku valgustati tagant hajutatud halogeenvalgusega. Allolevas videos on jäädvustatud veetilga lihtne liikumine. Videol on näha veetilk põrkamas, libisemas ja veeremas üle erinevate nanotorudest valmistatud struktuuride pinna. […]
Avastati müstiline võimas pulsar
Hiljuti avastati nõrga magnetväljaga ning aeglaselt pöörlev pulsar, mis purskab välja tohutus koguses energiat – omadus, mis varem arvati olevat vaid väga tugevasti magnetiseeritud pulsaritel. Avastuse teinud rahvusvahelise teadlaste rühma arvates on pulsari energiaallikas peidus sügaval selle sisimas. Pulsarid ehk neutrontähed on massiivsete tähtede jäänused. Kuigi nad on tavaliselt kõigest 30-kilomeetrise diameetriga, on nende magnetväljad […]
Tom Crawford – uurides miljardite aastate kaugusel asuvaid galaktikaparvi
Selle nädala kolmapäeval teatas Lõunapooluse Teleskoobi (SPT) juures töötav töörühm, et on avastanud seitsme miljardi valgusaasta kauguselt meile teada oleva universumi massiivseima galaktikaparve. Ennustatakse, et galaktikaparv kaalub ligikaudu 800 miljardit Päikese massi. Leid on alles esimene juba millimeeter-lainete piirkonnas läbikammitud 200 ruutkraadist lõunataevast. Kokku planeeritakse SPT tumeenergia uuringutes uurida 2500 ruutkraadi jagu taevalaotust. Eesti Füüsikaportaal […]
Cassini uued pidid Saturni kuudest
Teadlased avastasid NASA Cassini kosmoselaeva poolt tehtud piltidelt, et Saturnile lähimaid, keskmise suurusega kuusid katavad selged, värvilised vöödid ning laigud. Punakad ning sinakad toonid Mimase, Enceladuse, Tethyse, Dione ning Rhea jäistel pindadel paistavad olevat suurte ja väikeste kokkupõrgete jäänused. Loe lähemalt: “Cassini Catches Saturn Moons in Paintball Fight“
Uus kristalliliste kilede tehnoloogia võib viia efektiivsemate päikesepatareideni
Cornelli Ülikooli teadlased töötasid välja uue meetodi valmistamaks tekstuurse pooljuhtmaterjali ühest kristallist koosnevat õhukest kilet, mille abil saaks tulevikus toota efektiivsemaid fotoelemente ja päikesepatareisid. Seesuguste rakenduste ülim eesmärk on olnud valmistada substraadile, näiteks räniplaadikesele asetatav nanoskaalas kolmedimensionaalne õhuke kile, mille kristallvõrestik paikneks substraadiga samas suunas. Selle eesmärgi saavutamisega sai pärast aastatepikkust uurimistööd hakkama Ulrich Wiesner, materjaliteaduse ja inseneeria […]
Uus grafeeni valmistamise meetod kasutab ränikarbiidist šabloone
Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased töötasid grafeeni sadestamiseks välja uue meetodi, milles süsinik sadestatakse ränikarbiidist šabloonile. Uus meetod hõlmab endas ränikarbiidi pinnale mustrite söövitamist ning grafeeni kasvatamist sellele. Muster käitub kui šabloon, juhtides kogu grafeeni sadestamise protsessi, tänu millele on võimalik valmistada kindlate mõõtmetega nanostruktuure, kasutamata seejuures e-kiiri või muid materjali lõhkuvaid lõikamistehnikaid. Uuel viisil valmistatud nanoribadel on sujuvad ääred, mistõttu väheneb ka elektronide […]
Neutriinofüüsika kompab standardmudeli piirialasid
GeneFesti konverentsil MiniBooNE neutriinodetektori töörühma esitletud tulemused tunduvad kinnitavat esmakordselt ligikaudu 13 aastat tagasi avastatud anomaaliat, mille selgitus väljub traditsioonilise füüsika põhimudeli piiridest. Olulise osa universumis leiduvast ainest moodustavad neutriinod – peaaegu ilma massita ja laenguta osakesed. Kuna need ei allu elektromagnetilisele vastastikmõjule, astuvad nad tavaliste aine ehitusblokkide nagu aatomite ja elektronidega väga harva vastastikmõjusse. […]
NASA ja NSF rahastatud uurimus leidis esimese elamiskõlbuliku planeedi
Kalifornia Santa Cruzi Ülikooli ja Washingtoni Carnegie Instituudi planeedijahtijate rühm teatas planeedi leiust, mis tiirleb ümber tähe täpselt „elamiskõlblikus tsoonis“ . Planeedi mass on kolm korda suurem Maa omast. Avastus on rohkem kui kümne aasta jooksul tehtud vaatluste tulemus W.M. Keck Observatooriumis Hawail, ühe maailma suurima optilise teleskoobiga. NASA ja Ameerika Teadus Fondi (NSF) poolt […]
Valguse lainepikkusest õhemad päikesepatareid ületavad efektiivsuse piiri
Stanfordi Ülikooli teadlaste sõnul neelavad ülõhukesed päikeseelemendid valgust tavapärastest kallitest ränipõhistest elementidest efektiivsemalt, sest valgus käitub nanomeetrises skaalas erinevalt. Teadlaste arvutuste kohaselt neelab õigesti koostatud mitmest õhukeste kilede kihist koosnev süsteem päikesevalgust seniarvatust kuni 10 korda paremini. Uurimustööst selgub, et väga õhukeste polümeerkilede sees rikošetina liikuv valgus käitub teisiti kui paksemates kiledes. Et ületada valguse kiles kinnihoidmise aja […]
(Ülipikk) nädal universumis 16.september-27.september
Astrofüüsika ja gravitatsioon Ujudes Laguuni udukogus. NASA-le ja ESA-le kuuluva Hubble’i teleskoobi abiga on tehtud võrratu pilt Laguuni udukogust. Nimetatud udukogu on olnud amatöörastronoomide huviorbiidis olnud juba pikemat aega, kuna see on üks vähestest seda tüüpi objektidest, mis on palja silmaga Maalt nähtav. Võrreldes häguse ovaaliga, millisena see inimvaatlejale tundub, on gaasipilv Hubble’i jaoks hiiglaslik […]
Loodust matkiv ‘kunstlik leht’ toodab elektrienergiat
Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased näitasid hiljuti, et vee-geeli põhised ‘kunstlikud lehed’ käituvad kui päikesepatareid ning toodavad päikeseenergiast elektrienergiat. Uurimustöö tulemused lubavad tulevikus toota rohkem loodust matkivaid päikeseelemente. Seesugused seadmes tõotavad olla ka odavamad ning keskkonnasõbralikumad kui praegused ränipõhised elemendid. Painduvad seadmed koosnevad veel põhinevast geelist, millesse on lisatud valgustundlikke molekule – ühes katses kasutati selleks […]
Uus tehnoloogia lubab uut energiasäästmise viisi
Teadlased Tokio Tehnoloogiainstituudist ning firmast MERSTech koostöös Mereuuringute Osakonna(Office of Naval Research) Tokio kontoriga töötasid välja uue süsteemi, mis hoiab kontrolli all valgustusele kuluvat elektrivoolu. Süsteem tõotab tuua uusi tuuli tuleviku energiasäästlikusse. Uus süsteem kasutab ära ning töötleb ümber elektrivoolu tõttu tekkiva magnetjõu ülejääki. Tänu elektrivoolu kontrollivatele seadmetele saaks lambipirnide efektiivsuse viia maksimumini. Süsteemi töötavust kontrolliv […]
Kvantfüüsikud muudavad üleliigse soojuse elektrienergiaks
Arizona Ülikooli teadlased avastasid uue meetodi saamaks üleliigsest soojusest elektrienergiat. Meetod põhineb nn. molekulaarse termoelektrilise seadme teoreetilisel mudelil, mille abil saaks tulevikus valmistada efektiivsemaid autosid, elektrijaamu, tehaseid ning päikesepaneele. ,,Termoelekter muudab võimalikuks soojuse otsese muutmise elektrienergiaks seadmes, kus puuduvad liikuvad osad,” sõnas uurimuse läbi viinud Justin Bergfield. ,,Meie kolleegide sõnul on arvutis modelleeritud seadmete valmistamine võimalik, […]
LHC jätkab uute avastuste lainel
Suure Hadronite Põrguti (LHC) juures töötavad teadlased avaldasid nädala alguses uurimuse, mille kohaselt on nad avastanud prootonite põrgatamisel seni vaatlemata nähtuse. Pärast kesksuvel toimunud kõrgete energiate füüsika konverentsil esitletud juba eelnevalt avastatud osakeste täpsustatud omadusi hakkavad LHC eksperimendid pärast kuuendat kuud nägema esimesi märke potentsiaalselt uutest ning huvitavatest efektidest. LHC teise mitmeotstarbelise detektori ATLAS abiga […]
Grafeenelektroodidega superkondensaator
Ameerika Ühendriikide teadlased said hakkama kõrgsagedusliku vahelduvvoolu-superkondensaatori valmistamisega, kus elektroodidena kasutati grafeenlehekesi. Tavalistest kondensaatoristest palju väiksemat seadet saab kasutada arvutite protsessorites ning teistes väiksemõõtmelistes kiipides. Superkondensaatorid ehk elektrilised kaksikkiht-kondensaatorid(electric double-layer capacitors,DLC) või ka elektrokeemilised kondensaatorid on kondensaatorid, millesse mahub tänu elektrolüüdi ning elektroodi ühenduskohas pinge rakendamisel moodustuvale kaksikkihile palju rohkem laengut. Tööstuslikud DLC-d on tavaliste patareidega […]
Viiekümne miljoni aasta vanune madu
Wyomingist Fossiili Künkalt leitud madu Clarisse’i perfektne lubjakivist fossiil on ainuke teadaolev omalaadne. Palentoloog Hussan Zaher tuli Houstonist Loodusteaduste Muuseumi korraldusel teda uurima. Isegi kõige arenenumad tehnoloogiad meditsiinis ei suutnud Clarisse’i rääkima kõikidest oma saladustest – lõppude lõpuks on ta ju kaitsnud neid rohkem kui viiskümmend miljonit aastat. Zaher tõi hinnalise leiu Metodistlikusse haiglasse ja […]
Iidne täht on galaktiliseks mõistatuseks
Rahvusvahelise uurimustöö tulemusena leiti 13 miljardi aasta vanusel tähel seesuguseid baariumi isotoope, mida seal tuumasünteesi praeguste arusaamade järgi olema ei peaks. Seesugused isotoobid peaksid leiduma tähtedel, mis Linnutee hilisemas arengujärgus tekkisid. ,,Meie uurimustöö tulemused on teooriaga täielikult vastuolus,” sõnas Andy Gallagher Hertfordshire’i Ülikoolist. Tema koostöös Sean Ryani ning teadlastega Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist uurisid kaalude […]
Süsinik-nanotorud arvatust kaks korda tugevamad
Hiljutiste uurimuste kohaselt on süsinik-nanotorud varemarvatust ligi kaks korda tugevamad. Uutest uurimustest selgus, et nanotorud on vähemalt 117 korda tugevamad kui teras ning 30 korda tugevamad kui Kevlar, materjal, mida kasutatakse kuulikindlates vestides ning muudes toodetes. Tänu uutele andmetele võib suureneda nanotorudest materjalide tööstuslik kasutamine ning rakenduste hulk, kirjutab physorg.com. Et teha kindlaks nanotorude tegelik […]
Päikeseplekid võivad aastakümneteks kaduda
Tusconi Rahvusliku Päikeseobservatooriumi (NSO) teadlaste uurimuse kohaselt võivad päikeseplekid aastaks 2016. mitmeteks järgnevateks aastakümneteks täielikult kaduda, skeptikud jäävad tulemuste suhtes ettevaatlikuks. Päikeseplekid tekivad, kui Päikese pinnalt tõusev ioniseeritud plasma või elektriliselt laetud gaas Päikese poolt tekitatavasse magnetvälja lõksu jääb. Harilikult kiirgaks gaas oma soojuse keskkonda ning kukuks seejärel tagasi pinnale, ent magnetväli takistab seda protsessi. […]
Kas Päikeses on peidus tumeaine?
Siiani pole teadlased leidnud vettpidavat tõendit tumeaine olemasolu kohta, kuid hiljuti pakkusid Portugali ja Ühendkuningriigi füüsikud probleemi lahendusena välja Päikeselt tulevate neutriinode ülitäpse mõõtmise. Põhjus, miks tumeaine peaks leiduma meie enda Päikese sees, on fakt, et Päikese ülitugev gravitatsiooniväli tõmbab endasse nõrgas vastasmõjus osalevaid massiivseid osakesi (weakly interacting massive particles, WIMPs), mis on hetkel tugevaimaks kandidaadiks […]
Teadlased valmistasid nanotorude abil kunstnaha
Biotehnoloogia teadlased töötasid välja elektroonilise puutetundliku naha. Laboris testitud materjal reageerib samasugusele survele kui inimnahk ning teeb seda ka samal kiirusel. Kunstnahk oleks rakendatav järgmise generatsiooni tarkade robotite väljatöötamisel. Ali Javey töörühma valmistatud “e-nahk” koosneb germaaniumist valmistatud nanojuhtmete maatriksist ning kleepuvale polüamiidkilele rullitud ränist. Pinnale on laotud nanoskaalas transistorid, millede peal omakorda on survetundlik kumm. 49 […]
Iseparanduvad päikesepaneelid tõotavad pikemat eluiga
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased on konstrueerinud miniatuurse päiksepaneeli, mis on suuteline päikesekiirguse poolt kahjustada saades iseennast parandama. Kuigi taimed pole just eriti head päikesevalguse energiaks muundajad, nende maksimaalne efektiivsus jääb 26·% piirile, on neil inimeste poolt konstrueeritud päikesepaneelide ees üks suur eelis. Nimelt suudavad fotosünteesi eest vastutavad rakud päikesekiirguse poolt kahjustada saades iseennast parandada. Seevastu MIT […]
Nädal universumis: 2. september – 9. september
Astrofüüsika ja Gravitatsioon Mis supernoovast 1987A järele on jäänud·? France, K., McCray, R., Heng, K., Kirshner, R., Challis, P., Bouchet, P., Crotts, A., Dwek, E., Fransson, C., Garnavich, P., Larsson, J., Lawrence, S., Lundqvist, P., Panagia, N., Pun, C., Smith, N., Sollerman, J., Sonneborn, G., Stocke, J., Wang, L., & Wheeler, J. (2010). Observing Supernova […]
Kunstlik täht lõunataevas
Õhu erinevast tihedusest põhjustatud moonutused ei halasta mitte ühelegi moodsale maapeal asuvale ülivõimsale teleskoobile. Käesoleval pildil on Euroopa Lõuna Observatooriumi astronoomid suunanud Yepuni teleskoobi, (Yepun tähendab põliselanike keeles Siriuse tähte), laserikiire Linnutee galaktika keskpunkti suunas. Laserkiir ergastab ligikaudu 90 kilomeetri kõrgusel naatriumi aatomeid, mis hakkavad kiirgama kollast valgust. Teleskoobisüsteemi tarkvara kasutab seejärel kunsttähte otsustamaks, kuidas […]
Betoonalus tõstab tuulegeneraatorite efektiivsust
Betoon pole küll kõige rohelisem materjal, kuid tuulegeneraatorite juures kasutamisel on betoonil lausa mitu eelist. Betoonaluse kasutamine vähendab generaatori torni üleval hoidmiseks muidu kuluva betooni hulka rohkem kui 2/3 võrra. Tänu betoonalustele on generaatorite paigaldamine ka ökönoomsem ning tornide püsti saamine on kiirem. Suurimaks kasuks on aga fakt, et betoonaluseid kasutades võib ehitada kõrgemaid tuulegeneraatoreid, saades nii elektritootmisel […]
Kopsude struktuurist inspireeritud kütuseelement
Teadlased Norra Teaduste Akadeemiast(Norwegian Academy of Science and Letters) konstrueerisid uue, kopsude struktuurist inspireeritud kütuseelemendi. Uus kujundus vajab vähem kallist plaatina katalüsaatorit, suurendades samal ajal elemendi efektiivsust. Kütuseelemendi kanalid on valmistatud kopsutorude ülesehituse eeskujul, torudest liigub vesinik ja hapnik vastavatele elektroodidele. Seesugune süsteem kannab gaase elektroodidele ühtlasemalt laiali, tänu millele suureneb elemendi efektiivsus ning suurema pindala […]
Kaldus tähed selgitavad tagurpidi liikuvate planeetide olemasolu
Kaldus tähed võivad aidata seletada, miks mõned planeedid liiguvad oma orbiidil tagurpidi. Planeetidel on kombeks moodustuda kettana, mis nende tähe ekvaatorit ümbritseb, ning liikuda oma orbiidil samas suunas kui täht pöörleb. Viimasel ajal on aga teadlased avastanud ligi 10 tähte, millede planeedid asuvad kallutatud orbiitidel – osad neist nii ekstreemsed, et planeedid liiguvad tagurpidi. Mitmed teadlased […]
Fundamentaalse konstandi väärtus pole alati sama olnud
Miljardeid aastaid tagasi oli elektromagnetilise interaktsiooni tugevus Universumi erinevates osades erinev. Sellisele järeldusele jõudsid Austraalia füüsikud uurides iidsetelt kvasaritelt tulevat valgust. Teadlased leidsid, et üks olulisimaid konstante, peenstruktuuri konstant α, on muutunud nii ajas kui ka ruumis Suurest Paugust alates. ,,Füüsika aasta uudiseks” nimetatud avastus viitab taaskord sellele, et α ei olegi siiski konstant. Kui uurimuse järeldus […]
Grafeentransistor purustab kiirusrekordeid
Ameerika Ühendriikide teadlased töötasid välja uue viisi grafeenist transistorite valmistamiseks. Uus meetod ületab olulisima probleemi, mis on olnud seni takistuseks elektroonikaseadmetes kasutatava räni asendamisel grafeeniga. Samuti valmistati selle tehnoloogia abil seni kiireim grafeentransistor. Praegu pooljuhttööstuses kasutatavad töötlusmeetodid ei sobi grafeeni töötlemiseks, sest tekitavad materjali sisse defekte, halvendades seeläbi selle tööomadusi. Selle probleemi lahendamiseks töötas Xiangfeng […]
Nädal universumis: 24. august- 1. september
Astrofüüsika ja Gravitatsioon Galaktiline sotsialism Lisa J. Kewley, David Rupke, H. Jabran Zahid, Margaret J. Geller, & Elizabeth J. Barton (2010). Metallicity Gradients and Gas Flows in Galaxy Pairs arXiv DOI: 1008.2204 Astrofüüsikud on tükk aega kahtlustanud, et peab leiduma mingisugune mehhanism, mis vastutab galaktikate äärtes leiduva metallivaese gaasi ning nende keskel asuva metallirikka gaasi […]
Laserid võivad viia uut tüüpi südamestimulaatori väljatöötamiseni
USA teadlased on välja töötanud meetodi lühikeste valgussähvatustega südamelöökide tempo reguleerimiseks, mis võib viia vähem rakke kahjustava stimulaatori väljatöötamiseni. Andrew Rollinsi juhitud meeskond Clevelandis asuvas Case Western Reserve Universitys näitas esmakordselt, kuidas vutilootes löövat süda infrapunalaseri valguse võngetega sünkroniseerida saab. Selletaolised uurimused said alguse 2008. aastal, kui titaan-safiir laseri eriti lühikeste, femtosekundiliste võngetega suudeti südamelihase […]
Andrew Collier Cameron: “Me oleme seni näinud vaid väga suure jäämäe tippu.”
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil esitles NASA Kepleri töörühm sellele paar päeva eelnenud pressiteate kohaselt “väga intrigeerivat” planeedisüsteemi. Uue uurimuse kohaselt tiirleb Maast rohkem kui 2200 valgusaasta kaugusel asuva tähe ümber kaks Saturni-sarnast planeeti, mille tiirlemisperioodides esinev ajavariatsioon viitab sellele, et süsteemis on ka üks Super-Maa sarnane planeet. Lisaks uudsele ülitundlikule vaatlusmeetodile, mida on varem kasutanud vaid […]
Antiaine detektor lahkub Maalt viimase süstikuga
Rahvusvahelise Kosmosejaama seni kõige kalleim eksperiment Alfamagnetiline spektromeeter (AMS) jõudis 26. augustil Floridasse. Ligikaudu 1,2 miljardit eurot maksva 7,5 tonni kaaluva detektori Kennedy Kosmosekeskusesse transportimiseks pidid CERN’i teadlased paluma Ameerika õhujõudude abi. Ent isegi siis tekkis AMS-i mahutamisel C-5M Super Galaxy kaubalennukisse probleeme – töölised pidid tüki hiiglaslikust transpordikastist ära lõikama. Alfamagnetiline spektromeeter kinnitatakse Rahvusvahelise […]
Nädal universumis: 17.august – 24. august
Nädal universumis on rubriik, kus üldrelatiivsusteooria matemaatilistele alustele ja ‘halva füüsika keele’ välja juurimisele spetsialiseerunud Toronto ülikooli tudeng Sarah C. Kavassalis võtab kokku nädala õnnestumised ning läbikukkumised gravitatsiooniteooriast osakestefüüsikani. Astrofüüsika ja Gravitatsioon Planeedisüsteem, mis näeb üpris meie oma moodi välja. Lo Curto, G., Mayor, M., Benz, W., Bouchy, F., Lovis, C., Moutou, C., Naef, D., […]
ESO astronoomid avastasid planeedirikka planeedisüsteemi
Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomid leidsid HARPS instrumenti kasutades planeedisüsteemi, kus Päikese-sarnase tähe HD 10180 ümber tiirleb vähemalt viis planeeti, mil vihjeid leidub veel kahe olemasolust. HD 10180 asub Maast umbes 127 valgusaasta kaugusel ning on üks teadaolevast viieteistkümnest eksoplaneedisüsteemist, kus on rohkem kui kolm planeeti. Kui vaatlusi kinnitatakse, asub leitud süsteemis seitset planeeti, mis teeb sellest […]
Päikesesüsteem arvatust vanem
Päikesesüsteem on varemarvatust kuni kaks miljonit aastat vanem, teatasid Ameerika Ühendriikide teadlased. Nende uurimus, mis põhines Sahara kõrbest leitud meteoriitide vanuse määramises, annab informatsiooni ka Päikesesüsteemi sünni kohta. See infromatsioon aga kipub toetama hüpoteesi, mille kohaselt tekkis Päikesesüsteem tänu lähedalasunud supernoova plahvatusele. Enamik mitte Kuult ja Marsilt pärinevaid meteoriite pärinevad Päikesesüsteemi tekkeajast. Uurimuse objekt, nimega […]
Isepuhastuv tehnoloogia hoiab päikesepaneelid tolmuvabana
Eile demonstreerisid teadlased uut lahendust päikesepaneelide tolmuseks saamise probleemile: isepuhastuvad päikesepaneelid. Tehnoloogia ise põhineb Marsi missioonidel kasutatud lahendustel. Oma uurimustööd tutvustavas ettekandes kirjeldasid teadlased, kuidas isepuhastuv kattepind päikeseelementide pinnal suurendab päikesekiirgusest elektrienergia tootmise efektiivsust ning vähendab hoolduskulusid suurtes päikesepaneelide parkides. ,,Meie tehnoloogia on kasutatav nii väikse- kui ka suuremõõtmeliste fotogalvaaniliste süsteemide puhul. Meie andmete kohaselt […]
Laengutiheduse ebaühtluse mõju ülijuhile viimaks lahti seletatud
Vastavalt Oak Ridge’i Riikliku Laboratooriumi Energiaosakonnas läbi viidud uurimusele töötavad ülijuhid optimaalselt tänu laengutiheduste ebaühtlasele paiknemisele juhi nanostruktuuris. Soovides paremini mõista kõrgtemperatuuriliste ülijuhtide dünaamikat kirjutasid ORNL’i teadlased ümber numbrilise Hubbardi mudeli arvutuskoodi, mille põhjal varem arvati, et vaselisandiga ülijuhtivad materjalid ehk kupraadid on homogeense struktuuriga(elektronide tihedus on igas aatomis sama), vahendab Sciencedaily.com.[/caption] ,,Kupraadid ning teised ülijuhtidena kasutatavad keemilised […]
Nanoskaalas valgust juhtiv antenn
Nanotehnoloogia lubab tulevikus palju uuendusi sensoritele ja optilistele komponentidele, kuid nende väikesed mõõtmed tekitavad kasutajatele raskusi infovahetusel nende seadmetega. Hiljuti demonstreerisid Hispaania teadlased uudset lahendust sellele probleemile, kinnitades selleks nanoskaalas objektide külge ‘antenni,’ mis optilisi andmeid ülitäpselt välja annab ja vastu võtab. Nanoskaalas antennil on voolujuhtivateks osadeks ridamisi asetatud kullast nanovardad. Vardad on asetatud nii, et […]
Elektromagnetkiirguse voog võib viidata mustade aukude ühinemisele
Kanada ja Ameerika Ühendriikide astrofüüsikud on loonud uue mudeli tänu millele võivad astronoomid saada mustade aukude ühinemise täheldamiseks ning selle käigus tekkivate gravitatsioonilainete avastamiseks eelhoiatuse. Carlos Palenzuela, Luis Lehneri ja Steve Lieblingi loodud mudeli kohaselt kiirgavad mõlemad mustad augud vahetult enne ühinemist lisaks gravitatsioonilainete tekitamisele ka suhteliselt lineaarse elektromagnetkiirguse voo. Nendega kaasnevad aga hajutatumad kiirguspursked, […]
Gravitatsiooniline lääts muudab tumeenergia vähem müstiliseks
Astronoomid on kaugeid galaktikaid ‘galaktilise läätse’ abil vaadeldes leidnud viisi kosmose paisumist kiirendava tumeenergia olemuse paremaks mõistmiseks. Tavaline barüonaine, millest koosnevad näiteks tähed, planeedid ning elusloodus, moodustab universumi kogu energiast -ja massist vaid tühise protsendi. Tumeainet, mille olemasolu kinnitab selle gravitatsiooniline mõju, on tunduvalt rohkem. Kuid ligikaudu 72·% universumist näib koosnevat tumeenergiast, mille olemuse kohta […]
Pistikupessa ühendatav päikesepaneel toob kodudesse odava energia
Päikeseenergia seadmetele keskenduv firma Clarian Technologies tuli välja uue ideega kodumajapidamise toitmises päikeseenergiaga: nn. Sunfish ehk päikesemasin. Sarnaselt külmikule või mikrolaineahjule saab majaomanik osta Sunfishi päikesemasina energiasüsteemi ning pista juhtme suvalisse õuepealsesse pistikusse, misjärel seade hakkabki maja odava päikeseenergiaga varustama. Kui enamik päikeseenergia süsteeme eeldavad alltöövõtjat, kes mooduli paigaldab ning elektrikut, kes selle läbi vaheldi elektrisüsteemiga […]
Muudetavate mõõtmetega nanoskoopiliste mustritega materjalid
Koostöö CNM’i Elektrooniliste&Magnetiliste Materjalide&Seadmete Grupi(Electronic & Magnetic Materials & Devices Group) ning Argonne’i Energiasüsteemide Osakonna(Energy Systems Division) teadlaste vahel on viinud täiesti uue kahe- ja kolmemõõtmeliste funktsionaalsete nanomaterjalide valmistamise meetodini. Teadlaste uus lähenemine kombineerib plokk kopolümeeride iseorganiseerumise aatomkiht sadestuse isepiirava ja valikulise protsessiga, vahendab physorg.com. Valides sobiva polümeeri ja sadestuse esialgsed keemilised omadused, on võimalik saavutada […]
Grafeen koos kuusnurkse boornitriidiga võib räni turult välja tõrjuda
‘Valgeks grafeeniks’ kutsutav materjal võib meid viia nanoelektroonika uue ajastuni. Rice’i Ülikoolis uuritav kuusnurksetest boornitriidi aatomitest koosnev ühekihiline materjal võib leida rakendusi ka makroskaalas rakendustes. Teadlased Pulickel Ajayani Laboratooriumist on töötanud välja viisi valmistamaks h-BN’i lehekesi, millest tulevikus võib saada just see õige lisand, mida grafeenitööstus oodanud on, vahendab sciencedaily.com. Uurimustöö tulemused avaldati teadusajakirja Nano Letters eelmise […]
Teadlaste sõnul Kuu kahaneb
Äsjaavastatud lõhed Kuu pinnal viitavad tõsiasjale, et see kivine satelliit üsna kiiresti kahaneb, väidavad Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased. NASA Lunar Reconnaissance Orbiter’i tehtud piltidel esinevad pinnamoodustised, mis teadlaste sõnul on otseseks vihjeks Kuu hiljutises geoloogilises ajaloos aset leidnud kokkutõmbumisest. Teadlased kasutasid NASA Lunar Reconnaissance Orbiter Camera’t(LROC), mis alles 2009. aastal koos NASA Lunar Reconnaissance Orbiter […]
Hiidtähtedest ei pruugi tekkida vaid mustad augud
Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomid Ben Ritchie juhtimisel on Väga Suurt Teleskoopi (VLT) kasutades leidnud erilise neutrontähe, mis tekkis Päikesest vähemalt 40 korda suurema massiga tähest. Maast umbes 16,000 valgusaasta kaugusel asub peaaegu eranditult suurtest tähtedest koosnev täheparv Westerlund 1. Peaaegu iga seal leiduv täht on O -või B-tüüpi ehk Päikesest 10 kuni 40 korda raskem. Samuti […]
DZero anomaalia jätkub – hiiglaslik viga, uus füüsika või midagi muud·?
D0 eksperimendi detektor täheldab endiselt CP-rikkumist·! Anomaalsed tulemused ei kao kuhugi ning DZero töörühm eesotsas V. M. Abazoviga avaldas üheaegselt oma tulemused nii ajakirjas Phys. Rev. Letters ja Phys. Rev. D. Kas registreeritud kõrvalekalded tähendavad tõepoolest laengu-paarsuse sümmeetria (CP) rikkumist või on tegu vigase eksperimendiga? Paradigma ei ole veel oma otsust teinud, kuid kaalukauss hakkab […]
Uurimus: nanoteadus tõstab tunduvalt järgmise generatsiooni päikeseelementide efektiivsust
Maailmas kõige kiiremini kasvava energiatehnoloogiana on päikeseenergial üha suurem osakaal maailma energiatööstusest. Hetkel valmistatakse enamik kaubanduslikke fotoelemente erinevatest pooljuhtmaterjalidest. Viimase paari aasta jooksul on teadlased aga uurinud mil moel suudaksid pooljuht-nanostruktuurid tõsta päikeseelementide efektiivsust ning uuendada tervet päikeseenergia tööstust. Kui palju nanoteadus reaalselt päikeseelemente parandada suudaks? Selle suhtes on olnud palju vastakaid arvamusi, kuid hiljutine uurimustöö, […]
Aine purskub supernoova plahvatusel välja asümmeetriliselt
Euroopa teadlastest koosnev töörühm sai hakkama millegi ennenägematuga – kolmedimensionaalse kujutise loomisega supernoova sisemistest kihtidest välja pursatavast ainest. Teadlased avastasid turbulentse keskkonna, kust tähematerjal purskub välja erakordselt asümmeetriliselt. Uurimisobjektiks on Supernoova 1987A (SN 1987A), mis asub Suures Magalhãesi Tähepilves. Kuna see asub Linnuteele üpriski lähedal, on SN 1987A põhjustanud teaduslikku huvi juba selle esmailmumisel 1987 aastal. See on olnud […]
Topoloogilised isolaatorid astuvad sammu edasi
Sellel aastal ei ole tahkisefüüsikaga tegelevate teadlaste konverentsidel olnud enam peamiseks kõneaineks sugugi mitte grafeen vaid hoopiski topoloogilised isolaatorid. Seda ka väga heal põhjusel. Nimelt võivad need tulevikus elektroonikatööstuses tekitada samasuguse revolutsiooni kui grafeen. Kuigi nende nimes esineb sõna isoleeriv, ei ole topoloogilised isolaatorid tegelikult täies ulatuses isoleerivate omadustega, vaid nende pind juhib elektrit. Kuid […]
Jahedam elu linnas
Suvi linnas võib olla lämmatav, seda eelkõige kuuma asfaldi ja umbset õhku puhuvate konditsioneeride tõttu. Siiski on õigete pindmaterjalide ja taimestikuga võimalik keskkonda jahutada, tehes elu ka odavamaks ja rohelisemaks, väidab Roland Ennos. Paljudele tähendab täiuslik suvi liivasel rannal varbaidpidi vees sulistamist, pargis jäätist limpsides jalutamist või jääkülma õlle lahtikorkimist, nuusutades õhus olevat grill-liha lõhna. Kuid […]
ESA avaldas orbitaaleksperimentide teekaardi
Euroopa Kosmoseagentuur avaldas sellel nädalal 2015. ja 2025. aastate vahel planeeritavate kosmosemissioonide -ning tehnoloogiate arendamise teekaardi. Kosmoloogia, osakestefüüsika ning astrofüüsika on järjest enam kokku sulandumas ning pelgalt maapealsetest eksperimentidest universumi mõistmiseks enam ei piisa. Seetõttu pöördutakse füüsika fundamentaalsetele küsimustele vastamiseks järjest enam kosmosemissioonide poole. Teadlased on sattunud justkui nõiaringi. Universumi struktuuri paremaks mõistmiseks on neil […]
Külmkapimagnetid asendavad tulevikuarvutite mälu?
Osaka ülikooli teadlasterühm on valmistanud külmkapimagnetitele sarnase materjali, mis võib hakata tulevikus asendama traditsioonilisi andmete talletamise seadmeid. Külmkapimagnetid ning enamik teisi magneteid, millega igapäevaelus kokku puututakse, on valmistatud keraamiliselt sulamist BaFe12O19. Igal aastal toodetakse materjali umbes 830,000 tonni. Vaatamata sellele, et need täiesti tavalised tunduvad, on seda tüüpi magnetid tegelikult üpris ebaharilikud. Nimelt kuuluvad need […]
Põrkuvad galaktikad
Kahe Maast umbes 62 miljoni valgusaasta kaugusel oleva galaktika kokkupõrge algas rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi. Aeglase kokkupõrke käigus on Antennae galaktikates tekkinud miljoneid tähti, millest suuremad on juba ammu supernoovana plahvatanud. Chandra röntgenkiirte teleskoobiga tehtud foto näitab suuri kuumi gaasipilvi, mis koosnevad osaliselt supernoovade plahvatustel tekkinud raskematest elementidest. Hapniku, raua, magneesiumi ning räniga […]
Äikesetormi eel: kas metsatulekahjude suits nurjas soojarekordi?
Marko Kaasik, TÜ Füüsika Instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur. Pühapäeval, 8. augusti õhtul liikus üle Eesti lõunast põhja harukordselt võimas ja kiire äikesetorm, mis rikkus hooneid, jättis kümneid tuhandeid majapidamisi elektrita ja lõpetas ürituse naelana mõeldud Ukraina ansambli Haidamaky kontserdilavalt katuse rebides Viru Folgi enneagselt. Eesti lõunapiirilt põhjarannikule jõudmiseks kulus tormil vaid kaks tundi. Eesti Meteoroloogia […]
Jälgides reaalajas elektronide liikumist
Rahvusvahelisel töörühmal õnnestus ülilühikesi laserimpulsse kasutades esmakordselt uurida reaalajas krüptooni aatomite välimise elektronkihi elektronide liikumist. Kui vaadata traditsioonilise aatomi pilti õpikus, tundub see rahulik ja vaikne. Keskel asuva tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Tuuma ümber tiirlevaid elektrone näidatakse harilikult justkui Päikese ümber tiirlevaid planeete. Reaalsus on tunduvalt keerulisem. Elektronid ei käitu nagu miniatuursed planeedid, vaid […]
Uut tüüpi metamaterjalid säästavad valgust
Purdue ülikooli teadurid on leidnud viisi, kuidas vähendada metamaterjale läbiva valguse energiakadusid kuni 50 korda. Metamaterjalid astuvad oma olemuselt välja justkui ulmefilmidest. Nende murdumisindeks on alla ühe või isegi negatiivne. Looduses selliste optiliste omadustega materjale ei leidugi. Tavatingimustes võivad elektromagnetlained nagu valgus murduda tihedamasse keskkonda sattudes erinevate nurkade all ning kiirustega vaid pinna ristsirgest eemale. […]
ExoMarsi seadmed välja valitud
Kas Marsil on elu? Sellele küsimusele võime me vastuse saada tänu viiele teadusaparaadile, mis valiti hiljuti välja 2016. aastal startiva ExoMarsi missiooni jaoks. Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ning NASA ühisettevõtmine Exobiology on Mars, lühidalt ExoMars, sisaldab ka vähemalt kahte missiooni planeedi pinnale. Viis teaduslikku aparaati valiti välja 19 ettepaneku seast ning nende hulgas on kolm erinevat […]
Ränist komposiitmaterjal sulab tagurpidi
Teadlased Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist avastasid hiljuti, et arvutikiipides ja päikeseelementides kasutatav räni sulab ‘tagurpidi’, kui see sisaldab suures koguses teatud metalle. Ränist, vasest, niklist ning rauast valmistatud komposiitmaterjal ‘sulab'(muutub tahkest ainest vedela ja tahke aine seguks) temperatuuri langemisel alla 900 kraadi Celsiuse järgi, puhas räni ise sulab aga 1414 kraadi Celsiuse juures. Madalamate temperatuuride tõttu saab materjali […]
Koroona massipurse tekitas geomagneetilise tormi
Esimesel augustil täheldas Solar Dynamics Observatory Päikese Maa-poolsel küljel äärmuslikke tingimusi. Toimus C3-klassi päikesepurse ehk protuberants, päikesetsunami, Päikese pinnalt tõusid mitmed ‘magnetniidid,’ ilmnesid mitmed raadiolainete pursked ning koroona massipurse. Pildil tähistavad erinevad värvid erinevaid pinnatemperatuure vahemikus ~1 kuni 2 miljonit kraadi Kelvini järgi. Päikesepurske ajal jahtuvad mõningad Päikese mõned regioonid maha, mil teised muutuvad tunduvalt […]
Efektiivsemad päikeseelemendid valmivad seleenist
Teadusajakirjas Applied Physics Letters ilmunud artiklis kirjeldavad Lawrence Berkeley Laboratooriumi teadlased päikeseenergia ammutamist seleeni sisaldavate oksiidmaterjalide abil. Teadlased sidusid seleeni tsinkoksiidiga ning leidsid, et vaid 9-protsendilise seleenisisaldusega oksiidmaterjal suurendab drastiliselt materjali valgusneelamise efektiivsust. ,,Teadlased uurivad võimalikke viise nii päikeseelementide odavamaks kui ka efektiivseks tegemise jaoks, meie saadud tulemused on vastuseks mõlemale probleemile,” sõnas Marie Mayer, […]
Osakestefüüsika kogu tulevik ühel slaidil
Kuus päeva kestnud Rahvusvahelisel Kõrgete Energiate Füüsika konverentsil esitletud ligi 10,000 slaidist leiavad mõningad ka tulevatel aastatel suuremat kõlapinda. CDF ja DZero esitletud Higgsi välistamise piirangud, esimesed Suure Hadronite Põrguti top kvargi kandidaadid ning MINOS-e eksperimendis ilmenud vahe neutriinode ja antineutriinode massis. Järgnevatel aastatel otsustatakse ka, milliseid uusi kiirendeid ehitama hakatakse ning siis on poliitikakujundajad […]
Päikese-sarnane täht pruuni kaaslasega
Päikese-sarnase tähe PZ Tel A ümber tiirleb 18 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel pruun kääbus PZ Tel B. Avastatud pruun kääbus on üks väheseid, mis on avastatud ematähele lähemal kui 30 AÜ-d. Pruunid kääbused on veidrad objektid, mis on oma temperatuuri ja massi poolest midagi tähe ning planeedi vahepealset. Need on jahedamad ja kergemad kui tähed, […]
Grafeenimullid matkivad ülitugevat magnetvälja
Plaattina peale kasvatud grafeenikiht avab tee viisile, kuidas igapäeva rakendustes kontrollida grafeeni elektroonilisi omadusi. Just siis kui oleks võinud juba arvata, et grafeeni võrratute omaduste loetelule võiks joone alla tõmmata, suutsid USA teadlased leida imematerjalil veel ühe uue omaduse. Omaduse, mis võiks eriti rõõmustada elektroonikaga tegelevaid insenere, kellele meeldib ülitugevate magnetväljadega mängida. Selgus, et grafeen […]
Marsi kivimid võivad endas peita varajaste eluvormide fossiile
Teadurid on kindlaks teinud regiooni, mis nende sõnul võib endas peita Marsi varase elu fossiile. Ühes Marsi orus asuvad iidsed kivimid on äravahetamiseni sarnased Austraalias asetseva regiooniga, kust on leitud Maa-pealse elu varaseimaid säilinud mineraliseerunud vorme. Töörühm, mille eesotsas on SETI (Search for Extraterrestial Intelligence Institute) teadlased, usub, et samasugused hüdrotermaalsed protsessid võisid säilitada elujälgi […]
Kosmosevärinad raputavad Maa magnetvälja
Teadlased on viite NASA THEMIS-e satelliiti kasutades avastanud kosmoseilma erilise vormi, millega võrreldes maavärinad sõna otseses mõttes kahvatuvad. Kolme aasta eest avastas THEMIS kosmosevärinate eelkäija, kui Maa magnetväli mitu miljonit kilomeetrit tunnis liikuva päikesetuule tõttu välja venitati. Vahetevahel muutub ‘saba’ nii pikaks, et ei pea enam pingele vastu ja pöördub järsult nagu pinge alt vabanenud […]
Täpsemalt kui Heisenberg·? – Ainult superpositsiooniga
Kahe Žürichi ülikooli teadlased on leidnud viisi Heisenbergi määramatuse printsiibist kõrvale hiilida võttes abiks teise intuitiivsust trotsiva kvantmaailma poolt võimaldatava abivahendi – kvantmälu. Kvantosakesi on raske hoomata, kuna kõiki nende omadusi ei saa lihtsalt korraga mõõta. Kindlad parameetrite paare nagu näiteks nende asukohta ja impulssi saab mõõta ainult nii täpselt, kui Heisenbergi määramatuse printsiip seda […]
Me teame, kus Higgsi ei ole
Pariisis toimuval osakestefüüsika konverentsil kinnitasid Fermilabi füüsikud, et nad ei ole Higgsi osakest veel leidnud, kuid töörühma edusammud võivad olla siiski piisavad, et Tevatroni kiirendit veel kolm aastat töös hoitaks. Nädal aega tagasi vallutasid interneti kuulujutud, mille kohaselt leidsid Fermi Rahvusliku Kiirendilaboratooriumi moodsa osakestefüüsika Püha Graali – Higgsi bosoni. Standardmudeli poolt ennustatava fundamentaalosakese, mida usutakse […]
Born’i postulaadi kehtivus kinnitati viimaks ka eksperimentaalselt
Austria ja Kanada kvantfüüsikud välistasid hiljuti eksperimentaalselt kõrgemat järku interferentsi olemasolu ning kinnitasid seega ühe kvantfüüsika põhiaksioomi – Borni postulaadi – kehtivuse. Borni postulaat on üks kvantmehaanika võtmeseadusi ning näeb ette, et interferents tekib tõenäosuste paaridena. Kõrgemat järku interferentside teke on välistatud. Siiani ei olnud seaduse kehtivust aga eksperimentaalselt tõestatud, mistõttu professor Gregor Weihsi juhitud uurimisgrupp Innsbrucki ning Waterloo […]
NASA teleskoop kinnitas C60-fullereenide olemasolu kosmoses
NASA Spitzeri Kosmoseteleskoobil töötavad teadlased avastasid esmakordselt C60-fullereeni ehk nn. buckyball’i molekulid kosmoses. Buckyballid on jalgpallikujulised molekulid, mida esimest korda nähti laboratooriumitingimustes 25 aasta eest. Samuti leidsid teadlased väljavenitatuma kujuga c70-fullereeni molekule. Buckyballide olemasolu kosmoses ennustati juba varem, kuid siiani pole suudetud neid otseselt tabada. ,,Meie leitud molekulid on nüüd avakosmose suurimad,” sõnas astronoom Jan Cami […]
Uus valmistusmeetod tekitab grafeenis keelutsooni
Šveitsi ja Saksa teadlased töötasid välja uue viisi tootmaks eriti peenikesi spetsiifiliste mõõtmete ja keelutsooniga grafeenribasid. Ülioluline on aga, et ribade ääred on siledad, ilma milleta grafeeni kasutamine elektrooniliste seadmete valmistamisel võimalik pole. Siiani on grafeenribasid valmistatud nn. ülevalt-alla meetoditel, näiteks ribade lõikamisel suurematest grafeenplaatidest või süsinik-nanotorude avamisel. Sellistel meetoditel saadud nanoribad on aga võrdlemisi laiad(üle […]
Universumi suurim staar
Kui rääkida tähtedest, on kaalukaimaks näitajaks nende mass. Nüüd on astronoomid maailma võimsaimat maapealset teleskoopi kasutades reastanud seitse senituntud universumi suurimat tähehiiglast. Meie tähesüsteemi keskne täht on tavaline kollane kääbus. Arvatavasti põleb see veel neli miljardit aastat, pärast mida paisub see tublisti ja kahaneb seejärel valgeks kääbuseks. Maa protsessi käigus hävineb. Mida suurem täht aga […]